Kanali ots

Vaatasin kaardilt, et Anne kanal on Sõpruse silla poolsest otsast kitsenev. Ise ma polnud kanali juures kõndides tähele pannud. Rääkisin kaardilt nähtust teistele. Läksin kanali juurde vaatama, kas kaardil kujutatu on õige. Seal tõesti kaldaserv pööras, aga mitte päris nii nagu ma kaardi järgi ette kujutasin.

*

Viimistlesin magistritööd. Mul oli juba bakalaureusetöö kirjutamine palju aega võtnud, magistritöö võttis veel rohkem. Ma olin ka kirjutamises pause teinud. Mul oli eelmise töö väljatrükk õppejõu märkustega. Eelmise kaitsmise ajaks olin uuele tööle kõik märkused sisse kandnud, aga nüüd mõtlesin, et osad neist on jamad, osad ma võtan välja. Peale õppejõudude märkuste oli mul ka enda omi. Töö oli saksa keeles ja paljude sõnade õigekirja oleks tulnud sõnaraamatust kontrollida. Juhendaja läks mööda ja ütles, et renomee sõltub sellest, kui kiiresti töö valmis saadakse. Kaitsmise ajaks määrati päev kahe nädala pärast, aga enne ma pidin töö valmis saama.

E tähe hääldus

Olen kuulnud ungarikeelsetest videotest, et lühike e hääldatakse vahel e, mitte ä nagu ungari-eesti sõnaraamatu järgi. Üks päev küsisin tehisintellektilt, millistes ungari keele piirkondades hääldatakse lühike e nagu e, mitte ä. Ta vastas, et eriti Austria, Rumeenia ning Slovakkia ungarlaste hulgas, aga et see võib sõltuda ka rääkimise kiirusest.

Täna sain teada, et eesti keeles ilmus uus raamat "Minu Ungari" ja et teine teistsuguse alapealkirjaga oli juba varem ilmunud. Pärast selle uudise lugemist vaatasin ühe ungarikeelse dokumentaalfilmi algust. Film rääkis Budapestist natuke väiksematest linnadest. Olen kunagi käinud Paide leivakombinaadis ja ka filmis näidati sellesarnast asutust. Panin tähele, et ka selles filmis hääldati linnanimi Debrecen e, mitte ä abil. Vaatasin kaardilt, et Debrecen asub Rumeenia piiri lähedal. Küsisin tehisintellektilt, kas hääldus e võib viidata sellele, et filmi on teinud Debreceni enda elanikud. Ta vastas, et võib küll.

Küsisin, kas praeguses Rumeenias asuva Transilvaania elanikud võivad ka hääldada oma piirkonna ungarikeelset nime Erdély hääliku e, mitte ä abil. Vastus oli, et võivad küll, aga et hääldus muutub vaid väikese geograafilise erinevuse korral. Küsisin, kas ka ungari keele peavariandis võidakse viisakusest kohalike elanike vastu hääldada Debrecen ja Erdély e abil. Vastus oli, et võidakse küll, aga et kohanimede hääldus on tundlik teema. Eestikeelses vikipeedias oli Debreceni hääldus märgitud ä abil.

Koolijõudmise kellaaeg

Mul oli kombeks minna sel nädalapäeval kooli teiseks tunniks, sest ma mõtlesin, et esimesse nagunii ei jõua. Aga kui ma täna kooli jõudsin, siis nägin paari klassikaaslast aknalaual õppimas, sellest sain aru, et ma olin ärganud varem kui ma arvasin. Kell oli seitse, see tähendas, et ma jõuan ka esimesse tundi ja ka selleni oli veel aega, sest esimene tund pidi algama kell kaheksa. Mõtlesin, et nii kaua jõuaks kohustuslikku kirjandust lugeda. Läksin seda ülikooli raamatukogust tooma. Mõtlesin, et ma ei võta välja kogu kohustuslikku kirjandust, sest nii suurt kogust loetud ei jõua, ma võtan paar raamatut. Raamatukogus avastasin, et portfelli pandud uued prillid on keskelt pooleks murdunud. Ma olin juba varem selgeks õppinud, et prille ei tohi panna taskusse, kus nad olid murdunud varemgi, aga selgus, et nad murduvad raamatute raskuse all ka portfellis.

Katsekahing

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 c6 2. c4 d5 3. ed cd 4. cd Rf6 5. Rc3 Rd5 6. Rf3 Rc6 7. Lb3 Rb6 8. Ob5 Od7 9. d4 e6 10. Od3 g6 11. 0-0 Og7 12. Oe3 0-0 13. a4 Vc8 14. a5 Rd5 15. Rd5 ed 16. Ld5 Og4 17. Ld8 Vfd8 18. a6 b6 19. Vfc1 Of3 20. gf Rd4 21. Vc8 Vc8 22. Oe4 Rb3 23. Vd1 Rc5 24. Oc5 Vc5 25. Vd8+ Of8 26. Od3 Vc7 27. h4 Kg7 28. Kg2 Oe7 29. Vd4 Of6 30. Vb4 Vd7 31. Ob5 Vd2 32. b3 h5 33. Kf1 Vd5 34. Oe2 Oe7 35. Ve4 Kf8 36. Vc4 Oc5 37. b4 Od6 38. b5 Oc5 39. Va4 Vd2 40. Ve4 Vb2 41. Vf4 f5 42. Va4 Ke7 43. f4 Kd7 44. Va1 Vb4 45. Vd1+ Ke7 46. Ve1 Kf7 47. Kg2 Vf4 48. Vf1 Vh4 49. f4 Od6 50. Vd1 Ke7 51. Ve1 Kd7 52. Vf1 Vf4 53. Vf4 Of4 54. Kh3 Oe3 55. Kg3 Ke6 56. Oc4+ Kf6 57. Kh2 f4 58. Kg2 g5 59. Kf3 g4+ 60. Ke4 Kg5 61. Kd5 g3 62. Kc6 g2 63. Kb7 g1L 64. Od5 Ld1 65. Oc4 Ld7+ 66. Kb8 f3 67. Of1 Of4+ 68. Ka8 Lc8+ 69. Ka7 Lb8++

Lootused ja tegelikkus

Lugesin ajalehest, et ühed välismaalased tulevad Eestisse elama, sest nende äri saab ajada Eesti seaduste järgi paremini kui nende oma riigi seaduste järgi. Mõtlesin, et nad võivad Eestis pettuda ja tagasi minna. Eestisse kolides ei oska nad alguses üldse eesti keelt ja energia läheb äri ajamise asemel keeleõppele.

