Täna käisin 20. korda sel talvel suusatamas. Vahepeal ei olnud lund tükk aega või oli see imeõhuke, ainult mõnes kohas olid vanad hanged alles. Eile sadas uus lumi maha ja tänaseks muutus see suusatamiskõlblikult paksuks. Arvuti ütles, et õhutemperatuur on null ja järgmistel päevadel külmem, akna taga kraadiklaas näitas väljumise ajal pluss kaks. Lund sadas ka suusatamise ajal.
Kanali ääres vaatasin, et kanalil on endiselt jää peal. Talisupluse augus ujusid pardid. Mujal oli vee ja maa piir nähtav, ei olnud kindel, kas vahepeal lahtisulamise tõttu või oli keegi tahtnud selle ära tähistada.
Hakkasin suusatama rada leidmata. Mõtlesin, et võibolla leian hiljem. Minu peale haukus üks väike koer, aga rihm minuni ei ulatunud. Mõtlesin, et koerakeelumärgid on seal võibolla selleks, et koerad ei määriks, aga pardikeelu märki ei ole ja pardisõnnikut on rohkem näha.
Mõtlesin, et raja puudumisest hoolimata libiseb nii hästi, et võiks kaks ringi sõita. Aga kui pool ringi oli sõidetud, tundsin parema kopsu juures lihasvalu, seetõttu mõtlesin, et sõidan ainult ühe ringi, muidu võib pärast valu tugevamaks minna. Eile mul oli lihasvalusid ilma suusatamatagi, aga täna hakkasid need esialgu vähenema.
Ringi teisel poolel mõtlesin, et siin vist ikka suusajälgi on, kui need pole just rattajäljed, ainult jalakäijad on need üle tallanud.
Ma olen parte näinud sel talvel varem ka kuival maal ringi kujulises parves, aga kui ma täna suusatamist lõpetamas olin, kõndisid nad mulle kalda ja kanali piiri mööda vastu hanereas. Kui ma lähemale jõudsin, läks rida sassi, sest lähemal olevad pardid taganesid kanali suunas. Kui ma olin suusad alt võtnud ja neid puhastasin, kõndisid pardid jälle hanereas. Aga enne kui ma lahkuda jõudsin, tõusid nad järjest lendu ja lendasid talisupluse auku tagasi. Oletasin, et võibolla sellepärast, et nägid selle kõrval söötja välimusega inimesi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar