"Malekooli" meenutades

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. d4 Og4 9. Oe3 Of3 10. gf Ld7 11. d5 Ra5 12. Ld2 Rb3 13. ab Lh3 14. Lc3 Ld7 15. Kh1 0-0 16. Rd2 Rh5 17. Vg1 Kh8 18. Rf1 f5 19. Rg3 Rg3+ 20. fg fe 21. fe Vf3 22. Vgf1 Vaf8 23. Vf3 Vf3 24. Va6 h6 25. Kg2 Lg4 26. Ld3 Og5 27. Va8+ Kh7 28. Lb5 Oe3 29. Vh8+ Kh8 30. Lb8+ Kh7 31. Lg8+ Kg8 32. c3 Vf2+ 33. Kh1 Ld1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 27 sekundit, mustal 1 tund 34 minutit 47 sekundit. Matši seis on 2:2.

Lõunasöögile hilinemised

Täna käisin 29. korda sel talvel suusatamas.

Eile jäi suusatamine vahele, sest käisin raamatukogus. Ma ei jõudnud raamatukokku nii vara kui nädal varem, seetõttu jäin lõunasöögile hiljaks. Kui parajasti söömise lõpetasin, tuli külla üks vend. Tal on täna sünnipäev, seetõttu jõid teised juba eile selle auks šampust. Ütlesin, et ma võiks juua šampuse asemel toonikut, aga kuna just lõpetasin söömise, siis ei joo midagi. Venda ma veel õnnitlema ei hakanud, sest mõtlesin teha seda täna kirja teel. Aga ta ütles, et ta ei taha õnnitluskirju, sest neid on saadetud varem liiga palju ja teda huvitavatel teemadel talle ei vastata.

Olin viimasel ajal iga päev mõelnud, kuidas venda tänavu kirja teel õnnitleda. Ma pole talle palju kirju saatnud, sest ta pole neid varem ka väga tahtnud, aga arvasin, et vähemalt sünnipäeva puhul võib kirjutada. Pärast keelu saamist ei tahtnud ma siiski läbi mõeldud plaanist loobuda ja tähistasin tema sünnipäeva kohas, mida ta ei osanud ära keelata, nüüd veel lisaks blogis.

Täna hilines ka suusatama minek, seetõttu jäin teist päeva järjest lõunasöögile hiljaks. Väljudes oli külma kaks kraadi ja päike paistis. Ema arvas, et täna on lumi liiga hele, aga minu jaoks ei olnud. Suusatasin kaks ringi. Need tundusid saavat läbi kiiremini kui ühelgi varasemal korral, seetõttu oleksin tahtnud suusatada ka kolmandat ringi, aga hilist kellaaega arvestades seda ei teinud. Kui koju jõudes kella vaatasin, oli suusatamise algusest lõpuni kulunud siiski umbes sama palju aega kui varasematel kordadel. Tegelikult suusatades ka mõtlesin, et tahaks jalakäijast kiiremini ette jõuda, ma liigun aeglaselt.

/TÄIENDUS: Täna olevat vend telefonis öelnud, et oma inimesed võivad ikka helistada ja kirjutada./

Lipu värvid

Ema tuli ja küsis mult, millised on India lipu värvid. Pakkusin vastuse välja. Ema läks tuldud teed tagasi. Ütlesin, et aga ma kontrollin üle. Tahtsin võtta entsüklopeedia kaardiköidet, aga selle teisest otsast võttis kinni Tõnu, sikutasime seda kumbki enda poole. Lõpuks Tõnu andis järele ja sain köite enda kätte. Sealt vaatasin, et India lipul on umbes need värvid, mille ma olin välja pakkunud, aga muster oli teine kui ma arvasin. Kahtlesin siiski, kas siin toodu on õige. Üks inimene ütles ka, et kui ei oska otsingumootorit kasutada, siis see saab küsimusest valesti aru ja annab vale vastuse. Uurisin entsüklopeedia põhiköitest, aga seal ei olnud toodud riigilippe, vaid ainult provintside lipud. Mäletasin, et entsüklopeedia vanemas variandis on toodud ka riigilipud. Vaatasin, et Tõnu käele on jäänud kas tänasest rüselemisest või varasemast korrast küünejäljed. Minu käel ei olnud, aga oleks võinud võrdsuse nimel ka olla.

Nädala viimasel hetkel

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet. Sain mittereitinguarvestuslikus mängus enamviguri, aga tahtes lippe välja vahetada maandus lipp soovitust erineval väljal, käik hiljem alistusin. Võimalik, et liigutuste täpsust vähendas mängu ajal rääkimine. Pärast seda mängisin tavalist välkmalet ja võitsin matši 2:0. Mõlemas mängus alistus vastane materjalikaotuste tõttu. Sain reitingu uuesti üle 2000.

"Meie Peeter"

„Meie Peeter. Lugusid, mälestusi, mõtteid“. Koostajad-toimetajad Tiit Hennoste, Toomas Kiho, Janika Kronberg, Sirje Olesk ja Katrin Raid. Tartu, Ilmamaa 2022. 221 lehekülge.

See raamat sisaldab paljude inimeste mälestusi Peeter Oleski kohta. Olen tema aastal 2008 ilmunud artiklikogu „Filoloogia tõeline tähendus“ koostaja. Selle mulle kuuluvale eksemplarile on sisse kirjutatud pühendus: „Simole / väga tänulikult / ja kõike head soovides / Peeter Olesk / 1. dets. 08 / Tähtveres“.

Ma pole Oleskiga elus väga suurt arvu kordi kohtunud, aga pidasin enda kohustuseks jälgida tema tegevust ka pärast raamatu koostamist. Kui ajalehes tema kaastööd nägin, lugesin enamasti läbi. „Sirbist“ midagi kaitsepolitsei aastaraamatute kohta jätsin lugemata ka. Kui mult oleks mälestusteraamatu jaoks mälestusi küsitud, siis ma arvan, et ma oleks kirjutanud ja erinevalt esitlusel viidatutest kaastöö ennetähtaegselt valmis saanud. Aga ei tea, kas Olesk oleks selle heaks kiitnud, ma juba artiklikogule kirjutasin saatesõna, esitlusel pidasin teistsuguse kõne ja olen Oleskist kirjutanud ka internetis. Olesk on kirjutanud, et kui samalt autorilt on ühes ajalehenumbris üle ühe kaastöö, siis see on ruumi raiskamine.

Minu isalt on raamatus luuletus Oleski kohta. Selles öeldakse, et Olesk uurib ka pahna. Ma mäletan, et Olesk siiski kõike lugemisväärseks ei pidanud. Ajalehes on ta kirjutanud, et tal peaks olema väga palju aega, et lugeda meelelahutust nagu Kivirähk. Tal ei olnud hea meel, kui ta nägi, et mul on raamaturiiulis Marxi elulugu. Oma abikaasat kritiseeris ta, kui see kinkis talle nats Speeri elulooraamatu. Nüüd ilmunud raamatus öeldakse, et kuigi Olesk luges palju, jättis ta halva raamatu pooleli. Suulises jutuajamises kommenteeris isa oma luuletust, et ta pidas silmas, et Olesk luges palju ajalehti. Sellega seoses tuli mulle meelde, et Olesk on tõesti kirjutanud, et asju tuleb teha õigel ajal, ta ei pea õigeks, kui ajalehti loetakse alles õhtul ja jäetakse lugemata isegi surmakuulutused. Pärast selle mõtte lugemist olen püüdnud surmakuulutusi rohkem lugeda, aga iga päev ei leia selleks siiski aega, sest pean vajalikuks lugeda mõni õhtu ajalehtede asemel koju tellitud ajakirju. Ajalehtede lugemiseks ma muul ajal kui õhtul aega ei leia, hommikul loen võrgust peamiselt pealkirju.

Mäletan, et kui lugesin mälestusi Jaan Tõnissoni kohta, siis kirjutajad kiitsid üksmeelselt tema meeldivat välimust. Mälestustes Oleski kohta iseloomustatakse teda sarnaselt Tõnissoniga laiahaardelisena, Oleski puhul tuuakse rohkem välja tema head mälu, erinevalt Tõnissoni välimuse kiitmisest nimetatakse Oleski häält iseloomulikuks ja Linnar Priimägi nimetab seda inetuks. Oleski hääl oli tõesti kergesti äratuntav. Kui raadios lasti poliitikute ütlustest kokku pandud laulu, siis ma ei kahelnud, et tunnen seal ära Oleski hääle. Inetuks ma seda ei nimetaks.

Esitlusel räägiti, et kui raamatut järjest lugeda, siis tuleb välja traagika. Raamatus kirjutatakse, et kooliajal peeti Oleskit imelapseks, ülikooli ajal teda hinnati veel kõrgelt, aga aspirantuuri ei võetud. 1990. aastatel oli ta kõige aktiivsem, siis ta töötas ministri ja direktori ametites, aga hiljem ei tundnud poliitikud tema abi järele enam nii suurt vajadust. Võiks lisada, et üldse tulid teised parteid võimule. Artiklikogu koostamise kohta ütleb Olesk raamatus uuesti trükitud intervjuus, et mulle anti see ülesanne põhjendusega, et autor ise kõhkleb ja venitab. Raamatus ei mainita, aga mina mäletan, et mulle vastavat tööülesannet andes põhjendati seda sõnadega, et Oleskil endal lendas arvuti õhku.

Oleskil oli palju kohustusi, aga kõiki ta neid ühesuguse hoolega täita ei jõudnud. Varem olin kuulnud, et ta ei käinud kohal kirjastuse nõukogu koosolekutel, mäletan, et ta jättis Kerese sünniaastapäeva kollokviumile esinemise väljakuulutamisest hoolimata tulemata, raamatus lugesin, et ta käis järjest harvem kohal ka valitsuse istungitel, lõpetas Eesti Üliõpilaste Seltsis kohal käimise ja juba ülikooli ajal puudus loengutest. Seevastu kutsus ta endale koju palju külalisi. Olen keskkooli ajal vist kaks korda Oleski majas käinud. Tema käis meil külas vist üks kord. Olen teda näinud ka oma ema ümmargusel sünnipäeval kohvikus, umbes kolmel raamatuesitlusel või konverentsil ja vähemalt üks kord tänaval. Ma pole kindel, aga võibolla käis ta ühel korral ka Peedu kirjanike suvilas külas. Suvitasime seal korteris, mis oli varem olnud Oleski pere elukoht. Kui meie seal suvitasime, oli laua peal veel Oleskitele kuulunud mittetöötav televiisor ja kirjutuslaua sahtlis kaust pealkirjaga „Peeter Oleski varandus“, see sisaldas vist muuhulgas tema abielutunnistust. Raamat „Peedu“ sisaldab nii Oleski kui ka minu mälestusi ühe ja sama korteri kohta. Mäletan, nagu oleksin vanasti telefoni vastu võtnud, kui Olesk minu isale helistas. Kuulsin jutte Oleski kohta ka siis, kui temaga ise ei kohtunud.

Peo ja leina suusasõit

Täna käisin 28. korda sel talvel suusatamas.

Varasemal päeval mõtlesin, et vabariigi aastapäev on puhkepäev, siis on aega üks ring rohkem suusatada. Aga täna hommikul läks vabariigi ja sõja aastapäeva tähistamisele nii palju aega, et väljumine toimus hoopis hiljem. Seetõttu mõtlesin, et ma ei sõidagi tavalisest rohkem ringe, muidu hilinen lõunasöögile.

Väljudes näitas kraadiklaas akna taga pluss üks ja sadas peenikest lund. Kanalil oli tavalisest rohkem rahvast, eriti talisupluse augu juures, kus oli nii talveriietes kui ka ujumisriietes inimesi. Seal mängis erinevalt tavalisest päevast muusika ja talisupluse augu taga lehvisid erinevat värvi lipud. Ka suusatajaid võis olla selle talve kõige suurem arv. Jää peal nägi ka ühte kalameest, üks suusataja oli ka jää peal, mitte kaldal. Esimest ringi lõpetades nägin kiikujat. Kaugelt olin kindel, et see on sama, kes tavaliselt. Lähemale jõudes hakkasin kahtlema, sest tänasel ei olnud mütsi ja kasv tundus varasemast suurem.

Esimese suusatamisringi ajal tegin vaatlusi ja lugesin päevakohaseid luuletusi. Teisel ringil tegin samuti vaatlusi, aga luuletuste lugemise asemel meenutasin eile loetud proosalauseid.

Vananenud paber

Lugesin lugemissaalis vana ajalehte. Leht oli küll loetav, aga lehe peale oli tekkinud pruunikas koorik. Rebisin seda maha, rebimine oli vist lubatud. Pärast kooriku maha rebimist oli tekst endiselt loetav, aga leht oli valgem. Uutele lehekülgedele jõudes kordasin rebimist. Ühel rebimisel rebenes kogemata ka paber ise.

*

Rääkisin Kristeriga. Ta tuletas meelde, et ühel perioodil tekkisid majanduses raskused ja ka temal hakkas raha vähemaks jääma. Minul polnud samal ajal raha vähemaks jäänud ja mul oli seda juba enne rohkem kui Kristeril.

Eesti ja Ukraina aastapäev

Täna on nii Eesti Vabariigi kui ka Vene-Ukraina sõja ägedamaks muutumise aastapäev. Mõtlesin eelnevalt, et võiks tänavu jälle linna peale Eesti lippe pildistama minna. Aga lund sajab, fotoaparaati ei tohi märjaks teha. Seetõttu pildistasin televiisoriekraanilt paraadi, hiljuti hangitud uut raamaturiiulit ja rõdult naabermaja lippu. Lisaks mõned pildid jätan avaldamata.

Soojuslikud tekstid

Püüdsin ühe kirjutuslaua taha ära mahtuda. Laua peal ekraanil esines üks paksude riietega mees lauluga. Sain aru, et laul räägib sellest, et tal on selliste riietega raske liigutada. Aga korduses kuulsin, et ta laulab hoopis, et tal on palav. Järgmiseks esitati järgmine külma teemaline laul. Enne laulu algust võttis laulja ülakeha paljaks, ainult mingi side jäi söögitoru peale. Selgus, et need on minu enda luuletused. Minu loal anti välja minu palavuse teemaliste luuletuste kogu. Hiljem sain teada, et sama kirjastus on välja andnud ka minu külma teemaliste luuletuste kogu, mille tiitellehel on viidatud, et varem ilmus palavuseteemaline. Ütlesin, et nüüd juhtus esimest korda, et ma sain enda raamatu ilmumisest teada alles tagantjärele. Raamatu koostaja kirjutas eessõnas, et ta koostas selle raamatu sellepärast, et ta teab, et keegi peale tema minu luuletusi südames ei kanna.

Kõigi talvede rekord

Täna käisin 27. korda sel talvel suusatamas. Kui ma ei eksi, siis see on kordade arvu poolest minu uus kõigi talvede rekord. Varasem 2013. a. rekord on löödud.

Täna hommikul ütles minu arvuti, et külma on kümme kraadi, aga enne väljumist akna taga näitas kraadiklaas neli-viis külmakraadi. Ema mainis parajasti, et ühte kappi ei saa enam lahti. Kui ma võtsin pliiatsitopsist käärid ja kapinupu auku pistsin, siis mõtlesin küll, et võin endale ülemise riiuli kaela tõmmata, aga sain kapi kergesti lahti. Ema ütles seepeale, et ma olen ebanormaalne.

Kanali äärde jõudes vaatasin, et üleeile nähtud suur lumememm on ära lõhutud, ainult üks pall sellest on alles. Järgmiseks märkasin, et olin pannud jalga suusasaabaste asemel tavalised talvesaapad, mille külge ei saa suuska kinnitada. Läksin koju tagasi saapaid vahetama. Mõtlesin, et ma pole vist varem suusatama valede saabastega tulnud, kuigi mõne päeva eest oleksin läinud peaaegu kõndima suusasaabastega.

Suusatades vaatasin, kuidas lumi päikse käes sätendas. Päike paistis ja taevas oli vähe pilvi.

Olen kõige rohkem teinud sõnalisi mäluharjutusi, aga viimasel ajal tasakaalustamiseks ka teistsuguseid. Tänase suusatamise ajal tegin sellistest mäluharjutustest, mida ma pole varem vist veel suusatamisega seoses maininud, järgmisi: 1) tuletasin meelde kümme pilti, 2) kümme viisikatkendit, 3) kümne malepartii tähtsamad elemendid ja 4) kümme kunstilise või multifilmi katkendit.

Kui suusatamist lõpetamas olin, siis üks poiss parajasti lõhkus seda, mis lumememmest veel järel oli. Ma ei poolda lõhkumist, aga ma ei pidanud vajalikuks teda keelata.

Karistuseks vanglas

Olin suures majas. Läksin ostusaali. Mulle öeldi, et ma ei tohi sinna tulla, seal algab noorteturniir. Vastasin, et ega ma malet mängima ei tule, ma tulen toitu ostma.

*

Olin vangis kohas, kust katse edukal läbimisel oleks välja saanud, aga mul ei tulnud ükski katse välja. Suurem osa inimesi tegid katse edukalt, aga minul see iga kord ebaõnnestus, sest mul ei olnud käte osavust. Iga kord lõppes film sellega, et öeldi, et mina ja üks teine inimene oleme kaks kõige suuremat kurjategijat, sest me ei oska vabadusse pääseda. Vangistuses taheti mind karistuseks piinata õudustega. Aga mõtlesin, et õudused on üles ehitatud sellele, et eeldatakse, et kõik inimesed vaatavad otse ette. Mina olen targem ja ei hakka vaatama. Pärast käte osavuse testi sai ka majast välja, pärast seda olin iga kord ära eksinud. See kord jätsin testi vahele ja läksin kohe majast välja. Oleks saanud kõndida mööda riigi serva ja väljapääsu väravat otsida, selle asemel läksin keskelt ja lootsin, et sel korral enam ära ei eksi. Jõudsin majja, kus pidi müüdama pileteid, mille abil oleks riigist välja pääsenud. Esimese avatud ukse taga oli siiski käimla, kus üks inimene parajasti sees istus. Seejärel leidsin kassaluugi, mille taga oleks pileteid müüdud, aga minu jaoks polnud kassat olemas, sest mind peeti patuseks. Koputasin luugile, mispeale see muutus olemasolevaks, aga võibolla oleks varsti jälle kadunud. Ütlesin kassapidajale, et tere, kuidas teil siin läheb.

