neljapäev, juuni 20, 2024

Salajane kaardimäng

Kirjutasin mitmele naisele ühise elektronikirja. Alla panin kirjutamiskuupäeva, aga ei saatnud kirja veel samal päeval teele. Hiljem lisasin teelesaatmiskuupäeva ja saatsin kirja kahe kuupäevaga sihtkohtadesse. Mõtlesin, et võibolla tegin teelesaatmiskuupäevas trükivea. Mõtlesin, kas ma pidin nii piinlikku teksti kirjutama. Mõtlesin edasi, et võibolla see saajatele just meeldib.

*
Maletrennis mängiti kaarte. Peitsin kaardipaki varrrukasse, et treener ei näeks. Vahepeal püüdsime poistega kaarte ühekaupa käest kätte anda. Treener kahtlustas midagi ja vaatas laua alla, aga varrukasse ei osanud vaadata.

kolmapäev, juuni 19, 2024

"Meie olemegi ime"

Katre Ligi. „Meie olemegi ime“. Ilmamaa, Tartu 2024. 135 lehekülge.

Ema luulekogu pealkiri on positiivses toonis, aga sees on ka palju kriitilisi luuletusi. Hiljuti ta ütles, et tema minu „Viimseid päevi“ lugedes ei saanud aru, et need oleksid nii vihased kui mina räägin. Vastasin, et need on tegelikust vihasemad. Aga ema raamatust selgub, et ta on ka ise sõjardite peale vihane.

Kui ema minuga suuliselt räägib, siis ta ütleb konkreetselt, keda ta kritiseerib. Raamatus on põhiliselt vihjed, aga ta pole rahul olnud, kui varasemate raamatute vihjetest on valesti aru saadud. Kõik lugejad ei tunnegi samu inimesi, aga saavad siiski mõelda, mis nende enda elukogemusest kõige sarnasem on.

Raamatus on ka kiitvaid tekste. Ühes luuletuses on loetletud, kes on ema lemmikluuletajad. Aga öeldud on ainult perekonnanimed, mina tean Runneli ja Viidingu nimega rohkem kui ühte autorit. Ma tean nii Juhan Viidingult kui ka Paul Viidingult häid ilukirjandusteoseid.

Viimane tsükkel on loodust kiitev. Kui ema kiidab linde, siis see tuletab meelde, et ka minu „Uneriigist“ pidas ta kõige paremaks luuletust, mis rääkis rasvatihasest ja leevikesest, vähemalt ühe muu lugeja arvamusega tema arvamus kattus. Ma olen ka öelnud, et Grenzsteini raamatust meeldis mulle kõige rohkem peatükk tuvi mõttekäiguga. Ema on liikunud samades kohtades Tartus ja Peedul, kus mina, seetõttu osa tema ja minu tähelepanekuid kattuvad. Ma olen blogi suusareportaažides samuti Anne kanali luikedest kirjutanud.

Üle ühe laua

Kui ma oleksin istunud peolauas oma tavalisele kohale, siis oleksin seal istunud üksi. Seetõttu istusin teise lauda Anni kõrvale ja ajasin temaga juttu. Minust teisel pool istusid lapsed. Mõne aja pärast tõusis Ann püsti ja kõndis eemale, mina ei hakanud enam kohta vahetama. Lõpuks tuli Ann tagasi ja hüüdis mind nimepidi.

teisipäev, juuni 18, 2024

K-küllane unenäokirjeldus

Korra kirjapandud kirjutise k-konsonantide külluse käsuga kordamine:

Käisin koolis, kõndisin-kõmpisin koolimajja kohalejõudmiseks. Kuna kotis küüdipiletid kõik kasutatud, kõndisin kingakandadel. Kavatsesin kasutada küüdibussi Kaunase kohta kohaleveoks, kuid kogemata kandusin Kesklinna. Käesoleva kuu komme kujutas kummatigi Kesklinnani kohalesõitu.

esmaspäev, juuni 17, 2024

Vanaaja mõtlemine

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Kuidas tõlgendaksid neid unenägusid Uus-Assüüria preestrid: /.../"

Minu vastus: "Kuigi unenägudes esinevad mõned väiksed probleemid, leiaks siit võibolla kokkuvõttes kinnitust kuninga vägevusele. Rahvas ei tõsta mässu, kodanik ei sõida jänest, vaid pileti puudumisel kõnnib seadusekuulekalt jala. Võibolla tal läheb pileti puudumine meelest, aga kuningas on lahke ja kodanikku selle eest ei karistata. Mässu tõstmiseks ei ole põhjust, sest kuningas laseb ehitada piisavalt suuri hooneid."

Tehisintellekti vastus: "In ancient Mesopotamia, including Assyria, dreams were often regarded as messages from the gods or deities of the underworld. The interpretation of dreams was a significant aspect of their culture, and priests played a key role in deciphering these messages. Dreams that required no interpretation were considered direct revelations, while others might be symbolic and require analysis by knowledgeable individuals such as priests.

Your dreams about traveling to school and waiting at a restroom could be seen as symbolic representations of your journey through life, challenges, or decisions you face. The Assyrian priests might interpret these scenarios considering the cultural and religious context of the time.

For a more detailed understanding of how Assyrian priests might interpret such dreams, you can refer to this article on Secrets Of The Assyrian Dream Book And Dream Interpretation In The Ancient Near East1."

Minu kommentaar: "Mina oletasin, et preestrid leiaks unenäost midagi kuninga kohta, tehisintellekt arvab, et minu enda kohta. Minu enda kohta ei oleks järeldused nende unenägude põhjal nii head kui kuninga kohta, sest esimeses unenäos olen ma hajameelne ja teises teen algul valeoletuse. Aga tundub, et mõlemal juhul saan ma siiski lõpuks tõest aru. Antud linki ma ei vaadanud."

Liikumissuunad

Läksin kooli poole. Mul olid bussipiletid otsas, seetõttu läksin jala. Tahtsin sõita bussiga Kaunase peatusesse, aga kogemata sõitsin Kesklinna. Viimasel ajal ma olin harjunud seoses teise sihtkohaga sinna sõitma.

*
Asutuse wc ukse taga oli mööbliese, nii et uks oleks avamisel selle vastu läinud. Tõstsin mööblieseme eemale. Jäin ukse taha järjekorda ootama. Järjekord läks pikaks ja uued juurdetulijad läksid uksele lähemale kui mina. Ütlesin, et nii lähevad kõik must ette. Sisenesin uksest. Selgus, et sees oli ruumi küllalt.

pühapäev, juuni 16, 2024

Arvustuses öeldu kontroll

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Milliste religioonide sümbolid esinevad nendes unenäokirjeldustes: /.../"

Minu vastus: "Maleturniir sarnaneb vanade kreeklaste olümpiamängude või vanade roomlaste gladiaatorite võitlustega. Ka ateistid on pidanud spordivõistlusi. Ka kristlikus keskaegses Euroopas olid rüütliturniirid. Male pärineb Aasiast, seda on mänginud ka keskaegsed kristlased ja 20. sajandi kommunistid.

Teises unenäos nööpnõelad tuletavad meelde Jeesuse ja hilisemate kristlaste ristilöömist. Kindla istekoha hindamine sarnaneb vanade eestlaste maausuga, kellel hiied asusid kindlas kohas ja neid ei saanud kaasa võtta. Indiaanlastel oli võibolla midagi sarnast, aga Ameerika Ühendriikide indiaanlased sunniti idast läände rändama."

Tehisintellekti vastus: "Unenäod on väga isiklikud ja nende tõlgendamine võib olla subjektiivne. Kirjeldatud unenägudes ei tundu esinevat otseseid religioosseid sümboleid, kuid mõned elemendid, nagu maleturniir või füüsikatund, võivad sümboliseerida elus ette tulevaid väljakutseid või otsuseid. Maleturniir võib esindada strateegilist mõtlemist ja konkurentsi, samas kui füüsikatund võib viidata teadmiste omandamisele või probleemide lahendamisele. Unenägude tõlgendamine sõltub paljuski unenäo nägija enda elukogemustest ja isiklikest seostest."

Minu küsimus: "Kui neis unenägudes ei ole religioosseid sümboleid, kas need sümboliseerivad siis ateistlikku mõtlemist?"

Tehisintellekti vastus: "Unenägude sisu ei pruugi tingimata peegeldada usulisi veendumusi või filosoofilisi hoiakuid, nagu ateism. Unenäod võivad olla mõjutatud paljudest teguritest, sealhulgas päeva jooksul kogetud sündmustest, mõtetest, tunnetest ja alateadlikest soovidest. Puudumine religioossetest sümbolitest unenäos ei tähenda automaatselt ateistlikku mõtlemist. Unenägude tõlgendamine on keeruline ja mitmetahuline protsess, mis võib hõlmata sügavamat isiklikku analüüsi ja eneserefleksiooni."

Minu küsimus: "Millisesse tsivilisatsiooni kuulub nende unenägude nägija?"

Tehisintellekti vastus: "Unenägude nägija tsivilisatsiooniline kuuluvus ei ole midagi, mida saab unenägude sisu põhjal kindlaks teha. Tsivilisatsioon viitab ühiskondadele ja kultuuridele, mis on arenenud keerukateks sotsiaalseteks struktuurideks ja institutsioonideks. Unenäod on isiklikud kogemused, mis on mõjutatud unenäo nägija enda elust, kultuurist ja isiklikest kogemustest. Seega, unenägude sisu ei peegelda otseselt tsivilisatsiooni, vaid pigem unenäo nägija individuaalset psüühikat ja elukonteksti."

Minu küsimus: "Milline on nende unenägude nägija elukontekst?"

Tehisintellekti vastus: "Unenägude nägija elukonteksti mõistmine põhineb unenäo sisu tõlgendamisel, mis on väga isiklik ja subjektiivne protsess. Unenäod võivad peegeldada unenäo nägija muresid, soove, hirme, eesmärke ja kogemusi. Näiteks mainitud maleturniir võib viidata konkurentsile ja saavutustele elus, samas kui füüsikatund võib sümboliseerida õppimist ja arengut. Unenägude tõlgendamine nõuab sageli põhjalikku eneserefleksiooni ja võib olla seotud unenäo nägija isiklike eesmärkide ja kogemustega."

Minu kommentaar: "Maleturniire ja füüsikatunde on elus ka päriselt olnud, seega põhinevad need unenäod mälestustel. Aga käitumine maleturniiril ja füüsikatunnis sõltub ikkagi mingist maailmavaatest."

"Tuna" 4/2023

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 4/2023. Peatoimetaja Helen Rohtmets-Aasa. Toimetaja Madis Maasing. 160 lehekülge.

Numbris on esikohal Jüri Saare essee neljast Vene smutast ehk segaduste ajast. Esimene olnud pärast Ivan IV valitsemisaega, teine pärast 1917. a. revolutsiooni, kolmas Gorbatšovi ja Jeltsini ajal, neljas Ukraina sõja ajal. Kui neid on lähiajaloos tihedamalt, võib see näidata, et kirjutaja tunneb lähiajalugu paremini. Võib küsida, kas mongoli ikke ajal oli olukord parem või miks kutsuti varjaagid ennast valitsema.

Kirjutaja leiab kooskõlas Putini ametliku propagandaga, et Putini valitsemisaja algus oli parem. Mina nii ei leia, mina hindan Gorbatšovi ja Jeltsini aja suuremat demokraatiat ja sõnavabadust. Võibolla majanduslik stabiilsus oli Putini ajal esialgu suurem. Saar kirjutab, kuidas Venemaa ennast ülehindab. Minu teada see on üldinimlik, et ennast sagedamini ülehinnatakse kui alahinnatakse.

Amar Annus kirjutab miinus seitsmenda sajandi Uus-Assüüria raidkirjast. Ma mäletan Märt Tänava 2016. a. ülikooli vilistlaspäeva loengust, et vanad roomlased ei andnud valimislubadusi, vaid kiitsid ennast ja oma sugulasi. Ka see Uus-Assüüria kuningas kiidab ennast. Ta ei ütle, et tema sõjavägi oleks sõda võitnud, vaid tema isiklikult. Jumalaid peab ta siiski endast kõrgemateks. Aga toodud tekstist ei selgu, kas ta arvas sõjas tapetutel olevat hauatagust elu. Nagu Piiblis, nii ka selles raidkirjas saadakse unenägudes kõrgematelt jõududelt sõnumeid. Ma ei lugenud tekstist välja, kas jumalad ilmusid unenägudes ainult preestritele või kõigile unenägude nägijatele. Aga nagu mulle vestlusest tehisintellektiga selgeks sai, kui eeldada, et jumal annab endast märku sümbolitena, siis saab igast unenäost jumalate sümboleid otsida.

Maarja Hollo avaldab ja kommenteerib pagulaskirjaniku Gert Helbemäe kirju. Olen lugenud vist kolme Helbemäe raamatut – kõigepealt liiga kiires tempos raamatut munkadest, seejärel rahulikumas tempos romaani „Kägu odraokkaga“, mis rääkis vähehinnatud lauljast, kolmandaks vist samalt autorilt ühte abielurikkumise lugu, mille pealkirja ma ei mäleta.

„Tunaga“ rööbiti lugesin raamatut Koidulast, kus on toodud katkendeid Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetusest. Kirjavahetused võivad üksteisele sarnaneda ja mõned sarnasused olid ka nende kahe kirjavahetuse vahel. Kreutzwald kirjutab Koidulale, et Koidula on esimene inimene, kes teda mõistab. Sama moodi ütleb Helbemäe, et pole kedagi, kellega kohvikus vaimsetel teemadel juttu ajada. Nii Koidula kui ka Helbemäe küsivad oma loomingule tagasisidet.

Kommenteeritakse, et Helbemäe pidas ennast rohkem eurooplaseks kui eestlaseks. Mulle tundub selline identiteet kummaline. Ma saaks aru, kui ta peaks ennast eelkõige inimeseks või kristlaseks või läänetsivilisatsiooni esindajaks, aga Lääne tsivilisatsioon ja kristlus ei ole ainult Euroopas. Euroopaks on peetud ka Venemaad, venelaste eest ta Läände põgenes.

Roman Kasak ja Kaarel Piirimäe kirjutavad ühises artiklis Eesti-NATO suhetest. Nõukogude Liidu lagunemise järel sattunud esialgu NATO edasine vajalikkus kahtluse alla. Mõtlesin, et on kaks vastupidise sisuga ütlust. Üks on, et kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks, teise järgi kui laval on püss, siis tuleb sellest ka pauku. Ukraina ründamist on seletatud sellega, et ta ei kuulu NATO-sse, aga Iraagi ründamist põhjendati vastupidi sellega, et tal arvati olevat massihävitusrelv, sarnasel põhjusel ähvardas Nõukogude Liitu sõjaga Kennedy.

Viidatakse Lennart Merele, kelle arvates ei oleks tohtinud Venemaa valimistel lubada kandideerida Žirinovski parteil, millel oli soov demokraatiale lõppu teha. Siin võib tekkida küsimus, kas tähtsam on demokraatia või õigusriik. Minu blogile tuli kunagi kommentaar, et demokraatiale võib demokraatlikul teel lõpu teha. Ka selle nädala ajalehes tehti ettepanek, et võiks leppida, et kõik riigid ei taha endale demokraatiat.

Ivi Tomingas fotonurgas annab ülevaate jõulude kujutamisest piltidel. Olen kuulnud kombest, et kuskil pannakse kinke kuuse alla. Meil on kuusejalg olnud põrandal, aga fotolt nägin, et kuusk võib olla ka laua peal, mõne laua alla mahuks rohkem kinke. Ma ei lugenud kokku, kas fotodel on rohkem poisse või tüdrukuid, aga mulje jäi, et tüdrukuid oli rohkem. Tüdrukuid võib olla kas rohkem pildistatud või tuletasid fotonurga koostajale tüdrukutega pildid rohkem enda lapsepõlve meelde.

Joonistus "Tuna" ainetel

Püüdsin lasta tehisintellektil joonistada üleeile läbi saadud "Tuna" numbri ainetel neljapildilist koomiksit. See käsk, mida ma olin seni kasutanud, ütles, et ta ei saa joonistada. Teine käsk küll joonistas, aga tegi nelja pildi asemel valmis ühe, küsides ülejäänute jaoks täpsemat kirjeldust, mida ma praegu andma ei hakanud.

Turniirilolek ja tundiminek

Mängisin pikal maleturniiril. Mul oli enne viimast vooru 5,5 punkti, ära olin andnud 1,5 punkti. Veel ei teadnud, kellega ma viimases voorus mängin. Üks võimalus oli, et A. Kuusega. Kuulsin, kui ta ütles, et viimases voorus võidab ta kindlasti. Vaidlesin vastu, et mul on hea vorm, ma võin võita. Tegelikult olid kaks minu võitudest loobumisvõidud, osavõtjaid oli võrreldes turniiri algusega kõvasti vähemaks jäänud.

*
Olin teel füüsikatundi. Nägin stendi peal rippumas pruuni paberit, mida ma oleks saanud tunnis puhta paberina kasutada. Aga see oli kinnitatud väga paljude nööpnõeltega. Hakkasin paberi kättesaamiseks nööpnõelu välja tõmbama. Siis mõtlesin, et neid on liiga palju, ja hakkasin neid tagasi panema. Läksin tundi. Olin istunud igas tunnis eelviimases pingis kahe kindla tüdruku ees. Aga täna istusid eelviimases pingis Sander ja Lauri N. Sander vabandas, et võõrad istuvad minu koha peal. Täpsustasin, et Lauri on võõras, Sander mitte. Ütlesin, et ma võin üks pink ettepoole ka istuda. Mõtlesin, et tegelikult mulle meeldiks tuttava koha peal rohkem istuda.

laupäev, juuni 15, 2024

Teedel, aias ja metsas




Täna sõitis läbi Peedu aeglaselt üks leierkasti moodi auto, mis iga natukese aja tagant ühte ja sama lugu mängis. Kuulsin neid helisid kõigepealt oma aias süies, hiljem metsa suunas kõndides liikusin selle auto taga. Tagasisõidu bussi oodates ajasin ühe suitsetava mehega juttu. Ma tavaliselt esimesena pole võõrastega juttu alustanud, täna alustas ka tema.

Silmaprobleemid

Käisin hiljuti silmaarsti juures. Sinna soovitas minna kõigepealt perearst, sest ma polnud ammu käinud. Kui registratuurist öeldi, et nüüd määrab prille prillipood, mitte silmaarst, käisin kõigepealt prillipoes, aga ka sealt soovitati minna ka silmaarstile muid asju kontrollima. Panin aja kinni ja järjekorda oodates tabas mind järjest kaks korda silmapõletik. Silmaarst ütles, et see haigus tuleb arvutiga töötamisest. Seda saavat ravida silmatilkadega, mida tulevat panna vanemaks saades järjest sagedamini. Aga terava otsaga silmatilgapudeliga olevat võimalik silma vigastada, seetõttu on parem nüri ots. Ilmselt aitaks ka arvutikasutuse vähendamine. Ühes kabinetis oli ratastega tool, mille veerema hakates olevat silmaõe sõnul võimalik masinad ära lõhkuda. Soovitati kahe aasta pärast uuesti silmi kontrollima minna.

Ärajäämised

Läksin ülikooli maleklubisse. Tee peal olin öelnud ühele mängijale, et klubi ei käi enam koos. Kohale jõudes selgus siiski, et kogunes palju mängijaid. Suurem osa hakkasid juba mängima, mina veel mitte. Lõpuks hakkasime mina ja minu vastane ka nuppe peale panema.

*
Esinesime ühes toas teatrietendusega. Eespool oli olnud koht, kus oli tahetud, et ma mängiksin stseeni koos K. Ehiniga, aga olin keeldunud. Nüüd tuli teine selline koht, keeldusin jälle.

reede, juuni 14, 2024

Vastuolud plaanides ja hinnangutes

Magasin oma voodis. Vennad torkisid mind kätega, et mind äratada, aga ma ei teinud välja. Nad pistsid käe mu padja alla, et vaadata, mis seal on, seda ma takistasin. Mul oli padja all muuhulgas kell, mille põhjal oleks võidud järeldada, et ma tahan ise ka kella pealt tõusta. Mul oli kindel päevaplaan, mille ma tahtsin ellu viia. Praegu tahtsin magada ja pärast tööd teha. Mulle hakkas tunduma, et võibolla on täna vanaema sünnipäev ja mind püütakse äratada, et ma sinna läheksin. Aga sinna ma minna ei tahtnud, sest täna tahtsin alustada raamatu "Sartor resartus" lugemist.

*
Laskusin koolitrepist. Ma olin vist kõige kiirem, aga üks inimene tundus püsivat minuga umbes ühes tempos. Nooremana olin ma olnud nõrk, praegu tundus, et olen tugevaks läinud, aga kehalise kasvatuse tunnis sain millegipärast endiselt kahtesid ja kolmesid. Või seda ei teadnud, mis on mu kehalise kasvatuse hinded. Selle aine hindeid küll pandi, aga õpilastele enam ei öeldud. Sai ainult veerandi lõpus teada, et mu veerandihinne on neli.

neljapäev, juuni 13, 2024

Viigirünnak

inimene – arvuti
Ühe tagasivõtmisega.
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. c3 Rf6 4. e5 Rd5 5. d4 cd 6. cd Rc6 7. Rc3 Ob4 8. Od2 La5 9. Rd5 Ld5 10. Ob4 Rb4 11. a3 Le4+ 12. Kd2 Lf4+ 13. Ke1 Le4+ 14. Kd2 Lf4+ 15. Ke1 Le4+ 16. Kd2 viik.

kolmapäev, juuni 12, 2024

Õppetöö ja mäletamine

Rääkisin klassivendadele mälestusi neljandast klassist. Järgmine kord kohtudes ütlesid nad, et ma jälle neljandast klassist rääkima ei hakkaks. Rääkisin siis kolmandast klassist. Mainisin korraks ka neljandat klassi, klassivennad võisid arvata, et ma hakkan uuesti pihta.

*
Kesklinna bussijaamas manööverdas mitu linnaliinide bussi. Üks buss jäi kahe muu vahele kinni ja lömastati. Veel ei teadnud, millised on tulemused inimestele. Ma ei tahtnud nii koledat vaatepilti näha ja läksin edasi. Üks tuttav bussist välja pääsenud vigastatu jõudis mulle järele.

*
Seminaris anti sõna mulle. Ütlesin, et ma enne suvevaheaega toimunud eelmises seminaris juba rääkisin sel teemal. Mul oli oma sõnavõtt üles kirjutatud ja kirja pandud, et ma rääkisin 32 minutit. Kirjas olid ka teiste sõnavõtud. Ma olin rääkinud pikemalt kui põhiettekandja, kelle juttu ma olin kommenteerinud. Nüüd lõpetati nõudmine, et ma uuesti räägiks. Klassivennad kommenteerisid, et kõige huvitavamaid asju räägin ma väikses seltskonnas. Hakkasin kahtlema, kas ma olin üles kirjutanud enda juba peetud või alles kavandatud esinemise. Aga see pidi olema siiski juba peetud, sest kaustikus järgnesid sellele teiste sõnavõtud, mille sisu ma poleks neid kuulmata teadnud.

*
Istusin tunnis. Õpetaja pidas loengut. Mul oli vihik lahti, aga ma ei konspekteerinud. Õpetaja küsis, kas ma ei tööta kaasa. Vastasin, et ma olen eluaeg vähe üles kirjutanud. Mõtlesin, et mul on hea mälu, mul ei ole vajadust konspekteerida. Edasi mõtlesin, et aga mälu võib vanemaks saades halvemaks minna. Nüüd hakkasin ühte õpetaja öeldud naljakat lauset üles kirjutama. Teine õpetaja tuli mu vihikut vaatama ja võis tahta, et ma tõsist juttu üles kirjutaks. Olime varem õppinud keskkoolis, nüüd olin põhikoolis tagasi. Ütlesin, et keskkoolis kontrolliti ainult üks kord minu vihikut.

teisipäev, juuni 11, 2024

Bonn pealinnakandidaadina

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=cyVLowXDjeY dokumentaalfilmi endise Lääne-Saksamaa pealinna Bonni kohta. Film oli tehtud aastal 1993 ja alustati sellest, kuidas Bonn jäi alla Berliinile taasühinenud Saksamaa põhipealinna valimisel. Seejärel mindi selle juurde, kuidas Bonn võitis varem Adenaueri ajal suuremat Frankfurti Lääne-Saksamaa pealinna valimisel.