*

Olin ajalehest meelde jätnud, kuhu kaks ungari meest Tartus kolivad. Olin vist selle maja juures ja nägin sissekolijaid, need võisid olla nemad. Mõtlesin, et võiks hakata neil siin külas käima. Aga kui lugesin, et nad hakkavad ühe naisega koos saunas käima, siis mõtlesin, et parem ma neid ei külasta.

*

Hulk inimesi vaatasid ühe hoone aknast välja. Vaatasin ka, kuidas ilusad tüdrukud ühte poissi torkisid. Lootsin, et mind aknast sisse ei ole näha. Osadest akendest nägi sisse ja osadest mitte. Siis tegid tüdrukud poisile väga valusalt haiget ja võibolla vigastasid teda pöördumatult. Aga varsti läks endine tegevus edasi.

*

Läksin raamatute saali. Vaatasin, kas välja on pandud mind huvitavaid raamatuid.

*

Nägin õpetaja Mitti oma väiksesse ruumi sisenemas. Läksin tema juurde ja küsisin, et ma jätsin noormana mõned kooli õpikud enda kätte, kas need peab veel tagasi tooma. Mitt vastas, et nüüd on need maha kantud. Rääkisin, et laps ei mõtle veel, et see on varastamine, kui raamat endale jätta. Kõiki õpikuid ei olnud arvele võetud, seetõttu oli võimalik mõned endale jätta. Mitt ütles, et ma tuleks eest. Kui olin eest tulnud, läks ta oma ruumi sisse. Ta võis minust minu tänase jutu tõttu halvemini arvama hakata.

*

Oli vahetund. Mõtlesin, et praegu on paras aeg eksamiks valmistuda. Ma olin vahepeal eesti keele õigekirja reeglid selgeks õppinud, aga need jälle ära unustanud. Mõtlesin, et mul on kodus kapis vanade vihikute virnad, võiks sealt vaadata, milliseid vigu ma olen varem teinud, et parandatud vigade järgi õppida. Aga mõtlesin edasi, et vahepeal on keelereeglid muutunud, seetõttu on parem õppida värske sõnaraamatu järgi. Üks õpetaja tuli meie klassiga pahandama, et me eelmine kord tunnist ära läksime. Vastasin, et pärast seda tundi tuli veel inglise keel, me tahtsime vahetunnis kontrolltööks õppida. Kui see õpetaja oli läinud, tuli õpetaja Krjukova, kes andis Heleni kätte kontrolltööde paki, et ta need kirjutajatele tagasi jagaks. Olime kirjutanud pooleks lõigatud vihikulehtedele. Lootsin, et sel korral läks mul paremini, sest olin vene keelt juurde õppinud. Aga selgus, et hinne on ikkagi kaks. Ütlesin seda nähes: "Oi-oi-oi." Võibolla oli õpetaja minu peale vihane, et ma varem vene keelt halvasti oskasin ja hindas sellepärast ebaobjektiivselt. Vahepeal oli meil olnud teine õpetaja, kes oleks võinud panna parema hinde, aga praegu oli Krjukova tagasi. Vaatasin hinnet ja ütlesin, et ma teaksin, mida tähendab kaks miinus, aga mida tähendab miinus kaks? Mõne töö osa olin ma kirjutanud väga lühidalt ja õpetaja oli üle poole juttu punasega juurde kirjutanud. Ühe töö osa olin kirjutanud ka pikemalt, aga ühest nähtavasti ei piisanud. Õpetaja oli kirjutanud töö alla, et ma paneksin kirja vene keele tähestiku. Mõtlesin vastata, et ta ärgu arvaku, et ma vene keele tähti ei tunne. Mul on pealegi sõnaraamatud kaasas ja ma saan sealt tähestiku maha kirjutada. Mõtlesin edasi, et tähed on küll selged, aga tähestiku järjekord ei ole ikkagi peas. Õpetaja oli hinnanud töö osi eraldi, võibolla mõne osa eest olin saanud ka kõrgema hinde, aga numbrid olid kirjutatud keeruliselt ja ma ei teadnud, mida sellised märgikombinatsioonid tähendavad. Võis ka olla, et töö üldhinne on objektiivne, sest õpetaja oli kirjutanud töö algusesse vigade üldarvu.

Haudumine

Olin käinud Tallinnas maleraamatuid vaatamas, nüüd tahtis sama teha Klaus. Panin malelauale nuppe peale, aga kõik ei tahtnud püsti jääda. Läksin Klausile järele. Tal haudus lind mune. Küsisin, kas nüüd võib haudumise lõpetada. Klaus võttiski linnu haudumast ära, sest see olevat valmis. Mõtlesin, et võibolla ma rikkusin sellega haudumise tulemuse ära, et ma külma käega puudutasin. Aga linnupojad olid siiski juba koorunud.

Kohustuslikud tunnid

Töid ette loeti tunnis,
sealhulgas minu oma.
Mul öeldi, kus on punkt,
seal olema peab koma.

Lahendus on pikem,
kui õigesti see teha.
Kuid kooli tegi raskeks,
et vananes mu keha.

Ma tahvlile ei näinud,
sest vanaks jäid mu silmad;
pilt tahvlilt raisku läinud,
mistõttu hinded julmad.

Film Šveitsist

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=pKbBSkYJ3ro filmi Šveitsi ajaloost. Minu eelteadmiste kohaselt on Šveits mitmekeelne riik, aga filmis oli ülekaalus saksa keele Šveitsi murre. Ühe kõneleja jutust kuulsin ka ingliskeelset riimi ja üks tundus rääkivat itaalia keeles, aga saksakeelset tõlget loeti peale.

Panin tähele mõnesid Šveitsi saksa keele häälduse erinevusi Eesti koolides õpetatava saksa keele omast. Juba riigi nime hääldati teisiti. Häälikuühendit ’ei’ ei hääldatud ai, vaid lihtsalt i, mõnes sõnas ka ei. Koolis õpetati, et saksa keeles ’ä’ nimi on a umlaut ja see hääldub e, aga filmist kuulsin ka häälikut ä. 

Lähiajaloos pole Šveits sõdinud, aga filmist jäi temast sõjakam mulje. Šveitsi kunstiajalugu esindab lahingumaali, kantakse tänapäevaseid sõjaväemundreid ja lavastatakse lahinguid vanade relvadega, mille kõrval istuvad pealtvaatajad nagu teatris. Pikemalt räägiti 16. sajandi Marignano lahingust, mille Šveits kaotas ja mille järel ta on neutraalne. Sellest lahingust rääkides oli üks vana joonistus natuke liikuma pandud. Hiljem sekkus Šveitsi saatusesse veel Napoleon, mistõttu filmis oli juttu ka pärast Napoleoni Euroopa piire ümber teinud Viini kongressist.

