Mart Kuldkepp. Saksa keele kool. Eesti sõjavangid ja saksa keele õpe Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. // Ajalooline Ajakiri 3/4 2023 (185/186). Lk. 209–227.
Seni olen ma „Ajaloolist Ajakirja“ koju tellinud või ostnud, see on esimene uus number, mida ma lugesin selle asemel raamatukogus. Seetõttu loen ühe artikli korraga, pealegi on mul viimasel ajal tekkinud ajakirjadega mahajäämus. Peaks saama ka internetist lugeda, aga ei taha veelgi rohkem ekraanile vaatama hakata.
Artiklis kirjutatakse eestlastest, kes Esimese maailmasõja ajal enne Saksa okupatsiooni sakslaste kätte sõjavangi langesid. Osadele vangidele õpetati saksa keelt, mis teinud vangilaagri juhtimise kergemaks ja võimaldanud vange sakslaste heaks tööle panna. Võrdlusena tuli mulle meelde 13. sajandil eestlaste sõja tulemusel ristiusustamine ja sakslaste pärast Teist maailmasõda denatsifitseerimine. Vanglates on ka muid asju õpitud, mitte ainult vangistajate korraldusel, vaid ka vangide enda tegevuse otsimise käigus.
Artiklis kirjutatakse, kuidas vangid olid ka ise saksa keele õppimisest huvitatud. Ma tean, et tol ajal oskasid paljud eestlased saksa keelt juba enne sõda. Koolist ma mäletan, et kui meile esimene vene keele tund anti, siis vähemalt osad olid rõõmsad, aga mõni aasta hiljem taheti juba, et vene keele tund ära jääks.
Mõtlesin, et inimestel on olemas ka sünnipärane õpetamisvajadus. Alati pole lastele lugemist õpetatud, aga on õpetatud vähemalt rääkimist. Saksa keele omandamist saaks vaenlase sõdur kasutada ka Saksamaa vastu. Peeter Oleski uues raamatus on juttu, kuidas Nõukogude ajal õpetati välisriikide keeli eelkõige tulevastele spioonidele.
0 vastukaja:
Postita kommentaar