Võrdlusena tuli kõigepealt meelde, kuidas Venemaal on pealinn Moskva ja Peterburi vahel kolinud. Seejärel meenus, et ka Eestis kolivad asutused Tallinna ja Tartu vahet edasi-tagasi. Kolmas mõte oli, et võrdlusi saab tuua ka suurte üksikisikute vastasseisudega. Kunagi oli näiteks suur küsimus, kas maailma tugevaim maletaja on Karpov või Kasparov. Eesti ajaloos on kahe suurena räägitud Pätsist ja Tõnissonist. Aga kui filmis räägitakse, et Bonn erinevalt teistest pealinnakandidaatidest on rahulik väikelinn, siis sobiks ka Taaveti ja Koljati võrdlus. Vaatasin vikipeediast, et praegu on Bonn suuruselt Tartu ja Tallinna vahepealne linn. Vastandused võivad tunduda tähtsamad, kui need riimuvad. Bonn ja Berliin või Karpov ja Kasparov algavad sama tähega, Taavet ja Koljat lõppevad sama tähega.

Filmis oli palju juttu ka fotograafiast. Näidati, kui suured ja kui üleni täis on Saksamaa arhiiviriiulid. Näidati, et fotosid töödeldi ka enne arvuteid. Üks filmi tegelane Bonnist kui kodulinnast või sünnilinnast rääkides kasutas saksakeelset sõna, mille otsetõlge oleks 'isalinn'. Enne vaatamise alustamist uurisin otsingumootoriga, kes on filmi pealkirjas nimetatud isik. Sain tulemuseks, et tegemist on väljamõeldud isikuga, sellest hoolimata nimetati seda dokumentaalfilmiks. Eesti kohta saaks teha sarnase loo tänavuse Euroopa kultuuripealinna valimisest, kuigi kultuuripealinn on veel ajutisem nähtus.

/TÄIENDUS: Lugesin kirjalikest allikatest täienduseks, et kui Bonn valiti pealinnaks, oli see mõeldud ajutise pealinnana. Saksamaa taasühinemisel otsustati kohe, et pealinnaks saab Berliin, aga hääletati, kummas linnas peaks asuma valitsus. Saksamaa taasühinemise aegsetest ajalehtedest mäletan siiski, et vähemalt Bonni elanikud tahtsid seda päris pealinnaks jätta./

esmaspäev, juuni 10, 2024

Pilt peolauast

Eile tuli üks surmateade ja täna toimus üks sünnipäevapidu. Tegin seal hulga fotosid. Kui neid aparaadist näitasin, pildistati ka mind.

Unenägu luule- ja pildiridadena


Maanteel autos sõitsime
justkui ühes villises.
Akendel küll klaasid ees,
aga kuuliaugud sees.
Nõnda autos rännates
jõudsimegi pärale.
Selles kohas enne meid
oli juba sõdureid.
"Dessant!" ma valjult ütlesin,
aga ise mõtlesin:
ehk need pole vaenlased,
vaid me oma eestlased.
Majja sisse läksime,
peoruumi jõudsime.
Minu kaaslast tänati,
et tõi sinna minugi.
Mõnel oli meeles veel,
kuidas oli vastumeelt
varem mulle reisilkäik,
aga elus pole kõik
ühtemoodi alati,
reisisin nüüd sageli.

pühapäev, juuni 09, 2024

Sõit ja kohalejõudmine

Sõitsime villise moodi autos. Sellel olid akendes kuuliaugud. Jõudsime sihtkohta kohale. Seal nägime sõjaväelasi. Ütlesin: "Dessant." Tegelikult ei olnud kindel, kas need on vaenlase või Eesti sõjaväelased. Läksime peoruumi. Varem kohal olnud tänasid minu kaaslast selle eest, et ta minu kohale tõi. Mõtlesin, et osad inimesed mäletavad aega, kui ma kuskil käia ei tahtnud, praegu käin rohkem.

laupäev, juuni 08, 2024

Vastus kahvlile

arvuti – inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. Rf3 d5 2. g3 Rf6 3. Og2 c5 4. d4 e6 5. Re5 cd 6. Ld4 Rc6 7. Rc6 bc 8. Rc3 Oe7 9. Oe3 c5 10. La4+ Od7 11. La3 Vc8 12. La7 d4 13. Ob7 de 14. Oc8 ef+ 15. Kf2 Lc8 16. h3 0-0 17. Vad1 c4 18. e3 Oc5 19. La5 Vd8 20. g4 Oe7 21. La7 Ob4 22. Ld4 Oc3 23. bc Rd5 24. e4 Rf6 25. Kf3 Lc6 26. g5 Re8 27. h4 f5 28. Ke3 Le4+ 29. Le4 fe 30. Vd4 Rc7 31. Vc4 Rd5+ 32. Ke4 Va8 33. Vb1 Va2 34. Vb8+ Kf7 35. Vb7 Ke7 36. Kd3 Kd6 37. Vd4 Kc6 38. Vb8 Kc7 39. Vh8 Oa4 40. Vc4+ Kd7 41. Kd4 Oc2 42. Vg8 Of5 43. Vcc8 Va4+ 44. c4 Rb6 45. Vcd8+ Kc7 46. Ke3 Rc4+ 47. Kf2 Va2+ 48. Kg3 Va3+ 49. Kf4 Rd6 50. Va8 Va8 51. Va8 h6 52. Vg8 hg+ 53. hg g6 54. Vg7+ Kc6 55. Va7 Rb5 56. Va5 Kb6 57. Va1 Kc5 58. Va5 Od3 59. Ke5 Kb4 60. Va8 Of5 61. Vb8 Kc4 62. Vc8+ Kd3 63. Vb8 Rc3 64. Vb3 Kc4 65. Va3 Re4 66. Va4+ Kd3 67. Va3+ Ke2 68. Ve3+ Kf2 69. Ve4 Oe4 70. Ke4 Kg3 71. Ke5 Kg4 72. Ke6 Kg5 ja valge sai 95. käigul mati.

Tõlkimismõte

Üliõpilastel soovitati tänavalt münte korjata. Juba hulk aastaid tagasi oli öeldud, et mõne aasta pärast saab korjama hakata, tegelikult tuli see hilinemisega ja läks umbes kümme aastat. Korjasin maast kahte või kolme tüüpi münte. Mustlane küsis mult raha, seetõttu andsin ühte tüüpi mündid kõik talle. Mööda kõnniteed kõndis üliõpilaste rivi. Teised münte ei korjanud, aga mina vaatasin, kas neid maas leidub. Korjasin üles ühe 50-sendise.

*
Meie õuel tegid kaks noormeest midagi lume sees. Võibolla nad tegid kurja, sest kui neile koer vastu tuli, katkestasid nad tegevuse, nagu kardaksid koera karistust. Mina olin oma maja nurgal ja kirjutasin lume sisse tähti.

*
Kaalusin erinevaid kirjatöid, mida võiks tegema hakata, kui praegune valmis saab. Võtsin füüsika käsiraamatu ja läksin ühele naisele rääkima, et selle käsiraamatu võiks eesti keelde tõlkida. Naine vaatas raamatut ja ütles, et see on vananenud. Vaidlesin vastu, et ajalugu vananeb, füüsika ei vanane. Tippfüüsika võib vananeda, aga koolifüüsika mitte. Naine ütles, et selle raamatu järgi ei saa füüsikat selgeks. Vaidlesin vastu, et mina õpikute järgi ei saanud, aga selle käsiraamatu järgi sain ja tegin füüsika sisseastumiseksami. Nüüd tuli mulle teistsugune mõte ja ütlesin, et seda raamatut ei ole siiski vaja tõlkida, sest see ongi tõlge. Seda pole vaja tõlkida, vaid toimetada. Vaatasin, kas õpikut kasutanute hulgas on tuttavaid nimesid. Õpiku lõppu oli Henn märkinud üles neli korda, kui teda oli kohtusse kaevatud. Tõnule tundus see käsiraamat vist liiga Nõukogude stiilis, sest peolauas pidas ta kõne, milles kritiseeris, et ükskord läks ta ühte ruumi ja seal olid inimesed kahes sirges rivis. Minu meelest sõjas võis distsipliin kasuks tulla.

reede, juuni 07, 2024

Teoste käekäik

Tahtsin raamatut välja anda. Kultuurkapitalilt raha saamiseks pidi mul olema ette näidata Jagomäega sõlmitud leping, et ta on nõus raamatu välja andma. Mul oli vist leping sõlmitud, otsisin seda. Sain kogu paberipaki läbi vaadatud, aga lepingut ei leidnud, see võis asuda teisel aadressil. Hakkasin otsast peale vaatama.

*
Üks poiss tahtis minu pabereid vaadata. Lõin talle küüne kätte ja ütlesin, et võõraid pabereid ei ole viisakas vaadata. Üks teine poiss tahtis mu maale vaadata. Ütlesin, et ei saa, need maalid on maailmatasemel. Kasutasin sõimusõnu. Kui olin üksi jäänud, hakkasin maale ise vaatama. Üks oli veel ülevärvimisest märg ja oli teise paberiga natuke kokku kleepunud. Neid koost lahti võttes pilt rebenes. Mõtlesin, et vähemalt lõhkusin ma selle ise. Vaatasin, et ülevärvimise järel ei ole pilt enam nii ilus kui varem.

neljapäev, juuni 06, 2024

Pilte ja salme





Suvilas loetav romaan kõlaks luuletusena nii:

Rahvas vihast vahutas,
eri usk neid lahutas.
Kahevahel kuningas
tihti usku vahetas.

Suvilaskäimiste kirjeldus kõlaks luuletusena järgmiselt:

Peedul mina pildistan,
Tartus pilte sildistan.
Peedul olen üksinda,
bussis võõrad müksivad.

Mõtlesin need salmid välja suvilatoas, kuna päike läks pilve taha ja ei näinud enam lugeda. Mõtlesin, et täna on proosalaused tõesti paremad kui luuletused, neid salme ma ei avalda.

Kooliõuelt Tallinnasse

Olin vilistlasena kooli õuel. Olin tiivapoolse ukse lähedal. Rääkisin, et siin punktis on õuest täielikult teine pilt. Tavaliselt olen ma kõndinud väravast peaukseni ja see tee on mul peas, teise ukse juures olen käinud harva. Kooliajaga võrreldes on küll muutunud ka see, et varem ma polnud isegi õhtupoolses vahetuses kõige pikem. Hakkasin koos Erikuga Tallinnasse minema. Jõudsin koos Pärnitsaga kohale. Sisenesime kaubamajja. Lugesin seal isa raamatu arvustust. See raamat polnud mulle tuttav, aga see oligi ilmunud välismaal tõlkena võõrkeelde. Mõned lapsed kaklesid. Hoidsin ühte neist kinni ja lahti lastes võtsin lubaduse, et nad rohkem ei kakle. Kui järgmine päev uuesti kaubamajja tulin, nägin samu lapsi ja nad kaklesid jälle.

kolmapäev, juuni 05, 2024

Mugavamad valimised

Sain hääle antud. Mul oli varasemal korral üles kirjutatud, et pidin selleks arvuti teise ruumi viima. Täna oli asi parem, sain oma toast hääletatud.

Lugemata raamatud

Tahtsin kuulata Ameerika Häält. Isal olid vanast ajast Ameerika Hääle lühilainealad meeles ja ta ütles need mulle. Ma mäletasin ise ka umbes nii. Erinevus oli, et isa ütles ühe numbri lõppu veel tähe A. Mõtlesin, et ma ei kuulagi saadet raadioga, vaid löön need lühilainealad otsingumootorisse.

*
Sõin koolisööklas. Minuga ühes lauas sõi veel üks poiss. Vaatasin ringi, kas saab teistest laudadest toitu juurde võtta. Seal tundus küll olevat seda üle jäänud, aga keegi võis veel hilinemisega sööklasse tulla. Märkasin oma lauas veel ühte asja, mida ma polnud söönud. Ütlesin, et ma otsin teistest laudadest saiakesi, aga ei märka, et oma lauas on kaalikatükke. Võtsin neid. Kuna ma olin nüüd midagi öelnud, nihkus laua nurgas istuv võõras poiss sealt laua keskele minu vastu, et minuga rääkima hakata.