Tööde tutvustamine

Oli füüsikatund. Õpetaja loetles, kelle tööd ta ette loeb. Sealhulgas lubas ta lugeda minu oma. Ta hakkas järjest töid ette lugema. Klausi töös ei löönud etturid traditsioonilisel viisil, vaid teisiti, aga just nii jõudis vajaliku tulemuseni. Õpetaja vaatas vist, et tunni lõpp läheneb, igal juhul ta lõpetas tööde ette lugemise minu omani jõudmata ja hakkas teist juttu rääkima. Küsisin, kas ta minu tööd ei loegi. Õpetaja vastas, et tuleb öelda "teie", mitte "sina". Ütlesin jah, aga oma lauset teises sõnastuses ei korranud. Õpetaja andis korralduse, et ma oma töö ise tahvlile kirjutaks. Hakkasin kirjutama. Õpetaja oli mind originaalse lahenduse eest kiitnud, aga Lauri H. ütles, et minu lõppvastus ei ole õige. See olevat küll vahetulemus, aga sellest tulevat edasi arvutada. Võrdluseks kirjutati tahvlile ka Kristjan K. lahendus sama ülesande kohta. Tema lahenduskäik oli teistsugune. Mõtlesin, et täna istusin tagumise pingi asemel ettepoole ja täna näen jälle tahvlile. Muidu oli kogu kooliharidus alates kümnendast klassist halva nägemise tõttu raisku läinud.

Trükiviga pühakirjas

Täna on minu kalendermärkmiku järgi teine ülestõusmispüha, seega on vastav teema veel päevakohane. Seoses pühadega lugesin kahel varasemal päeval muuhulgas Uut Testamenti. Leidsin sealt trükivea, et osaraamatu pealkirjas Johannese Ilmutus oli kaks i-d järjest. Aga raamat oli välismaal trükitud, võibolla trükkijad ei osanud eesti keelt. Rohkem trükivigu ma küll ei leidnud.

Kirimale mängukiirus

Jevin küsis mult, kas ma teda ka olen unes näinud. Ma nägin teda vist täna öösel unes, aga jäin mõtlema, enne kui ma vastasin. Ütlesin, et ma olen teda alles viimasel ajal unes nägema hakanud, vanasti ei näinud ma kunagi. Peebo pidas kõnet. Ta ütles, et ega kirimale ei tähenda aeglast mängutempot. Saab mängida aeglaselt, aga saab mängida ka kiiresti. Olin pettunud, et head mängutempot on veel vähem kui ma olin arvanud. Aga ütlesin nõustumiseks, et jah, kui lapsed Randviiruga raadiosimultaani mängisid, siis küllap mõni mõtles käiku ainult üks sekund. Selgus, et minu kõrval ei istugi Peebo, vaid üks alaealine poiss. Ta palus mult selgitust, mida ma olin öelnud. Selgitasin, kes on Peebo ja kes Randviir, aga jätsin selgitamise pooleli. Õpetaja Kalme kirjutas midagi tahvlile ja küsis minult mingeid andmeid. Ta arvas, et mina neid kindlasti tean, aga ma ei teadnud. Mul oli oma silmadega ka väga raske välja lugeda, mida ta tahvlile kirjutas. Käisin vahepeal teises majas. Tagasi pöördudes nägin tee ääres asju, sealhulgas kotti, mis võis minu oma olla. Mõtlesin, et teeks koti lahti ja kontrolliks, ega keegi minu kotti siia ei ole toonud. Aga lõin käega, et küllap see on kellegi teise oma. Aga kui keegi minu seisatamist pealt nägi, siis ta võis mõelda, et ma tahan varastada.

Mehed augus

Kõndisime mööda teed. Tee kõrval kukkus üks töömees sügavasse auku. Üks meist ütles, et põgeneme ära. Mina arvasin, et tuleks kiirabi kutsuda. Aga selgus, et kukkunu on elus ja teadvusel. Siis ei olnud vist kiirabi vaja. Küsisin kukkunu enda arvamust. Ta arvas ka, et ei ole vaja kutsuda, kuigi lisas, et kukkumine oli väga valus. Ta elas koos ühe teise vangiga samas kongis. Ta katsus valusast pead, mis viis mind mõttele, et võibolla ta eksib ja on küll kiirabi vaja. Arvestasin, et ta kukkus umbes teise korruse kõrguselt, see oli sügav auk. Hakkasime vanglast lahkuma. Ühel meist oli hea meel, et ta sai ühe vangiga sõbraks. Hoiatasin, et vanglas elab petiseid, kellele võib kogu oma raha ära anda.

Pühade tähtsusjärjekord

Olen eile ja täna tehisintellektiga pühade teemal vestelnud. Eile küsisin, millised on Suure Reede tähistamise erinevused erinevates ristiusu harudes. Vastuses oli muuhulgas kirjas, et luterlastel on ajalooliselt Suur Reede aasta tähtsaim püha. Algul ei saanud ma aru, miks siis jõule pikemalt tähistatakse. Aga tänaseks mõtlesin välja, et vanasti olid suurem osa inimesi põllumehed, detsembris olid põllutööd lõppenud ja oli aega pühi pidada, kevadel pidi kündma hakkama. Mõtlesin ka, et tänapäeval on jõulude tähtsus ilmselt tõusnud sellepärast, et teadusest mõjutatud inimesel on Jeesuse sündimist kergem uskuda kui tema surnuist ülestõusmist. Või mõeldakse Edgar Allan Poe moodi, et kõik, kes maetakse, ei olegi veel tegelikult surnud.

Mäng ja nimepanek

Mängisin maleklubis. Otsisin käigule riiulist tuge. Järgmise mängu alustamiseks küsisin, kas keegi on nõus mängima pikema mõtlemisajaga kui viis minutit. Üks mängija ei olnud, aga teine oli. Küsisin, kas ta eelistab 10 või 15 minutit mõtlemisaega. Talle meeldis rohkem 10. Püüti teha ühte operatsiooni, aga tundus, et see ei õnnestu. Lõpuks jõudis operatsioon nii kaugele, et öeldi, et on paras hetk panna lapsele nimi. Aga lapse isa ei olnud lapse nime valmis mõelnud. Mina olin enne mõnda varianti kritiseerinud, aga nüüd ütlesin nimeks ühe neist variantidest, sest see ühele teisele inimesele meeldis ja kuna läks kiireks. Nimepanija ütles, et ta paneb kaks nime, siis on näha, kust esimene nimi võetud on. Kolmandaks nimeks pani ta initsiaali ja neljandaks sellise, mille kohta ma ütlesin, et see võib lapse elu ära rikkuda. Aga see polnud nimepanija enda laps ja tema ei hoolinud. Laps võis küll oma neljandat nime varjata ja piirduda esimese kasutamisega.

