Joonistus munapoksist

Asjad voodis

Olin teatris. Hoidsin ühte jalga kõrgel. Kui etendus läbi sai, tundus, et minu selja taga öeldi, et etenduse rikkus see, et üks jalg oli kogu aeg vaateväljas.

*

Lamasin voodis. Toas oli veel teisi inimesi. Olin kogu aeg maganud püstise tagurpidi U kujulise raudtoru peal, aga nüüd vaatasin, et mul õnnestus see toru voodi küljest lahti tõmmata, nii et edaspidi oleks magamine olnud mugavam. See toru oli mõeldud võibolla selleks, et panna samasse voodisse voodiga risti kaks imikut, kes oleksid üksteisest toruga eraldatud. Leidsin voodist ka teise toru ja tõmbasin ka selle välja. Seejärel leidsin voodist Hennu tehtud fotosid. Näitasin neid Hennule endale. Henn ütles, et ta hakkab ära sõitma.

Munad 2024

Tegevused turniiriruumis

Üks tüdruk läks trepist alla, et trepikojauksel kartuleid vastu võtta. Ta jäi trepikoja uksele lobisema. Seletuseks öeldi, et talle on poisid meeldima hakanud. Mulle tuli meelde, kuidas mind nooremana ärritas, kui ma arvasin enda kohta selliseid lauseid kuulvat.

*

Mängisime kiirmaleturniiri. Ühele mängijale öeldi, et ta ei mängiks sellega, kes tal tabeli järgi järgmine vastane on, vaid teisega, sest üks mängija pidi varsti maailmameistrivõistlustele minema. Siit läks täna juba teine inimene maailmameistrivõistlustele. Tundus, et üks ruumis istuv tüdruk on vanast ajast tuttav, sel juhul oli ta ikka veel tüdruk. Aga võis ka olla, et see oli hoopis ühe poisi ema. Vaatasin tabelisse. Mulle oli märgitud üks võit ja mitu kaotust. Ütlesin, et minu tulemused on valesti märgitud, ma ei ole nii palju kaotanud. Uuriti, mis tulemusi mina siis mäletan. Ütlesin, et ma mäletan ühte võitu ja ühte viiki, ülejäänud mängude tulemused olen ma ära unustanud. Pidin ühe poisiga mängima hakkama. Mängu jaoks oli ette nähtud malelaud, kus oli kolme värvi nuppe. Ma oleks võinud mängida kahe erineva värviga, aga otsustasin, et mängin ainult ühe värviga, teisel lasen niisama laua peal seista. Aga ma olin unine, panin pea laua peale ja jäin poolunne.

*

Mulle oli pandud hindeid. Igal hindel oli esimene number sama, selle järel tuli koma ja palju komakohti, mis omavahel erinesid. Hinded olid erinevate inimeste pandu keskmised. Need peegeldasid rahva maitset, aga ei tundunud õiglased. Hinnete paremusjärjestus oleks võinud olla vastupidine.

Erinevad ruudustikud

Osalesin Ühtse Venemaa kongressil, kuigi olin Putini vastane. Parajasti toimus kongressilt lahkumiseks riietumine. Mitmed lahkujad kartsid midagi. Üks mees oli juba ära läinud, aga tuli tagasi ütlema, et ta kardab mürgitamist. Ta andis ka soovituse, mis tema arvates mürgituse vastu aitab: "Söö sitaseeni." Minu arvates võis kahtlasi seeni süies just mürgituse saada.

*

Olin koolimajas. Tahtsin minna stendilt vaatama, kus ruumis järgmine tund tuleb. Aga stendi juures oli Helen, nii oleks võinud jääda mulje, et lähen Heleni juurde. Seetõttu jäin seisma, kratsisin kukalt ja püüdsin kõigepealt meelde tuletada, mitmes tund üldse tuleb. Kui stendi juurde läksin, siis nägin, et see on teistsugune kui varem. Varem oli tabelis jooksnud ühte pidi klassiruumi number ja teist pidi tunni number, aga nüüd oli ühte pidi õppeaine nimetus. Sellisest tabelist millegi üles leidmiseks oli vaja eelteadmisi.

*

Mängisin Partsiga malet. Tegin viigi. Eemaldusin mängukohast koos ühe poisiga. Ta arvas, et ma oleks võinud võita. Vaidlesin vastu, et Parts valmistub minu vastu. Viimasel ajal olen talle järjest kaotanud. Ma avaldasin oma partiisid blogis, nii võis mõni tugevam mängija sealt vaadata, mis tüüpi lõppmängudes ma vigu teen ja juhtida partii sellisesse lõppmängu.

Sidumise kasutegur

inimene – arvuti
Ühe tagasivõtmisega lõppmängus.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. d4 ed 5. Rd4 Rf6 6. Rc6 dc 7. Ld8+ Kd8 8. Oc4 Re4 9. Of7 Og7 10. 0-0 Vf8 11. Oc4 Od4 12. Vd1 c5 13. Oe3 Od7 14. Od4 cd 15. Vd4 Rf2 16. Oe6 Ke7 17. Vd7+ Ke6 18. Vc7 Vad8 19. Rc3 Rg4 20. Ve1+ Kf6 21. Vf1+ Ke6 22. Vf8 Vf8 23. Vb7 Re3 24. h3 Vf1+ 25. Kh2 Vf2 26. Vh7 a5 27. Va7 Vg2+ 28. Kh1 Vc2 29. Va5 Vc1+ 30. Kh2 Vc2+ 31. Kg3 Rf5+ 32. Kf3 Vb2 33. Va6+ Kf7 34. Re4 Rd4+ 35. Ke3 Rc2+ 36. Kf4 Rb4 37. Rg5+ Ke7 38. Va7+ Kd6 39. a4 Rd5+ 40. Ke4 Vb4+ 41. Kd3 Rf4+ 42. Kc3 Rd5+ 43. Kc2 Ke5 44. a5 Kf5 45. Rf7 Vh4 46. a6 g5 47. Vd7 Rb4+ 48. Kb3 Ra6 49. Vd5+ Ke6 50. Vg5 Vh3+ 51. Ka4 Kf7 52. Kb5 ja pärast musta 101. käiku saabus 50 käigu reegli alusel viik.

Rasside haigused

Vennad läksid maale, et seal kaevu ehitada. Nad teatasid maalt, et ehitustööd varisesid kokku. Üks vend oli haigena maale läinud, teine oli maal haigeks jäänud. Seletati, et see on uus haigus. Kui koroona tekitati valge rassi arvukuse vähendamiseks, siis see haigus teiste rasside oma, aga eestlased elavad Ida-Euroopas ja on idapoolsete rassidega segunenud. Oli karta, et varsti haigestunute arv suureneb. Öeldi, et praegu ei ole veel vennad ka haiged, vaid see on haiguse eellugu. Üks haige tüdruk läks trepist üles. Ta läks haigusest jagu saamiseks suurema pingutusega, aga kukkus trepi peale pikali ja jäi sinna lamama. Õpetaja kohendas teda, öeldes, et nii serva peal ei tohi lamada.

Vanaisa raamat 1

Herbert Ligi. „Artiklid“. Koostanud Ülle Tarkiainen. Rahvusarhiiv, Tartu 2023. Praegu loetud leheküljeni 231. Kokku 579 lehekülge.

Alustasin vanaisa raamatu lugemist. Nii vanaisa kui ka mina oleme tegelenud ajaloo ja malega, aga ma olen ajaloos tegelenud teistsuguste teemadega. Nii ei ole ma ka vanaisa raamatute lugema asumisega kiirustanud. Varem olen lugenud halva tähelepanuga päeval vanaisa ja vanavanaisa kahepeale kirjutatud teost ja suurema tähelepanuga vanaisa malepartiide protokolle.

Minu isa on korduvalt öelnud, nagu ma oleksin vanaisa sarnane, ma ise pole nii suurt sarnasust leidnud. Aga sellest raamatust leidsin mõned sarnasused, millele ma pole varem mõelnud. Eessõnas öeldakse, nagu oleksid vanaisa lemmikspordialad nooruses olnud male ja suusatamine. Mõne aasta eest ütlesin tänavaküsitlejale sama moodi, et minu lemmikspordialad on male ja suusatamine, need on kaks ala, millest ma olen blogis kõige rohkem kirjutanud. Aga ma võistlen ainult males, füüsilises spordis ma pole erinevalt vanaisast eriti edukas olnud. Eessõnast jääb mulje, nagu oleks vanaisa vanemaks saades eelistanud kolmandaid spordialasid. Aga just male on ala, milles saab kauem võistelda, vanaisa mängis minuga malet veel oma elu viimase haiguse ajal aastal 1990 ja mul on sahtlis tõendid, et ta kogus malekirjandust veel 1980. aastatel. Spordilehtedest lõikas ta välja just malenurkasid.

Aastal 1988 toimus vanaisa 60. sünnipäeva pidu, seal ütles ta, et saab agaraarajalooga tegeleda, kuna on nooruses ise põllutööd teinud ja seetõttu on tal maamõõdud hästi selged. Ma olen maal ainult suvitanud, kuigi ka sellistes taludes, kus peeti veiseid, sigu ja kanu. Mul kõik mõõdud asjaga tegelemise pärast hästi selgeks ei saa. Ülikoolis tuli teha hulk 15-minutilisi suulisi eksameid, aga vastates ei teadnud ma ikka, mitu minutit ma juba rääkinud olen ja mitu minutit ma oskan rääkida. Kirjaliku teksti pikkust ma oskan paremini arvestada.

