Olin suures majas. Läksin ostusaali. Mulle öeldi, et ma ei tohi sinna tulla, seal algab noorteturniir. Vastasin, et ega ma malet mängima ei tule, ma tulen toitu ostma.
*
Olin vangis kohas, kust katse edukal läbimisel oleks välja saanud, aga mul ei tulnud ükski katse välja. Suurem osa inimesi tegid katse edukalt, aga minul see iga kord ebaõnnestus, sest mul ei olnud käte osavust. Iga kord lõppes film sellega, et öeldi, et mina ja üks teine inimene oleme kaks kõige suuremat kurjategijat, sest me ei oska vabadusse pääseda. Vangistuses taheti mind karistuseks piinata õudustega. Aga mõtlesin, et õudused on üles ehitatud sellele, et eeldatakse, et kõik inimesed vaatavad otse ette. Mina olen targem ja ei hakka vaatama. Pärast käte osavuse testi sai ka majast välja, pärast seda olin iga kord ära eksinud. See kord jätsin testi vahele ja läksin kohe majast välja. Oleks saanud kõndida mööda riigi serva ja väljapääsu väravat otsida, selle asemel läksin keskelt ja lootsin, et sel korral enam ära ei eksi. Jõudsin majja, kus pidi müüdama pileteid, mille abil oleks riigist välja pääsenud. Esimese avatud ukse taga oli siiski käimla, kus üks inimene parajasti sees istus. Seejärel leidsin kassaluugi, mille taga oleks pileteid müüdud, aga minu jaoks polnud kassat olemas, sest mind peeti patuseks. Koputasin luugile, mispeale see muutus olemasolevaks, aga võibolla oleks varsti jälle kadunud. Ütlesin kassapidajale, et tere, kuidas teil siin läheb.
0 vastukaja:
Postita kommentaar