Etturite jõud

inimene – arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rge7 4. Rc3 a6 5. Oa4 b5 6. Ob3 Rg6 7. d4 ed 8. Rd4 Ob4 9. Lf3 0-0 10. Rc6 dc 11. 0-0 Lh4 12. g3 Lg4 13. Lg4 Og4 14. f3 Oh3 15. Vd1 Oc5+ 16. Kh1 Vfe8 17. Of4 Rf4 18. gf Of2 19. f5 Vad8 20. Vd8 Vd8 21. Vd1 Vd1+ 22. Rd1 Oh4 23. Kg1 g6 24. fg hg 25. Rf2 Of2+ 26. Kf2 c5 27. c3 c4 28. Oc2 a5 29. a3 a4 30. f4 f6 31. e5 Kf7 32. ef Kf6 33. Oe4 Od7 34. h4 c5 35. Ke3 Oe8 36. Kf3 Ke6 37. Kg4 Kf6 38. f5 Ke5 39. fg Ke4 40. g7 Of7 41. h5 Kd3 42. h6 Og8 43. Kg5 Oh7 44. Kf6 Kc2 45. Kf7 Oe4 46. g8L Od5+ 47. Kg7 Og8 48. Kg8 Kb2 49. h7 Kc3 50. h8L+ Kb3 51. La1 c3 52. Kf7 c2 53. Ke6 b4 54. Kd5 ba 55. Kc5 a2 56. Kb5 a3 57. Lc1 Kc3 58. Ka4 a1L 59. La1+ Kd2 60. La2 Kd1 61. Ld5+ Ke2 62. Lc4+ Kd2 63. La2 Kd1 64. Lb3 a2 65. Ld3+ Ke1 66. Lc3+ Kd1 67. Ld3+ Ke1 68. Lc3+ Kd1 69. Ld3+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 32 minutit 17 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 53 sekundit.

Sündmused koduteel

Kõndisin kodu poole. Üks klassivend kõndis mulle järele ja ajas mõned laused juttu. Kui ta läinud oli, siis mõtlesin, et ta kasutas selliseid võõrsõnu, et ta oli need laused vist ette valmistanud. Kui ma veel edasi läksin, jõudis minuni korraks teine klassivend, kes ütles, et täna tuleb jala minna, täna käivad bussid ebaregulaarselt. Kui ta oli oma majja läinud, nägin siiski ühte bussi möödumas. Hakkasin jooksma, et võibolla jõuan peatuses selle bussi peale. Aga buss küll peatus hetkeks peatuses, kuid ei teinud uksi lahti ning sõitis enne edasi kui ma peatusesse jõudsin. Hakkasin ületama Sõpruse silda. Mõtlesin, et mul on hirm selle silla ületamise ees üle läinud, see on juba viimasel ajal teine kord, mil ma seda silda ületan. Tuleb küll vaadata silla keskkohta, mitte üle piirde, muidu võib hirm tagasi tulla.

*

Olin maleklassis. Mõtlesin, et võiks ühele väiksele tüdrukule rääkida, et ta võib küll vahel minust parema koha saada, aga minu parimad kohad on paremad kui tema parimad. See tüdruk mängis ühe vastasega. Vaatasin, et tüdruk saab panna ühekäigulise mati. Rei ütles mulle, et ma ette ei ütleks. Ma ei vaadanud rohkem laua poole, muidu oleks olnud minu silmadest näha, et laual on matiähvardus. Kui ma jälle vaatasin, siis tundus, et mäng on lõppenud minu arvestatud käigust erineva variandiga.

Poe tagaruum

Toimus minu magistritöö kaitsmine. Kogu aeg teised rääkisid, nii et ma ei pidanud ise üldse sõna võtma. Magistritöö teema oli Päts. Kõne pidas ka Pätsi järeltulija. Ta rääkis, et Päts oli tubli mees ja et temasse suhtutakse liiga kriitiliselt.

*

Mul olid jalanõud ära kadunud. Läksin raamatupoodi. Seal oli müügil väga suure formaadiga vana raamat. See oli huvitav, aga ma ei kavatsenud seda osta. Poetöötaja kutsus mind taharuumi. Seal mul oligi võibolla rahakott ära varastatud. Rahakotis oli olnud suur summa. Müüja rääkis, et mootoriga mänguautoga ei tasu teha pöördeid, sest pöörded lõhuvad. Parem on lasta sõita autol toa ühest otsast teise ja siis tagurpidi tagasi.

Hermann heliloojana

Karl August Hermann ei olnud mitte ainult ajakirjanik, vaid ka helilooja ning kirjanik. Tema viisiga laul "Kungla rahvas" oli meil ka kooliprogrammis. Nii minu kui ka minu isa luulekogus on selle laulu sõnu töödeldud, samuti oleme töödelnud muid sõnu, millele Hermann on viisi kirjutanud. Laulusõnad on sageli isamaalise sisuga. Nootide kohta olen laule järjest kuulates tähele pannud, et ta kasutas palju kõrgeid noote. Ka mehed pannakse neid laule esitades kõrge häälega laulma. Ühte laulu esitas juutuubis koloratuursopran. Üks teine laul asub aadressil https://www.youtube.com/watch?v=ibPzm27uK9I .

Mõtted muinasajast

Hakkasime väljuma. Teised läksid juba korteriuksest välja, mina läksin veel oma tuppa ja avasin raamatu "Avangute teooria". Seal oli esimene peatükk sellise pealkirjaga, mida ma ei mäletanud – malemänguoskust seostati ühe üllatava asjaga. Mõtlesin, et ma ei hakka praegu seda peatükki lugema, vaid proovin veel väljunud üles leida.

*

Lehitsesin Eesti ajaloo kronoloogiat. Paistis, et kõige vanema aja kohta on teada vähem sündmusi kui ma mäletasin. Selle aja kohta oli küll arheoloogilisi leide, aga iga pisileid ei seostunud sündmusega. Õppejõud avaldas suuliselt imestust, kuidas väiksem arv vallutajaid suuremast arvust eestlastest jagu sai. Ta küsis, kas ristimine teeb siis tugevaks. Vastasin midagi. Mõtlesin, et iga ristitu ei ole veel tõeline kristlane. Mõtlesin, et usk võib tugevamaks teha küll – kui ma mõtlen, et mul võib eksamitel hästi minna, siis ma õpingi hoolsamalt.

Klaas kingloomaga

Isa oli jälle laenanud koju mikroskoobiga vaatamise klaase. Aga ma ei mäletanud enam, kuidas vaatamine käib. Lasin kingloomaga klaasile kraanist vett peale. Mõtlesin, et võibolla sai niiviisi kingloom rikutud. Aga võibolla ka mitte, kui ta oli kivistis. Klaas tõmbus vee all kõveraks. Ma ei teadnud, kuidas ta sirgeks tagasi saab.

*

Mõtlesin, et panen postituses suulised vestlused kirjalikest ettepoole, lugejad saavad sellest aru. Mõtlesin, et üks inimene on mulle nii lähedane, et ma ei räägi temaga kirjalikult, vaid suuliselt.

Sõjavangide keeleõpe

Mart Kuldkepp. Saksa keele kool. Eesti sõjavangid ja saksa keele õpe Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. // Ajalooline Ajakiri 3/4  2023 (185/186). Lk. 209–227.

Seni olen ma „Ajaloolist Ajakirja“ koju tellinud või ostnud, see on esimene uus number, mida ma lugesin selle asemel raamatukogus. Seetõttu loen ühe artikli korraga, pealegi on mul viimasel ajal tekkinud ajakirjadega mahajäämus. Peaks saama ka internetist lugeda, aga ei taha veelgi rohkem ekraanile vaatama hakata.

Artiklis kirjutatakse eestlastest, kes Esimese maailmasõja ajal enne Saksa okupatsiooni sakslaste kätte sõjavangi langesid. Osadele vangidele õpetati saksa keelt, mis teinud vangilaagri juhtimise kergemaks ja võimaldanud vange sakslaste heaks tööle panna. Võrdlusena tuli mulle meelde 13. sajandil eestlaste sõja tulemusel ristiusustamine ja sakslaste pärast Teist maailmasõda denatsifitseerimine. Vanglates on ka muid asju õpitud, mitte ainult vangistajate korraldusel, vaid ka vangide enda tegevuse otsimise käigus.

Artiklis kirjutatakse, kuidas vangid olid ka ise saksa keele õppimisest huvitatud. Ma tean, et tol ajal oskasid paljud eestlased saksa keelt juba enne sõda. Koolist ma mäletan, et kui meile esimene vene keele tund anti, siis vähemalt osad olid rõõmsad, aga mõni aasta hiljem taheti juba, et vene keele tund ära jääks.

Mõtlesin, et inimestel on olemas ka sünnipärane õpetamisvajadus. Alati pole lastele lugemist õpetatud, aga on õpetatud vähemalt rääkimist. Saksa keele omandamist saaks vaenlase sõdur kasutada ka Saksamaa vastu. Peeter Oleski uues raamatus on juttu, kuidas Nõukogude ajal õpetati välisriikide keeli eelkõige tulevastele spioonidele.

Vahetuskombinatsioonid

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. c4 f5 2. d4 e6 3. Rf3 Rf6 4. Rc3 d5 5. Og5 c6 6. c5 Oe7 7. e3 Rbd7 8. Of4 b6 9. Rg5 Rf8 10. b4 h6 11. Rf3 g5 12. Oe5 Rg6 13. h3 0-0 14. Od3 a5 15. a3 Oa6 16. Oa6 Va6 17. Ld3 b5 18. 0-0 La8 19. ba Va5 20. Re2 La7 21. Vfb1 Va8 22. Vb3 Rd7 23. Og3 Oc5 24. Lc2 Oa3 25. Lc6 Rgf8 26. Vb5 Vb5 27. Lb5 Lb6 28. Rc3 La5 29. La5 Va5 30. Oc7 Va7 31. Od6 Oc5 32. Va7 Oa7 33. g4 fg 34. hg Ob6 35. Kg2 Rg6 36. Ra4 Oa5 37. Re5 Rde5 38. de Kf7 39. Kg3 Od8 40. Rc5 Oe7 41. Oe7 Ke7 42. f4 gf+ 43. ef Rf8 44. Kf3 Rd7 45. Rd7 Kd7 46. Ke3 Kc6 47. Kd4 Kd7 48. f5 ef 49. gf h5 50. f6 Ke6 51. Kc5 h4 52. Kc6 d4 53. f7 Kf7 54. Kd7 d3 55. e6+ Kg7 56. e7 d2 57. e8L d1L+ 58. Kc7 Lc2+ 59. Kd6 Ld3+ 60. Kc6 Lc4+ 61. Kd6 Ld4+ 62. Kc7 Lc5+ 63. Kd8 Ld6+ 64. Ld7+ Ld7+ 65. Kd7 h3 ja valge sai 74. käigul mati. Lõppvariandis jäi valgel 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 47 sekundit ja mustal 1 tund 19 minutit 16 sekundit, kusjuures käikude tagasivõtmisel tuli aega juurde.

Tagasivaade presidendile

Mõtlesin, et oma eluaja ajalehed tuleks alles hoida, et saaks asju meelde tuletada. Aga võibolla tuli osa ära visata, sest korter oli piiratud suurusega. President Meri oli teinud oma esimese ametiaasta lõpul aastakokkuvõtte. Ta oli kirjutanud, et hea, et vanameelsed võimule ei saanud, ja et tundus, et õiget poliitikat ajaks Isamaa. Mõtlesin, et vanameelsed said ju hiljem ikkagi võimule. Siis oli sellel võibolla küll väiksem mõju, sest Isamaa oli traditsioonid ette teinud. Meri oli aus ja ei öelnud, et Isamaa kindlasti õiget poliitikat ajaks, aga samas eelistas Isamaad, sest oli ise presidendiks saanud selle kandidaadina. Meri meenutas veel, kuidas ametisse olid määratud kahe välisriigi asjade ministrid, sealhulgas Iraani asjade oma. Praegu vist sellist ministrit enam ei olnud. Aastaülevaatest jäi mulje, nagu oleks Meri teinud tööd ainult aasta kolmel päeval, aga ma teadsin, et neljandaks pidas ta vabariigi aastapäeva kõne. Hiljem oli ta teinud juba teistsuguse kogemuse pealt veel aastakokkuvõtteid.

Kirjasõber ja ruumikaaslane

Helina oli mulle jälle sagedamini kirjutama hakanud. Võibolla sellepärast, et vaatas, et ma teiste naistega enam ei suhtle. Kirjutasin talle vastuse. Vanasti olin kirjutanud neli lehekülge, aga nüüd mul polnud enam nii palju öelda, sain täis vähem kui esimese lehekülje esimese poole. Mõtlesin, et võiks kolmanda ja neljanda lehekülje küljest lõigata. Mõtlesin, et ma täna veel ei lõika, ma viin kirja posti alles homme ja võibolla mul tuleb enne mõte, mida juurde kirjutada. Mõtlesin, et Reeliga ma ühendust ei võta, sest ma suhtlen praegu Helinaga. Istusin maleklassis Reeli lähedal. Kõndisin vahepeal oma toolist eemale ja siis pöördusin tagasi. Mul oli üks ese käes. Nii võis jääda vale mulje, nagu ma tahaksin sellega lüia. Mul olid varem olnud Reeliga ühesugused jalanõud. Ma polnud vaadanud, millised tal praegu on, aga mõtlesin, et sellest sõltumata on mul aeg endale teistsugused osta.

Matemaatika raskusaste

Lugesin "Horisondist" intervjuud inimesega, kes on õppinud matemaatikat ja psühholoogiat. Tal ilmselt kõigi õppeainete kohta ei ole võrdselt andmeid, aga tema jutust jäi mulje, et õpilaste ja lapsevanemate jaoks eriti vastumeelne õppeaine on matemaatika. Minu koolimälestused seda ei kinnita. Esimeses klassis nimetasin matemaatikat oma lemmikaineks. Hiljem polnud mul matemaatika hinne alati kõige parem, aga põhjuseks ei pidanud ma õppeaine raskust, vaid ebaõiglast hindamist. Üks naabritüdruk küll hoiatas, et kuuendast klassist läheb matemaatika raskeks. Minu jaoks üheksanda klassini oli kerge, vähemalt teooria, arvutamises võisin vigu teha. Kui eksameid valida sai, siis meie klassis eelistati kõige rohkem matemaatikaeksamit.

Intervjuus öeldakse, et matemaatika on selle poolest teistest ainetest raskem, et kui teadmistesse lüngad sisse jäävad, siis hiljem ei saa enam tervikust aru. Mina kooliajal põhjendasin matemaatikaeksami eelistamist vastupidi sellega, et seal ei pea midagi pähe õppima, vaid kõik saab eksamiruumis välja mõelda. Päheõppimisaineteks pidasin võõrkeeli, kus pidi varem õpitud sõnu mäletama. Üks klassiõde küll arvas vastupidi, et matemaatikas tuleb valemid pähe tuupida, aga keelt ei saa tuupida. Kuna mul olid reaalainetes hinded paremad kui võõrkeeltes, otsustasin keskkooli minna klassi, millel oli suurem reaalkallak.

Ma ei mäleta, et meie klassis oleks keegi nimetanud matemaatikat kõige raskemaks aineks. Kirutud on vene keelt, kehalist kasvatust, perekonnaõpetust, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja kirjandust. Üks  õpetaja halvustas usundilugu, teine keemiat ja füüsikat, kolmas kõiki aineid peale kehalise kasvatuse, eesti keele, laulmise ja matemaatika. Keskkoolis tegi matemaatika õppimise mulle raskemaks see, et ma ei näinud enam nii hästi tahvlile, aga matemaatikaolümpiaadidel hakkasin käima just keskkoolis.

Uus leksikon

Oli ilmunud uus leksikon. Selles oli kirjas ka minu nimi. Minu kohta käivas artiklis oli viiteid rohkem kui ma ise koduleheküljele olin pannud. Aga minu nimi oli raamatus kirjas vaid viimasel hetkel lisatud lisades, mitte põhiosas. Isa nime raamatus ei olnud. Mõtlesin, et võibolla olen mina sees sellepärast, et isa ja mind aeti segi. Siis sain aru, et isa ei saagi selles raamatus olla, sest leksikonis on loetletud vaid psühhiaatreid ja psüühikahäiretega inimesi.

Uutmoodi partiianalüüsid

Mulle kiir- ja välkmale enam ei meeldi, sest nende ajal saab vähem mõelda kui igapäevaselt. Pealegi olen ma kiirmales juba mitu esikohta saanud. Täna kiirturniirile mineku asemel analüüsisin ühte detsembrikuist Tartu meistrivõistluste kaotuspartiid, kahe partii analüüs oli mul juba varem kaustikusse üles kirjutatud. Kirjutan kõik kolm analüüsi siia ümber:

4. voor
Runnel – Vorobjov
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 4. Oc6 bc 5. d4 cd 6. Ld4 c5 7. La4 Ob7 8. c3 Oc6 9. Lc2 Rf6 10. Rbd2 d5 11. ed Ld5 12. c4 Lh5 13. b3 Od6 14. Ob2 Of4 15. 0-0 Vd8 16. Vad1 Vd2 17. Vd2 Of3 18. h3 Lg5 19. Vd8 Ke7 20. Of6 gf 21. Vd7+ Kf8 22. g4 Og4 23. h4 Lh4 24. f3 Oe3+ 25. alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 35 ja mustal 45 minutit.

Analüüsi kohaselt esimene viga oli 7. La4, mis andis mustale edu arenduses. Kui üldse midagi päästis, siis ei tohtinud valge teha lühikest vangerdust, sest mustal oli ründavaid nuppe rohkem kui valgel kaitsvaid. Võibolla oleks saanud edasi mängida pika vangerduse korral. Must oleks saanud vist enametturi, aga see oleks andnud valgele vastu mõningaid rünnakulootusi. Kui must oleks mängus juhtunud vankrikahingu vastu võtnud, oleks ta jäänud samuti enamviguriga, ainult matirünnaku asemel oleks tulnud seda realiseerida lõppmängus. Käisin La4 vist lootuses rünnata etturit a7 ja takistada musta d-etturi arendamist, aga must saab etturit kaitsta ka käiguga Lc7 ja d-etturi saab ta arendada vangerduse korral ka siis, kui ei tee head käiku Oc6.

Keskkooli ajal ma analüüsisin ühte mängu Vorobjoviga väga pikalt, aga nüüd teostasin vähem kui ühe tunnise analüüsi, mõeldes igal käigul viis mõtet, kuni oli näha, et seis on lootusetu. Võibolla teen sellele analüüsile hiljem uue ringi, aga vahepeal oleks kasulik analüüsida ka teisi partiisid.

2. voor

Tomson – Runnel

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. c3 Rc6 5. cd Rf6 6. Od3 Oe7 7. Rc3 d6 8. 0-0 0-0 9. h3 a6 10. Of4 b5 11. Le2 Ob7 12. Vfd1 b4 13. Rb1 d5 14. e5 Rd7 15. Rbd2 Rb6 16. Vac1 Ld7 17. Rb3 Ra4 18. h4 Vfc8 19. h5 h6 20. Ob1 f5 21. ef Of6 22. Lc2 Re7 23. Lh7+ Kf8 24. Re5 Oe5 25. Oe5 Rg8 26. Rc5 Rc5 27. dc Vc6 28. Vd4 Oc8 29. Vf4+ Rf6 30. Lh8+ Kf7 31. Og6 Ke7 32. Of6 gf 33. Lf6++ Valgel jäi mõtlemisaega alles 58 ja mustal 29 minutit.

Ma kaotasin selle mängu, kuna valge sai nii ruumilise ülekaalu tsentris kui ka tulejõu ülekaalu kuningatiival. Omalt poolt püüdsin nuppe edasi liigutada liputiival, aga kui mõlemad kuningad asusid kuningatiival, oli liputiib kõige ebaolulisem lauakolmandik. Pärast käiku e5 lahkus ratsu kuningatiiva kaitsest.  Võibolla oleks päästnud, kui ma oleks püüdnud ratsut kaitsesse tagasi tuua, selle asemel viisin ta laua kõige kaugemale servale. Kui ratsu oleks olnud f8, ei oleks saanud lipp käia h7. Võibolla oleks saanud ratsu f6 järel ka sellele väljale tagasi tuua, aga ma kartsin vist, et e6 jääb nõrgaks.

Avangus pidi vist c3 järel käima kohe d5. Enne Of4 oleks ehk saanud käia ka e5. Mõnes variandis võib nii ettur d6 nõrgaks jääda, aga kui valge on ise löönud cd, on musta d-ettur paremini kaitstud.

Kahingut c3 vastu võtta poleks ilmselt hea olnud, sest siis oleks valgel olnud arendatud kaks ja mustal null vigurit, kuigi käigul oleks olnud must. Sümmeetrilised etturid ja samale tiivale vangerdatud kuningad oleks võinud anda õige mängu korral viigi.

5. voor
Toomast – Runnel
1. b3 d5 2. Ob2 c5 3. e3 Rc6 4. Rf3 e6 5. Oe2 Rf6 6. d4 Oe7 7. 0-0 0-0 8. Rbd2 b6 9. c4 cd 10. Rd4 Rd4 11. Od4 Ob7 12. Of3 Ld7 13. Ve1 dc 14. Ob7 Lb7 15. Rc4 Vfd8 16. Le2 Vac8 17. Vac1 Le4 18. Of6 Of6 19. Rd6 La8 20. Rc8 Vc8 21. Vc8 Lc8 22. Vd1 g6 23. h3 h5 24. Ld3 Kg7 25. Ld7 Lc2 26. Ld2 Lf5 27. Vc1 g5 28. Le2 g4 29. hg hg 30. Vc4 Lb1 31. Lf1 La2 32. Vg4 Kf8 33. Ld1 Oe7 34. Va4 Lb2 33. Va7 b5 36. Va8+ Kg7 37. Ld4+ Ld4 38. ed b4 39. Vc8 Of6 40. Vc4 Od7 41. f3 Kf6 42. Kf2 Kg6 43. Ke3 f5 44. Kd3 Kg5 45. Vc6 Kf4 46. Ve6 Of8 47. Kc4 Kg3 48. Vf6 Oe7 49. Vf5 Kg2 50. d5 Kg3 51. Kb5 Od6 52. Kc6 Of4 53. Vf4 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 39 ja mustal 25 minutit.

Analüüsisin partiid kvaliteedikaotuseni. Kaotasin kvaliteedi taktika, mitte strateegia vigade tõttu. Muidu oli seis viigihõnguline, sest etturid paikneid sümmeetriliselt ja ka kuningad olid vangerdatud samale tiivale. Vastasel oli tsentris ohtlik vigurite ülekaal, teiselt poolt jõudsid minu vankrid rutem vabadele liinidele.

Kuid ilmselt sain ma avangus paremini mängida. Vastase passiivsevõitu käike b3 ja e3 oleks saanud kasutada ruumilise ülekaalu haaramiseks, kuid ma jäin nii arenduses kui ka ruumiliselt maha. Tean, et selles avangus on must käinud e5 ja f6, kuid tahtsin vaheldust. E5 ja f6 tunduvad siiski paremad, sest piiravad oda tegevust ja annavad lootust, et must saab keskjoonele kolm, mitte kaks etturit. Minu käigud e6 ja b6 ei olnud kõige aktiivsemad. Etturitsentri loomise korral saab seda küll teooria järgi rünnata, aga igas mängus pole selline ründamisvõimalus vastastele edu toonud.

Juhul kui mul pärast kvaliteedikaotust veel mingeid lootusi oli, siis vastase vigade tõttu, muidu peaks seis olema juba õige mängu korral kaotatud.

Ma mõtlesin mängu ajal, et lipu tsentrisse käimine on riskantne, kui ma seda siiski tegin, oleks ma pidanud ähvardusi pikemalt kontrollima. Aga sellisel korral ähvardab ajapuudusesse jäämine, nii et võibolla oleks vähem riskantne olnud lipu asemel vigurite või etturitega edasiliikumine. Pikemalt mõtlemine on pealegi väsitavam, mul on sageli unisusega proleeme.

Suvila

Kaudne mõte

Lugesin Helina unenäokirjeldusi. Nendes oli aru saada, millest jutt käib, kuigi neid asju polnud otseselt nimetatud.

Topeltettur ratsulõppmängus

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Ld8+ Vd8 9. Rbd2 Oe6 10. b3 Ob4 11. a3 Oc3 12. Vb1 g5 13. Vd1 g4 14. Re1 h5 15. Rd3 Re7 16. Ob2 Ob2 17. Rb2 h4 18. Rdc4 Vd1+ 19. Vd1 Vh5 20. Re3 Vg5 21. b4 g3 22. hg hg 23. f4 Vg7 24. Rbc4 Oc4 25. Rc4 Vg4 26. Vf1 b6 27. Re3 Vh4 28. Vf3 Rg6 29. f5 Rf4 30. c4 Rh5 31. Rf1 Ve4 32. Ve3 Ve3 33. Re3 a5 34. ba ba 35. Kf1 Rf4 36. Ke1 Kd7 37. Kd2 Kd6 38. Kc3 Ke5 39. Rf1 Rh5 40. Re3 Ke4 41. Kd2 Rg7 42. c5 a4 43. Ke2 Rh5 44. Rf1 Kf4 45. Re3 Ke4 46. Rf1 Kf4 47. Rd2 Rg7 48. Rc4 Rf5 49. Rb2 Rd4+ 50. Kf1 Re6 51. Ra4 Ke3 52. Ke1 f5 53. Rb2 Rc5 54. a4 Rb7 55. Rc4+ Kd4 56. a5 Rc5 57. Rd2 Kd3 58. Rb3 Rb3 59. a6 f4 60. a7 Ra1 61. a8L Rc2+ 62. Kf1 Re3+ 63. Kg1 Rd5 64. Lc6 Ke4 65. Kf1 Ke5 66. Ke2 Ke4 67. Lc4+ Ke5 68. Kf3 Kd6 69. Ke4 c6 70. Ld4 Kd7 71. Ke5 Ke8 72. Kd6 Kf7 73. Kc6 Re7+ 74. Kd7 Rg6 75. Ld5+ Kf6 76. Ld6+ Kf7 77. Le6+ Kg7 78. Lg4 Kf7 79. Lf5+ Kg7 80. Ke8 f3 81. Lf3 Kh7 82. Lg3 Kg7 83. Lg5 Kh7 84. Kf7 Rh8+ 85. Kf6 Rg6 86. Lg6+ Kh8 87. Lg7++

