Täna käisin 22. korda sel talvel suusatamas. Eelmine kord oletasin, et suusa klamber on katki, aga kui jää viimased raasukesed olid vahelt ära sulanud, sai siiski veel saapa suusa küljest lahti. Et suusk jalas tänaval kõndimine ei korduks, oleks hea klamber jääkindlaks parandada või välja vahetada. 11 aastat tagasi sai pärast samuti 11 aastat kestnud suusatamispausi kodu lähedal poes klambrit vahetatud, aga kui ema sealt nüüd omaalgatuslikult uuesti küsis, öeldi, et nemad seda tööd ei tee, tuleb minna kaugemasse poodi. Kaugemasse ma vähemalt esialgu ei läinud. Täna näitas kraadiklaas akna taga pluss kaks, sellise ilmaga klambri vahele minev lumi ei jäätu.
Suusatamist alustades otsustasin, et täna ma sõidu ajal luuletusi ei loe. Selle asemel meenutan ajalugu. Tegin seda küll vaatlustega kordamööda. Kordasin läbi kõik autorid, kelle raamatuid ma olen koostanud, viimaseni jõudsin kodu suunas tagasi kõndimise ajal. Lugesin eile "Maalehe" kalendrist, et ühel neist autoritest oli eile sünniaastapäev. Ma mäletasin paremini, et eile oli lapsepõlvesõbra sünnipäev ja täna lapsepõlveaegse Ameerika presidendi sünniaastapäev.
Ükskord kirjutasin koolikirjandis, et ilm oli nii külm, et lumi krudises. Täna siiski krudises suuskade all sulalumi. Vaatasin, et enne mind suusatanu ei ole keppe väga kõrgele tõstnud, temast ei olnud lumele jäänud mitte ainult suusakepi augud, vaid ka aukude taha kepi mööda lund lohisemise kriipsud. Kanali taga oli käinud vist teine suusataja, sest aukude taga kriipse ei olnud ja augud olid suuremate vahedega, nagu ta oleks saavutanud suure kiiruse. Ühel hetkel paindus mul selg liiga taha ja ühte punkti jäi kerge valu sisse. Sõpruse sillale lähenedes lõpetasid suusad libisemise ja palju lund jäi alla kinni. Tagasi sõites hakkasid suusad uuesti libisema, algul üks suusk, pärast puhastamist ka teine.
0 vastukaja:
Postita kommentaar