Õppetöö teisel kursusel

Olin ülikoolis. Läksin loengusse, mis mul oli eelmistel nädalatel kuulamata jäänud. Olime nüüd teisel kursusel. Esimesel kursusel ei olnud tere öeldud, sest seltskond ei olnud välja kujunenud. Nüüd oli kindel loenguskäijate seltskond välja kujunenud, ainult et mind ei tahetud lugeda selle seltskonna osaks. Olin vahepeal mitu aastat akadeemilisel puhkusel olnud, et tõlketööde tegemisega võõrkeeled selgemaks saada, nüüd suutsin lugeda ka võõrkeelseid raamatuid. Seminaris pidime harjutama vanaaegse käekirja lugemist. Aga mulle meeldis oma peaga mõelda, siin peeti ainult ühte tõlgendusvarianti õigeks. Küsisin, ega see loeng ei ole paleograafia, mul on paleograafia tehtud. Mõtlesin, et tegelikult on kindlasti erineva nimega loengutes kattuvaid elemente. Olin näinud õppekavas ka uuesti riskianalüüsi ja alguses mõelnud, et ma pean seda uuesti kuulama hakkama, tegelikult mul oli riskianalüüs ka tehtud. Praeguses loengus hakati tagasi andma varem kirjutatud kirjandeid. Minu hindeks oli kolm komakohaga. Ütlesin, et see on esimene kord, kui ma ülikoolis kolme saan, ja veel kolme miinuse, hinne võiks olla kõrgem. Õppejõud ütles, et ta võib mulle plussi ka panna. Algul tundsin kergendust, aga selgus, et uus hinne on kaks komakoha ja plussiga. Ütlesin, et ma ei teadnud, et õppejõud teeb nalja, lisaks on see veel väga julm nali. Kartsin, et iga minu märkuse eest langetatakse hinnet veel.