Tõlkimise eksam

Läksin ülikooli eksamile. Kodus oli tulnud tõlkida mitu teksti ja siin uuesti, et neid varsti vastama hakata. Küsisin, kas tõlkida tuleb samu tekste, mis kodus, või uusi. Vastus anti teist pidi kui ma algul aru sain. Aga võibolla öeldi nüüd valesti. Artur ütles, et tal ei ole tõlget kaasas. Tegelikult ta polnud ilmselt kodus ka tõlkinud. Istusin Reeliga ühes pingis. Ütlesin talle, et vanasti sain tõlkimise eest viie ja häälduse eest kolme. Reeli vastas: "Väga mõnus."

Kangilaski ja Gorbatšov

Kirjutasin ajaloolisti:

Eile lugesin "Postimehe" võrguväljaandest uudiseid kunstiajaloo õppejõu Jaak Kangilaski ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi surma kohta. Kangilaski kohta meenuvad mul järgmised asjad:

1. Kangilaski on avaldanud kunstiajaloo raamatuid ning sarjas "Maailm ja mõnda" raamatu "Norra. Maa, rahvas, kunst".
2. Tegin ülikoolis Kangilaskile kaks eksamit ja ühe arvestuse.
3. Kui kirjutasin kirja õppejõududelt saadud tagasiside kohta, jäi üks Kangilaski ütlus vahele, nähtavasti sellepärast, et õpinguraamatus tulid kahe kunstiajaloo õppejõu eksamid järjest.
4. Üldõppe loengukursuses rääkis Kangilaski erinevatest kunsti definitsioonidest ja ütles, et muuseumi omanik otsustab, mida ta kunstiks peab.
5. Eesti uuema kunsti loengukursuses pidas osa loenguid Kangilaski ise ja osadesse loengutesse kutsus külalisesinejaid.
6. Kui läksin selle aine eksamile, olin ma millegipärast ainus selle eksami tegija, kõik teised ruumis viibijad tegid mingit muud eksamit.
7. Kolmandaks tegin Euroopa uuema kunsti eksami, mille puhul Kangilaski hoiatas ette, et eksamil tuleb piltide äratundmise küsimus, seetõttu joonistasin loengutes slaidide kohta skeeme.
8. Kangilaski ütles, et kes vastust üldse ei tea, see ärgu midagi kirja pangu, huupi vastamine jätab halva mulje.
9. Vanema kunsti eksameid tuli teha veel Vaga raamatu abil, aga viimase eksami ajaks oli ilmunud Kangilaski enda raamat, mis oli huvitavamalt kirjutatud.
10. Ükskord saadeti ajaloolisti Kangilaski valimisreklaam ja sain pahandada sellega vaidlemise eest, teisel korral ise poliitiliste reklaamide saatmise eest.
11. Ühe konverentsi vaheajal istusin Püssirohukeldris Kangilaskiga samas lauas ja ajasin temaga juttu.
12. Kangilaski aitas toimetada ühe "Eesti ajaloo" köite kunstiajaloo osa, aga ei saatnud märkusi kirjalikult, vaid pidin need telefonikõne ajal kuulmise järgi üles kirjutama.

Gorbatšovi kohta meenub järgmist:

1. Gorbatšov tiitel valitsemist alustades oli NLKP peasekretär, hiljem võttis ta riigis kasutusele presidendi tiitli.
2. Gorbatšovi võimule saamisele eelnes kolme vana peasekretäri väikeste vahedega surm, hiljem kirjutati sellest ühes värsskroonikas umbes sõnadega: "Oli aeg, mil rida rauku / pandi Kremli mullaauku / kõigi oma pahedega / õige väikste vahedega".
3. Väliseestlase August Otsa raamatus oli kirjutatud umbes sama aastakümne alguses, et Eesti vabaneb, kui Nõukogude Liidus tuleb võimule noorem põlvkond, nii läkski.
4. Kritiseeritud on Gorbatšovi valitsemise varasema perioodi alkoholi vastast võitlust, aga mina olin selle poolt, sest ma olin näinud, kuidas joodik lapsevankri ümber ajab ja mulle oli alkoholi mürgisusest räägitud.
5. Gorbatšovi poliitikast on tuntumad märksõnad perestroika ehk uutmine ja glasnost ehk avalikustamine, ühes Ameerika Hääle saates väideti, et tulemas on veel kolmas sõna, mis käib kiriku ärkamise kohta.
6. Gorbatšovi ajal hakkasid toimuma rahva meeleavaldused, mõnel korral kasutati meeleavaldajate vastu jõudu nagu Tbilisis labidatega.
7. Gorbatšovi kohta kasutati hüüdnimesid nagu Gorba-Mihkel ja Gorbi.
8. Hruštšov ja Gorbatšov olid ainsad Nõukogude Liidu valitsejad kes ei olnud surmani võimul, Hruštšovi valitsusaja alguses oli lisaks mitmikvõim.
9. Aastal 2005 kirjutasin blogis lühidalt sarja "Persoon" tõlgitud Gorbatšovi elulooraamatust, selles meeldis mulle, kui kirjutati, et Gorbatšov arutas naisega kõiki loetud raamatuid.
10. Mul on riiulis rida brošüüre Gorbatšovi kõnede tekstidega endiselt läbi lugemata.

Avangus rünnakule

Täna mängisin Vint.ee-s välkmale matši tulemusega 1:1 ja minu reiting langes 4 punkti. Vastane eelistas mõlemas mängus kiirele vangerdusele rünnakut. Esimeses mängus võtsin ära kaks vastase vigurit, aga tema rünnak oli tugevam ja lõppseisus oli tal materiaalne paremus. Teises mängus oli lõppseisus raskete vigurite lõppmäng, millest ma ei saanud aru, kummal parem seis on, aga vastane alistus.

Malemäng kellaga

Läksime Toompeale. Isa ja ema suutsid minna püsti kõndides, aga mina pidin tippu jõudmiseks roomama hakkama. Kohale jõudes vaatasin, et teiselt poolt tulles ei oleks nii järsku kallet olnud.

*

Läksin välkmaleturniiril kokku Arieliga. Ma ei saanud algul käiku teha, sest arvutiekraanil ei olnud malelaud tervikuna nähtav. Pidi panema vaate protsendi õigeks, aga ma ei teadnud, milline oleks õige protsent. Lõpuks selgus, et laud on tervikuna nähtav protsendiga sada. Hakkasin käike tegema. Varsti hakkasin Arieli käsi kinni hoidma, et ta ei saaks käiku teha. Mõtlesin, et kui Arieli kell on lõpuni tiksunud ja ma olen ajaga võitnud, ei saa ma teda ikkagi lahti lasta, muidu ta hakkab ikkagi peksma.

Oletatav kirjasõbra kiri

Mulle öeldi söögiajal, et mulle on kiri. Pille hakkas seda kirja lugema. Ütlesin, et võõraid kirju lugeda ei ole viisakas, ja võtsin talt selle ära. Kiri oli justkui Helinalt, aga võis olla ka võltsitud. Käekiri oli natuke muutunud, minu nime asemel oli algul kirjutatud Kristeri nimi ja minu tänava nime asemel Pika tänava nimi, seejärel olid tehtud parandused. Läksin lugesin kirja teises toas, söömine jäi vahepeal pooleli. Kirja lõppu jõudes ma polnud taas kindel, et autor on Helina, sest alla oli kirjutatud mitu muud nime.

Kahe loengu vahel

Henn õppis minu laua külje peal. Oleksin tahtnud ise laua taha istuda, aga mõtlesin, et kuskil peab Henn ka õppima. Olin viimases loengus nimetatud nimed tabelina välja kirjutanud ja õppisin neid pähe. Lõpuks tuli meelde, et ma oleksin pidanud enne pähe õppimist nimede õige kirjapildi välja otsima. Õppejõud oli loengus minu konspekti vaadanud ja öelnud, et see pole mingi konspekt. Olin vastanud, et ma ei näe tahvlile ja ei jõua kiiresti kirjutada, aga teiselt poolt on mul hea mälu ja fantaasia. Täna oli jälle selle õppejõu loeng. Mõtlesin, kas ma tahangi sellise õppejõu loengusse minna. Aga otsustasin, et lähen ikka. Selleks pidin väljuma kodust õigel kellaajal. Arvestasin, et kui täna esimest tundi ei ole ja lähen kooli teiseks tunniks, siis pean väljuma kell kaheksa, niikaua võib õppida.