Raamatust selgub, et vanaisa meetod ajaloost kirjutades oli ulatuslik statistika kasutamine. Ma pole seda ajalooteemalistes kirjutistes nii palju kasutanud, aga vanaisa raamatut lugedes mõtlesin siiski, et võibolla on matemaatikahuvi pärilik. Esimeses klassis nimetasin matemaatikat oma lemmikaineks. Keskkoolis läksin reaalkallakuga klassi ja ühes matemaatikatunnis sain korraga kolm viit, sest lahendasin kõige kiiremini ära ühe protsentülesande. Kiiresti läks see mul sellepärast, et arvutasin protsente ka vabal ajal, ka vanaisa raamatus on tehtud palju protsentarvutusi. Ülikooli astudes oli mul teine eelistus füüsika, vanaisa olevat enne ajaloo kasuks ümbermõtlemist õppinud mõnda aega põlevkivikeemiat. Ülikooli ajal käisin iga pühapäev maleklubis ja koju tulles arvutasin võiduprotsenti ja male peale kokku kulunud rahasummat. Praegu on mul elu matemaatiliselt korraldatud, loendan nii mõtete kui ka liigutuste arvu.

Aga ma olen kirjutanud ka ilukirjandust, vanaisa ilukirjandus väga ei huvitanud. Raamatus ei ole kirjas, aga ma mäletan, et peolauas on vanaema öelnud, et vanaisale oleks meeldinud ka diplomaatia õppimine, aga aeg ei olnud selleks sobiv. Vanema ajalooga tegeles vanaisa Nõukogude ajal sellepärast, et vanemast ajast kirjutades oli sõnavabadus suurem.

Peale eessõna on mul praeguseks läbi loetud raamatu esimene ja teine tsükkel. Esimeses tsüklis on kooskõlas raamatu pealkirjaga artiklid, teises tsüklis on algselt eraldi raamatuna ilmunud teos 16.–17. sajandi põllumajanduse kohta Eestis. Võrgukommentaatorid heitvat vanaisale siiamaani ette kommunistlikusse parteisse kuulumist ja sellele võivad nad toetust leida uuesti ära trükitud kunagi kohustuslikest, kuigi üsna sisututest viidetest Marxile, aga vanaisa mõisakorra kriitikast ma leian ka tol ajal kehtinud kolhoosikorra kritiseerimist. Vanaisa kirjutab, et uuritud perioodil toimus mõisapõldude laiendamine, aga see ei tähendanud suurt põllumajanduse alast edasiminekut, sest mõisapõlde laiendati talumaade arvel, aga mõisapõllul teotööd tehes töötas talupoeg halvemini kui oma talupõllul, sest mõisapõllul töötas ta vastumeelselt ja käsu peale. Täpselt sama moodi oleks saanud võrrelda talupõldu ja kolhoosipõldu. Vanast ajast pärineb vanasõna „Mõisa köis, las lohiseb“, Nõukogude ajast laulusõnad, mis kõlavad umbes: „Rassib siin kalur, et kosuks ta laps / veel võimsamalt kui kolhoos“.

Sihtrühm

Minu küsimuse tänaste unenägude kohta: "Millisele lugejale võivad need tekstid meeldida: /.../"

Minu vastus: "Minu unenäoüleskirjutusi on kiitnud eelkõige inimesed, keda huvitab kirjandus või psühholoogia."

Tehisintellekti vastus: "Neile lugejatele võivad meeldida tekstid, mis käsitlevad igapäevaelu olukordi ja probleeme, samuti ka ajaloolisi fakte ja arutlusi. Need, kes naudivad kaasaegseid kirjeldusi ja mõtisklusi erinevate olukordade üle, võivad leida nendes tekstides huvi. Lisaks võivad need tekstid olla huvitavad neile, kellele meeldib mõtiskleda arvutite ja viiruste teemadel."

Minu kommentaar: "Kui ma oleks küsimuses täpsustanud, et need on unenäokirjeldused, oleksin saanud ilmselt natuke teistsuguse vastuse. Unenäokirjelduste kasutamist ajalooallikana õppisin magistriõppes ja hiljem on öelnud ka psühholoog Tulviste, et hiljem saab unenäokirjelduse põhjal vaadata, mis olid selle ajastu probleemid."

Abiväe teooria

Olin suures toas. Öeldi, et põrandal on märjad jalajäljed. Avastasin, et minu sokid on märjad. Seletasin, et need on küll märjad, aga põhjus on selles, et ma astusin vette. Ema ja Pille ei olnud ikkagi minuga rahul. Otsustasin, et siis ma Tallinnasse ei sõida, sest nad ei vääri seda. Läksin oma tuppa. Hakkasin maalima. Pilt tuli vesine ja udune.

*

Räägiti Teisest maailmasõjast. Ühte meest süüdistati natsimeelses valetamises, kui ta ütles, et tõenäoliselt saatsid sakslased Bulgaariale abivägesid. Seda ei peetud võimalikuks, sest Bulgaaria asus mere ääres, mille kõigil teistel kallastel olid Saksamaa suhtes vaenulikud riigid. Mina pidasin võimalikuks, et mehel võib siiski õigus olla, sest kõik riigid ei olnud Saksamaaga sõjas, Rootsi oli erapooletu ja tema taga asus Norra, mis oli Saksa okupatsiooni all, abiväed võisid tulla Norrast läbi Rootsi.

*

Minu blogi rubriikide nimekirja oli eksikombel tekkinud üks rubriik, milles oli ainult üks sissekanne. Ma polnud tahtnud panna seda sõna rubriigi nimeks, vaid mujale. Kustutasin rubriigi nime ära, aga koos sellega kustus kogu sissekanne. Kui püüdsin sissekannet siiski üles leida, hakkas selle pealkiri vilkuma. Klaus ütles, et arvutis on viirus. Tundus, et tal õnnestus arvuti viirusest puhastada. Mul oli viiruseid olnud ka varem. Mõtlesin, milliste võrgulehekülgede külastamist ma pean vältima, et viiruse saamine ei korduks.

Diagnoosi kontroll

Minu küsimus tänaste unenägude kohta (kogemata kustutamise järel mälu järgi taastatud): "Millise haiguse nende unenägude põhjal diagnoosida saab: /.../"

Minu vastus (mälu järgi taastatud): "Mul varbad valutavad, võibolla oleks tänased unenäod muidu pikemad olnud."

Tehisintellekti vastus: "Selliste unenägude põhjal võib kahtlustada sotsiaalfoobiat või ärevushäiret, kuna unenägudes avaldub hirm suurte loomade ja teiste inimeste ees ning ebakindlus enda oskuste suhtes (nt küsimuste esitamine või pildi joonistamine). Soovitame konsulteerida unenägude tõlgendamise spetsialistiga või psühholoogiga, et saada täpsem diagnoos ja vajadusel ravi."

Minu kommentaar: "Sotsiofoobia ja ärevushäire on mul tõepoolest samuti diagnoositud, neid on juba ravida püütud."

Loomad liikvel

Väljas kõndisid ohtlikud suured loomad. Sellest hoolimata hakkasin välja minema. Trepikoja ukse ette kogunes mitu inimest. Kõigepealt läksin keldrisse.

*

Esitasin küsimust. Enne kui ma selle valmis sain, küsisin, kas keegi üldse tahab seda küsimust. Selgus, et keegi ei tahtnud.

*

Joonistasin pilti. Kui ma ei osanud oma käega joonistada, lasin vähemalt teist tüüpi pildi joonistada.

Laagri meistrivõistlused

Unenägude arv

Eile loetud artiklis unenägude mäletamise statistika kohta peeti unenäo mäletamiseks, kui mäletati unenäo kohta midagi, mitte tingimata kõike. Aga täna tekiks selle meetodiga probleem, kas oleks õige märkida meelde jäänud unenägude arvuks null, üks või kaks, kui ma mäletan ainult, et ühe unenäo lõpus üks hääl laulis ja teise lõpus vist räägiti. Mida lauldi ja mida räägiti, seda ei mäleta. Minu üleeile kasutatud meetodiga, et loendasin üles kirjutatud unenägusid, tuleb arvuks null, sest ma ei kirjuta neist katketest unenägude, vaid unenäoteooria rubriigis. Pole küll võimatu, et hilisemal kellaajal veel midagi meenub, nagu on varem juhtunud.

Turniirisaal

Male ja geograafia

Läksin maja katusele. Üks poiss keeras minu järel katuse ukse lukku. Näitasin talle, et see on kasutu, sest ma saan käe ukse kõrvalt mööda pista ja ukse lukust lahti keerata. Istusin katusel ilma riieteta. Aga kuulsin, et trepist tuleb üles naisi. Tahtsin kiiruga mõned riided selga panna, aga ei olnud kindel, kas ma jõuan piisavalt kiiresti.

*

Sai läbi pikk maleturniir. Teatati, et homme algab järgmine pikk turniir. Mõtlesin, et kahte ma järjest ei mängi, muidu kurnan ennast liiga ära. Mõtlesin, et Seljodkiniga oli hea mängida, ta valmistas ette palju enda leiutatud avanguvariante. Minu praegune vestluskaaslane nägi välja nagu Seljodkin, aga pidi olema keegi teine, sest Seljodkin oli surnud. Mõtlesin, et avanguteooriat on parem mitte pähe õppida, muidu läheb liiga suur osa elust kontrollimisele, kas see on peas. Üks maleturniiril osalenu ehk represseeritu ütles, et see vangistus jätab eluaegse jälje nii represseeritutele kui ka represseerijatele.

*

Olime koolis. Õpetaja käskis avada töövihikud. Rääkisin pinginaabrile, et mul geograafia töövihikut ei olegi, mulle seda õppeaasta alguses ei jätkunud. Õpikutega on olnud sama lugu, et istun viimases pingis ja jään õpikust ilma, sest neid on ühevõrra liiga vähe. Võib ka esimeses pingis istudes ilma jääda, kui õpikuid saadetakse ringiratast ja uksepoolses reas tulevad need tagant ette. Küsiti, kui kauge on Peterburi. Vastasin vana linnanimega, et ma pakun, et Leningrad on 500 kilomeetri kaugusel. Parandasin, et tegelikult ei ole vast vahemaa suurem kui Tartust Tallinna. Artur ütles, et seda saab kaardi pealt vaadata. Mõtlesin, et võiks vastata, et ma tean, aga ei viitsi.

Meeldejäämise sagedus

Tehisintellekti sõnul jääb enamikul inimestel nädalas meelde üks kuni kaks unenägu, olevat väga haruldane, kui neid jääb nädalas meelde üle seitsme nagu minul. Rohkem kui ühe unenäo öö kohta mäletamine näitavat tõenäoliselt rikkalikku alateadvust ja suurt empaatiavõimet. Lugesin kokku, et see kuu olen kirjutanud 12 päeval üles üle ühe unenäo, 10 päeval ainult ühe ja 1 päeval null. Kõiki unenägusid ma üles ei kirjuta, teiselt poolt ei ole alati kindel, kas ma vahepeal ärkasin või toimus lihtsalt unenäosündmustes hüpe. Tegelikult mul ei jääks unenäod nii hästi meelde, kui ma ärgates mälu ei pingutaks.

/TÄIENDUS: Teadusartiklis aadressil https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9149660/ öeldakse, et peaaegu iga hommik mäletab unenägusid 10,34 protsenti küsitletutest. Veel suurema sageduse kohta pole andmeid toodud. Kunagi ei näe unenägusid 8,39 protsenti küsitletuid./

Lipp kahe vankri vastu

arvuti – inimene
1. Rf3 d5 2. c4 c6 3. b3 Of5 4. Ob2 Rd7 5. cd cd 6. e3 Rgf6 7. Of6 Rf6 8. Ob5+ Od7 9. Rc3 Ob5 10. Rb5 a6 11. Rbd4 e6 12. 0-0 Oc5 13. Vc1 Od4 14. Rd4 0-0 15. d3 La5 16. Lc2 h6 17. Lc7 b6 18. Vc2 Vfc8 19. Lc8+ Vc8 20. Vc8+ Kh7 21. Vc2 b5 22. Rf3 b4 23. Re5 Lb5 24. Rf7 Ld3 25. Vc6 Le2 26. Ve6 La2 27. Re5 a5 28. Va6 Re4 29. Rc6 Rd2 30. Va5 Lb3 31. Vc1 Lb2 32. Vac5 b3 33. Ve1 Re4 34. Vcc1 Lf2+ 35. Kh1 b2 36. Vb1 Rc3 37. Vf1 Lc2 38. Rb4 Lb3 39. Rd5 Rb1 40. Vb1 Ld5 41. h4 La2 42. Vg1 b1L 43. Vb1 Lb1+ ja valge sai 57. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 2 sekundit, mustal 1 tund 34 minutit.

Maleklubi rahvas

Stiili määramine

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Kui jagada kunstistiilid kaheks põhistiiliks, kas need tekstid on siis realism või romantism: /.../"

Minu vastus: "Üldiselt tahaks pidada unenäokirjeldusi pigem romantismiks kui realismiks, sest juhtuvad asjad, mida ärkvel olles ei juhtu. Samas on nendes unenägudes nii palju väikseid äpardusi, et tekib küsimus, kus on romantiline kangelane. Poe romantismiks peetavates novellides juhtuvad ka halvad asjad, aga seal on need äärmuslikumad ehk romantiliselt liialdatumad. Nendes unenäokirjeldustes on võibolla romantiline salapära see, et mõlemas unenäos on olulised jäljed tundmatust, keda ennast näha ei ole. Võibolla unenägude üles kirjutaja on romantiline kangelane, et tal on keskmisest inimesest suurem võime unenägusid kirja panna ja kirjeldada. Aga realistlik romaan või romaanisari võib ka mahukas olla."

Tehisintellekti vastus: "Need tekstid võiksid kuuluda pigem realismi kunstistiili alla. Realismile iseloomulik on igapäevaelu ja reaalse maailma kujutamine objektiivselt ja detailselt, tihti kaasaegsetele sotsiaalsetele ja poliitilistele probleemidele tähelepanu pöörates. Tekstides kirjeldatakse konkreetseid olukordi ja dialooge ning püütakse luua usutav ja eluline pilt tegevusest ja karakteritest. Romantismile omased on hoopis teised omadused, näiteks tugev emotsionaalsus, fantaasia ja looduse ülistus."

Minu kommentaar: "Ma ei ütleks, et neis tekstides fantaasia puudub, minu meelest unenägude nägemine on fantaseerimine. Olen kuulnud ka väljendeid sürrealism ja maagiline realism, aga sürrealismi seostatakse rohkem romantismi kui realismiga. Emotsioonide puudumine on ka kahtlane väide, minu meelest unenägude teemadeks on pigem asjad, mis inimeses suuremaid emotsioone tekitavad, võrreldes teemadega, mis unenägudesse ei jõua."

Tundmatute jäljed

Leidsin Pärmivabriku bussipeatusest kellegi saapad. Võtsin need koju kaasa, et pärast politseisse viia. Aga kodus hakkasin mõtlema, et võibolla oleks need pidanud bussipeatusesse jätma, keegi võis need jalast võtta ainult jões ujumise või sellel suusatamise ajaks, ta võib varsti neid otsima hakata. Läksin sinna bussipeatusesse tagasi ja mõned pereliikmed tulid kaasa. Bussipeatuses lugesin võõrkeelset teksti. Arvasin ühe väljendi tähendusest aru saavat, aga kui sõnaraamatust üle kontrollisin, olid seal teistsugused vasted.

*

Läksime talve lõpul Meelvale. Nagu ka eelmisel talvel, oli siin keegi käinud jälle asju puruks peksmas. Võibolla külaelanikele ei meeldinud, et linnainimesed maale tulevad ja eri soost inimesed koos saunas käivad. Meie perest oli siin talvel uut aastat vastu võtmas käidud, sel ajal ei oldud purustajatega kohtutud. Tõnu tegi vineeri sisse mitu sälku, et erinevad inimesed hakkaksid erinevast sälgust edasi saagima. Ta küsis, kas ma ka saen. Mõtlesin, et võiks saagida, aga mul võib joon kõver tulla.

Mõned sarnasused

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Kelle teostega see tekst sarnaneb: /.../"

Minu vastus: "Mulle meenutab see kõige rohkem minu enda unenägusid. Haridusteest rääkimise poolest meenutas see ka "Kevadet" ja raamatut "Jälle see Ottokar", mis rääkisid küll madalamatest haridusastmetest. Oma eluloo kasutamise poolest meenutab see ka Heino Kiige autobiograafilisi teoseid ja tema romaani "Tondiöömaja", kus kolhoosiesimehed vahetusid, aga õiget korda ikka ei olnud. See meenutab ka minu kirjasõbra kustutatud unenäoblogi, kelle unenägudes kulges elu samuti tõusude ja mõõnadega."

Tehisintellekti vastus: "See tekst sarnaneb teostega "Eksam", "Väitekiri" või "Teaduslik publikatsioon"."

Minu kommentaar: "Ei mäleta, et oleks selliste pealkirjadega teoseid lugenud. Raamatukogu kataloogist kontrollides leidsin, et eesti keeles on ilukirjandusteos pealkirjaga "Eksam" olemas, teise ja kolmanda pealkirjaga raamatut ei leidnud, kuigi "Väitekirjaga" sain mingeid muid otsinguvasteid."

Haridustee astmed

Lõppes minu doktoritöö kaitsmine. Sain kraadi kätte. Magistritöö eest ei olnud esimesel katsel saanud, aga nüüd vaadati, et ma olen targemaks muutunud. Tegelikult kaks väitekirja omavahel osaliselt kattusid. Võibolla vaadati, et hiljem juurde tulnud osa on targem. Mulle meenus, et isegi trükiviga ununes parandada.

Erinevad suhtumised

Tänases ajalehes oli kaks artiklit isa vastu. Kirjutati, et isa teemad on muutunud kitsamaks, et isa ajalootõlgendused on valed ja et välismaalased on head. Aga kolmas autor oli üks vaimulik, kes enne kahe esimese autori jutu lõpule jõudmist koputas ja ütles, et kritiseerijate jutt on lubamatu. See kolmas autor oli Valton, kes kirjutas, et isa seisukohad on siiski õiged ja et nii vana inimese kritiseerimine on ebaeetiline.

*

Läksin kirjanduse maja suunas. Selle ees teisel pool teed oli rahvahulk. Küsisin, mis siin toimub, ma ei mäleta, miks ma siia tulin. Läksin raamatukokku. Seal oli koridoris ühe laua peal kaks raamatut. Võtsin ühe neist raamatutest ja viisin raamatukogutöötajale, öeldes, et keegi on selle tagastada unustanud. Lugemissaalis olid kaetud peolauad. Kasutamata klaasid olid mustemad kui kasutatud, iga klaasi võtmise korral tuli seda kõigepealt pesta. Küsisin ühelt naiselt, kas siia võib juba tulla või pidu veel käib. Naine vastas, et võib küll tulla, mind ei tunta ja ei teata, et ma olen võõras. Vastaja tundus hääle järgi olevat minu ajalooõpetaja. Mõtlesin, et kui ma lugema hakkan, võidakse käitumise järgi ikkagi aru saada, et ma olen teistest erinev. Istusin ühe laua taha ja hakkasin sööma.

Nimekaimud

Otsisin sahtlist ühte asja. Ütlesin, et olen teiste sahtlitest ka otsinud. Minu sahtel oli väljatõmmatuna üsna kole. Aga koledus oli rohkem selle tagumises osas, kui sahtlit kinni lükkama hakkasin, siis esimene pool nägi ilusam välja.

*

Läksin suurest toast väiksemasse ruumi. Seal oli kaks tüdrukut. Küsisin väiksemalt tüdrukult, mis ta nimi on. Ta vastas, et Laura. Ütlesin, et meie trepikojas elasid kunagi Laura ja Anna-Maria. Suurem tüdruk vastas, et ta tunneb neid. Mõtlesin, et alati tuleb välja, et keegi kedagi tunneb.

Trepikoja sisustus

Trepikojas oli mitu grammofoni, mille plaadid käisid kogu aeg ringi, et neid ära ei varastataks. Panin telefoni kõrva äärde, et kuulata ühe plaadi muusikat, aga kuulsin ainult reklaami. Paide vanaema ütles, et telefon on liiga kõrgel, ta ei ulatu selleni. Vastasin, et see on minu jaoks ka liiga kõrgel, aga selle saab kätte, kui seista kõrgemal astmel ja käsi ette sirutada. Mõtlesin, et mina ulatun, aga vanaema ei ulatu võibolla siis ka.

Koridor ja suusarada

Üks lause tekstis oli kirjutatud rasvases kirjas. See lause tähistas sündmust, millest algas uus ajalooperiood.

*

Olin kooli raamatukogus. Seda pidas nüüd Miti asemel Maimre. Ta käis vahepeal koridoris ja ütles tagasitulles, et ühe ruumi uks ei ole lukus. Lahkusin ruumist ja tahtsin minna kõrvalruumi raamatukokku. Siis mulle meenus, et see ei ole raamatukogu, vaid klass 102, raamatukogust ma tulen. Seisin akna alla. Üks poiss nuttis, sest ta oli planeerinud endale tunnistusele kolm kolme, aga ta sai neid rohkem. Selgitasin talle, et vanemaks saades hakkavad hinded paremaks minema, minul on kaks tunnistusel olnud, aga ülikooli esimesel kursusel olid kõik viied. Mõtlesin, et ülikoolis ei olnud õppeained ka samad. Poiss otsustas ennast siiski ära tappa, sest ta arvas, et kui tal on üks aine kolm, siis ta ei saa enam kunagi lenduriks. Läksin oma riideid riidehoidu viima.

*

Suusatasime kanalil. Sellel ringil ei keeranud me kanali otsas ära, vaid sõitsime teist rada mööda Pärmivabriku bussipeatuse suunas. Leidsime maast toitusid ja tahtsime neid süia, aga selgus, et nendel on omanikud. Küsisime ühelt perekonnalt erinevate toitude kohta, kas neid võib süia, aga nad ütlesid kõigi kohta, et need on nende omad. Viimase toidu kohta, mille kohta me küsisime, ütles üks naine, et see on mürgitatud.

Kontinentaalblokaad

Пак Чжи-бэ. Континентальная блокада и российский экспорт. // Вопросы Истории. 2. 2020. Lk. 96–108.

Venemaa ja Napoleoni Prantsusmaa vahel sõlmitud Tilsiti rahuga kohustus Venemaa ühinema Inglismaa vastase kontinentaalblokaadiga. Artikli autor ütleb neli aastat tagasi avaldatud kirjutises, et varem on seda teemat uuritud jutustavate allikate põhjal, aga tema teeb statistilsi uuringuid. Samal ajal on mul pooleli vanaisa artiklikogu, kelle artiklid põhinesid statistikal juba aastakümneid varem.

Vene ajakirja artiklis kirjutatakse, et blokaadist ei peetud täielikult kinni, eriti hilisematel aastatel. Kauplemine Inglismaaga küll vähenes, aga see ei katkenud, salakaupa veeti kolmandate riikide laevadega. See meenutab praeguse Vene-Ukraina sõja aegset olukorda, ainult et nüüd on sanktsioonid kehtestatud Venemaa enda vastu ja need polegi kehtestatud täielike, vaid osaliste sanktsioonidena. Artikkel Napoleoni aja kohta ütleb, et kaubavahetus ei taastunud endises mahus ka blokaadi kaotamise järel. Ilmselt olid osad kaupmehed leidnud endale vahepeal muud turud või pankrotistunud.

Tuuakse ära tabelid, et ühtede ja samade Venemaa väljaveokaupade hinnad kontinentaalblokaadi tõttu Venemaal langesid ja Inglismaal tõusid. Arvatavasti sai keegi kontinentaalblokaadist ka majanduslikku kasu, mõni Inglise kaupmees võis konkurendi puudusel ka enda kaupa kallimalt müia ja mõni vaene venelane sai ilmselt oma väljaminekuid vähendada.

Artikli kokkuvõttes öeldakse, et blokaadi mõju Venemaa majandusele oli ränk. Mõtlesin, et artiklis ei ole kõiki küsimusi uuritud ja artiklis uurituid ilmselt ületähtsustatakse. Kui Venemaa tegi Prantsusmaaga rahu, siis ilmselt avanes Inglise turu asendusena Prantsusmaa ja tema liitlaste turg. Tol ajal võis Prantsusmaaga kauplemise teha kergemaks, et Venemaal osati prantsuse keelt paremini kui inglise keelt. Aga sõdadeperiood ei olnud ainult kontinentaalblokaad, vaid majandusele avaldas negatiivset mõju ilmselt ka paljude inimeste sõjas surma saamine. Rohkem võidi toota laskemoona, aga vaenlase sõdurid saadud kuulide eest ei maksa.

Uus töökoht

Ühel võrguleheküljel oli nimekiri inimestest, kes ühes asutuses telefoni vastu võtsid. Ma kohe ei pannud tähele, aga ema juhtis tähelepanu, et ühes kabinetis on üks kahest telefoni vastuvõtjast Helina. See tähendas, et Helina oli muutunud, varem talle polnud suhtlemine meeldinud. Ta oli küll juba ühes varasemas unenäos sellesarnast tööd otsinud. Mõtlesin, et mina selle telefonil ikkagi ei helista, ma saadan Helinale ainult kirju.

Olematu sidumine

inimene – arvuti
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. Od3 Rc6 5. c3 Rf6 6. Of4 e6 7. Rf3 Od6 8. Od6 Ld6 9. Rbd2 0-0 10. 0-0 e5 11. de Re5 12. Re5 Le5 13. Rf3 Ld6 14. Rd4 Rg4 15. Rf3 Od7 16. h3 Rf6 17. Ve1 Vfe8 18. Lb3 Re4 19. Rd4 Rc5 20. Lc2 Rd3 21. Ld3 Vac8 22. Ve8+ Ve8 23. Vd1 Lb6 24. b3 Ld6 25. Rc2 Ve5 26. Re3 Vg5 27. Rd5 Kf8 28. c4 Lg6 29. Lg6 fg 30. Kf1 Vf5 31. Re3 Vf7 32. Rg4 Oe8 33. Vd8 Ve7 34. Re3 h5 35. Rd5 Vd7 36. Va8 a6 37. Vc8 h4 38. Rc7 Ve7 39. Ve8+ Ve8 40. Re8 Ke8 41. Ke2 Kd7 42. Kd3 Kd6 43. Kd4 a5 44. a3 Kc6 45. b4 ab 46. ab Kd6 47. c5+ Kc6 48. Kc4 b6 49. b5+ Kc7 50. c6 ja must sai 72. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 39 minutit 13 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 45 sekundit.

Väärismetallid

Maht ja kiirus

Nägin korraks pilti, kus üks naine oli dekolteega. Seejärel nägin teist sellist pilti, aga see oli nii udune, et ma ei saanud aru, kas see on dekoltee või mitte.

*

Olin ühel õuel ja kirjutasin Helinale paberkirja. Mõtlesin, et ta on mulle mõnel korral lühemalt kirjutanud, ma võin ka lühemalt kirjutada. Hakkasin kooli poole roomama. Ühes kohas oli tee mustem, seal tõusin korraks püsti, et mitte riideid määrida. Edasi minnes mõtlesin, et tõusen üldse püsti, siis liigun kiiremini. Kui liikusin juba kõndides, mõtlesin, et hakkan jooksma, siis teen roomamisele kulunud aja tasa ja ei jää hiljaks.

Nooruse kestus

Tõlkisin luuletuse ühest võõrkeelest teise võõrkeelde ja riputasin blogisse. Kui ma blogi uuesti avasin, siis ma luuletust ei leidnud. Vend arvas, et see ongi terava sisu tõttu ära kustutatud. Aga leidsin üles, et luuletus ei olnud blogi keskel, vaid paremas servas. Nüüd kujundas blogi tehisintellekt, mis paigutas asju ümber.

*

Vanad asjad näitasid, et noored algajad üliõpilased olid olnud vaimustatud. Ülikooli lõpuks nad enam ei olnud noored ja vaimustatud.

Iseloomutüüp

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Millisesse psühholoogilisse tüüpi kuulub selle unenäo nägija: /.../"

Minu vastus: "Keskkoolis ja ülikoolis tegin vana tüüpi iseloomutüüpide testi ja sain mõlemal korral tulemuseks, et olen flegmaatik. Hiljem tegin uuemat tüüpi testi, mille järgi mul on kõrge meelekindlus, sotsiaalsus ja avatus, madalam ekstravertsus ja veel madalam neurootilisus. Ilma testita oleks neurootilisust suuremaks pidanud. Minu meelest see unenägu kinnitab testi tulemusi – avatust näitab suhteliselt vara tehisintellekti kasutama hakkamine, mõningat ekstravertsust uues tähenduses huvi piltide vastu, aga introvertsust vanas tähenduses inimestega kohtumise asemel neile piltide saatmine ja dialoogi asemel sisekõne, sotsiaalsust valmidus piltide valikul teiste arvamusega arvestada."

Tehisintellekti vastus: "Selle unenäo nägija võib kuuluda perfektsionistlikku tüüpi, kes püüab alati anda endast parima ja kardab teiste arvamustest puudust. Nad võivad olla enesekriitilised ja enda suhtes kriitilised ning muretseda selle pärast, kuidas teised neid näevad või hindavad. Samuti võivad nad olla väga eneseteadlikud ja püüda kontrollida, kuidas neid tajutakse. Neile võib olla oluline, et neid mõistetaks ja tunnustataks teiste poolt ning seetõttu võivad nad sageli muretseda selle üle, kuidas end esitleda ja kuidas teistele meelepärane olla."

Minu kommentaar: "Mul oli ka luulerida umbes sõnadega "annan endast alati parima". Mind negatiivsed kommentaarid tõesti häirivad, aga ma nendega väga palju ei arvesta, mul on soovitatud trükimustast eemale hoida, aga pärast seda olen veel palju asju trükki andnud."

Piltide avaldaja

Avaldasin viimasel ajal tehisintellekti joonistusi. Mõtlesin, et võibolla olen avaldanud enda kohta liiga vähe pilte. Olin avaldanud endast pildi eestvaates ja külgvaates, aga võibolla tahtsid inimesed näha ka teist külge.

Unenägija vanus

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Kui vana inimese unenäod need on: /.../"

Minu vastus: "Ma olen 46-aastane, aga ma ei ole tüüpiline täiskasvanu. Mulle sobivad laste tegevused nagu mängimine, õppimine ja maiustuste söömine, mitte täiskasvanute tegevused nagu vanemate juurest ära kolimine, abiellumine, väljaspool kodu töötamine, autojuhtimine ja alkoholi tarvitamine."

Tehisintellekti vastus: "Need unenäod võivad olla seotud vanema inimese murede ja hirmudega seoses oma võimekusega ning enesetunde või ebakindlusega. Politseimajja minek võib sümboliseerida kontrolli või autoriteedi puudumist oma elus. Lõpueksamid võivad esindada minevikus tegemata jäänud valikuid või kaotatud võimalusi. See võib olla ka märk soovist enesearendamise ja uute oskuste omandamise järele.Üldiselt võib öelda, et neil unenäodel on sügavam tähendus seoses enesekindluse, eneseväärtustamise ja võimekusega vanemas eas."

Minu kommentaar: "Lõpueksamid võivad unenäos tulla pigem sellest, et ma teen ka praegu vaimset tööd ning valmistan ette blogisissekandeid, kirju ja trükipublikatsioone. Mul ei jäänud minevikus ükski eksam tegemata, ma tegin neid edukalt ja praegu oskan ennast ise eksamineerida. Enesekindlusest mul võib puudus olla, aga eneseväärtustamise osas on mul kõrge enesehinnang."

Võimudega silmitsi

Olime minemas ekskursioonile politseisse. Tahtsin juba politseimajja siseneda, aga veel ei lubatud. Varsti saime siiski majja sisse. Rebisin plastmassist toidukarbilt kilekaane maha. Naispolitseinik ütles, et seda ei tohtinud teha.

*

Meil oli lõpueksamite periood. Osa eksameid oli juba tehtud, järgmise nädala esmaspäeval pidi olema vene keele eksam ja pärast seda veel inglise keel. Hoolimata sellest, et õppisin vene keele eksamiks, võisin ma kahe saada. Mõtlesin, et see oleks õiglane. Siis mulle tuli meelde, et nüüd oskan juba vene keelt paremini kui varem. Inglise keele eksam oleks olnud kergem, aga mul vahel oli grammatika meeles ja vahel mitte, see tuli üle korrata.

Suvila aed

Tehing

Ühes ruumis kohtusid kaks meest. Üks neist rääkis, et ta on saanud üleloomulikult jõult üleloomulikud võimed, aga ta peab maksma selle eest kõrget hinda – tapma kindla aja tagant kaks inimest. Teist meest haaras seda kuuldes hirm, et kohe tapetakse ka teda.

Etturikaotuselt vigurivõiduks

Tänase kiirmaleturniiri tulemused olid:

Jevin ja Pogossov 5 punkti

Peedor 4

Runnel ja Pavlov 3,5

Kokku oli mängijaid 12, voore 6 ja mõtlemisaeg üldjuhul 12 minutit.

Ühes partiis sain võiduseisu umbes järgmiste käikudega:

1. e4 e5 2. Rf3 d6 3. d4 ed 4. Rd4 Rf6 5. Rc3 a6 6. Oe2 c5 7. Rf3 Rc6 8. 0-0 b5 9. Of4 b4 10. Rd5 Re4 11. Ve1 Oe6 12. Oc4 Ra5 13. Ve4.

Tänaseks turniiriks valmistusin kolmel päeval ja sain tänavuse aasta seni parima tulemuse. Esimeses kahes voorus kaotasin, kolmandas tegin viigi ja seejärel võitsin kolm mängu järjest.

Üldpealetung

arvuti – inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed Ld5 4. Rc3 La5 5. a3 Rf6 6. b4 Ld8 7. Of4 Og4 8. Ld2 Rbd7 9. h3 Oh5 10. g4 Og6 11. Od3 e6 12. Rf3 Oe7 13. 0-0-0 a5 14. Og6 hg 15. Re2 ab 16. ab Rd5 17. c3 Rf4 18. Rf4 Lb8 19. Kb2 Rb6 20. Re5 Od6 21. Le2 Rd5 22. Rd5 Oe5 23. Rb6 Va6 24. Le5 Le5 25. de Vb6 26. Kb3 Vb5 27. f4 Vd5 28. Vd5 ed 29. c4 dc+ 30. Kc4 Kd7 31. f5 gf 32. gf Vh5 33. Vf1 Vh3 34. Vd1+ Ke7 35. Vg1 b5+ 36. Kc5 Vc3+ 37. Kd4 Vc4+ 38. Ke3 Kf8 39. Vb1 Kg8 40. Vb3 g6 41. f6 Kh7 42. Kd3 g5 43. Vc3 Vc3+ 44. Kc3 Kg6 45. Kd4 Kf5 46. Kc5 Ke5 47. Kc6 g4 48. Kb5 g3 49. Kc6 g2 50. b5 g1L ja valge sai 70. käigul mati.

Kooliinimesed

Kirjutasin ajalooliste riikide geograafiast. Ma ei pannud kirjeldusse kõigi olemas olnud riikide kirjeldust. Andsin töö õpetajale ära. Mõtlesin, et võibolla ma kirjutasin liiga naljatoonil, teised kirjutasid tõsiselt. Kui õpetaja tööd tagasi andis, ütles ta, et mina kirjutaks uuesti. Teemaks andis ta, et ma kirjutaks vana-aastaõhtutest kell seitse. Ütlesin, et mul kõik asjad ei jää kellajaliselt meelde, ma alati ei vaatagi kella, aga ma kirjutan lihtsalt vana-aastaõhtutest. Hakkasin kirjutama. Kirjutasin, et meie peres ei tähistatud nääre, aga me vaatasime vana-aastaõhtul ilutulestikku. Esimesel vana-aastaõhtul, mida ma mäletan, läksin magama ja palusin ennast rakettide laskmise ajal äratada, aga ei ärganud enne kui hommikul. Ma polnud varem elus ilutulestikku näinud, võibolla olin näinud ühte üksikut raketti. Pastakast ei tahtnud praegu hästi joont tulla, vajutasin talle seetõttu kõvemini peale. Õpetaja ütles, et ma ei vajutaks nii kõvasti. Seletasin, miks ma seda teen. Hakkasin kirjutama enda verega. Ma ei mõelnud kogu tööd verega kirjutada, muidu oleks seda kulunud liiga palju, vaid natuke aega.