Kõrgehitiste nähtavus

Olin mänginud maleturniiril. Olin oma partiid blogis avaldanud. Üks laps oli mänginud viimase käiguni, aga käikude arv tuli ikkagi väike. Võidi küsida, kuidas ma lapse partii avaldasin, aga ma avaldasin lihtsalt kõik partiid. Minu kohal turniirisaalis oli sööginõu, aga sellest ma süia ei tahtnud, sest arvatavasti oli keegi teine seal vahepeal söönud.

*

Lähenes ülikooli eksam. Ma olin oma konspekti laenanud ja nüüd esitas üks mees mulle selle põhjal ühe küsimuse. Konspekti oli laenatud arvatavasti selleks, et vaadata, mida ma pole üles kirjutanud, et saaks mulle eksamil raskemaid küsimusi esitada. Ma polnud üles kirjutanud neil hetkedel, kui õppejõud rääkis kiiremini, aga võibolla olid need lõigud ka üleskirjutamiseks mõeldud. Mõtlesin, et see mees esitas küsimuse esimese loengu esimeste ridade põhjal, kaugemale polegi ta arvatavasti lugenud.

*

Lugesin Peebo mälestusi malevõistlustest. Ta kirjutas, et käis ükskord välismaal võistlustel, aga ei saanud maksimaalselt head tulemust, sest muutus uniseks. Ta kirjutas uniseks jäämisest kui millestki erakordsest, mina jäin uniseks sageli, aga minu meelest oli sellest hoolimata võimalik hästi mängida. Tõmbasin paberi peal tikku. Paber võttis kahest kohast tuld. Nüüd tuli kiiresti tegutseda, et ei tekiks tulekahju. Kustutasin leegid sõrmega. Mõtlesin, et võibolla tuleb nüüd sõrme otsa vill.

*

Seisime Leninakani puiestee bussipeatuses Anne tänava üheksakorruseliste majade kandis. Ma olin varem kirjutanud, nagu me oleksime elanud kunagi siin linna viimase bussipeatuse juures, tegelikult tuli üks peatus veel. Vaatasin katlamaja korstent ja telemasti, mis siia ära paistsid. Rääkisin, et need paistavad nii pikas ulatuses. Lisasin, et ühel päeval võidakse mõlemad lammutada ja siis saame vaadata ainult taevast.

Võidulootused

Näitasin maleseisu, et kui lipp ja vastase ratsu oleksid samal real ja lipuga pool käiks vahelt etturi edasi, ähvardades sellega vastase teist vigurit, siis läheks vastasel üks kahest vigurist kaotsi. Jätsin näitamise pooleli ja ütlesin, et ma pole kindel, kas tempod klapivad, aga üldpõhimõte on selline.

*

Mind kiideti, et ma mängisin ühte lõppmängu hästi. Vastasin, et ma mängisin seda eeskuju järgi, eeskujuks olev partii lõppes minule sarnase poole võiduga, aga minul oli seis natuke teistsugune, võibolla see oleks läinud õige mängu korral viiki.

Poolikud saiakesed

Tegin ürituseks ettevalmistusi. Panin toidu valmis, sealhulgas kolm poolikut saiakest. Aga külalisi tuli rohkem kui kolm. Hakkasin ühele neist asju seletama, aga kõigi poole korraga ei pöördunud. Käisin ringi ja siis pöördusin peolaua juurde. Ütlesin ühe taldriku kohta, et see on vist puhas. Klaus vastas, et see on must. Võtsin teise taldriku.

Üksiolek ja varjamine

Kõndisin üle Toomemäe. Mõtlesin, et ma justkui eelistan üksindust, aga on ka märke, et mulle meeldib teistega koos kõndida. Aga siiski põhiliselt tahan ma üksi kõndida, sest ma olen kõndimise ajal mõttes laulnud: "Kuid pikk tee kutsub mind ja ma pean lahkuma." Jõudsin ülikooli raamatukogu taha. Seal seisis rahvas kontserdipiletite sabas, sealhulgas tuttavaid. Võidi mõelda, et ma tahan ka kontserdipiletit osta, aga sel juhul eksiti. Sisenesin hoopis hoone tagumisest otsast ja hakkasin otsima teed läbi hoone. Kuigi olin sisenenud raekotta, väljusin ühest uksest alles kolmveerand Raekoja platsi hiljem. Hoone oli suurem kui ma välisel vaatlusel arvanud olin.

*

Lamasin voodis ja puutusin kättpidi ühe seisva inimesega kokku. Mul olid silmad kinni. Lamaja puudutamine oli katse, kas ta tunneb kompimise järgi teise inimese ära või teeb silmad lahti, et vaadata, kes teda puudutab. Kuna ma silmi lahti ei teinud, siis järeldati, et ma tundsin ära. Romantismist varasema sarnase stiili ajal oli olnud vajadus oma nägu varjata, romantismi ajal oli see vajadus kadunud, aga mina varjasin edasi.

Aprilliluuletus

Saan tellimuse kirjutada luuleajakirjale "Grafomaan" aprillinali. Mõtlen, mis võiks olla naljakas. Võibolla see, kui luuletuses oleks midagi uut moodi. Näiteks ei paikneks riimsõnad ridade lõpus, vaid alguses või keskel. Ja pealkirja asemel oleks allkiri. Või viimast võtet ma olen juba näinud, võiks olla keskkiri. Hakkan luuletust välja mõtlema:

"Meri vahutas, kui vabanes jääst.

Veri oli külm ja sinine.

Külmavereline oli minna merele.

Kulmugi ei pannud see kerkima.

KESKKIRI: UUTMOODI LUULETUS

Üle mere ma läksingi.

Tundsin veres põnevustunnet.

Meie peres oli varemgi merereisijaid olnud.

Ütlesin tere, kui jõudsin teisele kaldale."

Saadan luuletuse ajakirjale ära. Ajakirjast vastatakse, et kuna luuletusel ei ole pealkirja, pannakse ajakirjanumbri sisukorda selle esimene rida. Aga kuna aprillinumber on juba kohe ilmumas, siis pannakse see maikuu numbrisse.