*
Vaatasin "Loomingu Raamatukogu" aastakäike läbi. Leidsin raamatuid, millel oli kaks autorit. Ma olin blogis kirjutanud, mis mingit autorit iseloomustab, nüüd sai kirjutada, mis iseloomustab kahe autori kombinatsiooni. Neis numbrites olid arvatavasti ühed novellid ühe ja teised teise kirjaniku kirjutatud, aga polnud öeldud, kummad on kumma omad. Leidsin ka "Loomingu Raamatukogusid", kus oli kirjutatud kas päriselt nähtud või väljamõeldud unenägudest. Need tahtsin läbi lugeda, et neist Helinale kirjutada. Helina oli ise ka "Loomingu Raamatukogusid" lugenud ja neist kirjutanud, aga kõiki huvitavaid ta polnud maininud, siis need olid tal vist lugemata.

teisipäev, juuni 04, 2024

Vaadete järjepidevus

Otsustasin anda tänavustel europarlamendi valimistel hääle roheliste kandidaadile Marko Kaasikule. Võidakse küsida, et kuidas ma europarlamendi valimistel hääletan, kui tegin kunagi kampaaniat Euroopa Liitu astumise vastu. Aga juba esimeses Euroopa Liidu vastases kirjutises aastal 1998 ei olnud ma täielikult rahvusvahelise koostöö vastu, vaid ütlesin, et Euroopa Liidu asemel tuleks luua organisatsioon, mis planeedi majandust kahandaks. Kui Euroopa institutsioonides töötaksid õiged inimesed, peaks saama ka seda organisatsiooni kasutada keskkonnasõbralikuma poliitika ajamiseks.

Raamatutega kohad

Mulle meeldis raamatukogus üks lugemiskoht. Aga kui ma seal istusin, tuli kabinetist välja inimene, kes ütles, et selles kohas ei tohi lugeda, sest siin istudes jääb kabinetis käijatele jalgu.

*
Otsisin ühte raamatut. Leidsin oma õpetajakoolitusse sisseastumise avalduse. Leidsin ühe raamatu, mille oleks pidanud vist juba aastakümneid tagasi raamatukogule tagastama. Mõtlesin, et mul on suur mälumaht, seetõttu on mulle mäletsusesemete alleshoidmine tähtsam kui teistele, mulle tuletavad need rohkem asju meelde. Otsisin vajalikku raamatut isa toas ja tõstsin selleks riiuleid tühjaks. Üks pereliige tuli ja näitas, et see raamat on riiuli kõrval virnas. Sealt ma polnud tõesti veel otsinud, ma olin otsinud riiulitest. Olin korraks ka seda virna vaadanud, aga ainult pealmisi raamatuid. Nüüd, kus raamat oli leitud, võis teised riiulisse tagasi panna. Algul arvasin, et on panna ainult üks riiulivahe, aga siis nägin, et varem teistest vahedest välja tõstetud raamatud on ka veel tagasi tõstmata. Vahepeal olin arvanud, et isa pani need juba tagasi.

esmaspäev, juuni 03, 2024

Suuskadel mööda

Hakkasin tänaval suusatama. Nägin seal ka teisi suusatajaid. Sõitsin neist mööda. Sõitsin järjest kõigist teistest mööda. Jõudsin finišisse esimesena ja sain esikoha. Selgus, et ma võitsin Tartu maratoni. Mulle anti peale minu auhinna ka teise ja kolmanda koha auhind, et ma need ühele väiksele tüdrukule ja ühele mehele edasi annaksin. Ma polnud kindel, kas väike tüdruk ikka oli ühest vanemast naisest ees. Aga vanemale naisele anti halvem koht, sest ta oli haige. Ma polnud kindel, kas ma olin läbinud kogu distantsi, võibolla olin kuskil kogemata lõiganud.

Hetke maleelu

Tänase päevakeskuse kiirmaleturniiri eel avas Peebo palavuse tõttu aknaid ja ütles: "Varsti on Emajõe Ateena, ilma Emajõeta." Mängima hakates üks osavõtja kaebas tõmbetuule üle ja osa aknaid pandi uuesti koomale.

Turniiril oli kümme osavõtjat ja viis vooru. Esimeseks tuli Põdersalu 5 punktiga, teiseks Parts 4 punktiga, mina ja Haring saime 3 punkti. Kahes tänases mängus panin mati, ühes oli mul parem vankrilõppmäng ja vist võitsin ajaga, ühes mängus sain ise mati ja ühes alistusin, kui minu lipp püüti lõksu. Vastane ütles, et ta ei pannud ise tähele, et ta lipu kinni püüdis.

Koduteel üks tuttav rääkis, et tema pole ammu malet mänginud, aga lahendab maleülesandeid. Mina ütlesin, et mulle ülesanded väga ei meeldi, sest neil on kindel lahendus, ma tahan oma lahendust. Tema vastas, et tal on vastupidi, ta tahab täpset lahendust.

Enne tänast turniiri tegelesin malega neljal järjestikusel päeval. Ühel päeval mängisin juba avaldatud Fischeri male partii, kolmel päeval vaatasin igaühel ühe lühipartii Trohhalevi käest omandatud Suetini maleõpikust. Trohhalev andis mulle millalgi venekeelse raamatu, vaatasin, et mul on riiulis ka üks Suetini saksakeelne õpik, sisu oli erinev.

Teen ka füüsilist trenni. Ühe harjutusena on mul saanud viimasel ajal kombeks sõita võimaluse korral trenažööriga 2,5 kilomeetrit päevas, eile seoses võistluste eelse päevaga sõitsin kolm kilomeetrit. Trenažööre on ka päevakeskuses, seal tegin täna kolm minutilist sõitu. Kolmanda korra järel tundsin janu ja võtsin kohvi, mida ma tavaliselt ei joo. Peebo ütles, et temal kohv janu ei kustuta, vett on vaja. Mul läks siiski janutunne üle. Ema seletas hiljem, et öeldakse, et kohv viib organismist vedelikku välja. Ma polnud kindel, kas see halb on, kui jahutamiseks ongi vaja higistada.

Üks päev mõtlesin, et pika malega võiks huvi poolest iga päev tegeleda, aga pole mõtet, kui see ei too raha sisse. Ajaloo ja keeltega olen vähemalt natuke raha teeninud.

pühapäev, juuni 02, 2024

Vastaskaldal

Istusin tunnis. Õpetaja tuli kontrollima, mida mina, Erik ja Krister vihikutesse kirjutame. Varem me polnud tunnis alati õpetaja soovitud asjadega tegelenud, aga täna me konspekteerisime. Võibolla konspekteerisin ainult liiga lühidalt. Istusin loengus. Õppejõud rääkis ühe minu tuttava naise kohta, et kui see ülikooli lõpetas, küsis ta kohe tähtsast linnast tööd ja saigi.

*
Sõudsime paadiga üle järve. Kuna paadis oli algajaid sõudjaid, oli oht, et nad ajavad paadi ümber. Jõudsime vastaskaldale. Läksime majja. Nägin aknast, et ühte inimest elustatakse. Siis vaatasin, et ta elustab ennast ise. Üks mees käis meiega rääkimas. Kui see jutuajamine oli läbi, kommenteeris Pille, et kuigi see mees ütles, et ta ei oska süia teha, ei ole see tõsi, sest ta on kokk. Samuti ei ole tõsi, kui ta ütles, et söögiaeg algab kell viis, söögiajad algavad igal pool alati kell kaks. Kokk tuli uuesti meie juurde ja ütles, et majas on kaks koridori, kus saab üksi olla.

laupäev, juuni 01, 2024

Matirünnak liputiival

V-K-R-V-R-L-O-O
1. f4 g6 2. e4 f5 3. e5 d6 4. d4 de 5. fe Oe5 6. Rf3 Og7 7. Re2 Rf6 8. Rc3 Rb6 9. g3 Oc4 10. Lg2 Rfd5 11. Rd5 Od5 12. Le2 Vd7 13. Of2 0-0-0 14. Rg5 Lh8 15. Od5 Vd5 16. Rf7 Lg8 17. Rd8 Ld8 18. c4 Vd7 19. Le6 Kb8 20. c5 Rd5 21. Vd3 Rb4 22. Vb3 a5 23. a3 Rd5 24. La6 c6 25. Lc6 Vc7 26. Lb5 Vd7 27. c6 Vc7 28. La5 b6 29. La6 Va7 30. Lc4 Oh6 31. Ka2 Og7 32. Ve1 Of6 33. Vb5 Rc7 34. Vb6+ Ka8 35. d5 Ld6 36. Vb3 Va5 37. Ob6 Vd5 38. Oc7 Lc7 39. La6+ La7 40. Lc8 1:0.

Reketimäng ja trepikoda

Mängisin ühe poisiga enda voodi peal reketimängu. Lõime reketiga palli, mis pidi mööda voodit vastase väravasse lohisema. Ütlesin, et muudame reegleid, ka võrdse löökide vahetuse korral saab punkti vastane, muidu on liiga ebavõrdne. Algul arvasin, et uute reeglite järgi kaotan kindlasti mina, tegelikult läks mäng tasavägiselt. Siis vahetas selle poisi välja minu isa. Tahtsin pealelööki teha, aga isal polnud üldse reketit käes. Varem olin ma mänginud vennapoegadega, aga nüüd olid vanemad vennapojad liiga tugevaks läinud, seetõttu mängisin tüdrukutega. Hulk inimesi kõndis lageda taeva all ühes suunas. Kõndisin nende hulgas. Jõudsin koos hulga inimestega enda trepikotta. Jäin sarnaselt ühe naisega postkaste uurima. Aga selgus, et need polnud veel korterite postkastid, vaid uued, korterite omad tulid tagapool. Hakkasin rahvasummas trepist üles minema. Trepikoda oli täis kuulutusi Peedu ürituste kohta. Neid ma ei lugenud, sest mul polnud Peedu identiteeti. Trepikoda oli ümber ehitatud. Ühes kohas, kus põrand langes ja uuesti tõusis, inimesed komistasid. Kiruti ümberehitajaid. Jõudsin kohta, kus trepp enam kõrgemale ei läinud, aga ma polnud veel oma korrusele jõudnud.

reede, mai 31, 2024

Eesti poliitikud

Tehti üleskutse, mida Riigikogu liikmed võiks järgmisel hetkel teha. Üks naissaadik läks seepeale eriti elevile, tundus kõik riided seljast heitvat ja hüppas vette. Ei olnud kindel, kas ta heitis kõik riided seljast, sest ma nägin seda ainult silmanurgast. Kui ta kõik riided nii kiiresti seljast sai, siis tal pealmiste riiete all midagi ei olnudki. Seadusega keelati naeratamine ära. Küsisin, kas ainult Riigikogus või igal pool. Vastati, et Riigikogus. Kelam ei suutnud vist naeratamata olla ja pidi nüüd Riigikogust lahkuma. Uudistes öeldi, et politsei pidas ühe Reformierakonna poliitiku koos ühe teise mehega kinni ja pärast seda nad surid.

*
Pille ütles, et tema unenäod on kõrgemal tasemel kui minu omad. Vastasin, et aga ta ei kirjuta neid üles. Tema unenägude sisu kohta ei olnud midagi teada.

*
Suguvõsa hauaplatsile oli maetud üks sugulane. Enne oli kindlaks määratud, kes tuleb millisesse platsiossa matta. Aga vanaema ütles, et kui matmine oli juba toimunud, siis ta nägi, et asjade asukohad on muutunud. Pidime surnuaialt autodega ära sõitma. Ma polnud veel oma autosse sisenenud, aga see juba manööverdas.

neljapäev, mai 30, 2024

Tartus tagasi

Läksin koos vennaga üle Tartu kaarsilla. Oli valida kahe võimaluse vahel, kuidas sillalt maha saada. Valisin neist ühe ja hüppasin. Vend hakkas nutma. Küsisin, miks ta nutab. Ta vastas, et see oli ta endise naise lemmikkoht hüpata. Ütlesin vennale, et kui tal raske on, siis tema ei pea hüppama. Tahtsin lisada, et käitumisteraapia teooria järgi peab siiski raskeid asju harjutama, aga vend oli kadunud. Läksin teda silla esimesest otsast otsima. Seal toimus parajasti karja noorte lööming, aga venda ei tundunud löömingus osalejate hulgas olevat. Läksin tagasi silla teise otsa. Seal nägin nüüd venda endaga samas suunas kõndimas.

*
Olime ühes majas. Tahtsin sealt minna koju, selleks läksin vastasmajja. Pistsin käe postkasti, aga siis märkasin, et postkastil ei ole meie korteri numbrit. Üks inimene tuli parajasti just trepist alla. Ütlesin, talle, et olin kaks päeva Tartust ära ja tagasi tulles pidasin võõrast maja enda majaks. Mõtlesin, kas ma nüüd ikka ütlesin, et ma olin Paides, võibolla nimetasin seda kogemata Tallinnaks.

*
Oli magamamineku kellaaeg. Olime vendadega pimedas toas. Küsisin, kas mina lähen järgmisena vannituppa. Üks vend vastas, et ta läheb ise. Aga ma olin juba unine. Isal ka täna magamaminek hilines. Riiulis oli kaheköiteline teos, mida olin Paides lugenud. Seal oli see kojusõidu tõttu pooleli jäänud, nüüd mõtlesin edasi lugeda. Lugesin brošüüri, mille tädi Ann oli ükskord vanavanaisa kohta koostanud. Ükskord oli ühe paberilt maha loetud kõne kohta öeldud, et see ei sobi suuliseks ettekandeks. Tädi Anne kirjutis tundus paremini sobivat. Üks vend ütles, et mul on head juuksed, ja köhatas, nagu ta oleks midagi ütlemata jätnud. Vastasin, et ta teeb oma poja stiilis nalju. Võibolla ta oli tahtnud öelda, et juuksed on mul ainus hea asi.

*
Feisbukis reklaamiti mingit uut tüüpi blogi. Ma ei hakanud seda vaatama. Siis märkasin, et uut tüüpi blogid on vist feisbuki-sisesed. Ühte kohta ma ei hakanud vaatama, muidu ma oleks võinud näha, et keegi on mind ühte liiki kontaktide nimekirjast ära kustutanud. Seal oli mul olnud palju võõraid, aga nende arv oli vähenenud. Minu blogis tundusid sissemurdjad olevat ühte sõna muutnud. Mõtlesin, et sissemurdjad võisid muuta ka sissekande koopiaga Wordi-faili, aga sissemurdmise saab tõestada, kui vaadata postkastist sissekande koopiat, seal muudatusi teha ei saa.

kolmapäev, mai 29, 2024

Võitlus haigusega

Lähenes Sirly sünnipäev. Mõtlesin, et ma õnnitlen teda juba täna. Hakkasin kirja kirjutama. Mõtlesin, et kirjutan kirjas ka millestki muust. Tegin kirja paranduse, et ma õnnitlen läheneva sünnipäeva puhul, muidu Sirly oleks võinud arvata, et ma ajan kuupäevad sassi. Henn tuli toast oma asju võtma ja oleks võinud näha, mida ma kirjutan, aga ei vaadanud siiski ekraanile. Jätsin kirjutamise pooleli ja mõtlesin, et jätkan sellega alles siis, kui mu välimus on korralik. Alavainu oli tahtnud kirjutada korraliku välimusega, mina oleks võibolla võinud ka vastupidi teha.

*
Peedul oli raudvoodi uuesti kokku pandud. Hakkasin ronima üle selle peaotsa, aga jätsin pooleli, sest voodi logises nii kõvasti, et oleks võinud kokku variseda. Varasematel aegadel olin vist roninud. Üks vend lamas veel voodis. Küsisin, kas kardinad võib eest tõmmata. Ta vastas, et ei või. Ma siis ei tõmmanud.

*
Uue haiguse vastu oli kasutatud algul vaktsiini ja siis ühte teist rohtu. Avaldasin arvamust, et rohi on parem kui vaktsiin. Ema vaidles vastu, et juba on öeldud, et sellest rohust vabanemiseks kulub aastakümneid.

teisipäev, mai 28, 2024

Õpingud ja treeningud

Õpetaja oli andnud kodus õppida, aga mul polnud selle jaoks aega, sest ma pidin teisi asju ka tegema. Mõtlesin proovida õppida veel koolis enne tunni algust. Kui minuga oleks rääkima hakatud, oleksin öelnud, et ma ei saa kuulata. Helen oli ükskord jõudnud enne tunni algust koduse töö tehtud, aga õpetaja oli ikkagi pahandanud, et ta ei teinud seda kodus.

*
K. Sander ütles, et ta mõtleb hakata kodus maletrenni tegema. Ta küsis, kui palju peaks tegema. Vastasin, et samal tasemel püsimiseks piisab sellest, kui treenida ühel päeval nädalas. Hakkasin nuppe karpidesse panema, aga ei loendanud, mitu nuppu ma ühte karpi panin.

esmaspäev, mai 27, 2024

"Eesti Postimees" 1863–1870

„Eesti Postimees ehk Näddalaleht“ 1863–1870. Loetud ka värskeid Koidula-teemalisi artikleid „Loomingust“ ja „Sirbist“.

Magistritööd kirjutades ja mitut artiklikogu koostades kasutasin olemasolevat bibliograafiat. Praegu Jannseni lehti lugedes koostan bibliograafiat ise. Selleks loen kõigepealt läbi aastakäigu kõik pealkirjad, kirjutan neist osad välja ja väljakirjutatutest osad kirjutised loen läbi.

„Eesti Postimees“ oli leht, mida Jannsen toimetas pärast Tartusse kolimist. Aastal 1863 ilmus küll veel põhiliselt „Perno Postimees“, aga Jannsen ei olnud ise selle omanik ja tal ei lubatud seal uut lehte reklaamida, kuid ta andis välja juba ka ühe „Eesti Postimehe“ reklaamnumbri. Aastast 1864 ilmus „Eesti Postimees“ pidevalt. „Perno Postimees“ jätkas uue toimetajaga. „Eesti Postimees“ ei olnud juriidiliselt „Perno Postimehe“, vaid selle konkurendi õigusjärglane, aga järjepidevus „Perno Postimehega“ oli olemas toimetaja isiku näol.

Lugesin praegu „Eesti Postimehe“ põhilehte, aga sellel oli olemas ka mitu lisalehte. Lisalehti tuli eraldi tellida. Põhilehest lisalehtedesse kolisid põllutöö, misjonitöö ja ilukirjandus. Vahel siiski avaldati laulusõnu ka põhilehes. Uus oli, et ei toodud ära ainult sõnu ja viidet viisile, vaid ka noodid. Ei avaldatud enam nii palju kristlike pühade juhtkirju. Lehekülje formaat muutus laiemaks.

Lehel oli nüüd ka rohkem kaastöölisi kui varem. Jannseni tütar Koidula oli vanemaks saanud ja tegi lehele palju kaastööd. Kuid ei isa ega tütre kaastööle ei lisatud autorinime. Kolmandatel kaastöölistel nagu Jakobson lisati initsiaale.

Kui Teise maailmasõja aegses artiklis arvati, et Koidula oligi nüüd põhiline lehes kirjutaja, siis uuemad autorid arvavad, et juhtkirjade kirjutamine oli endiselt rohkem Jannseni ülesanne, Koidula kirjutas joonealust. Kuid osad kirjutised olid nende ühislooming. Koidula osa tuleb osalt välja tema kirjavahetusest, aga täpselt ei ole teada, kes on mille autor. Seda enam, et Koidula jäljendas oma isa stiili.

„Sirbi“ artiklis arvati, et ainult tehisaru suudaks kindlaks teha, kumb on mida kirjutanud. Tehisaru kriitikud ütlevad siiski, et see ei loo uut teadmist, vaid esitab keskmist arvamust. Ühele tehisintellektile andsin Kiplingi luuletuse enda tõlkes ja küsisin, kes on autor. Tehisintellekt vastas, et Koidula. Eksitada võis, et Kiplingil oli juttu Piiblist tuntud Ketsemani aiast ja Koidula on tõlkinud luuletuse aiaäärsest tänavast.

„Sirbi“ artiklis tehti Koidula autoriõigustest naiste õiguste küsimus. Kuid ka Koidula ei tundnud veel tänapäevaseid autoriõigusi ja tema nime all tuntakse luuletusi, mis tegelikult on tõlked. Malle Salupere oli kindel, et Jannseni tervist rikkus vastaste kriitika. Võibolla siis Koidula tervist aitas natukenegi hoida, et tema kirjutisi peeti tema isa omadeks. Kuigi ka Koidula tervis ei olnud hea ja ta suri üsna noorelt.

„Loomingus“ kirjutati, et Koidulat tuntakse paremini luuletajana, aga et esimeses järjekorras oli ta ajakirjanik. Siin oleneb, millist žanri rohkem väärtustada. Ajakirjandus võis küll võtta rohkem aega, aga luulet peetakse vahel kõrgemaks žanriks. Tänapäeva inimestel on ilmselt paremini peas Koidula viisistatud luuletused kui tema ajaleheartiklid.

Praegu uuritud perioodil kirjutas lehes ka Jakobson, keda „Perno Postimehe“ kaastööliste hulgas veel ei olnud ja kellele Jannsen sulges hiljem ka „Eesti Postimehe“. Jakobsoni artiklid olid tähistatud kolme nimetähega. Ta kirjutas lehe keskmisest toonist teravamalt ja Jannsen kommenteeris veel leheveergudel, et ta on Jakobsonilt rohkem maha tõmmanud kui muudelt kaastöölistelt. Võibolla Jannsen ei näinud ette, et hiljem Jakobsoni oma leht „Sakala“ muutub sellise terava tooniga Jannseni enda lehest populaarsemaks. Aga terava tooniga kaasnes ka lehe sulgemise oht. „Eesti Postimehe“ veergudel anti sõna ka ebajärjekindlamatele kirjasaatjatele.

Üks tähtsamaid sündmusi neil aastatel oli eestlaste esimene üldlaulupidu aastal 1869. Seda kajastati lehes pikema järjejutuga kui kajastatakse tänapäeva laulupidusid. Kirjutatakse, et laulupidu segas vihm. Ma mäletan, et ma läksin ükskord ühelt laulupeolt vihma tõttu enne lõppu ära. Ma polnud noil aastatel harjunud vihmavarju kasutama, aga selgus, et istudes hakkas külmem kui kõndides. Jaan Tõnisson ütles ühes kõnes, et vihma pärast ei peaks laiali minema, sest inimesed pole suhkrust.

Lehes kajastati ka välisuudiseid. Vaadeldud aastatel toimusid Ameerika kodusõda, Saksa-Taani sõda, Preisi-Austria sõda ja Saksa-Prantsuse sõda. Leht arvab ilmselt saksakeelsetele allikatele tuginedes, et Saksamaal on olnud rohkem sõdu kui teistel maadel, sest ta asub Euroopa keskel. Sorokin on näidanud statistika abil, et hoolimata militarismist on Preisimaa sõdinud vähem kui üldiselt arvatakse. Saksamaal oli suhteliselt vähe üle ookeani kolooniaid, siis ei saanud ta ka nii palju koloniaalsõdu pidada.

Raamatu- ja toidukaubandus

Mõtlesin, et täna ma ei kuula kõige uuemat tüüpi raadioaparaati, vaid vanemat. Panin puhveti peal raadio mängima. Siis märkasin, et puhveti nurgal mängib ka teine raadio.

*
Lugesin ajalehe naljanurka. Seal oli ühes tabelis võrreldud eestlaste ja venelaste huvisid. Eestlased eelistasid lugeda eesti ja venelased vene kirjandust. Erand oli ühe Uku Masingu raamatu tõlge, mida venelased olid lugenud rohkem kui eestlased originaalis. Läksin seda isale näitama. Ütlesin, et naljanurgas ei pruugi kõik tõele vastata. Aga isa leidis ka oma paberitest, et vene keeles on seda raamatut trükitud 10 000 eksemplari. Oletasin siiski, et võibolla tõlke väljaandja ei olnud esitanud tõepäraseid arve.

