Ungari ja Tšehhoslovakkia

„Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung. Journal of East Central European Studies“. 71. 2022. 2. Loetud Ungari ja Tšehhoslovakkia teemat.

Lugesin seda ajakirjanumbrit kahel päeval, esimene kord võis olla suve lõpul või sügise algul, teine täna. Vahepeal tuli raamatukogus käimisele paus sisse. Numbris on nii inglise kui ka saksa keeles kaastöid.

Lk. 289–291 kirjutatakse otsetõlkes Ungari konstitutsioonist viimase 700 aasta jooksul. Konstitutsiooni sünonüümiks peetakse tavaliselt põhiseadust, aga mujal on väidetud, et enne 18. sajandit riikidel põhiseaduseid ei olnud, siis on ehk sobivam sõnaraamatuvaste põhikord. 700 aasta sisse jäävad erinevad riigikorrad.

Lk. 310–311 kirjutatakse Budapesti tapatalgutest aastal 1944. Tapeti juute, nagu oli juttu ka varem vaadatud filmis. Sakslaste vägivalda olevat rohkem uuritud kui ungarlaste teostatut ja alati polevatki teada, kummast rahvusest toimepanijad olid. Mõtlesin, et see on vaadeldav ühe tsivilisatsioonide kokkupõrke vormina. Juute on olnud kergem hävitada, sest neid on vähem, aga viha on alates Jeesuse kui ristiusu rajaja ristilöömisest olnud vastastikune. Juute kaitsvad läänetsivilisatsiooni riigid pole seda alati teinud.

Lk. 325–326 kirjutatakse Ungari ajaloo kommunismijärgsest perioodist. Minu ettekujutuses on sellel ajajärgul demokraatlikum ja vähemdemokraatlikum periood, aga ajakirjas sellist vahet ei tehta, vaid näidatakse isegi järjepidevust hilise Kádári ajaga. Tean, et ametlikel andmetel võidab praegune valitsuspartei valimisi suurelt, aga ajakirja järgi on ühiskond poliitiliselt tugevalt polariseerunud. Juutide ja mustlaste küsimus olevat ka praegu päevakorral, samuti mainitakse naabermaade ungari vähemusega seotud probleeme.

Lk. 308–310 kirjutatakse Tšehhoslovakkia ala juutidest ja mittejuutidest natsismiohvritest, aga erinevalt teisel poolel sõdinud Ungari teemalisest kaastööst ei pöörata tähelepanu üldse kommunismiohvritele. Allikatena on uuritud kirju ja postkaarte. Mõtlesin, et ajalugu on paljuski kirjaoskajate ajalugu, kirjaoskamatut võidakse näidata tegelikust halvemas valguses.

Lk. 318–319 kirjutatakse kommunistlikust salapolitseist kolmes Ida-Euroopa riigis, sealhulgas Tšehhoslovakkias. Inglise keelde tõlkimisel võib mõni asi politseiks muutuda, aga vähemalt Eestis oli iseseisvumise taastamisel vahe, kas kasutada julgeoleku ja miilitsa või kaitsepolitsei ja politsei nimetust. Kirjutatakse, et igaühes neist riikidest oli salapolitsei erinev. Varem olen kokku puutunud, et jõule võidi keelata erinevalt, kas nimetus või ka kuupäev. Kommunismi kuritegelikuks kuulutada tahtjad on öelnud, et kommunistid on igal pool võimule tulles tapma hakanud. Konkreetsest diktatuuririigist rääkides leiab siiski verisemaid ja vähem veriseid perioode.