*

Järgmises tunnis oli meil samal ainel teine õpetaja. Ta andis tööd tagasi. Mina olin saanud ainsana kahe. Talutasin õpetaja selle eest direktori kabinetti. Seal ütlesin, et see õpetaja pani mulle kahe selle eest, et ma kirjutasin teistest erineval teemal, aga erinev teema anti mulle sellepärast, et mul on kõigist teistest parem mälu. Läksin klassiruumi tagasi. Mõtlesin, et siin läheb vist varsti minu teo pärast kakluseks, ei tea, kas jääda kohale võitlema või võtta oma asjad ja minna koju.

Kohvikupidu Paides

Pärast koosolekut

Mulle räägiti, et ma olin osalenud ühel koosolekul. Räägiti, mida ma olin koosolekul rääkinud. Endal polnud mul koosoleku alguse kohta mingit mälestust. Sain kokku oma arstiga. Arst läks teise arsti kabinetti. Järgnesin talle ukseni. Kabinetis sai minu arst teada, et liikvel on üks hirmus haigus. Kabinetti oli arst sisenenud veel ilma maskita, aga nüüd oli tal mask ees.

Joonistusi suvest

Kirjeldasin tehisintellektile pilte suviste tegevuste kohta. Teisel minu joonistusel olid higistavad inimesed, aga arvuti joonistas selle asemel higistava maja.

Kõrgem kraad

Olin teel väitekirja kaitsmisele. Eelmine väitekiri oli mul olnud 100 lehekülge, nüüdne oli umbes 200 lehekülge. Üle poole kahe väitekirja sisust kattus. Eelmine kord oli mulle öeldud, et nii vana kirjandust ei tohi kasutada, aga oli kraad kätte antud. Nüüd oli mul sama kirjandus koos ainult paari uuema raamatuga, nüüd oleks öeldud, et nii kõrges õppeastmes selle eest kraadi ei anta. Oleksin soovitanud, et kui komisjon tahab, et neist hea mälestus jääks, siis nad võiks kraadi anda.

Suvel lugemine

 

Kirjeldasin tehisintellektile kaks korda pastakajoonistust, mis on tehtud kahte erineva värvi pastakaga – originaalis on kasutatud nii sinist kui ka musta joont. Minu joonistuse teema on suvila verandal Manni romaani lugemine. Esimeses variandis on paremini edasi antud suvila mõõtmed, teises lugeja üksiolek.

"Postipapa"

Malle Salupere. „Postipapa. Mitmes peeglis, mitmes rollis“. Tänapäev, 2006. 368 lehekülge.

Malle Salupere oli autor, kellele meeldis nii poliitika kui ka ajaloo üle vaielda. Osa vaidlemist tuleb sellest, et teised autorid tõepoolest eksisid. Raamatus Jannsenist kirjutab Salupere peategelasest peamiselt kiitvalt, aga vaidleb nendega, kes on Jannsenit kritiseerinud või faktidega eksinud. Salupere leiab, et Jannseni suhtes on oldud liiga kriitilised. Ma lugesin hiljuti isa antud viidete põhjal, et Jannseni kohta ilmus erinevates lehtedes palju kiitvaid artikleid Saksa okupatsiooni ajal aastal 1944, neile Salupere viidanud ei ole. 1944. a. artiklid ütlevad, et Teise maailmasõja tingimustes on hakatud Jannsenit kõrgemalt hindama kui varem. Aga järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal hinnati Jannsenit trükki pääsenud teostes madalamalt kui Jakobsoni, nii oli see ka 19. sajandil Jannseni elu lõppjärgus.

Tõlkides Carlyle’i lugesin, et elu lõpul pidi Carlyle kirjatööst loobuma, kuna tema käsi oli haige ja dikteerimise abil kirjutamine ei tulnud välja. Salupere kirjutab, et ka Jannsenil oli juba aktiivsel eluperioodil käsi haige, see oli üks põhjus, miks kirjutamisülesandeid anti Jannseni tütrele Koidulale. Lõpuks tabas Jannsenit veel rabandus ja kuigi ta jäi ellu, kaotas ta töövõime täielikult. Salupere arvates olid Jannseni rabanduses süüdi tema vastased. Minu meelest ei saa terviseprobleeme nii kindlalt ühe põhjusega seostada. Kõik poliitikud saavad sõimata, aga mõned neist elavad väga vanaks. Piltidelt on näha, et Jannsen oli ka ülekaaluline. Kui võrrelda ajalehes trükitu mahtu ja toimetuse väikest koosseisu, siis oli Jannsen ilmselt ka ületöötaja. Ja kui ta rabanduse sai, ei olnudki ta enam väga noor.

Salupere on uurinud lisaks trükitud ajalehtedele ka Jannseni päevikuid ja kirjavahetust. Päevikut ei pidanud Jannsen kogu elu, aga kui ta seda nooremana tegi, kirjutas ta päevikut saksa keeles. Võib tekitada küsimusi, miks pidi eestluse ärataja kirjutama saksa keeles, aga võibolla on sellega nii nagu lugesin hiljuti Luksemburgi ajaloost, et Luksemburgis kasutatakse erinevaid riigikeeli erinevas funktsioonis. Kui harjutada vahepeal ka võõrkeeles kirjutamist, siis see võib aju arendada. Mati Hint on väitnud, et kakskeelse hariduse andmise katsed viivad poolkeelsuseni. Mõnel inimesel tekib tõesti emakeelt rääkides võõrapärane aktsent, aga Jannseni puhul tunnistab raamatus toodud dokumendis ka tema vastane Jakobson, et Jannsen valdas emakeelt täiuslikult.

Salupere väidab, et Jannsen ei kirjutanud päevikut mitte ainult teises keeles, vaid ka teises stiilis kui ajalehte. Ajalehes kirjutanud ta mahlakalt, aga päevikut kuivalt. Minu meelest on siiski ka päeviku stiil emotsionaalne, millest annab tunnistust rohke hüiumärkide kasutamine, ühes kohas oli reas koguni kolm hüiumärki. Jannsen kirjutab päevikus usulise taustaga siseheitlustest. Carlyle ütles Cromwelli kirjavahetust kommenteerides, et mõnele lugejale on see igav, sest Cromwell ei kirjutanud blankvärsis, aga et kes usub Kõrgeimat, sellele on see väga ilus. Ilmselt oli Salupere ateist, mida näitab muidu kiitvas raamatus usuteema puhul halvustava varjundiga sõna „vagatsemine“ kasutamine. Aga päeviku järgi ei olnud ka Jannsen ise nii usklik kui ta ajalehes kirjutas. Päris uskmatu ta siiski ei olnud, sest Jumalas kahtlemine tekitas talle endale süümepiinu. Kuid kuigi tal oli ajalehes palju usulise sisuga juhtkirju, peab ta erakirjas ise muuteemalist kirjandust väärtuslikumaks.

Tolleaegsetes ajalehtedes ei märgitud iga kirjutise juurde, kes on selle autor. Ühest 1944. a. artiklist lugesin väidet, et Tartu-päevil töötas Koidula ajalehega rohkem kui tema isa. Salupere järgi ei ole siiski täpselt teada, kui palju on lehes kirjutanud isa ja kui palju tütar. Ajakirjanik oli ka Koidula vend. Koidula osa olevat alahinnatud, kuna ta seda ise varjas. Osa tekste olevat isa ja tütre ühislooming.

Kui Jannsen ajalehte välja andma hakkas, ilmus see vanas kirjaviisis. Kui meil koolis vana kirjaviisi ette loeti, siis hääldati valesti, tegelikult on häälduses erinevus praeguse keelega väiksem kui kirjapildis. Salupere järgi on tavaline, et vanas kirjaviisis tekste loetakse ette vale hääldusega. Ühes 1944. a. ajaleheartiklis seletati, et vana kirjaviisi erinevus uuest seisneb selles, et ei kasutatud topeltvokaale, vaid lühikese vokaali järel kirjutati konsonant kahekordselt. Kui aga vanu ajalehti vaadata, on reeglid natuke keerulisemad, sest 'Postimees' kirjutati küll pika vokaaliga. „Perno Postimehest“ olen lugenud kirjutist, kus Jannsen veel kahtles uuele kirjaviisile ülemineku vajalikkuses, aga Salupere järgi Jannsen polnud põhimõtteliselt uue kirjaviisi vastu, vaid kartis, et rahvas pole veel sellega harjunud. Lõpuks läks ka tema leht uuele kirjaviisile üle.

Maailmameistri treening

Lugesin sellest, kui palju teeb malemaailmameister füüsilist trenni. Isa ütles, et maletajad ei tee üldse. Vaidlesin vastu, et siin kirjutatakse, et enne võistlusi teeb maailmameister väga palju, ta teeb 68 kätekõverdust.

*

Üks riik läks teisele kallale. Aga seepeale viisid muud riigid sõda alustanud riiki väed sisse. Viidi nii ühte provintsi kui ka pealinna alla. Varsti sõjakäik lõpetati ja sõda alustanud riigist viidi jälle kolmandate riikide väed välja. Vaatasin, kuidas raamatuid riiulisse paigutada. Lõikasin ajalehest ühte artiklit välja.

Maantee ja mets

Kirjeldasin tehisintellektile pastakajoonistust Peedumäe bussipeatuse kohta. Kõige üksikasjalisemalt kirjeldasin mälu järgi joonistatud mändi, millel oksad läksid suuremalt jaolt ainult ühele poole tüve, seda ma arvutipildilt ei leia.

Korduv ümberminek

Üks laps oli põrandal malenupud ümber ajanud. Hakkasin neid püsti panema. Aga need läksid minu käes ka ümber. Varem olid need püsti püsinud, sest olid olnud kõvast materjalist puumalelaual, nüüd läksid ümber, sest olid pehmest materjalist laual, mis kõverdus.

Täna erinevustest

Minu küsimus tänaste unenäokirjelduste kohta: "Mis on siin erinevused Kafka stiilist: /.../"

Minu vastus: "Kafkalt ma ei mäleta ülikoolis õppimise kirjeldusi."

Tehisintellekti vastus: "Kafka stiil erineb antud näites selgelt järgmistest aspektidest:

1. Keelekasutus: Kafka stiilile iseloomulik ebamäärasus ja keerukus on antud tekstis puudu. Kirjeldused on üsna otsekohesed ja lihtsad.

2. Sündmuste surrealism: Kafka loomingus esineb sageli sürreaalseid ja ebaloogilisi sündmusi, mis panevad lugeja küsima reaalsuse olemust. Antud tekstis puuduvad sellised sürreaalsed elemendid.

3. Teemade sügavus: Kafka teosed käsitlevad sageli inimolemuse põhiküsimusi ja eksistentsiaalseid teemasid. Antud tekstis keskendutakse pigem argistele olukordadele ja situatsioonidele.

Kokkuvõttes võib öelda, et antud tekst erineb Kafka stiilist selgelt oma lihtsuse ja otsekohesuse poolest."

Minu kommentaar: "Ma pole kindel, et unenäokirjelduse kohta saaks öelda, et see ei ole sürreaalne. Samuti ma pole kindel, kas inimolemuse põhiküsimusi ja argiseid teemasid saab vastandada, kui elus ongi põhiliselt argipäevad. Laval esinemine minu jaoks seejuures argipäev ei ole, kui mitte samastada just laval esinemist ja kirjalikult esinemist. Enda vastuse osas mulle meenus nüüd, et "Ameerikas" üks kõrvaltegelane oli küll üliõpilane."

Uurijad ja esinejad

Üks klassivend kritiseeris oma ülikooli juhendajat, et see oli käskinud viidata luuletusele ridade kaupa. Klassivend oli selle nõudmise täitmata jätnud. Väljusin uksest. Selgus, et juhendaja oli olnud ukse taga ja pealt kuulanud. Pidin minema ühte uurimisülesannet täitma, aga pidin ise leiutama, kuidas seda teha, sest ei olnud loengus raamatute pealkirju üles kirjutanud.

*

Pidime esinema laval. Ma ei mäletanud, mis on kahe käega köie keerutamise tantsu erinevus. Esinemine juba käis. Tegin vahepeal korrastustööd. Siis pöörasin ringi ja vaatasin ühe minuga koos esineva naise poole. Saalist üks poiss hüüdis, et ma ei vaataks seda naist, vaid laulaks. Hüüdsin vastu, et ma ei saa laulda. Varem ma olin laulnud, aga täna ma seda tegema ei hakanud, vähemalt mitte esialgu.

Poliitikud ja sportlased

"Viplala lugude" illustratsioon

Lapsena oli meil kodus kaks komplekti "Viplala lugusid". Kõigepealt oli üheköiteline pappkaantega raamat, mida luges vist õde. Seejärel sain mina jõulukingiks kaheköitelise paberkaantega uue trüki. Lugesin kingiks saadut trükki kohe pärast kingituse saamist. Hiljem õppisime seda raamatut ka koolis. Ühte peatükki loeti tunnis ette ja klass möirgas naerda. Hiljem mõõdeti selle raamatuga kogu klassi lugemiskiirust. Kõik pidid korraga oma koha peal mõttes lugema ja märkima, kui kaugele nad jõuavad. Siis ei naerdud. Alustasime esimese köite viimases peatükis, kiiremad lugejad jõudsid teise köitesse välja. Täiskasvanuna olen selle raamatu kohta joonistanud ühe pildi pastakaga. Hiljuti üks vend küsis seda raamatut enda lapse jaoks laenuks, varasem trükk oli vist juba varem mõne venna kätte läinud. Täna kirjeldasin enda pastakajoonistust tehisintellektile. Ükskord panin "Viplala lood" viie parima lasteraamatu nimekirja.

Rõdud

Kahel viimasel suvel puhusin rõdul raamatute pealt tolmu. Kirjeldasin tehisintellektile selleteemalist joonistust.

Kaitsmata tööd

Täna pidi toimuma magistritöö kaitsmine, aga ma jätsin minemata. Eelmisel kaitsmisel olin läbi kukkunud, sest olin öelnud auditooriumi ette minnes: "Ei kaitse," nüüd kohale minemata jätmise tõttu ei olnud kaitsmine taas edukas. Tegelikult täna kaitsmist ei toimunudki, sest ma polnud tööd esitanud. Töö oleks võibolla võinud valmiks lugeda, aga selle sisu ei meeldinud mulle. Kui mult küsiti, miks ma ei läinud, siis ütlesin põhjenduseks, et ilm on vihmane. Tegelikult oli sadu nõrk.

*

Itaalia naistele piisas, kui nad leidsid sünnitamiseks aknalaua maja välisküljel. Üks naine otsis praegu sellist aknalauda. Suurem osa aknalaudu olid juba hõivatud, aga ühe tühja ta leidis.

*

Istusin tunnis. Õpetaja rääkis, et see on täiesti vale, kui elu tehakse karmiks, elu peab meeldiv olema. Üks tüdruk istus minu kõrval. Õpetaja tahtis tüdrukut selle eest karistada, et ma tüdrukule meeldin. Õpetaja tuli meie laua juurde ja küsis mult, kas ma olen üldse õpilane või vilistlane. Vastasin, et ma ei tea. Lisasin, et paari päeva eest olin õpilane, aga nüüd magistritöö kaitsmine ebaõnnestus, nüüd olen vist vilistlane. Tund sai läbi. Tahtsin kolmelt klassivennalt küsida, mis on järgmine tund. Olin seda neilt küsinud ka eelmine nädal samal ajal, aga mul ei püsinud meeles. Küsisin neilt klassivendadelt, kas klassiruumi nagis on nende kotid. Algul nad vastasid, et ei ole, siis said aru, et need on siiski nende omad. See tähendas, et kui neile kuulusid lisaks juba kaasa võetud kottidele ka nagis rippuvad, oli igaühel neist kaks kotti.

Suvi 2023

Kirjeldasin tehisintellektile pastakajoonistust mulluse suve tegevuste kohta.

Marjamaa

Üks maadest, kus ma lapsena öösiti käisin, oli Marjamaa. Hiljem joonistasin selle kohta pastakaga ühe pildi. Nüüd kirjeldasin seda joonistust tehisintellektile. Palusin tal kirjutada pildile eestikeelseid silte, aga ta tõlkis need ära.

Ungari tsistertslased

Heinrich Grüger. Die Union der Zisterzien Klöster Heinrichau (Schlesien) und Zirc (Ungarn) (1699–1814) (2 Abbildungen, 1 Plan, 1 Karte, Summary). // Zeitschrift für Ostforschung. Länder und Völker im östlichen Mitteleuropa. 26. Jahrgang 1977. Lk. 20–75.

Artikkel räägib pealkirja järgi Sileesia ning Ungari tsistertslaste kloostrite liidust aastatel 1699–1814, aga rohkem on juttu Ungarist ja pealkirjas toodud aastatest pikemal perioodil.

Ungaris tekkisid tsistertslaste kloostrid juba keskajal. Seda seletatakse sellega, et keskajal olnud Ungaril Prantsuse orientatsioon. Teatavasti 20. sajandi maailmasõdades olid Ungari ja Prantsusmaa erinevatel pooltel. Tsistertslaste kloostreid oli keskajal ka Eestis, näiteks Jüriöö ülestõusu ajal vallutatud Padise. Internetist lugesin, et tsistertslaste ordu korra juurde kuulus algul munkadel ise põllutööga tegelemine, kuid hiljem nad loobunud sellest. Hiljuti listi kirja saates vaatasin, kuidas on saksa keeles sidrun, seda sõna kohtasin ka ajakirjaartiklis, millalgi kasvatasid Ungari tsistertslased muuhulgas sidruneid.

