Üks tüdruk läks trepist alla, et trepikojauksel kartuleid vastu võtta. Ta jäi trepikoja uksele lobisema. Seletuseks öeldi, et talle on poisid meeldima hakanud. Mulle tuli meelde, kuidas mind nooremana ärritas, kui ma arvasin enda kohta selliseid lauseid kuulvat.
*
Mängisime kiirmaleturniiri. Ühele mängijale öeldi, et ta ei mängiks sellega, kes tal tabeli järgi järgmine vastane on, vaid teisega, sest üks mängija pidi varsti maailmameistrivõistlustele minema. Siit läks täna juba teine inimene maailmameistrivõistlustele. Tundus, et üks ruumis istuv tüdruk on vanast ajast tuttav, sel juhul oli ta ikka veel tüdruk. Aga võis ka olla, et see oli hoopis ühe poisi ema. Vaatasin tabelisse. Mulle oli märgitud üks võit ja mitu kaotust. Ütlesin, et minu tulemused on valesti märgitud, ma ei ole nii palju kaotanud. Uuriti, mis tulemusi mina siis mäletan. Ütlesin, et ma mäletan ühte võitu ja ühte viiki, ülejäänud mängude tulemused olen ma ära unustanud. Pidin ühe poisiga mängima hakkama. Mängu jaoks oli ette nähtud malelaud, kus oli kolme värvi nuppe. Ma oleks võinud mängida kahe erineva värviga, aga otsustasin, et mängin ainult ühe värviga, teisel lasen niisama laua peal seista. Aga ma olin unine, panin pea laua peale ja jäin poolunne.
*
Mulle oli pandud hindeid. Igal hindel oli esimene number sama, selle järel tuli koma ja palju komakohti, mis omavahel erinesid. Hinded olid erinevate inimeste pandu keskmised. Need peegeldasid rahva maitset, aga ei tundunud õiglased. Hinnete paremusjärjestus oleks võinud olla vastupidine.
0 vastukaja:
Postita kommentaar