Kõndisin metsas. Mõtlesin, mis seal on head ja mis halba. Mõtlesin, et see on hea, et siin on kuivenduskraavid, sest need viivad liigse niiskuse minema. Aga teisel hetkel võib see olla halb, sest niiskust ei ole kogu aeg ühe palju.
*
Algas klassikokkutulek. Istusin trepikoja moodi ruumis. Seal ei olnud rohkem inimesi kui teises otsas istusid Kati P. ja Lauri N. Nad vaatasid üksteisele otsa. Mulle selline tegevus ei meeldinud, aga ma ootasin, et võibolla läheb Lauri ära, sest ma tahtsin Katiga rääkida. Läbi ruumi hakkas kõndima muid inimesi. Ütlesin neile ühekaupa tere. Ühest inimesest ma polnud kindel, kas ta on Krister, aga ütlesin ikkagi tere. Mõtlesin, et võin hiljem küsida, kes ta on. Mul oli klassikaaslastest paberile ilmutatud fotosid. Tahtsin Tristanile näidata neid fotosid, millel tema peal on. Hakkasin näitama ja ühekaupa häälega ütlema, et sellel on ta peal ja sellel on ta peal. Ühel pildil oli ta küll peal, aga mitte pildistatuna, vaid joonistatuna. Ma ei tahtnud näidata, et ma olen teda joonistanud, seetõttu jätsin selle pildi vahele. Ühte teist joonistust kogemata näitasin, sest esimesel hetkel pidasin seda fotoks. Ütlesin, et sellest ei tea. Ma tõepoolest ei olnud kindel, kas olen joonistanud Tristanit või kedagi teist. Näitasin fotosid edasi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar