Tänases ajalehes oli kaks artiklit isa vastu. Kirjutati, et isa teemad on muutunud kitsamaks, et isa ajalootõlgendused on valed ja et välismaalased on head. Aga kolmas autor oli üks vaimulik, kes enne kahe esimese autori jutu lõpule jõudmist koputas ja ütles, et kritiseerijate jutt on lubamatu. See kolmas autor oli Valton, kes kirjutas, et isa seisukohad on siiski õiged ja et nii vana inimese kritiseerimine on ebaeetiline.
*
Läksin kirjanduse maja suunas. Selle ees teisel pool teed oli rahvahulk. Küsisin, mis siin toimub, ma ei mäleta, miks ma siia tulin. Läksin raamatukokku. Seal oli koridoris ühe laua peal kaks raamatut. Võtsin ühe neist raamatutest ja viisin raamatukogutöötajale, öeldes, et keegi on selle tagastada unustanud. Lugemissaalis olid kaetud peolauad. Kasutamata klaasid olid mustemad kui kasutatud, iga klaasi võtmise korral tuli seda kõigepealt pesta. Küsisin ühelt naiselt, kas siia võib juba tulla või pidu veel käib. Naine vastas, et võib küll tulla, mind ei tunta ja ei teata, et ma olen võõras. Vastaja tundus hääle järgi olevat minu ajalooõpetaja. Mõtlesin, et kui ma lugema hakkan, võidakse käitumise järgi ikkagi aru saada, et ma olen teistest erinev. Istusin ühe laua taha ja hakkasin sööma.
0 vastukaja:
Postita kommentaar