*
Ema oli mul koolikotist mõnda aega kaasas kantud toidu välja võtnud. Nüüd tahtsin osta uut. Oleksin ostnud sellist toitu, mida poleks kiiresti söödud saanud. Ja mõtlesin, kuidas ma koolis mustade kätega söön. Kõndisin ühest väiksest poest läbi, sisenedes ühest otsast ja väljudes teisest. Ma olin selles poes varem ka käinud, aga nüüd oli kassa taga põrandal senisest kõrgem aste.

pühapäev, mai 26, 2024

Vankrid eelviimastele ridadele

inimene – arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Rbd2 Ld4 9. Rd4 Vd8 10. R2f3 Oc5 11. Rb3 Od6 12. Oe3 Of3 13. gf Oe5 14. c3 Vd6 15. f4 Vg6+ 16. Kh1 Od6 17. Ra5 b6 18. Rc6 Of4 19. Of4 Vc6 20. Vg1 Rf6 21. f3 Rh5 22. Oe5 f6 23. Od4 Ke7 24. Vad1 g6 25. Oe3 Vc4 26. Vd3 Va4 27. Vgd1 Va2 28. Vd7+ Ke6 29. Vc7 Vb2 30. Vdd7 Vb1+ 31. Kg2 Vb2+ 32. Kh3 a5 33. Ve7+ Kd6 34. Vb7 Vc8 35. Vh7 Kc6 36. Va7 Ve2 37. Od4 Ve8 38. Vab7 Rf4+ 39. Kg3 Rh5+ 40. Kh3 Rf4+ 41. Kg4 f5+ 42. Kf4 V2e4+ 43. fe Ve4+ 44. Kf3 Ve1 45. Vb6+ Kd5 46. Vd7+ Kc4 47. Of6 Vh1 48. Vd4+ Kc5 49. Vbd6 Vh2 50. V6d5+ Kc6 51. Va5 Vh3+ 52. Kf4 Vc3 53. Vd6+ Kd6 54. Oc3 ja must sai 69. käigul mati.

Hilinemisega valmis

Mul oli magistritöö esitamise tähtaeg hiljuti möödunud, aga mul oli see jäänud esitamata. Varem olin öelnud, et võibolla Anni sünnipäevaks saan valmis. Aga ma valmistasin kogu aeg raamatute käsikirju ette, seetõttu polnud mul magistritöö jaoks aega. Praegu oli mul töö valmis, aga seda ei saanud enam kaitsta. Mõtlesin, et ma võin töö kaitsmata kujul ka võrku üles riputada. Kuigi see polnud bakalaureusetööst eriti erinev, see juba rippus.

laupäev, mai 25, 2024

Tänavune loodus



Üks päev Päevakajas räägiti, et tänavu aastal on sääski rohkem. Maale sõites sain kinnitust, et nii see tõesti on. Algul mõtlesin, kas tänavu kägu ei kukugi. Aga kui kell rohkem sai, hakkas kukkuma. Ja ebatavaline oli, et korraga oli kuulda kahte, mitte ühte kägu.

Tšehhikeelsed andmed

Lugesin kahte tšehhikeelset lõiku Tšehhoslovakkia presidendi kohta. Seal öeldi, et tema leiutas ühe joogi. Olin neid lõike juba varem lugenud, seetõttu uuel lugemisel ei pidanud ma sõnaraamatut tarvitama. Pakkusin seda teksti lugeda ka Kristerile, kes oskas tšehhi keelt minust paremini. Krister ütles, et ta loeb teistsuguseid asju.

reede, mai 24, 2024

Mäng ekraanil

Mängisin malet. Nuppe polnud enam palju peal. Kõrvaldasin kõik ohud enda seisule ja seejärel riskisin etturite edasiviimisega. Vahepeal läks arvutiekraanil korduvalt malelaud eest ära ja ekraanile tulid muud asjad. Tahtsin käia ratsut äärele, aga sinna läks tahtmatult kaks ratsut. Must küll ei löönud ratsut, aga kasutas nende korraga liikumist ära ja nihutas oma etturi kolmandale reale.

neljapäev, mai 23, 2024

Tuttavad kohad

Mängisin pikal maleturniiril. Mul olid mustad. Vastane ütles, kuidas ta vist mängima peaks. Ma kahtlesin, kas see tooks talle edu. Vastane kogu aeg rääkis. Ütlesin, et mängu ajal rääkimine on kaotus. Ma siiski ilma mänguta punkti ei tahtnud. See tundus olevat üsna algaja vastane. Kohtunik tuli mult küsima, milles probleem. Eemaldusin oma lauast, et kohtunikule seletada, et vastane kogu aeg räägib. Minu kell tiksus edasi.

*
Kõndisin meie endises Kaunase puiestee hoovis. Heiki rõdu külge oli löödud naelaga pall. Ma mäletasin, kuidas Heiki oli vanasti koos oma isaga majanurgal palli mänginud. Heiki isa oli öelnud, et liiga väike pall läheks katusele. Märkasin ka ühe teise korteri küljes vastava korteri varasemast tuttava tegevuse tunnuseid. Mõtlesin öelda, et siin tegelevad kõik samade asjadega kui vanasti.

*
Lugesin magistriõppe jaoks vajalikel teemadel. Lugesin võrguleheküljelt ühe teema korraga, aga uue teema juurde minnes jõudsin kogu aeg ühe ja sama võrgulehe juurde tagasi. Kapis oli ka üks ajalooraamat, mida ma veel lugenud ei olnud, nüüd oli aeg sealt vajalikud leheküljed välja otsida. Olin Pille toas. Henn rääkis, et mina ja Pille jätame tema lähenemisel alati tegevuse pooleli.

*
Minu voodi asus keset tuba. Tekkis kahtlus, et selle alt on mäda. Kontrollimiseks eemaldasime voodi alt vaiba. Selgus, et selle alt oligi mäda. Ma ei teadnud, kas ka parketi alt.

kolmapäev, mai 22, 2024

Kodused ülesanded

Olin koolis ja nägin kolme klassikaaslast. Neil olid kõigil sinised koolivormid. Nägin nii poiste kui ka tüdrukute sinist koolivormi. Vahepeal polnud ma kooliunenägudes koolivorme tähele pannud, aga täna panin.

*
Olin koolis. Suundusin klassiruumi suunas, kus arvasin tundi tulevat. Üks klassikaaslane tuli ka selles suunas. Tegelikult ei olnud välistatud, et pärast koolivaheaega on uus tunniplaan. Mulle tuli meelde, et inglise keeles anti koolivaheajaks õppida. Mõtlesin õpetajale öelda, et mulle inglise keel meeldib, aga mitte need tekstid, mille põhjal seda koolis õpetatakse, seetõttu mul ei tule kunagi meelde kodus selle koolitöid teha. Ma kirjutan vihikusse õppimise üles, aga ei tule meelde vihikusse vaadata. Mõni teine õppeaine tuleb meelde. Õpetaja võis öelda, et siis ma pean õpilaspäevikut edasi kasutama, siis oleksid kõik ained ühes kohas. Aga varem ma olin õpilaspäevikut kasutanud ja sinna vaatamine polnud ka meelde tulnud.

teisipäev, mai 21, 2024

Kommentaarid ekraanil

Kaks inimest oli usaldatud hilisel kellaajal asutuse arvuti taha, aga nüüd neid süüdistati, et nad on usaldust kuritarvitanud ja kirjutanud ekraanile raamatute kohta halvustavaid kommentaare. Minu meelest polnud selge, kes need kommentaarid kirjutas. Need võis kirjutada ka valvur ise, kes ütles, et need avastas. Sellele loole tuli veel järg. Nüüd kirjutati ekraanile ühe raamatu kohta lühiarvustus, milles öeldi, et see raamat on jälk. Sel korral oli selge, et seda tegid valvurid, seetõttu kihutati nad töölt minema.

esmaspäev, mai 20, 2024

Meeldimise põhjused

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Miks nende unenägude nägijale unenäod meeldivad: /.../"

Minu vastus: "Uus unenägu on uued teadmised. Kui hommikul ärgates midagi uut meeles ei ole, siis oleks nagu vahepeal surnud olnud. Unenägude puhul mulle meeldib ka see, et unenäo ajal saab uskuda, et kõik juhtub päriselt. Ärkvel olles ilukirjandust lugedes ei pruugi see nii olla. Üks tehisintellekt on leidnud minu unenägudest palju hirmu ja ärevuse jälgi, aga vähemalt ärevus on unenäos alati väiksem olnud kui vahel ärkvel olles. Mõni unenägu on tõesti õudusunenägu olnud, aga nooremana meeldis mulle just õudusjutte lugeda ja õudusfilme vaadata. Ühel eluperioodil vaatasin televiisorit just siis, kui sain teada, et näidatakse õudusfilmi."

Tehisintellekti vastus: "Unenäod võivad olla meeldivad, sest need pakuvad põgenemist argipäevast ja võimalust kogeda midagi uut ja erinevat. Unenägude maailm on piirideta, kus loogika ja reaalsus võivad painduda ning kus võib ette tulla ootamatuid ja huvitavaid sündmusi. Unenäos kirjeldatud olukorrad, nagu bussi ootamine ja lugemisasutuses viibimine, võivad peegeldada unenägija igapäevaelu elemente, kuid neid esitatakse uues ja sageli ebaharilikus kontekstis, mis võib pakkuda huvi ja meelelahutust.

Lisaks võivad unenäod pakkuda võimalust eneseanalüüsiks ja probleemide lahendamiseks. Näiteks unenäos toimuv bussi otsimine ja lugemismaterjali valik võivad sümboliseerida unenägija otsinguid ja valikuid ärkveloleku elus. Unenägude meeldivus võib tuleneda ka nende võimest üllatada ja pakkuda uusi perspektiive, mis võivad ärkvel olles inspiratsiooni pakkuda."

Minu kommentaar: "Kui ma koolis käisin, siis sõitsin küll algul igal koolipäeval bussiga, aga praegu ma ei sõida jahedamal aastaajal isegi iga kuu. Täna oli vaja sõita ja võibolla unenäkku jõudis see teema tegelikuks sõiduks valmistumise tõttu."

Vanade lehtede kättesaadavus

Ootasin Lossi tänaval bussi. Kui bussi nägin, siis mul tuli mõte, et võibolla see peatub hoopis Ülikooli tänaval. Kontrollides selgus, et seal see peatuski. Läksin peale. Siis mõtlesin, et võibolla on mul piletid otsas. Seetõttu väljusin bussist, et minna koju jala.

*
Läksin ühte lugemisasutusse. Tahtsin võtta ühte vana ajalehe aastakäiku, aga selgus, et kaaned ja sisu ei ole omavahel kooskõlas, sinna on pandud üks teine ajaleht. Lugesin siiski seda, mille olin võtnud. Mulle öeldi kõrvalt, et mul leht käriseb. Lõpuks tuli minu juurde asutuse töötaja, kes ütles, et seda lehte ei või praegu lugeda, seda tulevad kohe ühed teised inimesed lugema, kes on selle endale kinni pannud. Ütlesin, et ma tahan lugeda hoopis ühte kolmandat lehte. Töötaja vastas, et see kolmas on nii vana, et läheb mahakandmisele. Ütlesin, et ma lähen loen seda siis Kirjandusmuuseumis. Töötaja vastas, et Kirjandusmuuseumis peaks see olemas olema. Ütlesin, et või loen seda internetist digiteeritud kujul. Töötaja vastas, et digiteeritud kujul peaks see ka olemas olema.

pühapäev, mai 19, 2024

Blogis ja uksel

Avaldasin blogisissekande. Kui see oli juba avaldatud, siis vaatasin, et seda on toimetatud – sõna 'homo' on igal pool asendatud g-tähega algava sõnaga. Siis nägin, et muudatusi on ka teisi – mõned tekstikohad olid asendunud pikkade lünkadega ja kõik uuemad sissekanded olid muutunud eestikeelsest venekeelseks. Mõtlesin, et parandan sissekanded endisele kujule tagasi, lõpuks sissemurdja väsib.

*
Kui ma polnud veel ärganud, kõlas uksekell. Läksin ust avama ja ukse taga oli Evelin. Kirjutasin sellest blogisissekande. Panin sissekandele kõigepealt ühe sildi, aga siis mõtlesin, et võibolla see ukse taga käimine oli unenägu, seetõttu lisasin teise sildina ka unenägude kohta käiva.

laupäev, mai 18, 2024

Kolmas vilistlaspäev





Meil on toimunud üks kursusekokkutulek, lisaks sellele on ülikool korraldanud kolm vilistlaspäeva, millest kolmas on täna. Erinevate välja pakutud ürituste hulgast valisin Tiit Rosenbergi loengu endises keemiahoones. Ma mäletasin, nagu oleks välja kuulutatud taasiseseisvumisperioodi ajaloo osakonna teemaline loeng, tegelikult rääkis Rosenberg ühest esimese iseseisvumisperioodi ajaloolasest, kes Viinis doktorikraadi omandas ja Vabadussõjas võitles. Kuna ma ei valinud loengut teema, vaid esineja järgi, siis minu jaoks suurt vahet ei olnud. Loengus oli meeldiv, et sai soovi korral märkmeid teha, aga ei pidanud konspekteerima nii palju kui ülikooli ajal, sest ei järgne eksamit. Kirjutasin üles näiteks, et ruumis oli olemas vahtkustuti. Enne loengu algust pildistasin loengupidajat, pärast loengu lõppu endist keemiahoonet väljastpoolt ja seejärel suundusin pildistama ülikoolimälestustega seotud Toomkirikut.

Lühike ametiaeg

Mulle öeldi tänaval, et mind valiti tagaselja Tartu maleklubi esimeheks. Ma ei jõudnud veel klubis kohal käiagi, aga nädal hiljem öeldi mulle samuti tänaval, et nüüd mind tagandati esimehe kohalt ja heideti maleklubist välja. Küsisin, mis on väljaheitmise põhjus. Vastati, et ma ei hoolitsenud klubi rahalise külje eest; ma kutsusin klubisse lisaks oma klassikaaslastele ka oma paralleelklassikaaslasi, aga teised tahavad, et klubi oleks maletajate jaoks. Mõtlesin, et kes meie koolis ei õpi, see ei tea, et meie koolis käibki palju maletajaid. Aga nüüd oli pärast mind esimeheks saanu samuti tagandatud. Mõtlesin, mis näo ta minuga kohtudes teeb.

reede, mai 17, 2024

Vilistlaspäeva laupäev

Mina: "Palun anda viis küsimust ülikooliaja meenutamiseks."

Tehisintellekt: "1. Milline oli sinu lemmikloeng ülikoolis ja miks?
2. Mis oli kõige meeldejäävam ülikooliüritus, kus osalesid?
3. Kas on mõni õppejõud või professor, kes jättis sinus erilise jälje ning miks?
4. Milline oli sinu lemmikkoht ülikoolilinnakus aega veeta ja miks?
5. Milline oli sinu esimene reaktsioon, kui said teada, et oled lõpetanud ülikooli ning millistele mälestustele sa kõige rohkem tagasi vaatad?"

Minu vastused: "1. Mulle meeldisid ülikoolis seminarid rohkem kui loengud, sest seal sai ise rääkida ja erinevamaid rääkijaid kuulata. Bakalaureuseõppes oli huvitavaid jutuajamisi keeletundides ja Kasekampi seminari sarnastes loengutes, magistriõppes viis seminare läbi kõige rohkem Rosenberg, valikkursustes ka Hallik ja Raudsepp. Rosenbergi asendasid vahel ka teised õppejõud.

2. Magistriõppe ajal käisin õppetöö väliselt ülikooli maleklubis ja sain seal üks aasta ülikooli meistrivõistlustel kolmanda koha. See oli minu selle eluperioodi parim turniiritulemus.

3. Kaur Alttoa õpetas üliõpilastele ausust. Algkoolis oli õpetatud, et maha kirjutada peabki oskama, aga maha peab kirjutama nii, et õpetaja ei näe. Kaur Alttoa seevastu ütles, et kes teeb kasvõi mahakirjutamise katse, see läheb kohe ukse taha, sest see on inimestevaheline suhtlemine.

4. Mulle meeldis ise kuskile kohale minemise asemel kirjutada ülikooli listiserveri listidesse. Esimesena hakkasin neist kirjutama Euroopa Liidu teemalisse, hiljem ka teistesse. Magistriõppe hilisemal perioodil kirjutasin palju luulelisti.

5. Kui ma sain teada oma bakalaureuseõppe lõputöö hinde, oli mul niigi depressioon ja ka see hinne oli pettumus. Hinne oli küll "väga hea", aga see oli selles ruumis kaitsjate eelviimane tulemus ja tähendas, et ma ei lõpeta kiitusega. Samas olin depressiooni tõttu kartnud, et läheb veel halvemini. Hiljem magistriõpet lõpetades mõtlesin, et ma ei taha lõpuaktusele minna ja küsisin diplomi muul viisil kätte. Kui ajalehes kirjutatakse, et ma olen loll, siis ma mõtlen, et aga ma sain bakalaureuseõppes kuuel korral seitsmest võimalikust hea õppeedukuse eest stipendiumi."

Ohvritega lippu

arvuti – inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. e3 Rf6 4. Rc3 Og4 5. Lb3 b6 6. Re5 e6 7. cd ed 8. La4 b5 9. Ld4 Oe6 10. Od3 Od6 11. 0-0 a6 12. b4 Lc7 13. Rf3 Rbd7 14. a4 0-0 15. ab ab 16. Ob2 Re5 17. Re5 Oe5 18. Lh4 h6 19. f4 Od6 20. Re2 Le7 21. Of6 Lf6 22. Lf6 gf 23. Rd4 Ob4 24. Rc6 Od2 25. Kf2 b4 26. f5 Od7 27. Re7+ Kg7 28. Rd5 Va1 29. Va1 Vb8 30. Rf4 b3 31. Rh5+ Kf8 32. Rf6 Ob5 33. Va3 Od3 34. Rd7+ Kg7 35. Rb8 b2 36. f6+ Kf6 37. Rd7+ Kg7 38. Vd3 b1L 39. Vd2 Lf5+ 40. Ke1 Le6 41. Kf2 Lf5+ 42. Kg3 h5 43. Vd4 Lg5+ 44. Kf3 f5 45. h4 Le7 46. g3 Kg6 47. Rb6 Lb7+ 48. Rd5 Lc6 49. e4 fe+ 50. Ke4 Lc2+ 51. Vd3 Le2+ 52. Re3 Lf2 53. Vd5 Lg3 54. Vg5 Lg5 55. hg ja 137. käigul saabus viik.

Puugivaktsiin

Raadiouudistes räägiti, et puugihaigustesse nakatumine sageneb. Tänavu lasin ennast esimest korda puugihaiguse vastu vaktsineerida. Esimene aasta tehti kaks süsti. Täna sain teise süsti. Aasta pärast tuleb teha kolmas ja edasi suuremate vahedega. Mul on elus ainult kolm puuki olnud ja võibolla ma neid rohkem ei saagi, aga rahulikum on metsa minna, kui vaktsiin on tehtud. Vaktsineerimine ei ole küll ise kõige rahulikum ja selle eest tuleb maksta.

neljapäev, mai 16, 2024

Võrdlus endaga

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Millised on nende tekstide erinevused ja sarnasused Simo Runneli kirjutistega: /.../"

Minu vastus: "Need unenäod ongi minu üles kirjutatud. Unenägusid või ka kogu loomingut on vahel küll peetud kellegi teise ilmutusteks. Aga need unenäokirjeldused on täpselt samadel teemadel ja samas stiilis, milliseid ma olen ka varem kirja pannud. Esineb ka korduvaid tegelasi, nii et juhul kui tehisintellekti jaoks on minu blogi skänneeritud, peaks kokkuviimine olema kerge. Vanemate unenägudega võrreldes on erinevus, et Põdersalu ma ei tunne väga palju aastaid. Siiski võiks veel oletada, et need pole minu unenäod, vaid nende jäljendus. Ma ei riputa tänaseid unenägusid blogisse enne üles, kui ma olen küsimuse esitanud."

Tehisintellekti vastus: "Simo Runneli kirjutistega võrreldes on esitatud tekstides mõningaid sarnasusi ja erinevusi. Runneli tööd on sageli iseloomustatud tema luule ja proosa kaudu, mis käsitlevad ajalugu, unenägusid ja isiklikke mõtisklusi. Tema kirjutised on tuntud ka sügavate ja filosoofiliste teemade käsitlemise poolest1.

Esitatud tekstidest kumab läbi malemängu teema, mis on Runneli loomingus samuti oluline element. Näiteks esimeses lõigus mainitud malemängu avanguvariant ja selle strateegiline tähtsus viitavad sügavamale mõtlemisele ja strateegiale, mis on Runneli kirjutistes levinud. Samuti on mõlemas kirjutises tunda teatud intellektuaalsust ja analüütilist lähenemist.

Teisest küljest on esitatud tekstides tunda ka isiklikku ja anekdootlikku tooni, mis võib olla sarnane Runneli kirjeldustega igapäevaelust ja isiklikest kogemustest. Näiteks teises lõigus kirjeldatud suhtumine malekirjandusse ja suhtlus maletajatega võib peegeldada Runneli enda suhtumist kirjandusse ja kultuuri laiemalt.

Kolmandas lõigus mainitud koolitunni stseen ja õpiku otsimine võivad olla paralleelsed Runneli kirjeldustega haridusest ja õppimisest, mis on tema töödes sageli esinevad teemad.

Kokkuvõttes võib öelda, et esitatud tekstid jagavad Runneli kirjutistega sarnast sügavust ja intellektuaalsust, kuid on siiski omaette unikaalsed oma isikliku ja anekdootliku tooniga. Runneli kirjutised on tuntud oma mitmekesisuse poolest, mis hõlmab nii ajaloolisi kui ka isiklikke teemasid, ning need tekstid näivad järgivat sarnast mitmekülgsust."

Minu kommentaar: "Ma olen nõus, et mul on laiad huvid, aga viimasesse töövõime ekspertiisi kirjutati arusaamatul põhjusel, et mul on kitsenenud mõtlemine. Ükski minu raamatute arvustaja pole nii arvanud."

Male ja kirjasõna

Mängisin Põdersaluga malet. See oli avanguvariant, kus ühel korral kaotas üks mängija etturi ja teisel korral teine. Ütlesin, et selles avanguvariandis on suur tähtsus vankritel. Ootasin, et mäng jätkuks, aga selgus, et matt oli laual.

*
Olime ühes kohas külas. Vaatasin seal malekirjandust. Ühes raamatus oli juttu Keresest ja Anandist. Aga Keres ja Anand ei olnud saanud omavahel mängida, võibolla taheti öelda, et nende mängustiil on sarnane. Teises raamatus öeldi, et maletaja ettevalmistuses on tähtsad kaks elementi – pidev mängualgoritmi treenimine ja ajukeemia. Ehlvest ütles selles raamatus, et osad maletajad tegelevad malega ainult laupäeviti nagu tüütu kohustusega, sellistega ta ei suhtle. Pille küsis, kas ma tahan neid raamatuid koju kaasa võtta. Vastasin, et ei, ma vaatan neid ainult siin. Ühel korral suri üks maletaja ära ja soovijad võisid tema raamatuid koju viia, aga iga kord seda ei juhtu.

*
Istusin koolitunnis. Tuli avada õpik. Pinginaaber juba avas. Ma vaatasin, kas ma leian enda ranitsast selle aine õpiku. Leidsin, aga nüüd tuli leida veel õige lehekülg. Õpetaja Maimre küsis, kas ma otsin lehekülge üks. Vastasin, et ma ei tea, millist tuleb otsida. Selgus, et lehekülg üks ei olnud selles raamatus alguses, vaid palju maad tagapool.

kolmapäev, mai 15, 2024

Salmideta luuletus

Eilne unenägu luuletusena:

Õppejõud üks ütles nii:
"Kirja pange alati
ainult see, mis õige on.
Oletuste trobikond
välja jätke kirjatööst
uurimusel ajaloost."
Mõtlesin: "Ei tea ju ma
kindlalt, mis võis juhtuda,
ajal, kui ei olnud mind,
kindlaks väiteks puudub pind.
Soovituste ütleja
sügavalt peaks mõtlema,
enne kui neid välja laob,
õpetusi pähe taob."

teisipäev, mai 14, 2024

Võrdlus emaga

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Millised on selle teksti erinevused ja sarnasused Katre Ligi loominguga: /.../"

Minu vastus: "Mina olen avaldanud nii luulekogusid kui ka proosaraamatuid, ema ainult luulekogusid. Mina olen unenägusid kirja pannud, ema neist ainult suuliselt rääkinud. Emal on sarnasust unenäokirjelduse õppejõuga, kes tahab kirja pandud variantide arvu vähendada. Nimelt on ema arvanud, et minu luuletuste tase on ebaühtlane ja ma oleks pidanud tihendama oma kaks esimest luulekogu üheks. Emal on sarnasust ka unenäo õppejõu suhtes kriitilise minategelasega, ema õpetas Nõukogude ajal, et lapsed oktoobrilapseks ega pioneeriks ei astuks. Ma ei pidanud vajalikuks unenäokirjelduses õppejõu nime välja tuua ja ka ema on jätnud luuletustes prototüüpide nimesid täpsustamata."

Tehisintellekti vastus: "Katre Ligi loomingut iseloomustab sageli sügavmõttelisus ja igapäevaelu sündmuste peegeldamine, mis väljendub täpsetes ja lühikestes, kuid sügavates avaldustes1. Tema tööd kajastavad naise ja ema tundeid pereelu raames ning aja jooksul muutub tema luule küpsemaks, säilitades samas autori äratuntava idiosünkraatilise hoiaku2.