Demokraatia kadumine Ungaris

Lugesin ingliskeelseid võrgulehekülgi Ungari ja demokraatia teemal. Osad uuemad võrgulehed ütlevad, et Ungari ei ole enam demokraatia ja osad, et see pole enam täielik demokraatia. Mõlemad seostavad demokraatia kadumist koroona-vastaste abinõudega. Aga koroona algas Euroopas aastal 2020, ma mäletan, et kui ma aastal 2018 ungari-eesti sõnaraamatu ostsin, siis mulle juba räägiti, et Ungaris ei ole õige valitsus. Seetõttu otsisin ka vanemaid artikleid. Aastal 2018 sõnaraamatu ostmisest varasemal kuul on juba kirjutatud, et Ungari ei ole enam demokraatia ning see on pehme fašism. Demokraatlikuks ei peeta seda, kuidas aastal 2015 puhkenud islamimaade põgenike kriisiga võideldi. Demokraatlikel maadel on küll olnud ka migratsiooniseadused. Aga Ungari demokraatia kadumise ajalugu alustatakse juba aastast 2002. Mitte ainult praegust valistsusparteid ei süüdistata absoluutse parlamendienamuse demokraatia kõrvaldamiseks kasutamises, vaid see partei on süüdistanud ka oma eelkäijat võimul 2002. a. valimistulemuste moonutamises.

Kiiresti lippu

Matši kolmandas partiis arvuti võitis ja läks 2:1 juhtima. Riputan üles vaid mängujärgse analüüsi.

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Le3 0-0-0 9. Rc3 Lf6 10. Rd2 Ob4 11. f3 Oc3 12. bc Oe6 13. Ob2 Lg6 14. Vfd1 Oh3 15. g3 Kb8 16. Rc4 Rf6 17. Re5 Lh5 18. c4 Vd1+ 19. Vd1 Oe6 20. g4 Lh4 21. Oc3 h6 22. Oe1 Lg5 23. Ld4 h5 24. Of2 b6 25. Rc6+ Kb7 26. Rd8+ Kc8 27. Re6 fe 28. h4 Lf4 29. g5 Lf3 30. Vd3 Lg4 31. Og3 Re8 32. Le5 Vf8 33. c5 Lh3 34. Of2 Lg4+ 35. Lg3 Le2 36. Vc3 bc 37. Le3 Le3 38. Oe3 a5 39. Vc5 Vf3 40. Of2 a4 41. c3 Rd6 42. Va5 Re4 43. Od4 Rc3 44. Og7 Re2+ 45. Kg2 Va3 46. Oe5 Va2 47. Kf1 Rc1 48. g6 Rb3 49. g7 Ra5 50. g8L+ Kb7 51. Lh7 Ka6 52. Lh5 Vc2 53. Lg4 Vc1+ 54. Ke2 Vc2+ 55. Kd1 Vc5 56. Le6+ Kb5 57. Ld7+ c6 58. Ld3+ Rc4 59. Lb1+ Ka6 60. Of6 Vd5+ 61. Ke1 c5 62. La2 Kb5 63. Lb1+ Ka6 64. Lg6 a3 65. h5 Vd6 66. Lg7 Ve6+ 67. Kd1 Re3+ 68. Kc1 Rc4 69. h6 Ve1+ 70. Kc2 Re3+ 71. Kb3 Rf5 72. Lg6 Rd6 73. h7 Ve3+ 74. Ka2 Ve2+ 75. Ka3 Rc4+ 76. Kb3 Ra5+ 77. Kc3 Ve3+ 78. Kd2 Rc4+ 79. Kd1 Vh3 80. h8L ja must sai 97. käigul mati.

/TÄIENDUS: Mängus ma jätsin 30. käigul viguri võtmata, sest g-liini avamine tundus ohtlik, aga analüüs näitab, et ohtu ei olnud:

valge - Kg1, Ld4, Vd1, Of2, Ea2, c2, c4, e4, g5, h4;

must - Kc8, Lf3, Vh8, Rf6, Ea6, b6, c7, e6, g7, h5.

inimene - arvuti

30. gf gf 31. Vd3 Lg4+ 32. Og3 Vh7 33. Lf6 Le4 34. Ld4 Ld4+ 35. Vd4 ja must sai 49. käigul mati.

arvuti - inimene

31. ... Vg8+ 32. Kf1 Lh1+ 33. Ke2 Vg2 34. Lf6 Lh2 35. Le6+ Kb7 36. Ld5+ Ka7 37. Lf7 Kb7 38. Vd8 a5 39. Ld5+ c6 40. Lf7+ Lc7 41. Vd7 +-./

Rekordi kordamine

Täna käisin 26. korda sel talvel suusatamas. See peaks olema 2013. aastast pärineva varasema rekordi kordamine. Tol korral jõudsin selle arvuni märtsi lõpus, tänavu üle kuu aja varem, sest olen püüdnud käia võimaluse korral suusatamas ülepäeviti. 2013 võis sõidetud ringide arv suurem olla.

Täna väljudes näitas kraadiklaas pluss üks, mida on teist päeva järjest ennustatust rohkem. Vahepeal lund ei olnud, aga ilma poolest oleks saanud eile ka suusatada, kui ei oleks eelistanud vahelduseks teist tegevust.

Täna kanali äärde jõudes nägin keskmisest suuremat lumememme. Sellel olid puuokstest käed, juuksed ja nööbid. Suusatades tegin kohati ise rada ja kohati kasutasin varem olemas olnut. Esimesel ringil nägin asfaltkõnniteest kanali pool kolme inimest. Ühest neist ma ei saanud selja tagant aru, kas tal on käes fotoaparaat või mingi muu rihm. Kaks meest tegelesid võimlemisega. Teisel ringil nägin lisaks varem kohatud inimestele naist lapsega, laps plaksutas käsi ja ümises, ümin hakkas segunema naeruga. Kui olin sõitu lõpetamas, nägin eespool kahte naist, kellest üks tundus teist partide taustal pildistavat. Kui olin juba suusad alt võtnud, kõndis minust mööda üks tüdruk, kes oli varem olnud kõnniteel ja nüüd oli rannaalale tulnud. Ma ei saanud suuska alt kohe, aga varsti siiski. Alt sain ta siis, kui keskendusin saapa poolt jää kraapimise asemel selle klambrinupu poolt kraapimisele.

Kui olin oma majja sisenemas, saabus meile parajasti üks külaline. Ta küsis, kas ma eile maratonil käisin. Vastasin, et maraton on minu jaoks liiga pikk. Külaline ütles, et maratonil saab valida ka kaks korda lühema distantsi.

Ungari ja Tšehhoslovakkia

„Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung. Journal of East Central European Studies“. 71. 2022. 2. Loetud Ungari ja Tšehhoslovakkia teemat.

Lugesin seda ajakirjanumbrit kahel päeval, esimene kord võis olla suve lõpul või sügise algul, teine täna. Vahepeal tuli raamatukogus käimisele paus sisse. Numbris on nii inglise kui ka saksa keeles kaastöid.

Lk. 289–291 kirjutatakse otsetõlkes Ungari konstitutsioonist viimase 700 aasta jooksul. Konstitutsiooni sünonüümiks peetakse tavaliselt põhiseadust, aga mujal on väidetud, et enne 18. sajandit riikidel põhiseaduseid ei olnud, siis on ehk sobivam sõnaraamatuvaste põhikord. 700 aasta sisse jäävad erinevad riigikorrad.

Lk. 310–311 kirjutatakse Budapesti tapatalgutest aastal 1944. Tapeti juute, nagu oli juttu ka varem vaadatud filmis. Sakslaste vägivalda olevat rohkem uuritud kui ungarlaste teostatut ja alati polevatki teada, kummast rahvusest toimepanijad olid. Mõtlesin, et see on vaadeldav ühe tsivilisatsioonide kokkupõrke vormina. Juute on olnud kergem hävitada, sest neid on vähem, aga viha on alates Jeesuse kui ristiusu rajaja ristilöömisest olnud vastastikune. Juute kaitsvad läänetsivilisatsiooni riigid pole seda alati teinud.

Lk. 325–326 kirjutatakse Ungari ajaloo kommunismijärgsest perioodist. Minu ettekujutuses on sellel ajajärgul demokraatlikum ja vähemdemokraatlikum periood, aga ajakirjas sellist vahet ei tehta, vaid näidatakse isegi järjepidevust hilise Kádári ajaga. Tean, et ametlikel andmetel võidab praegune valitsuspartei valimisi suurelt, aga ajakirja järgi on ühiskond poliitiliselt tugevalt polariseerunud. Juutide ja mustlaste küsimus olevat ka praegu päevakorral, samuti mainitakse naabermaade ungari vähemusega seotud probleeme.

Lk. 308–310 kirjutatakse Tšehhoslovakkia ala juutidest ja mittejuutidest natsismiohvritest, aga erinevalt teisel poolel sõdinud Ungari teemalisest kaastööst ei pöörata tähelepanu üldse kommunismiohvritele. Allikatena on uuritud kirju ja postkaarte. Mõtlesin, et ajalugu on paljuski kirjaoskajate ajalugu, kirjaoskamatut võidakse näidata tegelikust halvemas valguses.

Lk. 318–319 kirjutatakse kommunistlikust salapolitseist kolmes Ida-Euroopa riigis, sealhulgas Tšehhoslovakkias. Inglise keelde tõlkimisel võib mõni asi politseiks muutuda, aga vähemalt Eestis oli iseseisvumise taastamisel vahe, kas kasutada julgeoleku ja miilitsa või kaitsepolitsei ja politsei nimetust. Kirjutatakse, et igaühes neist riikidest oli salapolitsei erinev. Varem olen kokku puutunud, et jõule võidi keelata erinevalt, kas nimetus või ka kuupäev. Kommunismi kuritegelikuks kuulutada tahtjad on öelnud, et kommunistid on igal pool võimule tulles tapma hakanud. Konkreetsest diktatuuririigist rääkides leiab siiski verisemaid ja vähem veriseid perioode.

Lipp lipu vastu

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalematši tulemusega 1:1. Esimeses mängus jätsin mina lipu ette ja alistusin, teises mängus juhtus sama vastasega. Kokkuvõttes tõusis minu reiting.

Haua sisu

Kaevasime ühe haua lahti. Leidsime sealt maha maetud loote. Loode ähvardas pooleks murduda. Tema külge oli kinnitatud talle pühendatud ajaleheartikkel. Loode oli hoidnud surmahetkel sõrme silmanurgas. Üks mees tegi mulle igasuguseid ettepanekuid. Lükkasin need kõik tagasi. Lõpuks ta seletas, et ta narris mind. Ta uuris ära visatud märkmiku vahel olnud pabereid. Lõpuks keelasin selle ära, sest märkmetes võis olla midagi salajast.

Rongi peale

Pidime minema klassikaaslastega rongi peale. Seisime jaamas. Rong oli õiges kohas ees, aga see oli vale rong. See sõitis ära ja tuli järgmine. Kui see oli natuke aega ees olnud, ütles üks tüdruk, et rong tuli ette ja me mõtlesime ainult, et vale rong, aga sellele on peale kirjutatud, et see on õige. Ta ütles, et me läheksime üksteise järel vahedega peale. Läksin teiste taga rongi. Mõtlesin, et jään istuma ukse kõrvale kõige uhkemale kohale. Vagunis oli vaheseinu. Kõigepealt tuli minna ettepoole juhi käest piletit ostma. Selleks tuli astuda üle tühjuse.

Nigeeria

Täna toimus järjekordne vaidlus sõna 'neeger' üle. Tuletasin meelde, et on olemas ka riik nimega Nigeeria. Pärast lugesin võrgulehekülgi, kus väideti, et selline riiginimi tuleb hoopis Aafrika keeles jõe nimest. Aga teatavasti ka ladinakeelne sõna, millest on tuletatud sõna neeger, tähendab ainult musta värvi.

Täna ei olnud selliseid unenägusid, mida tahaks kirja panna, asenduseks mõtlesin vaadata mõnda filmi. Alguses otsisin dokumentaalfilmi Kanada male kohta, aga ei leidnud. Ühe vähe vaadatud video juba käivitasin, aga see nägi välja nagu kunstiline film. Järgmiseks otsisin ingliskeelset filmi Nigeeria kohta.

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=_OfHGtSkZG8 aastal 2011 tehtud dokumentaalfilmi, mis rääkis peamiselt Nigeeria naftavarastest. Öeldi vist, et Nigeeria on maailma suuruselt seitsmes naftatootja, aga osa naftast varastatakse. Vargad töötlevad naftat petrooleumiks algeliste meetoditega, paljud saavad nafta töötlemise juures või seda mootorratastega transportides surma. Jões on naftareostuse tõttu kala väheks jäänud. Kalapüügi asemel kaevandatakse jõe põhjast liiva, aga seda tehakse ka algelise tehnoloogiaga, mees sukeldub palju kordi ämbriga jõepõhja ning käib vahepeal pinnal ämbrist liiva paati kallamas. Kaardil on kogu Aafrika riikideks jagatud, aga filmi järgi on kahe riigi piiril eikellegimaa, kus asub ebaseadusliku nafta sadam.

Näidati ka metsa põlema panemist. Osad filmi tegelased rääkisid filmijaga sõbralikult, aga osad tulid kallale sõnadega: "Mine ära, valge mees! Pane oma kaamera ära!"

"Tuna" 3/2022

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 3/2022.

Marleen Metslaid kirjutab Ilmar Talvest eesti etnoloogina. Seni olevat rohkem tähelepanu pööratud Talvele kui kirjanikule või kirjandusteadlasele. Mind on märgitud Talve artiklikogu koostajaks, kuid ka selles kogus esineb ta rohkem kirjandusteadlase kui etnoloogina, „Tuna“ artiklis on sellele raamatule vaid üks viide. See aga tähendab, et ka Talve ise ei tõstnud ennast eestikeelsete etnoloogiaartiklite autorina esile. Artiklite valik on tehtud Talve enda kirja põhjal, välja on jäänud vaid kirja lõpul meelde tulnud följetonid. Võimalik et tal ei seostunud kirja kirjutamise ajal etnoloogiateemalised kirjutised eesti keeles kirjutamisega. Ta loetleb kirjas vaid artikleid, mille põhikeel on eesti keel ja ütleb, et ta pole eriti eesti keeles artiklite kirjutaja olnud. Mind on koostajaks märgitud sellepärast, et minult on artiklite järjestus, üldpealkiri, saatesõna ja sisestamistööd.

Talve ise pidas ennast rohkem teadlaseks kui kirjanikuks. „Tuna“ artikli järgi võeti teda pagulusest Eestisse tagasi saabudes vastu kirjanikuna, sest eesti etnoloogidega oli tal sidemeid vähem. Olen Talvega tõesti kohtunud vaid kirjanduse majas. „Tuna“ artiklis arvatakse, et Talve võis paguluses Nõukogude Eesti etnograafide töid rohkem lugeda kui ta neid kommenteeris. Kohtumisest Talvega mäletan tema juttu, et tal olid kodus olemas kirjandusajakirja „Looming“ aastakäigud, aga ta polnud nende sisuga rahul.

Talve seadis endale varakult eesmärgiks saada teadlaseks. „Tuna“ artiklis kirjutatakse, kuidas ta parema keskmise hinde saamise nimel ülikoolis laveeris ja mõnest ainest loobus. Talve autobiograafiast mäletan tema lapsepõlves õpitud põhimõtet, et aita ennast ise, siis aitab sind Jumal. Psühholoogid soovitavadki, et inimene peaks tegelema selle erialaga, mis teda rohkem huvitab ja kus ta on edukam. Aga ei saa selgust, kas Talvel oli peale huvi teadusega veel mingi eesmärk. Mina ülikooli sisseastumiseksameid tehes mõtlesin, et võiks õppida füüsikat ning tegeleda kliimasoojenemise ja osooniaukude teemaga, aga kuna ma pole füüsikas kõige andekam, siis parem on õppida ajalugu ja hoida ajaloohariduse abil ära Euroopa Liitu astumine. Praegu ma ei saa enam poliitikaga tegeleda, sest ma tean ainult eesmärke, mitte nende juurde jõudmise teid.

Eve Annuk kirjutab Eduard Männikust Nõukogude aja kirjandusliku konsultandina. Olen avaldanud trükis viis ilukirjanduslikku raamatut, lisaks hulga tekste internetis, mind on ka uuemal ajal konsulteeritud ja arvustatud. „Tunas“ on toodud Männiku kirju, millest ta loetleb käsikirjade puudusi ja siis soovitab need ikkagi trükki anda. See tuletab mulle meelde magistritöö kaitsmist, kus oponent ütles alustuseks, et töö väärib magistrikraadi, ja läks edasi puuduste juurde. Männik soovitab autoritel käsikirju kauem viimistleda. Minu isa on tunnustatud kirjanik, olen näinud käsikirju, kus ta on oma luuletusi tõesti viimistlenud, aga ta on öelnud ka, et parimad asjad sünnivad ühe hetkega. Männiku soovitusi lugedes on näha, kuidas aeg on edasi läinud. Männiku arvates on vabavärsilised luuletused üldjuhul kehvemad kui riimilised. Praegu võib rahvas veel nii arvata, aga kirjandusajakirjades saavad sõna rohkem vabavärsi kiitjad, keda häirib riimide kordumine. Männik arvab, et proosat on raskem kirjutada kui luulet. See sõltub vast autorist, Valtoni puhul ilmselt hindab suurem osa lugejaid proosat kõrgemalt, ka mulle on erinevad inimesed korduvalt öelnud, et minu proosalause on parem kui minu värsid.

Inna-Põltsam Jürjo kirjutab keskaegsetest narridest ja neid raeprotokollidesse joonistanud sündikust. Jürjo ütleb, et pole teada, miks sündik narre joonistas. Ma arvan, et sageli ei mõtle ka joonistaja ise läbi, miks ta joonistab, ma pole alati mõelnud. Üks keskkooli tulnud klassiõde ütles, et varem olid tal pikad juuksed, aga kust ta teab, miks ta need lühikeseks lõikas.

Narride kohta kirjutatakse artiklis, et narrideks olid sageli puuetega inimesed. Puude sõna võidakse kasutada erinevas tähenduses, praeguse ametliku terminoloogia järgi on puudega vaid need haiged, kes vajavad abi igapäevaelus, kõik haiged puudega ei ole, võib olla töövõimetu, aga ilma puudeta. See terminoloogia on üsna hiljuti kehtestatud. Jürjo ütleb, et narr võis olla nii psüühiliselt haige kui ka sõnaosav. Kirjandusajalugu siiski ei kinnita arvamust, nagu ei saaks olla psüühiliselt haige ja sõnaosav samaaegselt, kuigi keskajal ilma ravimiteta võisid haigused raskemad olla.

Birgit Kibal kirjutab järjekordse konverentsi ettekannetest. Leidsin kaks lauset, kus kohanimesid oleks saanud kasutada paremini. Ühes lauses oli eristatud samast ajast rääkides Jugoslaaviat ja Serbiat. Võibolla pidi vastandus olema Serbia ning ülejäänud Jugoslaavia. Teises kohas nimetati Ungarit ungarikeelse nimega Ungari eestikeelse nimega provintsiks. Kontrollisin vikipeediast, et selline vahetegemine pole küll päris vale, aga parem oleks öelda, et Ungari kuningriik oli osa Transleithaniast ehk püha Istvani krooni maadest.

Aktiivne lipp

arvuti - inimene
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 b5 7. Ob3 d6 8. c3 0-0 9. h3 Ra5 10. Oc2 c5 11. d4 Rc6 12. d5 Rb8 13. Ra3 Rbd7 14. Oe3 Rb6 15. Le2 Od7 16. Ved1 Lc7 17. b4 cb 18. cb Vfc8 19. Vac1 Lb7 20. Od3 Ra4 21. Ld2 Od8 22. Kh1 Vc1 23. Vc1 Vc8 24. Vc2 Vc2 25. Oc2 Rb6 26. Od3 Lc8 27. Oc2 Rc4 28. Rc4 Lc4 29. Od3 Lc8 30. g4 h5 31. g5 Re8 32. h4 Oh3 33. Kh2 Lg4 34. Re1 Lh4 35. Rf3 Lg4 36. Re1 Lc8 37. Kg3 g6 38. f3 Od7 39. f4 ef+ 40. Kf4 Rg7 41. Od4 h4 42. Og7 Kg7 43. Lb2+ Kg8 44. Oe2 h3 45. Ld2 Oe7 46. Kg3 Ld8 47. Rf3 Of8 48. Of1 Le8 49. Lf4 Lc8 50. Lf6 Lc2 51. Ld8 Oc8 52. Le8 Lc3 53. Oe2 Lc7 54. Re1 Lc1 55. Rf3 Lc2 56. Of1 Ld1 57. Ob5 h2 58. Rh2 Lg1+ 59. Kf3 ab 60. Lc8 Lh2 61. Ld7 Lh1+ 62. Kf4 Lf1+ 63. Kg3 Le1+ 64. Kf3 Lb4 65. La7 Lc3+ 66. Le3 Le3+ ja valge sai 87. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 33 sekundit, mustal 55 minutit 54 sekundit. Matši seis on 1:1.

Maitsev mahl

Mulle saadeti raamatu "Viimsed päevad" kordustrüki eksemplar. Esimese trükiga ma polnud rahul olnud, aga teisel trükil oli igasugu huvitavaid lisasid. Leidsin siiski märke, et sellist varianti teisest trükist rahvale ei näidata. Küsisin Klausilt, kas see tähendab, et selliseid eksemplare on ainult üks. Küsisin Klausilt, mis aastal tema raamat ilmus. Vastasin ise, et mul tuleb meelde, et meie raamatud ilmusid samal aastal, minu omas on kirjas, et see ilmus rahvahääletuse aastal. Mõtlesin, et arvatakse, et raamatu sisu põhineb kujutlusel, nagu ma suhtleksin Oudekkiga, kui on näha, et tegelikult ei ole Oudekki mul ühtegi korda külas käinud.

*

Täna olid valimised, aga mõtlesin esimest korda hääletamisest loobuda, sest mul polnud täna aega. Hääletati, mis on parim laul. Mõtlesin, et mul pole eriti mõtet hääletama minna, sest selle eest peab maksma, aga mul pole endal plaanis laulu kuulata. Üks inimene oli saanud ülesande viia läbi disko. Mõtlesin, et kui mina sellise ülesande saaksin, siis ma keelduksin. Või võibolla siiski ei keelduks, vaid läheksin diskole kohale ja räägiksin rahvale, et mulle endale diskod ei meeldi, aga ma tahan kooli juhtkonda aidata. Tahtsin juua õunamahla, aga selle pakk oli lõhki ja vihm oli sisse sadanud. Kallasin pakist välja kõigepealt klaasitäie lahjemat vihmaveega segunenud mahla, mille viskasin minema, seejärel kallasin samast pakist teise klaasi kangemat mahla joomiseks.

Keskealiste edu

 

Tänase kiirmaleturniiri tulemused olid:

1. Tätte 6 punkti
2. Parts 5
3. Runnel 4

Kokku oli 6 vooru ja 10 osavõtjat. Mõtlemisaeg oli 15 minutit. Ettepoole tulid hilisema sünniaastaga osavõtjad.

Pildistasin turniiri võitjat, kellega ma polnud ammu kohtunud. See foto on tehtud dokumentide pildistamise režiimiga, kuna pildistasin vastu valgust. Teine pilt on automaatrežiimiga mänguruumi aknast. Sellel on majad, mida nimetasime vanasti Kaunase puiesteel elades kollaseks hooviks, see oli meie naaberhoov.

Treeningplaan täidetud

Liikusin 13. novembrist tänaseni osadel pühapäevadel Kerese kogutud partiisid lugedes edasi kaks lehekülge. Nüüd on plaanis teha selle raamatuga vaheaeg ja uurida järgmiseks "Maleaabitsast" lipulõppmänge. Seni olen ma lipulõppmänge kõigist lõppmängudest kõige vähem uurinud.

Talv kultuuris ja õues

Täna käisin 25. korda sel talvel suusatamas.

Eile kuulasin mõtlemisest puhkamiseks juutuubist muusikat. Kuulasin talveteemalisi laule. Seal oli öeldud, et laul "Küll on kena kelguga / hangest alla lasta" on ukraina viisil. Sõnade autor on siiski eestlane.

Lugesin võõrkeelseid võrgulehekülgi. Täna lugesin venekeelset lehte, kus öeldi, et Jakuutias on külmapoolus ja ka seal tehakse 50 kraadi külmaga talisuplust.

Täna lugesin "Maalehe" kalendrist, et 12. veebruaril on sündinud ilmaennustaja Želnin, kelle üks tähelepanek on, et väga soojale suvele järgneb külm talv. Viimane suvi oli liiga palav. Talv ei ole küll 20. sajandiga võrreldes külm, aga suusatamiskordade arv näitab, et 21. sajandi kohta on see üks seni lumerohkemaid.

Täna suusatama minnes näitas kraadiklaas vist kaks kraadi sooja. Algul sadas väga kerget lund, suusatamise aja jooksul sadu lakkas. Sõitsin pühapäeva puhul kahe ringi asemel kolm. Nägin kanali piirkonnas järgmist. Tuttav kiikuja oli kohal juba enne mind ja jäi sinna minust kauem. Esimest ringi alustades tulid vastu kaks naist, kellest üks tundus olevat kepikõndija. Esimese ja teise ringi ajal nägin kokku kolm korda ühte oletatavat lapsevanemat kahe lapsega. Need lapsed meenutasid kasvu ja riietuse sarnasuse poolest kaksikuid. Vist teisel ringil kõndis üks naine nii suusaraja lähedal, et võtsin temast möödudes igaks juhuks kiirust maha. Ühel ringil nägin suusaraja lähedal istumas ühte naist, keda enne ja pärast ei märganud. Nägin ühte suure valge koeraga jalutajat. Üks seisev mees ja kaks kõndivat poissi ei paistnud millegi poolest silma. Lõpetades nägin kahte inimest parte toitmas.

Korduskaitsmisele minemata jätmine

Ajaloolisti tuli kiri, et täna on teiste hulgas minu ülikooli lõputöö uus kaitsmine. Ma olin seda aastaid tagasi juba üks kord kaitsnud, aga oli selgunud, et ma ei saanud kraadi kätte, sest magistrieksam oli tegemata. Seetõttu kuulutati välja uus kaitsmine, täna oli viimane tähtaeg, mil see seaduse järgi lubatud oli. Vastasin kirjale, et tulenevalt lainete teooriast jätan kaitsmisele minemata. See tähendas, et algul olin olnud halb õpilane, seejärel hea üliõpilane, nüüd halb üliõpilane. Magistriõppe algul oli küll mainitud, et tuleb teha ka magistrieksam, aga hiljem polnud seda kordagi korratud, olin arvanud, et õppekava on muudetud. Mul ei olnud nüüd ka magistrieksam tehtud, sest juhendaja polnud minuga vahepeal sõnagi rääkinud. Oponendist oli kahju, kui tal oli tänaseks kõne ette valmistatud. See oli ka lainete teooriaga kooskõlas, et nüüd mul olid uued huvid, mind magistritöö teema enam ei huvitanud. Ja see, et igal teisel üritusel ma siiski käisin. Kuigi olin magistritöö korduskaitsmisele minemata jätnud, olin pärast seda ühele teisele üritusele läinud ja seal koha pealt sõna võtnud. Mõtlesin, et mul on koduleheküljel kirjas, mis kuupäeval ma edukalt magistritööd kaitsesin, ma ei hakka seda ära kustutama. Võibolla peaks selle alla juurde kirjutama, et hiljem kraad tühistati.

Lipu ja ratsu lõppseisud

Täna mängisin Vint.ee-s kaks mittereitinguarvestuslikku partiid. Esimene oli Fischeri male partii. Lõppseisus oli mul ratsu etturi vastu rohkem, aga vastane tegi liputulede abil käikude kordamisega viigi. Teine mäng oli tavaline välkmale, aga vist sama vastasega. Lõppseisus olid peal jälle lipud, ratsud ja etturid. Alistusin seisus, kus oleks järgnenud lippude vahetus ja vastane oleks saanud enamviguriga lõppmängu.

Ajad on muutunud

Leidsin "Loomingust" oma nime. Mulle polnud seda kohta veel näidatud. Matjus kirjutas seal, et minu isa kirjutab väga häid luuletusi. Juhul kui mina veel kirjutada oskan, pidavat olema kaks väga head kirjutajat. Mõtlesin, et aga ma ei taha enam luuletusi kirjutada. Varem ma kirjutasin luuletusi, nüüd kasutasin varem kirjutatuid. Istusin koos ühe tüdrukuga vannitoas. Selgus, et ta tahtis istuda ise sellel platvormil, millel mina istusin. Vahetasime kohad ära.

Puhkus lumel

Täna käisin 24. korda sel talvel suusatamas. On sulailmad, aga täna hommikul oli aknast näha, et lund oli juurde sadanud. Enne väljumist tundus, et kuulen vihmasaju häält, aga välja jõudes ei sadanud ja vihmasaju jälgi polnud näha. Nii et võibolla olin kuulnud hoopis sulamisvee tilkumist.

Täna otsustasin, et ma tänase suusatamise ajal intensiivselt ei mõtle, sest eile tekkis kahel kellaajal üleväsimus, vahepealne poolunes olek päeva lõpuni ei aidanud. Enne unisusehooge olin eile lugenud saksakeelsest artiklit, kus väideti, et inimene ei suuda 40 tundi nädalas edukalt vaimset tööd teha. Unisus võis mul tekkida kas selle artikli lugemise mõjul või tõesti liigsest mõtlemisest ja keeleõppest. Emotsionaalset väsimust vaimne töö minus ei tekitanud, oleksin tahtnud seda teha rohkem kui jaksasin. Aga natuke mõtteid tekib iseeneslikult pähe ka intensiivsest mõtlemisest hoidumise korral.

Kanalil oli mingeid lumememme või lumekindluse kuule veeretatud. Kolm poissi läksid parajasti nende juurde. Eelmise korra suusarada oli kinni sadanud. Olid tekkinud uued suusarööpad teise kohta, aga kohati olid need ka kinni tuisanud.

Teisel ringil hakkas mul palavam kui eelmisel suusatamisel, aga juba varem tugevavõitu tuul tugevnes uuesti ja see aitas jahutada. Mõtlesin, et palav hakkas sellest hoolimata, et täna ei tundu libisemine kiire. Suuskade alt võtmise ajal ilmus üle tüki aja kiigele kiikuja.

Enne kirjutamist uurisin, kas täna oli juba varasema talve suusatamiskordade rekordi kordamine. Aga ei olnud, aastal 2013 on kordade arv olnud natuke veel suurem.

Eilses lehes kirjutati, et vist igaüks ootab juba kevadet. Ega ikka ei oota küll, mõni ootab Tartu maratoni. Mina olen polaarjää sulamise vastu, tahan veel suusatada ja eelistan lund miniseelikutele.

Vestlus välismaalastega

Meil olid välismaalt külalised. Vaatasin, et mul on kapis rohkem tühja ruumi kui ma arvasin. Üks külaline oli võtnud kapist ühe asja. Panin väiksele malelauale nuppe peale, et külalisega mängida. Lootsin, et kõik nupud on alles. Rääkisin, et ma võin kaotada, aga üks mäng ei näita, kumb on tugevam. Tugev mängija saaks võibolla ühe mängu põhjal ka aru. Küsisin ühelt külaliselt saksa keeles, kas ta saksa keelt oskab. Ta vastas, et oskab küll, aga inglise keelt oskab ta paremini. Seetõttu esitasin järgmise küsimuse inglise keeles, jättes saksakeelseks ainult sõna 'saksa'. Küsisin, kas külaline vene keelt oskab. Ta vastas, et vene keelt õppis ta oma emalt. Ma ei saanud aru, kas tema ema on venelane, külalised olid ühelt põhjamaalt.

Enda kaitsmise asemel

Jõudsin suure hoone juurde. Selle peauks oli remondi tõttu suletud, siseneda tuli kõrvaluksest. Selle taga riidehoiu töötajad õpetasid mind, mida peab tegema. Mul pidi olema magistritöö kaitsmine, aga loobusin sellest. Läksin istusin auditooriumisse ja kuulasin üritust. Üritusel võttis minu juhendaja koha pealt sõna ja ütles, et mina ja veel üks inimene ei tulnud kohale, sest me ei taha samas ruumis olla. Juhendaja polnud mind ära tundnud ja ei märganud, et ma olin kohal. Tema sõnad ei vastanud tõele, aga ma ei hakanud parandama. Ma ei kartnud vaenlastega ühes ruumis olla, vaid läksin sellistesse kohtadesse kohale. Aga juhendaja nimetatud isik polnud mulle mingi vaenlane, sest teadsin temast ainult nime. Jätsin magistritöö kaitsmata hoopis sellepärast, et sellel oli tähtaeg ja mulle ei meeldinud kiirustada. Riidehoiu töötaja saabus ruumi ja ütles, et ta loeb ette nimekirja nendest, kes käituvad riidehoius halvasti. Mõtlesin, et võibolla ta nimetab ka minu nime, sest ta pidi mind enne õpetama. Kui juhendaja oli lahkunud, jäin mina veel kohale ja ajasin ruumi jäänutega juttu.

*

Olin raamatupoes. Seal oli väga pakse raamatuid müügil. Võtsin ühe sellise kaasa ja väljusin poest. Vihma hakkas tibutama ja sadu võis tugevneda. Mul ei olnud kotti, vaid raamat oli niisama käes. Peitsin selle vihmapiiskade eest riiete alla, aga vesi võis pääseda ka läbi riiete. Siis mulle meenus, et mul on kott. Panin raamatu sinna. Seal oli enne juba üks kaustik.

*

Lugesin blogi, mida kirjutasid Laiapea ja veel mõned inimesed. Viimasel ajal oli selle blogi autorite arv kasvanud. Täna oli blogis teade, et Tobre pani oma blogi kinni ja on nüüd liitunud ka selle blogiga. Võibolla oli neid kokku viinud see, et olin oma blogis kirjutanud, et Laiapea ja Tobre on ühtviisi rahulikud inimesed. Aga Tobre blogi teema oli ju olnud laiem, ei teadnud, kas ta muudab nüüd teemad kitsamaks või hakkab kollektiivses blogis teemast mööda kirjutama. Kui mulle oleks tehtud ettepanek mõne kollektiivse blogiga liituda, siis ma oleks keeldunud, ma ei usaldanud inimesi ja tahtsin oma blogis kirjutada. Vaatasin, kas Tobre blogi on veel alles või kustutatud. Kuna seda enam olemas ei olnud, suunas arvuti mind mingi mulle täiesti tundmatu inimese blogisse. Tahtsin uuesti proovida, aga ei tahtnud teist korda sellesse kohta sattuda.

Varem väljas - sulaga suusatamas

Täna käisin 23. korda sel talvel suusatamas. Eile sai uue aja kokkuhoidmise süsteemi tõttu rohkem tõlgitud kui viimasel ajal kombeks, läksin natuke varem magama ja tõusin täna natuke varem üles. Ka suusatama läksin natuke varasemal kellaajal kui eelmistel kordadel. Seejuures arvestasin ka, et kraadiklaas näitas kolm kraadi sooja, seega on lumekate õhenemas.

Trepikojas tuli naaber vastu. Ta rääkis, et täna saab veel suusatada ja et kanali ääres on hea suusatada. Mina mainisin, kuidas miinus ühe kraadiga jää klambri vahele läheb.

Suusatamise ajal vaatlesin muuhulgas jalajälgi. Suusaraja ääres olid ühed saapajäljed mustrita tallaga, teised paljude nelinurkadega tallamustriga ja kolmandad ühe ringiga. Oli ka loomajälgi. Kõrkja moodi taimede juures tegin ühest suusatajast möödasõidu.

Mäletasin, et eelmine kord oli kanali taga rada halvem, seetõttu tegin täna ka teise ringi kanali ees. Teisel ringil nägin uuesti vist sama teist suusatajat, nüüd ta liikus mulle vastupidises suunas, aga teisel rajal kui mina.

Peale hetkevaatluste tegemise tegin järgmisi meenutamisharjutusi: eile ja täna õpitud ungari keele sõnad, varem õpitud sama keele omad, saksa, vene ja inglise keele sõnad, tõlkimisel olev raamat eespoolt ja eilse päeva sündmused. Tagasi kõndimise ajal jõudsin lugeda ühe luuletuse ja mõelda, mida suusatamiskorra kohta rääkida või kirjutada.

Voorul ja vaheajal

Olin maleklassis ja mängisin välkturniiri. Läksin kokku ühe poisiga. Algul mõtlesin, et hakkame mängima aknapoolses reas, aga kolisime siiski uksepoolsesse. Panin laua lähedusse lisakella. Tegelikult hakkasime mängima ilma kellata. Ühe koha peal ütlesin vastasele, et ta tegi valekäigu. Vastane tegi pika vangerduse. Tahtsin odaga tema kuningale tuld anda, aga laual polnud ruute ära tähistatud. Näitasin enne käigu sooritamist, millist laua osa ma milliseks väljaks pean. Meil oli mängu ajal vaidlusi, aga Rei nendesse ei sekkunud. Kui mängu lõpp lähenes, otsustasime, et läheme kellaga mängimisele üle. Vastane keeras kellale mõtlemisajad. Kontrollisin üle, sest kahtlustasin, et ta paneb mulle vähem mõtlemisaega. Ta oligi pannud endale kaks minutit ja mulle natuke vähem. Ütlesin, et ma keeran endale juurde, mul peab olema hoopis minut rohkem, sest vastane tegi enne valekäigu. Ma olin heatahtlik ja arvestasin ainult vastase mõtlemisaja vähenemist, mitte reeglites ette nähtud koos sellega minu mõtlemisaja suurenemist. Ütlesin, et mul on laualt kaks oda puudu. Olime vahepeal pannud lauale teise seisu ja mänguseisu tagasi pannes ei olnud kõiki nuppe taastatud. Läksin vahepeal linna peale ja lootsin järgmiseks vooruks tagasi jõuda. Kui lähenesin Raekoja platsile, arvasin kuulvat inimesi arutamas, miks ma nii kiiresti kõnnin. Läksin söögiasutusse. Kõndisin läbi rahvast täis eesruumi väiksemasse tagaruumi ja jäin vaatama magustoidu riiulit. Eesruumist sai osta ka sooje soolaseid toite, aga tavaliselt ostsin ma siin ainult magustoitu. Mõtlesin, et mul võib söömisele nii palju aega kuluda, et jään järgmisele voorule hiljaks. Võibolla on vastane toidu mürgitanud. Aga vast mitte, sest oleks võinud ka juhtuda, et selle ostab keegi teine. Lahkumiseks kõndisin uuesti läbi eesruumi. Seal kahe ruumi vahelise ukse juures vaatasin, et kell on nii palju, et puuviljad on tänaseks otsas.