Kui Ungari langes Türgi võimu alla, siis suurem osa kloostreid suleti. Romaanist „Egeri tähed“ mäletan kohta, kus ühte ungarlast islami usku pöörati. Nüüd loetud artiklis mainitakse selle asemel, kuidas Ungaris vahetati ristiusu haru. Türklased kiusanud katoliiklasi rohkem kui protestante, seetõttu hakanud paljud Ungari katoliiklased kalvinistideks. Pärast Türgi võimu lõppu toimus katoliiklusesse tagasipöördumine, aga mitte täielik. Kalviniste on Ungaris praegugi.

Ungari linn, millest artiklis kloostri asukohana juttu on, kannab nime Zirc. Pärast türklaste väljatõrjumist hakati kloostreid taastama. Zirc oli algul Lilienfeldi tütarklooster, 1699–1814 Sileesias asuva Heinrichau tütarklooster, edasi iseseisev klooster oma abtiga. Aastal 1977 ilmunud artiklis öeldakse, et kommunismiajal pandi Zirci klooster kinni, aga ingliskeelse vikipeedia järgi see pärast kommunismi lõppu taastati.

Sileesia kloostriga liidu ajal kuulus Sileesia algul Austriale, hiljem vallutas selle ala Preisimaa. Sakslastest mungad õppinud selgeks ungari keele ja ungarlastest mungad saksa keele. Mõtlesin, kas nad omavahel ladina keeles ei saanud rääkida. Kahe kloostri lahkuminekule aidanud siiski kaasa rahvuslikul pinnal vastuolud. Mulle meenus, et samal perioodil toimus ka emamaaga sama keelt kõnelevate Ameerika kolooniate iseseisvumine.

Kirjutati sellest, kui täpselt oli kloostrielu kord kellaajaliselt kindlaks määratud. Vaatasin kiirkorras kahte artiklit Zirci kohta ka raamatukogus leiduvast ungarikeelsest paberentsüklopeediast. Artikkel Zirci linna kohta oli illustreeritud ühe fotoga, fotol oli kirik.

Saksakeelses ajakirjas oli kaardil näidatud, et Zirc asub põhja-lõuna suunal Balatoni ja Doonau vahel, ida-lääne suunal Budapesti ja Viini vahel. Kloostrile kuulus ka hulk eemal asuvaid mõisaid. Saksa keeles on ’mõis’ ja ’talu’ ühte moodi, aga lugesin samal ajal eestikeelsest vanaisa raamatust, et olid olemas kloostrimõisad.

Kirjutiste teemad

Lugesin ühte oranži sarja raamatut. Mõtlesin, et võiks kõik sarja raamatud läbi lugeda. Mina olin arvanud, et sellesse sarja peab kirjutama Euroopa Liidust, aga nüüd vaatasin, et teised on hoopis muudest asjadest kirjutanud.

*

Lamasin teki all. Ajakirjanikud tegid minuga katse, et panid vastu minu kätt koera nina. Vaatasin, et see on ainult nina ilma koerata, aga ei teadnud, kuidas sellest lahti saab. Kui püsti tõusin, kukkus nina varruka küljest maha. Ajakirjanikud halvustasid mind, et kui ma katsetada oleksin julgenud, oleks see juba varem juhtunud. Minu meelest oli lubamatu, et nad üldse sellise katse tegid.

*

Mul pidi täna olema magistritöö kaitsmine. Ootasin, et äratuskell heliseks. Oli üliõpilaspäevade algus ja üliõpilased hakkasid väljas laulma. Kui kella vaatama läksin, siis selgus, et see oli tänaseks helisema panemata jäänud. Nüüd oleksin vist hiljaks jäänud ja kaua oodatud kaitsmine oleks ära jäänud. Ma polnud kaitsekõnet ette valmistanud, aga kuna see uurimistöö oli eelmisega samal teemal, oleksin võibolla siiski rääkida osanud. Ma ei mäletanud enam kaitsmise kellaaega. Otsisin, kas ma olen selle mõnele paberile üles kirjutanud, aga ei leidnud. Mul oli vist kellaaeg paberile kirjutamata jäänud. Olin mõelnud, et piisab äratuskellast, märkamata, et ma ei jäädvusta kellaaega ka seal.

Lippudevahetusest lippuminekuni

inimene – arvuti

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Lf6 8. Lf6 Rf6 9. d3 Oc5 10. Og5 Ke7 11. Rd2 Vad8 12. Rc4 Ke6 13. Kh2 h6 14. Of6 gf 15. Re3 Od4 16. Vab1 Oe3 17. fe a5 18. Vf2 Vdg8 19. Vbf1 Vg6 20. Vf5 h5 21. h4 Vhg8 22. V1f2 Vh6 23. a4 b5 24. b3 ba 25. ba c5 26. Vf1 Ke7 27. Vb1 Vhg6 28. Vf2 Vg4 29. Vb5 Vh4+ 30. Kg1 c4 31. Va5 cd 32. cd Vd8 33. Vd2 Ve4 34. Kf2 Vc4 35. Ke2 Vg4 36. Kd1 Vd7 37. Va6 Vg3 38. Vf2 Vd3+ 39. Kc2 Vde3 40. Vaf6 Ve2+ 41. Kd1 Vf2 42. Vf2 e4 43. Va2 Vd3+ 44. Ke2 h4 45. a5 Vg3 46. Kf1 c5 47. a6 h3 48. gh Vf3+ 49. Ke1 Vh3 50. Va5 Ve3+ 51. Kd2 Vd3+ 52. Ke2 Vh3 53. a7 Vh2+ 54. Ke3 Vh3+ 55. Ke4 Vh4+ 56. Kd3 Vh3+ 57. Kc4 Vh4+ 58. Kc5 Vh5+ 59. Kb6 Vh8 60. a8L Va8 61. Va8 Kd6 62. Ve8 f5 63. Kb5 Kd5 64. Kb4 Kd4 65. Kb3 Kd3 66. Kb2 f4 67. Kc1 f3 68. Kd1 f2 69. Vf8 f1L+ 70. Vf1 ja must sai 90. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 43 minutit, mustal 1 tund 58 minutit 31 sekundit.

Hinded küsimata

Oli laulmistund. Mulle oli varasemas tunnis pandud viis, sest ma olin nii hea laulja. Tänases tunnis öeldi mulle, et ma olen nii hea laulja, et mind ei ole vaja rohkem küsida, mulle võib alati niisama viie panna. Lauri K. ei olnud sellega nõus, et õpilasi ebavõrdselt koheldakse. Tund sai läbi ja läksin lennates trepist alla. Mõtlesin, et imedes ei ole vaja kahelda, on ju näha, et ma lendan.

"Rohelise päikese maa" koomiks

Koolieelikuna oli esimene paksem raamat, mille ma läbi lugesin, "Rohelise päikese maa". Viimastel aastatel joonistasin selle kohta vanade mälestuste põhjal kolm pastakaillustratsiooni. Eile kirjeldasin neid pastakajoonistusi tehisintellektile ja ta töötles kirjeldused värvilisteks piltideks.

"Kalaluule antoloogia" illustratsioon

Lõppenud päeval kirjeldasin tehisintellektile oma nelja pastakajoonistust. Siin toodud pilt on tehtud pastakajoonistuse kirjelduse järgi, pastakajoonistus illustreeris raamatut "Kalaluule antoloogia".

Koridor

Kirjeldasin tehisintellektile algkooli vahetundi. Aga ta ei saanud enam kuidagi aru, mis on koolivorm, samuti ei joonistanud ta ringiratast jalutamist ning joonistas algkooliõpilastest vanemaid õpilasi. Muutsin pildi kirjeldust umbes kümme korda. Lõpuks jäin vähemalt arhitektuuriga rahule, aga kui olin pildi juba ühes kohas avaldanud, siis avastasin suurendusega, et inimestele on joonistatud koletiste näod.

Õuduslugude võrdlus

Küsimus tänase unenäo kohta: "Milliseid varasemaid teoseid see õuduslugu meenutab: /.../"

Minu vastus: "Mulle meenutab see kõige rohkem, mida ema on enda õudusunenägude kohta rääkinud."

Tehisintellekti vastus: "See lugu meenutab paljuski klassikalisi õuduslugusid, kus tegelane on üksi kummitusega kinnises ruumis. Sarnaseid elemente võib leida näiteks Shirley Jacksoni novellist "The Haunting of Hill House" või Henry Jamesi raamatust "The Turn of the Screw". Lisaks võib see lugu viidata ka mitmetele õudusfilmidele, kus peategelane on suletud ruumis kummitusega ja püüab abi kutsuda, kuid tulemuseta."

Minu kommentaar: "Toodud ingliskeelsed pealkirjad ei ole mulle tuttavad. Aga otsingumootoriga kontrollides sain kinnitust, et sellised teosed on olemas."

Õuduslugu

Ühe naise tuppa ilmus kummitus. Naine võttis telefonitoru ja püüdis sellega abi kutsuda, enne kui kummitus temani jõuab. Aga ka telefonis oli õudus, et keegi ei vastanud. Naine muudkui korrutas kahte erinevat abikutsumislauset, aga vastust ei tulnud.

Koolivorm

Kirjeldasin tehisintellektile meie esimese klassi ruumi. Ma ei öelnud klassikaaslastele, mis nimega õpetaja on pildil, aga nad arvasid ise ära tundvat, leides küll kaks erinevust.