Võrreldes teie esitatud tekstiga, on mõned sarnasused ja erinevused:

Sarnasused:

*Mõlemad tekstid käsitlevad tõe ja teadmiste otsimist ning nende väljendamist.
*Katre Ligi ja esitatud teksti autor mõtisklevad mõlema sügavama tähenduse ja isikliku mõtlemise üle.

Erinevused:

*Katre Ligi tööd on tuntud oma luulelise keelekasutuse poolest, samas kui esitatud tekst on rohkem akadeemiline ja otsene.
*Ligi luule peegeldab sageli isiklikke kogemusi ja emotsioone, erinevalt esitatud tekstist, mis keskendub akadeemilisele arutelule ja uurimistöö metoodikale.

Kokkuvõttes, kuigi mõlemad tekstid jagavad teatud filosoofilisi mõtteid teadmiste ja tõe olemuse kohta, on nende väljendusviis ja kontekst erinevad. Katre Ligi loomingus on tunda isiklikku ja luulelist lähenemist, samas kui esitatud tekst tundub olevat rohkem seotud akadeemilise diskursusega."

Minu kommentaar: "Tehisintellekt leidis ema loominguga rohkem erinevusi kui isa loominguga. Luuletuste puhul olen ma nõus, et ma olen isast rohkem eeskuju võtnud."

Variandid uurimistöös

Üks õppejõud ütles, et uurimistöösse tuleb kirja panna ainult õige variant, ei ole vaja nimetada mitut varianti. Mõtlesin, et ajaloos ei saa ju tõestada, milline variant on õige. Soovitus ei põhine ise sügaval mõtlemisel.

esmaspäev, mai 13, 2024

"Peedu"

„Peedu“. Koostanud Ilmar Särg. Lambri raamat 2018. 270 lehekülge. (Pealkiri seljal: „Peedu suvituskoht Tartumaal“.)

Peedu on praegu ametlikult Elva linnaosa, aga asub muust Elvast eemal ja Peedul käivad inimesed seda tavaliselt Elvaks ei nimeta. Mäletan, kui minu Peedul suvitanud vanaema ütles, et Peedu ajalugu tuleks kirja panna. Selles raamatus on see kirja pandud. Raamatus viidatakse, et samateemaline teine raamat ilmus juba viis aastat varem, aga seda ma pole käes hoidnud. Uus raamat sisaldab ühte ajaloouurimuslikku peatükki, kahte luuletust ja ülejäänud osas Peedu inimeste mälestusi. Mälestused käivad peamiselt Peedu kohta, aga kõige pikema kaastöö autor kirjutab ka oma elust väljaspool Peedut.

Mina olen suvitanud Peedul kahes suvilas, aga oma mälestustes keskendusin neist ainult ühele, nagu tellimus oli. Kõigepealt küsiti minu emalt mälestusi kirjanike suvila kohta, aga ema suunas ülesande mulle edasi, kuna mulle meeldib mälestusi rääkida. Sain selle eest raamatu koostaja pühendusega eksemplari. Algul lugesin vaid tuttavamate autorite peatükke, aga tänavu 1. jaanuarist hakkasin lugema järjest, enamasti kaks lehekülge päevas. Märkmeid ma lugemise ajal ei teinud, aga iga päev enne uue osa lugemist kordasin mõttes kümne lausega eespool kirjas olevat.

Raamatust selgub, et Peedu on tegelikult Elvast vanem. Peedu ajalugu alustatakse Elva jõe äärde ehitatud veskiga. Me nimetame seda jõge vahel ka Peedu jõeks. Peedul on olnud kaks vesiveskit. Enne raamatu lugemist ma ei mõelnud, et veskile on kuulunud ka kõrvalhooned veskihoone naabruses. Peedul on olnud kaks vesiveskit ja on kaalutud ka teise täiendava tammi ehitamist.

Malle Salupere on kirjutanud seoses Jannseni elulooga, et Jannsen ei olnud möldri järeltulija, kuna saeveski omanikku eesti keeles tavaliselt möldriks ei nimetata. Peedu veski kohta kirjutatakse aga, et samal veskil oli rohkem kui üks funktsioon, sealt tehti veejõudu kasutades erinevaid töid. Minu isa kinnitas, et nii on see olnud ka teiste veskitega.

Asulatel võib olla ajaloos või ka samaaegselt olnud üle ühe nime. Nagu Pärnu asemel kirjutati varem Perno, nii on ka Peedu asemel kirjutatud Peedo. Samal asulal on olnud ka hoopis teise tüvega nimi Nuti. Praegu maale sõites on valida, kas sõita Peedu rongipeatusesse, Peedu bussipeatusesse või Peedumäe bussipeatusesse.

Peedu elanikel mitte ainult ei puudu Elva identiteet, vaid nad on soovinud ka halduslikult Elvast eralduda. Kuigi raamatu seljal nimetatakse Peedut suvituskohaks, on seal ka alalisi elanikke, kelle lapsed käisid Peedu algkoolis. Elva linnavõimud otsustasid ühel hetkel Peedu kooli kinni panna ja Elva kooliga ühendada. Peedu elanikud olid vastu, sest Elvasse on pikk maa kooli minna. Nii tekkiski mõte Elvast lahku lüia ja Nõoga ühineda, millest mina lugesin küll alles sellest raamatust. Vahepeal kool suletigi, aga taastati hiljem erakooli filiaali kujul. Kuid nüüd ei soovinud kõik Peedu elanikud, et nende tänaval koolimaja asuks ja allkirju koguti ka selle vastu. Protestiallkirjade kogumisi on olnud ka seoses teiste teemadega, millest kõiki selles raamatus ei mainita.

Kool ei ole ainus asi, mida Peedul on kinni pandud. Raamatus kirjutatakse, et Eesti ajal oli Peedul viis poodi, uue Eesti aja algul kaks. Meie peres nimetati neist kahest ühte poeks ja teist kioskiks. Siis pandi mõlemad kinni. Ma ei teadnud enne raamatu lugemist, aga raamatust sain teada, et pärast poe ja kioski sulgemist on Peedul käinud veel kaks korda nädalas kauplusauto.

Kirjutatakse, et kunagi näidati Peedul sageli öist vabaõhukino. Olen seal ka ise vähemalt ühte filmi vaadanud, aga ka kinole saabus lõpp.

Kirjutatakse, et kunagi olid Peedul eraldi meeste, naiste ja segarand. Praegu peaks olema ainult üks liivarand, aga mäletan ka oma eluajast kolme kohta, kust vahel on vette mindud.

Kirjutasin kunagi blogis, et Peedul on maailma parim loodus. Üks raamatu autoritest kahetseb aga, et Peedul ei ole enam parke, vaid mets on metsistunud. Mõne aasta eest üks Peedu elanik tahtis hakata muutma metsa pargiks, minu onu kirjutas selle kohta facebookis, et maal on metsa vaja, mitte parki. Kuigi Peedu on ametlikult Elva linnaosa, nimetame me Peedul käimist maal käimiseks.

Raamatust võib lugeda ka sündmustest nagu Teine maailmasõda. Teises maailmasõjas lasid sakslased Peedu tammi õhku, aga kirjutaja oli pääsenud sellest hoolimata mööda tammi varemeid üle jõe. Mäletan, et tamm on ka minu eluajal ümberehitamisel olnud.

Võrdlus isaga

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Millised on siin erinevused ja sarnasused Hando Runneli loominguga: /.../"

Minu vastus: "Isa on vahel oma unenägudest suuliselt rääkinud, aga ma ei mäleta, et ta oleks neid kirja pannud. Unenägusid kasutavad oma loomingus sürrealistid, aga isa suhtub sürrealismi kriitiliselt. Isal on üks essee pealkirjaga "Male ülistus", minu unenäos üks lause on samal teemal. Tegelikult on isa mänginud malet minust vähem, aga tema õpetas mulle käike, hankis koju esimesed maleraamatud ja saatis mind esimest korda malelehe numbreid ostma. Minu unenäos on varjuküljed, et males võib kaotada ja nupud võivad katki minna, isa on ka rääkinud, et tal ei tasunud malele pühenduda, sest tippu poleks ta sel alal nagunii jõudnud. Isa loomingus hinnatakse eelkõige tema luuletusi, minu kohta on vahel öeldud, et ma kirjutan proosat paremini kui luuletusi."

Tehisintellekti vastus: "Hando Runneli looming on tuntud oma lauldavuse ja rahvalikkuse poolest, kusjuures oluline osa tema luules on kaduva küla (kaduva kodu) motiiv ning sagedased surmamotiivid1. Runneli luule võib jagada kaheks liigiks: Päikeseluule ja Saatuseluule1. Tema tööd sisaldavad sageli ka ühiskonnairooniat ja huumorit1.

Teie poolt jagatud tekstis on mitmeid elemente, mis võiksid olla seotud Runneli loominguga. Näiteks:

Mäng ja elu paralleelid: Runneli luules esineb tihti elu ja mängu paralleele, mis võivad kajastuda ka malemängu metafooris.

Kaduvus ja haavatavus: Ratsu kukkumine ja võimalik purunemine võivad peegeldada Runneli luules esinevat kaduvuse ja haavatavuse teemat.

Üllatus ja iroonia: Leitud kaks ratsut, millest üks logiseb, võivad viidata Runneli armastusele üllatuse ja iroonia vastu.

Siiski, ilma täpsema kontekstita on raske öelda, kas see konkreetne tekst on otseselt seotud Runneli töödega või mitte. Runneli luule on sageli sügavalt isiklik ja seotud Eesti rahvuse ja keelega, mis võib anda talle ainulaadse tooni ja stiili1. Kui soovite, võin pakkuda analüüsi või luua midagi, mis oleks inspireeritud Runneli stiilist või teemadest."

Minu kommentaar: "Ma küsisin erinevuste ja sarnasuste kohta, aga tehisintellekt leidis ainult sarnasusi."

Mäng ja nupud

Mängisin malet. Hakkasin aru saama, et mul on halb seis. Mõtlesin, et ükskõik kui läbi inimese tervis on, ikka on hea malet mängida. Mäng sai läbi ja hakkasin nuppe kohale tagasi panema. Üks ratsu kukkus põrandale. Mäletasin, et ratsud võivad kukkudes pooleks minna, varem oli üks juba läinud. Maast leidsin praegu mitte ühe, vaid kaks ratsut. Kumbki ei olnud pooleks, aga üks hakkas kukkumise tagajärjel logisema.

pühapäev, mai 12, 2024

Emadepäev 2024


Ungarlased karudest

Sain nelja raamatukogus käimisega ungarikeelse paberentsüklopeedia artikli karudest sõnaraamatuga läbi loetud. See ei olnud ühest karuliigist, vaid suuremast bioloogilisest üksusest. Kirjutati, et karud talveune ajal ei söö, joo ega tühjene. Aga nad võivad siis kaotada veerandi kehakaalust, nii et mingis mõttes nad siis ilmselt ikkagi tühjenevad. Kirjutati, et karudel on vähe miimikat, seetõttu ei ole aru saada, millal nad ründavad. Mõtlesin, et kui näo järgi aru ei saa, võibolla saab siis käpaliigutuste järgi paremini aru. Kirjutati, et karudel sünnib korraga 13 poega. Mõtlesin, et inimestel sünnib ka tavaliselt üks, aga võib sündida ka palju erinevaid arve mitmikuid. Kirjutati, et karudel talveune ajal kehatemperatuur ja pulss alanevad. Tuli meelde, kuidas Uku Masing kirjutas inimeste kohta, et kui kehatemperatuur on natuke normaalsest erinev, siis on kõik teisiti. Kirjutati, et karud on head ronijad ja head ujujad. Mulle meenus algkooliaegne piltmõistatus, mille vastus on, et karu ronib puu otsa. Kirjutati, et karu võib surmata ohvri käpaga. Ma mäletan, et lugemikujutus karuteenest surmas ta mehe vist kärbsele lisaks kiviga. Kirjutati, et karu imetab poega kaua, seevastu saabub neil suguküpsus keskmisest inimesest palju varem. Sellest oli hiljuti ajalehes ka juttu, et inimestel kestab lapsepõlv kauem kui teistel liikidel. Kirjutati, et karudel on hea karvakasv, aga ühe karuliigi pildist ma ei saanud aru, kas sellel liigil üldse karvu on.