Mulle kiir- ja välkmale enam ei meeldi, sest nende ajal saab vähem mõelda kui igapäevaselt. Pealegi olen ma kiirmales juba mitu esikohta saanud. Täna kiirturniirile mineku asemel analüüsisin ühte detsembrikuist Tartu meistrivõistluste kaotuspartiid, kahe partii analüüs oli mul juba varem kaustikusse üles kirjutatud. Kirjutan kõik kolm analüüsi siia ümber:
Runnel – Vorobjov
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 4. Oc6 bc 5. d4 cd 6. Ld4 c5 7. La4 Ob7 8. c3 Oc6 9. Lc2 Rf6 10. Rbd2 d5 11. ed Ld5 12. c4 Lh5 13. b3 Od6 14. Ob2 Of4 15. 0-0 Vd8 16. Vad1 Vd2 17. Vd2 Of3 18. h3 Lg5 19. Vd8 Ke7 20. Of6 gf 21. Vd7+ Kf8 22. g4 Og4 23. h4 Lh4 24. f3 Oe3+ 25. alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 35 ja mustal 45 minutit.
Analüüsi kohaselt esimene viga oli 7. La4, mis andis mustale edu arenduses. Kui üldse midagi päästis, siis ei tohtinud valge teha lühikest vangerdust, sest mustal oli ründavaid nuppe rohkem kui valgel kaitsvaid. Võibolla oleks saanud edasi mängida pika vangerduse korral. Must oleks saanud vist enametturi, aga see oleks andnud valgele vastu mõningaid rünnakulootusi. Kui must oleks mängus juhtunud vankrikahingu vastu võtnud, oleks ta jäänud samuti enamviguriga, ainult matirünnaku asemel oleks tulnud seda realiseerida lõppmängus. Käisin La4 vist lootuses rünnata etturit a7 ja takistada musta d-etturi arendamist, aga must saab etturit kaitsta ka käiguga Lc7 ja d-etturi saab ta arendada vangerduse korral ka siis, kui ei tee head käiku Oc6.
Keskkooli ajal ma analüüsisin ühte mängu Vorobjoviga väga pikalt, aga nüüd teostasin vähem kui ühe tunnise analüüsi, mõeldes igal käigul viis mõtet, kuni oli näha, et seis on lootusetu. Võibolla teen sellele analüüsile hiljem uue ringi, aga vahepeal oleks kasulik analüüsida ka teisi partiisid.
2. voorMa kaotasin selle mängu, kuna valge sai nii ruumilise ülekaalu tsentris kui ka tulejõu ülekaalu kuningatiival. Omalt poolt püüdsin nuppe edasi liigutada liputiival, aga kui mõlemad kuningad asusid kuningatiival, oli liputiib kõige ebaolulisem lauakolmandik. Pärast käiku e5 lahkus ratsu kuningatiiva kaitsest. Võibolla oleks päästnud, kui ma oleks püüdnud ratsut kaitsesse tagasi tuua, selle asemel viisin ta laua kõige kaugemale servale. Kui ratsu oleks olnud f8, ei oleks saanud lipp käia h7. Võibolla oleks saanud ratsu f6 järel ka sellele väljale tagasi tuua, aga ma kartsin vist, et e6 jääb nõrgaks.
Avangus pidi vist c3 järel käima kohe d5. Enne Of4 oleks ehk saanud käia ka e5. Mõnes variandis võib nii ettur d6 nõrgaks jääda, aga kui valge on ise löönud cd, on musta d-ettur paremini kaitstud.
Kahingut c3 vastu võtta poleks ilmselt hea olnud, sest siis oleks valgel olnud arendatud kaks ja mustal null vigurit, kuigi käigul oleks olnud must. Sümmeetrilised etturid ja samale tiivale vangerdatud kuningad oleks võinud anda õige mängu korral viigi.
Toomast – Runnel
1. b3 d5 2. Ob2 c5 3. e3 Rc6 4. Rf3 e6 5. Oe2 Rf6 6. d4 Oe7 7. 0-0 0-0 8. Rbd2 b6 9. c4 cd 10. Rd4 Rd4 11. Od4 Ob7 12. Of3 Ld7 13. Ve1 dc 14. Ob7 Lb7 15. Rc4 Vfd8 16. Le2 Vac8 17. Vac1 Le4 18. Of6 Of6 19. Rd6 La8 20. Rc8 Vc8 21. Vc8 Lc8 22. Vd1 g6 23. h3 h5 24. Ld3 Kg7 25. Ld7 Lc2 26. Ld2 Lf5 27. Vc1 g5 28. Le2 g4 29. hg hg 30. Vc4 Lb1 31. Lf1 La2 32. Vg4 Kf8 33. Ld1 Oe7 34. Va4 Lb2 33. Va7 b5 36. Va8+ Kg7 37. Ld4+ Ld4 38. ed b4 39. Vc8 Of6 40. Vc4 Od7 41. f3 Kf6 42. Kf2 Kg6 43. Ke3 f5 44. Kd3 Kg5 45. Vc6 Kf4 46. Ve6 Of8 47. Kc4 Kg3 48. Vf6 Oe7 49. Vf5 Kg2 50. d5 Kg3 51. Kb5 Od6 52. Kc6 Of4 53. Vf4 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 39 ja mustal 25 minutit.
Analüüsisin partiid kvaliteedikaotuseni. Kaotasin kvaliteedi taktika, mitte strateegia vigade tõttu. Muidu oli seis viigihõnguline, sest etturid paikneid sümmeetriliselt ja ka kuningad olid vangerdatud samale tiivale. Vastasel oli tsentris ohtlik vigurite ülekaal, teiselt poolt jõudsid minu vankrid rutem vabadele liinidele.
Kuid ilmselt sain ma avangus paremini mängida. Vastase passiivsevõitu käike b3 ja e3 oleks saanud kasutada ruumilise ülekaalu haaramiseks, kuid ma jäin nii arenduses kui ka ruumiliselt maha. Tean, et selles avangus on must käinud e5 ja f6, kuid tahtsin vaheldust. E5 ja f6 tunduvad siiski paremad, sest piiravad oda tegevust ja annavad lootust, et must saab keskjoonele kolm, mitte kaks etturit. Minu käigud e6 ja b6 ei olnud kõige aktiivsemad. Etturitsentri loomise korral saab seda küll teooria järgi rünnata, aga igas mängus pole selline ründamisvõimalus vastastele edu toonud.
Juhul kui mul pärast kvaliteedikaotust veel mingeid lootusi oli, siis vastase vigade tõttu, muidu peaks seis olema juba õige mängu korral kaotatud.
Ma mõtlesin mängu ajal, et lipu tsentrisse käimine on riskantne, kui ma seda siiski tegin, oleks ma pidanud ähvardusi pikemalt kontrollima. Aga sellisel korral ähvardab ajapuudusesse jäämine, nii et võibolla oleks vähem riskantne olnud lipu asemel vigurite või etturitega edasiliikumine. Pikemalt mõtlemine on pealegi väsitavam, mul on sageli unisusega proleeme.
0 vastukaja:
Postita kommentaar