Klaasasjade näitus

Isa sai auhinnaks klaassule ja see sai koos teiste klaasasjadega aknalauale pandud. Tõlkisin tõlkeprogrammiga ungari keelde lause: "Pildistasin klaasasju," kontrollisin sõnaraamatuga üle ja lasin programmil lauset hääldada. Tegin enne sama ka muude lausetega. Mõtlesin, et kui tuleb tahtmine vaadata postkasti või loendureid, siis selle asemel õpin ühe ungarikeelse lause.

Kokkutuleku algus

Kõndisin metsas. Mõtlesin, mis seal on head ja mis halba. Mõtlesin, et see on hea, et siin on kuivenduskraavid, sest need viivad liigse niiskuse minema. Aga teisel hetkel võib see olla halb, sest niiskust ei ole kogu aeg ühe palju.

*

Algas klassikokkutulek. Istusin trepikoja moodi ruumis. Seal ei olnud rohkem inimesi kui teises otsas istusid Kati P. ja Lauri N. Nad vaatasid üksteisele otsa. Mulle selline tegevus ei meeldinud, aga ma ootasin, et võibolla läheb Lauri ära, sest ma tahtsin Katiga rääkida. Läbi ruumi hakkas kõndima muid inimesi. Ütlesin neile ühekaupa tere. Ühest inimesest ma polnud kindel, kas ta on Krister, aga ütlesin ikkagi tere. Mõtlesin, et võin hiljem küsida, kes ta on. Mul oli klassikaaslastest paberile ilmutatud fotosid. Tahtsin Tristanile näidata neid fotosid, millel tema peal on. Hakkasin näitama ja ühekaupa häälega ütlema, et sellel on ta peal ja sellel on ta peal. Ühel pildil oli ta küll peal, aga mitte pildistatuna, vaid joonistatuna. Ma ei tahtnud näidata, et ma olen teda joonistanud, seetõttu jätsin selle pildi vahele. Ühte teist joonistust kogemata näitasin, sest esimesel hetkel pidasin seda fotoks. Ütlesin, et sellest ei tea. Ma tõepoolest ei olnud kindel, kas olen joonistanud Tristanit või kedagi teist. Näitasin fotosid edasi.

Vastastikused matiähvardused

Täna algas uus matš minu ja arvutiprogrammi Chess 2020 eksperdi taseme vahel. Enne matši algust kirjutasin valmis juhendi:

"Uus matš tuleb taset muutmata, kümnepartiiline, vabalt valitavate avangutega ja senistel põhimõtetel. Sõltumata matši tulemusest järgneb teemamatš. 0-7,5 punkti korral eksperdi tasemega, 8-10 punkti korral viitsemeistri tasemega. Matši teema on 0-2,5 punkti korral kuningagambiit, 3-5 punkti korral Nimzo-India kaitse, 5,5-7,5 punkti korral neljaratsu avang ja 8-10 punkti korral Caro-Kanni kaitse."

Matši esimene partii oli selline:

inimene - arvuti

1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Reg5 h6 7. Rh3 g5 8. Re5 Re5 9. de La5+ 10. c3 Le5+ 11. Oe3 Oh3 12. gh e6 13. La4 Oc5 14. 0-0-0 Oe3+ 15. fe Le3+ 16. Kb1 Rd5 17. Lb3 Lf3 18. Oc4 Re3 19. Lb7 0-0 20. Oe6 Rd1 21. Of7+ Kh8 22. Og6 Rc3+ 23. Kc2 Lf2+ 24. Kc3 Lc5+ 25. Kd2 Vf2+ 26. Kd3 Vd8+ 27. Ke4 Vf4++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 42 minutit 5 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 34 sekundit.

Jäätumiskindel kellaaeg

Täna käisin 22. korda sel talvel suusatamas. Eelmine kord oletasin, et suusa klamber on katki, aga kui jää viimased raasukesed olid vahelt ära sulanud, sai siiski veel saapa suusa küljest lahti. Et suusk jalas tänaval kõndimine ei korduks, oleks hea klamber jääkindlaks parandada või välja vahetada. 11 aastat tagasi sai pärast samuti 11 aastat kestnud suusatamispausi kodu lähedal poes klambrit vahetatud, aga kui ema sealt nüüd omaalgatuslikult uuesti küsis, öeldi, et nemad seda tööd ei tee, tuleb minna kaugemasse poodi. Kaugemasse ma vähemalt esialgu ei läinud. Täna näitas kraadiklaas akna taga pluss kaks, sellise ilmaga klambri vahele minev lumi ei jäätu.

Suusatamist alustades otsustasin, et täna ma sõidu ajal luuletusi ei loe. Selle asemel meenutan ajalugu. Tegin seda küll vaatlustega kordamööda. Kordasin läbi kõik autorid, kelle raamatuid ma olen koostanud, viimaseni jõudsin kodu suunas tagasi kõndimise ajal. Lugesin eile "Maalehe" kalendrist, et ühel neist autoritest oli eile sünniaastapäev. Ma mäletasin paremini, et eile oli lapsepõlvesõbra sünnipäev ja täna lapsepõlveaegse Ameerika presidendi sünniaastapäev.

Ükskord kirjutasin koolikirjandis, et ilm oli nii külm, et lumi krudises. Täna siiski krudises suuskade all sulalumi. Vaatasin, et enne mind suusatanu ei ole keppe väga kõrgele tõstnud, temast ei olnud lumele jäänud mitte ainult suusakepi augud, vaid ka aukude taha kepi mööda lund lohisemise kriipsud. Kanali taga oli käinud vist teine suusataja, sest aukude taga kriipse ei olnud ja augud olid suuremate vahedega, nagu ta oleks saavutanud suure kiiruse. Ühel hetkel paindus mul selg liiga taha ja ühte punkti jäi kerge valu sisse. Sõpruse sillale lähenedes lõpetasid suusad libisemise ja palju lund jäi alla kinni. Tagasi sõites hakkasid suusad uuesti libisema, algul üks suusk, pärast puhastamist ka teine.

Elu kahel tänaval

Kõndisin Kaunase puiesteel, kus ma olin kunagi elanud. Panin ühe maja kõrvale kaks tühja purki. Oudekki tuli majast välja. Purke nähes oletas ta õigesti, et seal olen kõndinud mina.

*

Meile oli pakutud, kas me ei taha Kaunase puiesteele tagasi kolida. Olime pakkumise vastu võtnud. Mõtlesin, et õigesti tegime, sest kui pere on väiksemaks jäänud, siis võib elada väiksemas korteris. Siis mulle meenus, et me polegi tagasi kolinud. Omasime küll kahte korterit korraga. Kaunase puiestee omas ei olnud keegi ammu käinud. Tahtsin emalt küsida, mis sellest saanud on.

Öine lakkumine

Magasin võõras kohas voodis. Voodi kõrval oli keegi, kes lakkus mu kätt. Mõtlesin, et las ta lakub. Edasi mõtlesin, et võibolla ta pole inimene, vaid koer. Sel juhul võib ta tahta mu kätt alla neelata või marutõbine olla. Sel juhul tuleb teda keelata.

Suusk jäigi alla

Täna käisin 21. korda sel talvel suusatamas. Enne väljumist näitas kraadiklaas miinus üks ja oli kerge lumesadu. Ma mäletan, nagu oleks eilne ajaleht tänaseks rohkem külma ennustanud.

Kanalil oli inimesi. Sinna oli tehtud pisike ühe lapse liuväli, millel laps liugu laskis. Kõrval oli laste lumelabidas. Möödus üks perekond, mis rääkis mulle tundmatus keeles. Vahepeal tundus ukraina keele moodi ja vahepeal veel võõram.

Suusarada oli olemas, aga libisemine ei olnud nii hea kui eelmine kord ilma rajata. Täna libises jalakäijate rajal paremini kui suusarajal. Kohtasin koerajalutajat, mingist aparaadist muusikat laskvat meest ja sõidu lõpul teist suusatajat. Mõtlesin kolme moodi - tegin vaatlusi, lugesin talevteemalisi luuletusi ja analüüsisin neid.

On varemgi juhtunud, et katkisele suusaklambrile läheb mõne ilmaga jää vahele ja seda tuleb suusa alt saamiseks välja kraapida. Aga täna enam kraapimine ei aidanud. Kõik jää tundus olevat juba pika kraapimisega eemaldatud, aga suuska ikka alt ei saanud. Oletasin, et mehhanism on katki. Kõndisin oma maja ukseni üks suusk all. Palusin endale toast tuua parema jala saapa, et ei peaks ilma saapata trepist üles kõndima.

Venelased maleajaloost

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=6c0Fse9NrvQ venekeelset dokumentaalfilmi maleajaloost. Vahepeal ajasid kolm meest stuudios juttu ja vahepeal näidati muid kaadreid. Olen varem mõelnud, et ukraina keel on vene keelest kiirem, aga üks saates rääkijatest rääkis siiski vene keelt ka väga kiiresti. Alustati kaugema ajalooga, kuidas keskajal mängiti esimest korda kirimalet Inglise ja Prantsuse kuninga vahel, sealt jõuti kiiresti malekella leiutamiseni, pärast seda, kui kaks mängijat laua taga magama jäid. Näidati kaadreid kunstilisest filmist Capablanca kohta, olen seda filmi vist varem tervikuna näinud. Seoses sellega räägiti, et Botvinnik mängis Capablanca vastu esimest korda edukalt simultaanivastasena. Näidati, kuidas Averbach meenutas vanas eas oma kooliaegset maletegevust. Olen ühe tema lõppmängude õpiku köite läbi töötanud ja teise köite osaliselt. Eesti ajakirjanduses on olnud juttu versioonist, et Alehhin võidi mõrvata, selles filmis öeldi, et ta suri lihtsalt ära. Aga ka venelased arutasid selle üle, kas Alehhini nime peaks hääldama venepäraselt või prantsusepäraselt. Eestis on seostatud male populaarseks minekut Kerese eduga, venelased seostasid Botvinniku omaga ja ka sellega, et riigijuhid nagu Lenin mängisid ise malet. Räägiti, kuidas Botvinnik püüdis arvutit malet mängima õpetada. Meenutati, et Karpov arvas, et arvuti ei võida kunagi tugevat maletajat, aga ta eksis. Mäletan, nagu oleksin lugenud aastal 1989 Karpovi värskest intervjuust, et kaks mängijat jäävad alati arvutist tugevamaks, ta ei vaielnud vastu, et suuremast osast võib arvuti tugevamaks minna. Meenutati, kuidas Fischer sai jagu kõigist Nõukogude maletajatest. Filmi lõpul räägiti, et male on ka kunst.

Elektrooniline loobumisvõit

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet endast pisut kõrgema reitinguga vastasega. Ratsu ja oda lõppmängus jäi minu ettur vastase samaväljalise oda surve alla, etturilõppmängu üleminekul alistusin, sest vastase ettur oli lipustumisväljale lähemal. Järgnes mittereitinguarvestuslik tavalise välkmale partii, kus vastane kaotas avangus viguri ja alistus. Algul andis ta nõusoleku ka järgmise partii mängimiseks, aga järgmisel hetkel sain loobumisvõidu.

Tegevused peol

Jõudsin koju tagasi. Selgus, et minu toa aken oli lahti ja aknast oli paduvihma sisse sadanud. Õnneks polnud arvuti jäänud laua peale, vaid olin selle kaasa võtnud. Üks mees, kes minusse halvasti suhtus, ütles, et ise ma jätsin akna lahti. Püüdsin talle ägedalt selgitada, et akent ei avanud mina ja keegi ei teadnud, et sadama hakkab.

*

Kõndisin Laial tänaval ja otsisin postkontorit. Vaatasin hoolega majade uksi. Leidsin õige ukse ja läksin sisse. Tahtsin sealt osta süia, aga seal oli kaks sõjaväemundris venelast. Võibolla oli Eestis võim vahetunud.

*

Istusime ühes majas peol. Üks minust vanem mees hakkas uuesti rääkima naljajuttu, mida ta oli varem ka rääkinud. Kui ta nimetas oktoobrikuud, siis ta tegi, nagu see sõna paneks teda vabisema, justkui tuleks tal kellegi sünnipäev meelde. Mul ei tulnud meelde ühtegi oktoobrikuu sünnipäeva. Siis meenus, et oktoobris on sünnipäev Helinal. Mees kasutas jutu illustreerimiseks miimikat, aga mulle meeldis kuulata silmad kinni miimikat jälgimata. Olin aluspesu väel ja mul oli külm. Aga mõtlesin, et kui ma sööma hakkan, siis saab sooja. Läksin kapist nõusid võtma. Ma polnud varem sellest kapist võtnud, seetõttu kestis sobivate nõude otsimine kaua. Otsimise käigus tuli ühele kausile mõra sisse. Panin selle kappi tagasi. Mõtlesin, et ma saaksin kausi ära peita, aga ma siiski mainisin perenaisele mõra teket. Perenaine hakkas kaussi uurima.

Talv tuli tagasi

Täna käisin 20. korda sel talvel suusatamas. Vahepeal ei olnud lund tükk aega või oli see imeõhuke, ainult mõnes kohas olid vanad hanged alles. Eile sadas uus lumi maha ja tänaseks muutus see suusatamiskõlblikult paksuks. Arvuti ütles, et õhutemperatuur on null ja järgmistel päevadel külmem, akna taga kraadiklaas näitas väljumise ajal pluss kaks. Lund sadas ka suusatamise ajal.

Kanali ääres vaatasin, et kanalil on endiselt jää peal. Talisupluse augus ujusid pardid. Mujal oli vee ja maa piir nähtav, ei olnud kindel, kas vahepeal lahtisulamise tõttu või oli keegi tahtnud selle ära tähistada.

Hakkasin suusatama rada leidmata. Mõtlesin, et võibolla leian hiljem. Minu peale haukus üks väike koer, aga rihm minuni ei ulatunud. Mõtlesin, et koerakeelumärgid on seal võibolla selleks, et koerad ei määriks, aga pardikeelu märki ei ole ja pardisõnnikut on rohkem näha.

Mõtlesin, et raja puudumisest hoolimata libiseb nii hästi, et võiks kaks ringi sõita. Aga kui pool ringi oli sõidetud, tundsin parema kopsu juures lihasvalu, seetõttu mõtlesin, et sõidan ainult ühe ringi, muidu võib pärast valu tugevamaks minna. Eile mul oli lihasvalusid ilma suusatamatagi, aga täna hakkasid need esialgu vähenema.

Ringi teisel poolel mõtlesin, et siin vist ikka suusajälgi on, kui need pole just rattajäljed, ainult jalakäijad on need üle tallanud.

Ma olen parte näinud sel talvel varem ka kuival maal ringi kujulises parves, aga kui ma täna suusatamist lõpetamas olin, kõndisid nad mulle kalda ja kanali piiri mööda vastu hanereas. Kui ma lähemale jõudsin, läks rida sassi, sest lähemal olevad pardid taganesid kanali suunas. Kui ma olin suusad alt võtnud ja neid puhastasin, kõndisid pardid jälle hanereas. Aga enne kui ma lahkuda jõudsin, tõusid nad järjest lendu ja lendasid talisupluse auku tagasi. Oletasin, et võibolla sellepärast, et nägid selle kõrval söötja välimusega inimesi.

Puhketund

Oli laulmistund. Püüdsin tunni ajal magada. Ma ei jäänud päris magama, vaid püüdsin püsida poolärkvel. Õpetaja tahtis, et ma tunnis kaasa töötaksin. Minu meelest kõigis tundides ei saanud täispingega töötada, kergemad tunnid olidki vahepeal selleks, et puhata.

Uutmoodi laualamp

Üleeile tolmu pühkimise käigus läks vana laualamp katki. Tõin ajutiselt teisest toast asenduse ja täna läksin uut ostma. Valisin kaks ostukandidaati välja, seejärel näitasin neid poe töötajale. Ütlesin, et mul on vaja sellist lampi, mis valgustaks samaaegselt arvutit ja raamatut. Poe töötaja soovitas mulle kolmandat ja natuke odavamat lampi, mida oli riiulis ainult pakendites, aga vaatamiseks võtsime pakendist välja. Ostsin tema soovituse järgi. Erinevalt senistest lampidest saab sellel valguse tugevust valida, varem olen sellist valikut näinud televiisoril ja arvutil, mitte lambil. Küsisin, et kui pirn läbi läheb, kas seda saab vahetada. Vastati, et ei saa, aga lamp kestab 10-15 aastat, pirnide vahetamine läheks rohkem maksma.

Kodus isa tahtis teada, kus maal see lamp tehtud on. Leidsin pakendi pealt lause, et Hiinas. Tegin uuest lambist fotosid, kaks esimest varianti kustutasin ära ja blogisse panen kolmanda.

Praha vanalinn

Otsisin saksakeelset dokumentaalfilmi Praha vanalinna kohta. Aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=b1IGzO7MqUI leidsin aastal 2017 üles riputatud filmi, millel oli saksakeelne ainult pealkiri. Piltidele taustaks lasti suurem osa ajast instrumentaalmuusikat ja lõpus kõlas ka rahvahulga jutusuminat. Filmitud oli tänavaid. Nendel oli palju rahvast ja paljud inimestest tegelesid pildistamisega. Aga pildistati mobiiltelefonidega. Räägitakse, et mobiiltelefoniga ei saa nii head fotot kui fotoaparaadiga, kuigi võibolla ka mobiiltelefon aja jooksul täiustub. Filmitud oli sellise ilmaga, kus osad kandsid küll lühikesi seelikuid ja vähemalt üks mees ka lühikesi pükse, aga pikki pükse oli rohkem. Poolpaljaid rindasid näidati üks kord. Ühe koha peal hakkasid mõned inimesed vihmavarjusid avama. Vanalinna majad olid tihedalt üksteise kõrval. Mõni tänav tundus olevat autoliikluseks keelatud, aga oli ka autosid ja tramme. Nagu ma varemgi olen kohanud, on Prahas palju tänavaskulptuure. Poesiltide hulgas tundus olevat ingliskeelseid. Tartuga sarnasus oli, et vanalinna kõrval oli puudega kaetud mägi ja linnas oli lai jõgi. Jõgi oli laiem kui Tartus Emajõgi, Prahas mahtus kolm rida laevu üksteise kõrval sõitma. Jõel oli sildasid, aga laevad oleks vist nende alt läbi mahtunud.