Foto aastapäevaks

Henn ja Tõnu ütlesid, et mul tuleb aastapäev, ma võiks neid sel puhul pildistada. Mul lähenes listi aastapäev, võibolla nad arvasid, et midagi muud. Tegin siiski foto ära. Mõtlesin, et selle fotoga võiks teha blogi ajaloorubriigis aastapäevasissekande, aga sel päeval tuleb blogisse rohkem inimesi ja siis nad vaatavad kohe esimese asjana, et ma kirjutan teemast mööda, see foto ja selle kommentaarid ei ole ajalugu. Esialgu ma pildistamise tulemust ei vaadanud, aga kui vaatasin, siis olid Henn ja Tõnu pildil liiga udused. Võibolla oleks tulnud uuesti pildistada. Aga vaatasin, et seda ei ole vaja siiski teha, sest pildil on rohkem inimesi, on näha inimeste paiknemist ja kõik näod udused ei ole. Õpetaja Suuman kiitis, et Henn on tubli valitsuse liige. Leidsin seose, et kui Kama oli minister, siis Suuman teda üldse ei kiitnud, vaid laitis.

Õunaaeg ja lõunaaeg

Iga maalkäimisega on maha kukkunud õunade kogus kasvanud. Kahel eelmisel korral korjasin õunu lõunasöögini, täna pärast lõunasööki veel jätkasin. Eelmine kord sorteerisin õunu pärast korjamist, sel korral võtsin kohe kaks ämbrit, ühte korjasin paremaid ja teise vähem kõlblikke õunu. Mõlemat ämbrit tuli korduvalt tühjendada. Ülemisel pildil on need õunad, mis jäid ära viskamata. Alumisel pildil on kõrge taim, mille nime ma pildistamise ajal ei teadnud, aga kodus oletati, et tokkroos.

Täna poes mõtlesin, et ostaks kaasa mingi asja, mida eelmistel kordadel ei ostnud. Valisin selleks pudingi. Aga maal kotti avades selgus, et varasemast kotti jäänud Saaremaa vee pudeli kael oli pudingitopsi kaane purustanud ja pudingit oli kilekotti voolanud. Kilekotist mujale ranitsasse polnud seda läinud, kuigi kilekott oli vana ja auklik. Muu toit oli korras.

Ungarikeelne sõnamäng

Lühivideos aadressil https://www.youtube.com/shorts/JPfwtGxVZQ0 , mille üks esimesi vaatajaid ma olin, esineb sõnamäng. Peking on Hiina pealinn, aga 'pék' tähendab ungari keeles 'pagar' ja 'ing' tähendab 'särk' või 'pendeldama'. Sõnaga 'pék' riimuv 'kék' tähendab 'sinine'. Video esimene lause on ungari ja teine inglise keeles, lausete kogutähendus on: "Peking, sinine särk, roheline särk. Ma olen Hiinast." 

/TÄIENDUS: Eesti keeles oleks kõlalt sarnane lause: "Peking, leping, doping."/

Maleprogrammi käivitamine

Lugesin ühest ilukirjanduslikust raamatust, et nägin ühes ruumis ühte võõrast naist, olin nõus temaga tuttavaks saama ja enne seda olin kirjutanud Helinale, et me võiks harvem kokku saada. Mõtlesin, miks ma raamatusse sellist jama olen kirjutanud, Helina on alati kõige tähtsam olnud.

*

Ema ei osanud hästi malet mängida, aga soovitasin, et arvutiprogrammi algaja tasemega võiks ta mängida. Algaja tase on natuke tugevam kui juhuslikud käigud. Tahtsin soovitatud taset käivitada, aga ei saanud enam aru, milline on algaja tase. Otsustasin, et võtan järjekorra numbri järgi, et käivitan tugevuselt teise taseme. Olin lootnud, et see käib kiiresti, aga enne kui sai malet mängima hakata, käivitus siiski avavideo. Märkasin, et olen emaga rääkinud ajal, kui tal käib telefonikõne. Jäin vait, aga olin telefonile nii lähedal, et minu hingamine võis ikkagi ära kosta.

*

Ütlesin, et tegin kaussi toiduainetest kompositsiooni. Küsisin, kas kausi peale maalitud lilled on ka kompositsiooni osa. Hakkasin võtma nagu varasematelgi kordadel toidu avamiseks haamrit ja tange, aga sel korral valisin välja suuremad kui eelmistel. Aga ema ütles, et kaussi ei olegi vaja teise tuppa viia, las see jääb siia.

Inimesi võitsin

Täna võitsin Vint.ee-s mõlemad välkmalepartiid. Esimeses mängus olid mul valged, ettureid oli rohkem minul, aga vastane ründas. Viimasel käigul kaotas ta veel materjali ja järgmisel hetkel ületas mõtlemisaja. Kuna ta kordusmängu ei soovinud, logisin vahepeal välja ning käisin nõusid pesemas. Tagasi pöördudes mängisin teise partii teise vastasega mustade nuppudega. Vastane pani avangus viguri ette ja alistus. Lõpetades oli minu reiting 1990, mis on minu maletrenni mineku aastaarv.

Kunstiajalugu ja inglise keel

Vaatasin, et maja seina äärest on võlukäik kinni aetud. Alles hiljuti olin ma seal istumas käinud.

*

Lugesin kunstiajaloo raamatut ja saatsin jupikaupa lugemistulemusi listi. Listilugejad võisid vaadata, et küll ma töötan põhjalikult. Raamatu alguses kirjutati vanemast kunstiajaloost pealiskaudselt, aga kui natuke uuemasse aega jõuti, oli ühe kunstniku loomingu kohta palju pilditahvleid. Ma ei teadnud, kas tagapool tuleb selliseid tahvlite seeriaid veel või raamat ainult ühe kunstniku põhjalikult tutvustamisega piirdubki. Õpetaja pani minu lähedale istuma rea inimesi. Ütlesin, et mul pole teisi inimesi näha vaja. Tundus, et minuga samas pingis istub Reeli. Käisime juba teist korda ülikoolis ja ma poleks muidu kindel olnud, et see on Reeli, aga õpetaja lasi inglise keele harjutust esimesena lugeda temal ja nimetas teda nimepidi. Reeli pakkus, et esimese küsimuse vastus on psühhiaatriahaigla. Õpetaja kommenteeris, et selline vastus tuleb teise inimese vaatlemisest, mitte psühhiaatriahaigla vaatlemisest. Õpetaja andis igaks vastuseks valmistumiseks üsna palju aega, aga muidu ma polekski sellega toime tulnud. Kui mina pidin ühe küsimuse vastuse ütlema, pakkusin vastuseks jõuluvana. Õpetaja ütles, et muud võimalust ei ole. Mulle tundus, et Reeli nihkub mulle lähemale. Võpatasin ja nihkusin eest. Reeli küsis mult, kus järg on. Mõtlesin natuke ja siis oskasin vastata.

Ratsu 4. real

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 d6 3. Ob5+ Rc6 4. 0-0 Od7 5. d4 Rd4 6. Od7+ Ld7 7. Rd4 cd 8. Ld4 e5 9. Ld3 g6 10. Vd1 Rf6 11. c4 Vc8 12. b3 Rg4 13. Oa3 h5 14. Od6 Vd8 15. c5 Lc6 16. f3 Od6 17. cd Lb6+ 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 43 minutit 56 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 45 sekundit. Matši seis on 3,5:3,5.

Hammaste saatus

Mul üks hammas suus logises ja tuli välja. Selle peale hakkasid logisema ka teised hambad. Välja tulnud hamba koha kõrvalt tuli välja ka silmahammas koos juurega. Ja nüüd muutus nähtavaks, et ka sellest järgmine hammas oli õõnes. Ilma osade hammasteta oli raskem närida.

Ungarikeelne riim

Üks ungarikeelne riim on: „Jó ember a hóember.“ Eesti keeles tähendab see otsetõlkes: „Hea inimene on lumemees.“ Võiks tõlkida ka riimiga: „Hää mees – jäämees.“

Haiguslood võrgus

Elekter läks ära, tundus, et vale liigutuse tõttu. Erinevad inimesed proovisid seda tagasi saada. Uksest tuli sisse üks võõras mees, kes sai elektri tagasi, aga ainult korraks, siis läks see uuesti ära. Hakkasin põgenema. Pärast sain teada, et arvutiga ei saa enam kuskil mängida, sest kõik mängukohad olid omavahel ühendatud. Kui üks neist nässu läks, olid kõik nässus.

*

Tahtsin arvutis vaadet suuremaks panna, aga vaade reageeris ainult osadel kordadel nii nagu kirjutatud. Vaatasin, et internetist on võimalik vaadata psühhiaatrite kirjutatud haiguslugusid. Soovitati küll, et ärge neid edasi rääkige. Minu nimi oli haiguslugude nimekirjas toodud. Selgus, et selle klikkimisest ei piisa, tuleb sisestada ka isikukood. Mõtlesin, et ma ei hakka parem lugema, muidu saan kindlasti teada, et psühhiaater on midagi valesti sisestanud. Aga kellegi maine kahjustamiseks ei pidanudki haiguslugu lugema, vaid piisas, et oli näidatud, mis arsti juures ta on käinud. Üks naine arvas, et võrdlus minu ja Kasparovi vahel tuleb kõvasti minu kahjuks. Vastasin, et ma olen Kasparovist rohkem luuletusi kirjutanud. Naine ütles, et luuletusi küll, aga males ma Kasparovile vastu ei saa. Vastasin, et ma võin talt mõnes mängus viigi saada, ma olen arvutiprogrammi suurmeistri taset võitnud.

Maalkäik autoportreedega

 

Täna maalesõidu buss pidurdamiste ajal värises nii kõvasti, et kartsin, et kõik bussis olnud inimesed said ajupõrutuse. Maal oli aiatööd täna rohkem kui eelmine kord, aga liigutused olid justkui kiiremad, nii et sööma hakkasin eelmisest korrast veerand tundi varem ja pärast sööki lugema pool tundi varem. Fotosid tegin ka suurema arvu. Esimesel fotol on autoportree automaatrežiimiga ja kolmel järgmisel autoportree režiimiga.

Ühel hetkel nägin, et kaselehed tuule käes värisevad ja tamme lehed ei värise. Aga pärast bussipeatuses nägin, et haavalehed värisevad kõvemini kui kaselehed. Kuulsin, kuidas kaks erinevat liiki lindu justkui omavahel rääkisid. Nad tegid kumbki erinevat häält täpselt kordamööda ja mitu korda järjest. Tagasisõidu buss oli paremas seisukorras kui maalesõidu buss.

Naljade kasulikkus

Helina küsis mult, kas hooldekodus saab kogu aeg ajalehti lugeda. Vastasin, et ei saa, seal on ajalehti nii vähe, et need saavad nelja tunniga loetud. Aga lisaks ajalehtedele on seal veel vanaema raamaturiiul. Helina vahepeal ähvardas mind, aga loodetavasti oli see nali. Olime hakanud Helinaga üksteisele nalju tegema. Tänu sellele võis sõprus igavesti kesta, nagu vanasti Kristeriga. Võis ka olla, et ühel päeval ütleb Helina, et teda on naljategemine ära tüüdanud. Kõndisime suurema inimrühmaga mööda teed. Selles rühmas kõndis teiste hulgas Putin. Helina ütles Putinile, et Putin ei tea, kui vägev vastane tal minu näol on. Jäin Helinaga kahekesi. Ta peitis kuskile ära ja hüüdis, et ma teda üles otsiksin. Arvatavasti peitis ta põõsastesse, aga ma ei näinud teda ja ei saanud hääle suunast aru. Lõpuks sain aru, et olen juba liiga kaugelt otsima hakanud, sest hääl enam ei kosta. Mõtlesin, et ma ei taha igavesti otsida. Pöördusin tagasi ja hüüdsin Helinale, et ta tuleks nüüd peidukohast välja, ma ei leidnud teda, tema võitis. Helina tuli peidukohast välja ning hüüdis mulle ühe sõna ja hakkas eest ära jooksma, et ma teda püiaksin. Pidi oskama võõrkeeli, et aru saada, et hüütud sõna käis minu kohta.

*

Olime saalis, osa rahvast oli saali põrandal ja mina koos teistega rõdul. Tehti ettepanek, et nüüd hakkame hääletama. Seepeale suunduti rõdu sammaste varjust rõdu servale, et oleks näha, kuidas me hääletame. Loengupidaja rääkis ja teised konspekteerisid. Öeldi, et müsteeriume mängiti kolm korda, loetledes need korrad. Ma ei pidanud vajalikuks neid üles kirjutada ja ka ei püüdnud öeldut täpselt kinni, aga Medijainen ütles, et ma selle üles kirjutaksin. Algul ma ei võtnud kuulda, aga siis sain aru, et nähtavasti ta esitab eksamil just selle küsimuse. Leidsin slaidilt üles koha, kus öeldi, et islami perioodil mängiti müsteeriume kolm korda.

Moepõhjendus

Kirjutatakse, et sõdade eesmärk on geenide edasiandmine. Ei usu. Geenid on alles hiljuti avastatud, aga sõdu peeti juba ammu.

Riigipüha unenäod

Ühes raamatus läksid kaks inimest kaubanduskeskusesse ja kõndisid trepist üles. Üks kõndis ees ja teine järgnes talle. Aga eeskõndija jättis teise inimese maha. Ta tegi seda täiesti külma näoga. Rohkem nad ei kohtunud.

*

Minu toas elas uus inimene. Käisin sageli tema voodi kõrval seismas. Aga täna hakkas ta mind ära ajama. Keerasin näo teises suunas, aga sellest talle ei piisanud. Andsin talle kõrvakiilu, öeldes: "Lastekasvatus". Mõtlesin, et seda ei oleks ma pidanud ütlema, nüüd talle võis meenuda loosung: "Ära löö last!" Läksin küsisin emalt uut voodilina, öeldes, et vana lina läks märjaks. Ema küsis, kellel läks märjaks. Vastasin, et kõigepealt külalisel ja seepeale ka minul.

*

Üks inimene tegi ühe huvitava postituse. Lisasin ta jälgitavate nimekirja. Erinevalt teistest jälgitavatest polnud mul tegelikult plaanis rohkem tema postitusi vaadata, aga ma ei tahtnud kedagi nimekirjast kustutada. Kui tema oleks mind kustutanud, oleksin mina tema alles jätnud.

*

Gorbatšov tegi visiidi Eestisse. Ustav arvas, et kui Gorbatšovi auto liigub kiirusega kolm kilomeetrit tunnis ja täpselt ette välja kuulutatud marsruuti mööda, võidakse teda rünnata. Eestis elavad venelased võisid Gorbatšovi vastu mässama hakata, sest nad olid rohkem Putini toetajad. Ustavile tundus kahtlane, et visiidist tehti reportaaže nii suurte vahedega. Läksime rõdule. Seal olid kassid. Seletasin, et need pole meie, vaid naabrite kassid, meie peal ja kõrval olevate korterite omad. Siis vaatasin, et kassid ronivad mööda seinu kaugematelegi rõdudele. Ütlesin, et tegelikult on need terve meie maja kassid. Mõni inimene pidas ennast mõne kassi omanikuks, aga kassid moodustasid sellest sõltumata omavahel kasside kogukonna. Mõtlesin, et ei ole võimatu kassidelt marutõbe saada, aga vast ei ole seda siiski praegu liikvel.

*
Kirjutasin magistritööd. Selleks tegin bakalaureusetööle juurdekirjutusi ja veel rohkem lühendasin seda. Jõudsin tööga lõpule. Bakalaureusetöö oli olnud 80 lehekülge ja magistritöö tuli 50 lehekülge. Mõtlesin, et loodetavasti on uues töös rohkem järeldusi, aga võibolla ma unustasin neid nii palju sisse kirjutada nagu ma kavatsesin. Mulle võidi kaitsmisel öelda, et ajaloo eesmärk ei ole poliitika tegemine. Sellele oleksin vastanud, et kõigi eesmärk ei ole, aga osadel ajaloolastel on. Kui keegi veel selle üle vaidleb, siis ma kutsun Mart Laari. Siis mulle tuli meelde, et minu töö on haridusmagistri töö pikkusega, teadusmagistri töö peaks olema pikem. Minust oleks ülikooli alustamise aasta järgi võinud saada teadusmagister, aga ma ei teadnud, kas selline õpe oli veel olemas ja kummas õppes ma olin.

Madu duširuumis

Olime kooli duširuumis. Ühe nagi küljes rippus madu. Duširuum jäi tühjemaks, peale minu oli seal veel üks inimene. Madu läks ühe jalanõu sisse. Ütlesin, et ta tuleb sealt välja võtta, muidu duširuumi tagasi tulija paneb jalanõu jalga ja madu hammustab. Ütlesin, et tuleb kutsuda bioloog või kooliarst.

Sünnipäev doominoga

Täna tähistasime ema sünnipäeva. Tõnu palus, et ma Suvele täheklotse näitaksin. Ühe klotsikastis oleva lapiku klotsi peale oli kirjutatud "DOOMINO" ja Suvi küsis, mida see sõna tähendab. Näitasin, et kastis on doominoklotse ka. Suve soovil hakkasime seda mängu mängima. Vahepeal mängisime liiklusmärkidega ja vahepeal loomapiltidega klotsidega. Ma täpselt ei mäletanud, milliste reeglite järgi vanasti mängitud sai, aga kehtestasin mingid reeglid. Kolmandana liitus mänguga ka Tõnis. Kui mina ja Suvi olime mõlemad juba võitnud, ütles Suvi, et Tõnis peab ka võitma. Seepeale Tõnis võitiski.

Päiksevangis

Kuumus ründab, kuumus tapab,
inimesed maha matab.

Väldi sa ja karda kuuma,

vedelikuga end nuuma.

Kuumus pruugib tulirelva.

Kuidas saan ma sõita Elva?

Nädala seis pöördus

Täna võitsin Vint.ee-s kõik neli partiid ja nüüd on nädala tulemused malepartiides minu kasuks 4:3. Kõik tänased mängud olid mittereitinguarvestuslikud. Esimeses täna mängitud tavalise välkmale partiis võitsin kõigepealt etturi ja siis jätsin ette viguri. Mängisin edasi, ka vastane jättis viguri ette. Mul oli nüüd taas ettur rohkem ja ähvardasin ära võtta ka teist, vastane lõpetas käikude sooritamise ja lasi kellal lõpuni tiksuda. Järgnes Fischeri male partii. Vastasel oli vangerdamisvõimalus rikutud, aga ma ei saanud aru, miks ta alistus. Tuli veel kahepartiiline tavalise välkmale matš. Vastane tegi mõlemas mängus üsna palju vigu, sain mõlemas mängus materiaalse paremuse ja panin mati. Esimene neist mattidest tuli lõppmängus ja teine varem. Pärast mängimise lõpetamist avastasin, et mulle on tulnud Vint.ee kaudu korduvalt kirju selle kohta, et ma olen Fischeri male edetabeli liider ja see annab mulle mingit krediiti, aga ma ei mäleta, mida see krediit annab.

Asjad sillal

Kohtusin tänaval Mälliga. Esitasin talle paar küsimust. Küsisin, kas Esindamata Rahvaste Organisatsioon veel tegutseb. Mäll vastas, et peaks tegutsema, aga varjatult. Läksime koos ülikooli õppehoonesse loengule ja istusime auditooriumis kõrvuti. Meie ees istus üks tüdruk, kellega Mäll juttu ajama hakkas. Mõtlesin, et kui Mäll räägib, siis mina ei pea rääkima, mina ainult jälgin tüdrukut.

*

Olin internetti riputanud endast paar fotot, kus seisin ilma särgita vees. Praegu jätsin oma asjad sillale ja läksin kaugemale. Kui silla suunas tagasi kõndima hakkasin, mõtlesin, et mul on samm väga aeglane, sest ma kõhklen, kas selles suunas minna. Aga samm jäi aeglaseks ka siis, kui ma enam ei kõhelnud, ma ei suutnud jalgu paremini liigutada. Kui sillale tagasi jõudsin, nägin, et keegi võõras on vahepeal midagi minu asjadega teinud. Ütlesin, et mul läks meelest, et kurjategijad on olemas. Võõras oli midagi minu õpinguraamatusse kirjutanud. Ütlesin, et loen seda ainult juhul, kui raha ja dokumendid on alles. Isikutunnistus oligi alles ja ka vähemalt osa raha, kuigi ma ei mäletanud, kui palju mul seda enne oli. Vaatasin nüüd õpinguraamatu juurdekirjutusi. Võõras oli sinna kirjutanud halvemaid hindeid kui õppejõud olid mulle päriselt pannud, aga võltsitud hinnetele lisatud kommentaarid olid üsna naljakad.

*

Tahtsin minna lasteaia õuele, aga ei teadnud, kas tohib. Vaatasin, et see peab olema lubatud, sest kogu selle tänavalõigu jalakäijate liiklus on suunatud lasteaia õuest läbi. Aga mina ei tahtnud lihtsalt läbi kõndida, vaid lasteaia õues istuda, võibolla see oli keelatud. Läksin lasteaia hoonesse sisse ja olin seal ühes ruumis üksi. Olin aluspesu väel, aga mõtlesin, et ma panen ikka korralikult riidesse, muidu võib mõni naine vannitoast ilma riieteta välja tulla. Hakkasin pika varrukaga särki selga panema. Ruumi saabus kaks meest ja lasteaialapsi. Üks mees küsis mult, kes mina olen. Vastasin, et ma olen Uue tänava elanik. Lisasin pausi järel, et ma pole lapsena lasteaias käinud, ma tulin täna esimest korda. Parandasin, et ma polnud küll lapsena ametlik lasteaialaps, aga kui lasteaialapsed magasid, käisin lasteaia õuel mängimas.

"Ajalooline Ajakiri" 175/176

„Ajalooline Ajakiri“. 2021, 1/2 (175/176).

Triin Tark kirjutab emakeelsest kooliharidusest maailmasõdadevahelises Eestis. Tol ajal võetud põhimõte, et iga laps peab saama õppida emakeeles. Vähemusrahvuste puhul oli see ainult õigus, aga eestlaste puhul kujunes ka kohustuseks. Artiklist ei selgu, kuidas suhtuti neisse, kes olid küll Eesti kodanikud, aga elasid välismaal. 1930. aastatel eesti keele pealesurumine süvenes. Artikli autor ei tundu pidavat kõige õigemaks, et eestlastesse ja vähemusrahvustesse suhtuti erinevalt. Aga minu meelest kui eesti keel oli riigikeel, siis ta ei pidanudki kõiges vähemuste keeltega võrdne olema. Huntington ja Sorokin on näidanud, et erinevused põhjustavad konflikte, nagu koolikiusamine tabavat neid, kes teistest õpilastest erinevad, kasvõi keskmisest parema õppeedukuse poolest. Konflikte sünnitab ka erinev keeleoskus.

Artiklis esineb mõiste ’ümberrahvastamine’. Võibolla on see tsitaat omaaegsest keelest, minule tundub tänapäeva keeles siiski õigem vorm ’ümberrahvustamine’.

Anu Raudsepp kirjutab õigeusu piiskop Platoni tegevusest aastal 1918. Platon oli eestlane ja seetõttu olevat ta olnud kirikuskäijate hulgas muust rahvusest vaimulikest populaarsem. Platoni jutluse ajal olnud kirik kuulajaid puupüsti täis. Artiklis ei öelda, kui palju muul ajal inimesi kirikus käis, aga arvatavasti samuti rohkem kui tänapäeval, kuigi praeguseks on õigeusu kirik luteri kirikuga võrreldes kasvanud. Varem on räägitud, et eestlased vaatasid kultuuriliselt sakslastele alt üles ja venelastele ülevalt alla, aga tuleb välja, et nad polnud kirikus saavutanud eelisseisundit ka venelaste suhtes.

Artiklis on uus avastus, et Saksa okupatsioonivõimud lubasid vaimulikul sõjavaenlase territooriumil käia. Kui keegi üle piiri lasta, saab kaasa anda spionaaži või diplomaatia lisaülesandeid.

Ott Koor kommenteerib aruannet Petserimaa kohta aastast 1927 ja trükib selle uuesti ära. Aruandele on kommentaare lisanud eesnime tähte pidi välja toodud S. Sommer. Võibolla ma sain valesti aru, aga mulle tundus, nagu artikli autor ei teaks, kes S. Sommer on. Teda polnud joone all erinevalt mõnest teisest nimest seletatud ja üks lause artiklis tundus viitavat tausta mitteteadmisele. Mina olen kirjutanud ülikooli esimesel kursusel õppejõud Võime piirimaade poliitika loengukursuse raames referaadi „EELK materjalid Samuel Sommeri fondis“. Ilmselt on artiklis juttu sellest samast Sommerist.

Artiklis kirjutatakse tolleaegsete Petserimaa Nõukogude-meelsusest. Varem olen ma lugenud vanast Petserimaa lehest Vene valgete emigrantide komitee tegevusest. Ka ajakirjas uue artikli järel tulevas vanas dokumendis on juttu nii valgetest kui ka punastest venelastest. Aga tõenäoliselt mõnele venelasele oleks nii valge kui ka punane Venemaa olnud Eesti rahvusriigist parem.

Toivo Kikkas arvustab Eesti sõjaajaloo teemalist artiklikogu. Arvustaja arvab, et artiklite autorite nimed on nii kuulsad, et ei vaja tutvustamist. Ma loen ajalugu süstemaatiliselt, aga mulle siiski mõni mainitud nimi ei tundunud üldse tuttav ja vähemalt ühe kohta ei tulnud muud peale nime meelde.

Marten Seppel on kirjutanud nekroloogi Aleksander Loidi kohta. Ta viitab Loidi arvamusele, et humanitaarias on artikkel parem kui paks raamat. Ma siiski kahtlen selles. Kui ma lugesin hiljuti Zweigi mälestusi, oli mul lõpetades nii raamatu alguse kui ka lõpu kohta piisavalt meeles, et mitte kokkuvõtet kirjutama hakates eelnevalt märkmeid üle lugema hakata, aga praegu lõpetatud „Ajaloolise Ajakirja“ puhul lugesin märkmed üle, et tuletada meelde, mis teemal artikleid eespool oli.

Teele Saar kirjutab 19. sajandi laevandusest. Artiklit lugedes mõtlesin, et on vastandatud meremehi ja maarotte, aga ilmselt firmat juhtiv laevaomanik või meremehe perekonnaliige ei pruugi merel käia.

Esikaanel on pilt laevast, millel tõuseb korstnast suitsu ja on ka mastid, aga mastide küljes pole purjeid. Mastidest on kasu nii palju, et nende tippudes lehvivad lipud.

Kuumus ja kaotused

Täna kaotasin Vint.ee-s mõlemad välkmalepartiid. Esimeses mängus arendasin küll vigureid kiiremini, aga vastane avas h-liini, kombineeris seal vankri ja lipu tulejõudu, lükkas etturi g6 ja pani käiguga Lh8 mati. Teises mängus sama vastasega panin varakult ette viguri käiguga Rh4 ja paar käiku hiljem alistusin.

Rongisõit sõja ajal

Ukrainas käis sõda. Tahtsime sõita rongiga ukrainlaste käes olevast Lääne-Ukrainast venelaste käes olevasse Ida-Ukrainasse. Võibolla olid küll Ida-Ukrainas kõik majad nii puruks pommitatud, et poleks kuskilt peavarju leidnud. Läksin vaksalihoonesse. Seal ei tohtinud laetuld põlema panna, sest sõja ajal pidi maja olema pimendatud. Öeldi, et sõidu ajal meie rongi pommitatakse, võimalik, et me saame pihta ja surma. Osad rongis viibijad võisid surma saada ja osad sihtkohta pärale jõuda. Mul tekkis küsimus, kuidas rongid üldse sõja ajal sõita saavad, raudtee võib olla puruks pommitatud. Aga nähtavasti suurem osa pomme ei tabanud sihtmärki. Rongis üks sõitja ütles, et need, kes on sõjas ainult üks kord haavata saanud, istuvad kõige ette. Teisele sõitjale tundus selline lause kohutav ülbus ja ta kägistas ütleja surnuks. Ta tahtis surnuks kägistada ka teist ettepoole istunut, aga kui öeldi, et tema küll milleski süüdi pole, siis jättis ellu. Sõidu ajal pandi tähele, et tagumised vagunid liiguvad aeglasemalt kui esimesed. Seetõttu haagiti tagumised vagunid rongi küljest lahti ja esimesed sõitsid kiirendatud tempos eest minema.

*

Olin magistritöö kaitsmise ruumis ja kirjutasin magistritööd. Magistritöö oli bakalaureusetööga kattuval teemal, aga ma vanast tööst ühtegi lõiku ei kopeerinud, vaid kirjutasin kõik uut moodi. Uus töö tuli lühem, natuke alla kahe lehekülje. Mõtlesin, et võibolla peaks selle veel pikemaks kirjutama. Aga kaitsmise alguse kellaaeg jõudis juba kätte, kui ma oleks veel edasi kirjutanud, oleks mul töö täna kaitsmata jäänud. Raido ütles, et tal läks ettekanne liiga pikaks. Küsisin, kui pikaks. Ta vastas, et 17 lehekülge. Ütlesin, et seda ei jõua ta kunagi ette kantud.

Nuppude mängutulek

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 c4 7. 0-0 Rc6 8. b3 b5 9. Rc3 b4 10. Rb1 c3 11. Ob5 Lb6 12. Oc6+ Lc6 13. a3 a5 14. ab ab 15. Va8+ La8 16. Rh4 Re7 17. g4 Og6 18. f3 h5 19. Og5 hg 20. Oe7 Oe7 21. Rg6 fg 22. Ld3 Vh6 23. Lb5+ Kd8 24. fg Kc7 25. Vf7 Kd8 26. Lb6+ Ke8 27. Le6 Lb7 28. Vg7 Ld7 29. Vg8++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 32 sekundit, mustal 1 tund 35 minutit 56 sekundit. Inimene juhib matši 3,5:2,5.

Punker ja maja

Ehitasime metsa punkrit. Mõtlesin, et aga võidakse öelda, et võõrale maale punkri ehitamine pole lubatud, ükskõik, kas see on riigi- või eramaa. Kohale saabus politsei. Põgenesin punkri akna kaudu. Eemaldudes nägin, et punker, mida ma olin enda meelest ehitanud keset metsa, asus tegelikult keset linna, kuigi puude vahel. Jõudsin Pireti ja Kerstini majani. Vaatasin nende akna poole ja nägin aknast nende isa. Kui asukohta vahetasin, muutusid nähtavaks ka Kerstin ja tema ema, kes akna all laua taga sõid. Mõtlesin, et läheks Kerstinit välja kutsuma. Aga mõtlesin ümber, et ma ei lähe, sest praeguses vanuses meeldib mulle üksindus.

Pilk kellale

Mängisin turniiril Peeboga välkmalet. Peebo lootis kõik mängud võita, mina lootsin, et mind ta ei võida. Tahtsin vaadata, kui palju on veel mõtlemisaega jäänud, aga ei leidnud kella. Küsisin, kus kell on. Selgus, et olime mänginud seni ilma kellata. Nüüd Peebo pani meile lauast kaugemale kella ja keeras kummalegi viis minutit mõtlemisaega.

Eriarvamused kirjandiga

Kirjutasime õpetaja Mitile kirjandi. Ta andis kirjandid tagasi. Minu hinnet oli ta alla võtnud, põhjendusega, et mul on laused liiga pikad. Olin solvunud ja vaikisin. Ma olin elukutseline kirjutaja ning tahtsin moodustada lauseid enda loomuliku pikkusega. Minu arvates hinnete panemine ei saanud olla ühepoolne. Mitt ütles, et mul esines kirjandis üks sõna, mida ta ei tundnud, aga ta vaatas raamatukogus järele, et selline sõna on tõesti olemas.

Koroona-eelsed märkmed

International Review of Social History. Volume 64, issue 1, April 2019. Loetud leheküljeni 92.

Täna juba viidatud ajakirja järgmist numbrit lugesin ülikooli raamatukogu remondi ja 2020. a. koroona eriolukorra vahelisel ajal. Tegin vaheaja juba enne eriolukorda, et vahepeal tõlkida samas lugemissaalis ungarikeelseid materjale, aga nüüd pole kavas enam selle numbri lugemisega jätkata. Märkmeid on rohkem kui varasema numbri kohta, seetõttu tsiteerin neid lühendatult:

„ /…/ Sisukorrast vaatasin, et selle ajakirja geograafia on laiem kui Uusaja Ajakirjal. Esimene artikkel oli kohe Uus-Meremaa maooridest. /…/ ka nüüd lugema hakatud artikli autor nimetab ennast marksistiks. Kui ta peab seda vajalikuks öelda, siis jääb ikkagi võimalus, et kõik selle ajakirja autorid marksistid ei ole. /…/ Ka nüüd loetud artikli autor otsib just seda, mis on halvasti. Herder oleks võibolla kiitnud, et maooridel on huvitav keel nagu kõigil rahvastel, indiaaniromaanidest olen indiaanlaste kiitmist lugenud, aga nüüd lugesin maooride kiitmise asemel nende rõhujate halvustamist. Eurooplased küll ongi pärismaalastele liiga teinud. Aga ei saa siiski öelda, et marksistid on suurimad rõhutud rahvaste sõbrad, eestlasi on marksistid rõhunud. Eesti iseseisvuse taastamist toetasid kapitalistid, mitte kommunistid. /…/

Kirjutati maooride streikidest. Mõtlesin, et rohelisena võin ma kliimastreike ka pooldada. Aga kliimastreik peaks olema suunatud tarbimise vähendamisele, osad streigid on mõeldud palga suurendamise nõudmiseks, mis suurendaks ka tarbimist. Võibolla roheliste streigid on mõnes mõnes mõttes ka tarbimise nimel, et maailma saaks kauem tarbida. /…/

Alustasin teist artiklit, mis rääkis soolisest ebavõrdsusest Lõuna-Aafrika Vabariigis. Selle ajakirja lugemiseks valimise esialgne põhjus oli sotsioloogia ja sotsiaalajaloo võrdlemine. Jõudsin järeldusele, et selle ajakirja sotsiaalajalugu on vasakpoolsem kui Sorokini sotsioloogia. Sorokin tahtis revolutsioone ära hoida, aga ajakirja seni loetud artiklid tahaksid justkui revolutsioonide puhkemisele kaasa aidata. /…/

Artikli autorile on tähtis rassiline ja sooline võrdsus. Kui eri soost inimestele makstakse erinevat palka, nimetab ta seda diskrimineerimiseks, aga kõigi võrdsuse vormide eest ta ei võitle. /…/

Jõudsin ka kolmanda artikli alguseni, mis on taas sarnases stiilis. /…/ Kuna see ajakirjanumber on ise ideoloogiline, ei saa seda ka erapooletult kommenteerida. /…/

Täna lugesin huvitavamat kohta kui soolise võrdõiguslikkuse nõudmine, kirjutati kolonialismist, mille kohta võib öelda, et see on eestlasi ka puudutanud. Artikli autor ei too ainult enda seisukohti, vaid viitab ka autoritele, kes on öelnud midagi kolonialismi kaitseks. Mõned arvavat, et mineviku kolonialismi pole vaja kritiseerida, sest minevikus olid teised väärtushinnangud kui tänapäeval. Aga kui eestlased ja indiaanlased vallutajatele vastu hakkasid, kas polnud siis juba tol ajal erinevaid seisukohti? /…/“

Märkmed aastast 2016

International Review of Social History. Volume 61, part 1, april 2016. Cambridge University Press. Loetud leheküljeni 18.

Seda ajakirjanumbrit jõudsin enne ülikooli raamatukogu remonti üks kord lugemissaalis lugemas käia, pärast remonti otsustasin sama numbriga mitte jätkata. Toon tol ajal tehtud märkmed sajaprotsendiliselt ära:

„Selles ajakirjas on väliskaanel pealkiri väikeste tähtedega, aga sisekaantel suurtega. See tähendaks justkui, et ajakiri ise harrastab punkstiili, aga teistsuguse stiili harrastajad peavad kirjutama tema nime teistes väljaannetes suurte tähtedega. Erinevalt mõnest konservatiivsemast väljaandest kasutatakse artiklis ka sõna „mina“. Sisukorrast loetud teemade hulgas on selliseid, millest räägitakse praegu Vikerraadio ajaloosaadetes – mingi rahvusrühma esindajad ümberasujatena mingil teisel maal. Seega võib sotsiaalajalugu keskenduda ka rahvustele, mitte ainult klassidele. Kaanel väiksed tähed sümboliseerivad võibolla seda, et kirjutatakse väikestest inimestest või et ajakiri ise on väike osa ühiskonnast. Toimetuskolleegiumi hulgas on esindajad nii Venemaalt, Iisraelist kui ka Austraaliast. See tundub olevat seni raamatukogus loetud ajakirjadest kõige vasakpoolsem. Viidatakse sellisele autorile nagu Hobsbawm, lisades ise, et ta on kuulunud kommunistlikusse parteisse. Mulle oli Hobsbawmi raamat huvitav, aga üks arvustaja pahandas, et miks kommunisti teos eesti keelde tõlgiti. Ajakirja järgi olid aastad 1914–1945 ajaloos kriisiaastad. Minu meelest oli Eesti iseseisvusaeg Eesti ajaloo tippaeg ja kriis oli okupatsioon. Ajakirjas kirjutatakse marksistlikust raamatust Inglise töölisklassi kujunemise kohta. Viidatakse sellele, et marksiste oli Külma sõja ajal ka Lääne-Saksamaal. Oluline märksõna ajakirjas on veel feminism. Kokkuvõtted on prantsuse, saksa ja hispaania keeles.“

Elektrooniline malekarjäär

Täna võitsin Vint.ee-s kõik kolm välkmalepartiid ja reiting tõusis rekordkõrgusele. Praegu on see 2019, ületades 27. juunil tehtud eelmist rekordit 11 punktiga. Praegu olen edetabelis 24. kohal 126 mängija hulgas, see on 27. juunist natuke madalam koht. Aga märkasin, et Fischeri male edetabelis olen 10 viimasel ajal aktiivse mängija hulgas esikohal.

Esimeses tänases partiis panin kolm rasket vigurit c-liinile ja võitsin niiviisi viguri. Lõppmängus hakkasin lippu minema ja vastane alistus, hakkamata aja peale mängima. Järgmises kahes mängus oli mul teine vastane. Esimeses neist mängudest tegi ta pika vangerduse, ma lõin La7 ja vastane alistus päästmatu mati tõttu. Viimases mängus lõin ma Rd4 kahvliga lipule c2 ja vankrile e2 ning vastane ei saanud sidumise tõttu lüia cd, mis on vana võte.

Hinded läbi elu

Ütlesin, et ma alustan iga päev õppimist raskematest ainetest ja liigun kergemate suunas. Seetõttu alustan ma iga päev õppimist inglise keelest. Mitte et inglise keel ise raske oleks, aga meie koolis on selles aines range hindamine. Ma õpin kogu päeva ja sageli jõuan õppida ainult kahte ainet, neist teine jääb pooleli. Mulle olid hinded mõjunud erinevates vanustes erinevalt. Algkoolis olid hinded tuju rikkunud, aga keskkoolis ja ülikoolis parandanud, sest vanemaks saades hakkasin rohkem õppima ja mulle hakati panema paremaid hindeid.

*

Olin juba lootnud, et olen nüüd nii vana, et mulle enam hindeid ei panda, aga viimases "Tuna" numbris ilmus artikkel, milles pandi hinne kõigile seni "Tunas" ilmunud kaastöödele. See tähendas, et ka mina olin hindeid saanud, sest mul oli selles ajakirjas kaastöid ilmunud. Olin saanud erinevate kaastööde eest erineva hinde. Paistis, et nii halba hinnet ma polnud saanud nagu ma kartsin. Ise pidasin ühte oma kaastööd teistest halvemaks. Aga ma ei osanud oma hindeid täpselt tõlgendada, sest ma ei teadnud, mida tähendas minu hinnete lõppu lisatud hüiumärk. Ajakiri võis hakata hindeid panema vastukaaluks sellele, et ma oma blogis kõiki selle ajakirja numbreid arvustasin. Algul mõtlesin, et see artikkel on vastukaaluks minu viimase aja tegevusele, siis sain aru, et selle artikli ette valmistamine pidi siiski kestma kaua, sest kõigi kaastööde läbilugemine oli aeganõudev. Võibolla artikli autor ei lugenud läbi kõiki kaastöid korraga, vaid oli iga numbri ilmumise järel endale märkmeid teinud. Mõtlesin, et ma võin oma hinded ka panna.

Lõppmängu ettearvamatus

inimene - arvuti
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 g6 4. 0-0 Og7 5. c3 Lb6 6. Oc6 dc 7. d4 cd 8. cd Og4 9. Rc3 Of3 10. Lf3 Od4 11. Vd1 Rf6 12. b3 Lb4 13. Od2 Lc5 14. Vac1 La3 15. Vc2 Lc5 16. Vdc1 Lh5 17. Lh5 Rh5 18. Oh6 Vd8 19. g4 Rf6 20. Og7 Vg8 21. Of6 Of6 22. Vd1 Vd1+ 23. Rd1 h5 24. h3 Kd7 25. Vd2+ Ke6 26. f3 Ke5 27. Vd7 Vb8 28. Kf2 a5 29. Re3 b5 30. Va7 b4 31. Rc4+ Kf4 32. Va5 c5 33. Va7 Og5 34. Re3 Oh4+ 35. Ke2 Kg3 36. gh gh 37. Rf5+ Kh3 38. Rh4 Kh4 39. Va5 Vc8 40. Kf2 Kg5 41. Kg3 h4+ 42. Kg2 Kf4 43. Va7 Ve8 44. Vc7 Va8 45. Vc5 Va2+ 46. Kh3 Kf3 47. Vc4 f6 48. Vb4 Va1 49. Kh2 Va2+ 50. Kh3 Va1 51. Kh2 Va2+ 52. Vb7 Vb2+ 53. Kh3 Vb1 54. Kh2 e5 55. Vb4 Vb2+ 56. Kh3 Vb1 57. Kh2 Kf4 58. Kh3 Vh1 59. Kg2 Vb1 60. Kh3 Vh1+ 61. Kg2 Vd1 62. Kh3 Kf3 63. Kh2 Vd2+ 64. Kh3 Vd1 65. Kh2 Vb1 66. Kh3 Vh1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 6 minutit 2 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 55 sekundit. Inimene juhib matši 3,5:1,5.

Saabumas on õunaaeg

Mul oli eelmine nädal plaanis pühapäeval maale sõita, aga loobusin peavalu tõttu. Arvati ka, et iga pühapäev bussid nii tühjad ei ole kui üle-eelmine nädal, siis olevat aktiivsemad inimesed muusikaüritusel olnud. Täna pea ei valutanud ja käisin maal ära. Maakohas väljusin bussist samas peatuses oma ühe keskkooli aegse õpetajaga ja rääkisin temaga mõned laused. Suvila aias läks täna kõige rohkem aega maast õunte korjamisele. Ühe õuna sõin ära, üheksa pildilolevat panin linna toomiseks kotti ning pool ämbrit tooremaid või mädanenumaid viskasin minema. Maale sõidu bussis tegin uusi visuaalseid tähelepanekuid ja tagasisõidu bussis mõtlesin klassikaaslastest.

Ungari "Rahulaul"

Kuigi Ungari praeguse valitsuse suhtumist Vene-Ukraina sõtta on kritiseeritud, on ka ungari keeles rahulaule. Mulle meeldis muusikaliselt tänavuaastasest rohkem eelmisel aastal üles riputatud "Rahulaul": https://www.youtube.com/watch?v=VlqQzmBHRRU .

Hiline magistrant

Üks poiss rääkis kogu aeg, et ta tahabki surra. Mul oli temast kahju, sest tal oli ilus pea. Lõpuks hüppaski ta ennast surnuks. Võibolla olid süüdi need, kes talt kogu aeg küsisid, kas ta tõesti tahab surra ja hoidsid tal sellega seda mõtet meeles.

*

Mängisin malet. Partii nimi oli "vankrid ja odad", sest selles mängus oli vankritel ja odadel võimas tulejõud. Kõndisin mööda teed. Öeldi, et sellel teel on üks väikeloom erakordselt suur, võibolla ta on väetist söönud. Vaieldi vastu, et siin on kõik loomad erakordselt suured. Aga võibolla nad olid kõik väetist söönud.

*

Läksin kaubanduskeskusesse. Tahtsin saada õigesse osakonda, aga ei osanud sinna minna. Ise ei tasunud vist mitu korda proovida, muidu oleks poe töötaja pidanud mind üle ühe korra keelama, parem oli teed küsida. Istusin seal ema arvuti taga. Arvasin, et ema ei jäta arvutit nii, et vihm peale sajab. Aga tundus, et läbi lae langes siiski arvuti peale vihmapiiskasid.

*

Olin ülikooli õppehoones. Tahtsin viia ühte ruumi üliõpilasesinduse valimiste plakati. Oli kirjutatud, et esinduse valimistel tohivad osaleda esimese, mitte teise aasta magistrandid. Ma olin juba mitmendat aastat teise aasta magistrant. Selles ruumis algas ühe vana naisõppejõu loeng. Ta kogu aeg pahandas üliõpilastega. Ütlesin talle, et pahandamist ei ole vaja.

Vannitoa suunas

Tahtsin hommikul vannituppa minna, aga enne kutsuti mind suurde tuppa. Seal tuli teha hulk asju. Kui need olid tehtud, hakkasin uuesti vannitoa suunas minema. Ütlesin, et tahtsin kohe ärgates vannituppa minna, aga teised asjad tulid vahele. Isa vastas, et nii see polnud, sest ärkamisele ei järgnenud kohe tõusmine.

Nüüdisaja probleemid

Sõda on nõme ja suvel on kuumus rohkem hirmutanud kui koroona. Ma olen kraadiklaasi järgi kuumemas saunas ka käinud, aga seal ma istun paigal ja saan iga hetk jahedamasse ruumi minna. "Eesti Looduses" kirjutati, et kuumast päevast veel hullemaks peetakse kuuma ööd, sest siis ei puhka päevasest kuumusest välja. Aga lõunapoolsemate maade elanikele pidi kuumem temperatuur talutavam olema kui meile, sest nad on sellega kohastunud. Ilmselt läheb küll ka nendel veel kuumemaks. Vahepeal on räägitud, et Golfi hoovuse seiskumise tõttu võib Euroopas minna ka külmemaks, aga praegu pole seda märgata. Tänavune suvi pole kõige hullem, vihma on ka tulnud ja rohuplatsid pole nii ära kuivanud kui mõnel varasemal aastal. Aga augustist on suur osa veel ees, saab näha, mis edasi saab.

Vastane Hiinast

Mängisin täna Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet. Vastase nime juures oli Hiina lipp. Tal oli algreiting ja käikude järgi otsustades ta pole ka palju mänginud. Kui mul oli juba võiduseis, pakkus ta viiki, mille ma tagasi lükkasin. Seepeale kirjutas ta mulle hieroglüüfe, mille püüdsin pärast mängu lõppu tõlkeprogrammiga ära tõlkida. Võibolla tahtis öelda, et ei oska alistuda. Panin vastasele oma lauapoolel mati.

Pärast seda mängisin veel kaks partiid tavalisemat välkmalet kasutajanimeta vastasega. Esimeses mängus oli mul g-liinil kuninga ees auk ja sain väljalt h2 mati. Teises mängus tegi vastane rünnaku nimel väljal e6 kahingu, sai materjali tagasi, ajas minu kuninga teisele lauapoolele ja pani mati.

"Eilne maailm"

Stefan Zweig. „Eilne maailm. Eurooplase mälestused“. Tõlkinud Jaan Kross. 288 lehekülge. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1988.

Alustasin seda raamatut esimest korda keskkooli ajal, aga siis jäi pooleli. Varasemast lugemisest mäletan teisest raamatust ka Zweigi novelle Waterloo lahingu ja vanglas malega tegelemise kohta. Praegu lugesin Zweigi mälestusteraamatut uuesti sellepärast, et nii Zweig kui ka Masaryk on olnud Austria-Ungari kodanikud.

Olen sellele raamatule ka varem mälu järgi viidanud, nagu oleks Zweigi mälestustes Esimese maailmasõja eelsest Austria-Ungarist idealiseeritud pilt. Uuel lugemisel märkasin, et erinevatele tolleaegsetele nähtustele annab ta siiski erineva hinnangu. Nagu ma õigesti mäletasin, kiidab Zweig küll tolleaegset stabiilset rahakurssi, aga oma kooliajaga ta nii rahul ei ole. Kool olnud liiga range ja liiga igav, mälestusi kirjutades ei mäleta Zweig enam ühegi oma õpetaja nägu ega nime. See ei tähenda, et Zweigi mälu oleks igas mõttes halb, sest kooli ajal enda valikul loetud ilukirjandusteoseid mäletab ta rida-realt. Ka õpetajad õpetasid talle kirjandusajalugu, aga Zweig eelistas lugeda enda ja oma sõprade maitse järgi uuemaid teoseid.

Zweigi meelest on pärast Esimest maailmasõda sõjaeelse ajaga võrreldes parem see, et inimesed panevad vähem riideid selga. Zweig usub ka seksuaalsusele eriti suurt tähtsust omistanud Freudi, kelle suhtes tänapäeva psühholoogid on kriitilisemad.

Nagu Masaryk, oli ka Zweig Austria-Ungaris vähemusrahvuse esindaja, kuigi mõlemad on tarvitanud saksa keelt. Masaryk oli tšehhi-slovaki päritolu, Zweig juudi päritolu. Masaryk tahtis juba enne Esimest maailmasõda reformida Austria-Ungarit vähemusrahvustega rohkem arvestavaks ning Esimese maailmasõja ajal asus eksiilis võitlusesse riigi lagundamise eest. Zweigil seevastu on Austria-Ungari lagunemise ja rahvusriikide tekkimise pärast kahju. Ta kirjutab, kui väga ta on natsionalismi vastu. Ta on pannud tähele, et pärast Esimest maailmasõda tekkinud väikeriikide vahel on palju piiritülisid, aga Sorokinilt olen ma lugenud statistikat selle kohta, et suurriigid on rohkem aastaid sõjas kui väikeriigid.

Masaryk ei olnud kõigi sõdade vastu, aga pidas lubatavaks ainult õiglaseid sõdasid. Zweig kuulutab ennast täielikuks patsifistiks. Ta oli nii Esimese kui ka Teise maailmasõja vastu. Seejuures oli tema meelest Teine maailmasõda veel hullem kui Esimene, sest Esimese maailmasõja ajal riigivalitsused vähemalt häbenesid sõja pidamist, aga Teise maailmasõja ajaks oli häbitunne kadunud.

Masarykile ja Zweigile meeldis mõlemale Euroopa idee. Kuigi Masaryk oli Austria-Ungari säilitamise vastu, tahtis ta pärast Euroopa riike liita. Ka Zweigi nimetab ennast raamatu alapealkirjas eurooplaseks, mitte juudiks või austerlaseks. Zweig kirjeldab oma sagedasi reise, sealhulgas kohtus ta Esimese maailmasõja ajal Šveitsis prantsuse kirjaniku Rollandiga. Zweig ei reisinud küll ainult Euroopas, vaid ka Ameerika maailmajaos.

Masarykil olid tervislikud eluviisid, ta hakkas karsklaseks ja tegeles ratsutamisega. Zweig seevastu kirjeldab, kuidas ta kooliajal tervist rikkus. Ta luges öösiti mittekohustuslikku kirjandust ja läks kooli magamatuna. Hilisemas vanuses on ta tervise hoidmise tähtsusest juba paremini aru saanud.

Kuigi Venemaa oli Esimeses maailmasõjas Masaryki liitlane, suhtus Masaryk Venemaasse kriitiliselt ja arvas, et Venemaa on Lääne-Euroopast maha jäänud. Zweigi kirjeldustest tuleb välja, et Vene kommunismi suhtus ta paremini kui Saksa natsismi. Selleks andis võibolla tema jaoks põhjust, et kommunistlikus riigis avaldati Zweigi teoseid suures mahus, aga Hitleri riigis muutus ta varsti keelatud autoriks. Zweig kirjeldab, kuidas ta käis kommunistlikul Venemaal ja teda seal suure soojusega vastu võeti. Samuti on tal head mälestused sellest, kuidas ta kohtus Nõukogude riigis soositud kirjaniku Gorkiga, kes oli Läände tervist parandama läinud, aga kodumaale tagasi igatses.

Zweig on näinud Mussolini ja Hitleri pooldajate vägivalda, samuti on tema laev peatunud Hispaania kodusõja ajal Franco pooldajate käes olnud Hispaania sadamas, aga tundub, et kommunistide hirmuteod tema silma alla ei sattunud. Talle võis meeldida Nõukogude riik rohkem ka sellepärast, et selle juhtkonnas oli algul palju juute, aga Hitler alustas juutide tagakiusamist.

Zweigile jätsid nii Mussolini, Hitleri kui ka Franco löömamehed ja sõdurid erakordselt distsiplineeritud mulje. Mulle tundub, et vähemalt Hispaanias ajas ta tegelikkuse ja kujutluse segi, sest ta ise justkui mainib, et seal oli tegemist noorsõduritega, kellele just relvad kätte anti, nii et millal nad juba distsipliini harjutada said?

Kõnelused riidehoius

Jõudsin koolimajja. Kontrollisin riidehoius, kas mul on vajalikud asjad kaasas. Seletasin, et mitte et ma ei peaks nende kaasas kandmist vajalikuks, aga täna võtsin kogemata koti asemel mapi. Küsisin, mis meil esimene tund on. Vastati, et meil on täna kahe tunni ajad ära vahetatud, sest meil tuleb tasemetöö. Ütlesin, et sel juhul tundub, et mul tuleb selle töö järgi tase madalam kui kunagi varem. Isegi kui keeleoskus paraneb, võib vahepeal ette tulla ajutisi vormi kõikumisi. Riidehoiu seinale oli riputatud ülesandeid, mida sai tasemetöö jaoks harjutamiseks lahendada.

Unenägu jõega

Olin Peedu tammil. Jões oli vähe kalu, aga parema kalda juures tammist allavoolu kivipiirde taga oli neid rohkem. Üks inimene sukeldus sinna. Ta jäi ellu ja hakkas ujuma, aga mina poleks riskinud nii madalasse vette sukelduda. Läksin ka jõkke, piirdetagusesse ossa. Kõndisin vees, aga ise seal olles ma enam nii palju kalu ei näinud.

Etturite pulbristamine

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. Rf3 e6 3. Og5 h6 4. Of6 Lf6 5. Rc3 Ob4 6. e4 0-0 7. e5 Ld8 8. Od3 c5 9. dc Oc3+ 10. bc La5 11. Ld2 Lc5 12. 0-0 b6 13. Vfb1 Ob7 14. Vb5 Lc7 15. Ve1 Of3 16. gf Vc8 17. Oe4 Rc6 18. Veb1 Vab8 19. f4 Ra5 20. V5b4 Rc4 21. Ld3 d5 22. ed Rd6 23. Oh7+ Kh8 24. Vd4 Vd8 25. Vd1 Rb7 26. Oe4 Vd4 27. cd Rd6 28. Ve1 Re4 29. Le4 Vc8 30. Vc1 Lc6 31. Lc6 Vc6 32. h4 Vc3 33. Kg2 Va3 34. Va1 h5 35. f3 Kh7 36. Kf2 Kg6 37. Vg1+ Kf6 38. Va1 g6 39. Kg2 Kf5 40. Kg3 Va4 41. c3 Va3 42. c4 Vc3 43. Ve1 Vc4 44. Ve5+ Kf6 45. d5 ed 46. Vd5 Va4 47. Vd6+ Ke7 48. Vd2 b5 49. Ve2+ Kf6 50. Vc2 a5 51. Vc6+ Kg7 52. Vc2 b4 53. Kf2 Va3 54. Vd2 a4 55. Vb2 b3 56. ab ab 57. Ke3 Kf6 58. Ke4 Va4+ 59. Ke3 Vb4 60. Vb1 b2 61. Kd3 Kf5 62. Kc2 Kf4 63. Kc3 Vb7 64. Vb2 Vb2 65. Kb2 Kf3 66. Kc3 Kg4 67. Kd2 Kh4 68. Ke2 Kg3 69. Kf1 h4 70. Kg1 h3 71. Kh1 f5 72. Kg1 f4 73. Kf1 f3 74. Kg1 f2+ 75. Kf1 h2 76. Ke2 h1L 77. Kd3 f1L 78. Kd4 Lf4+ 79. Kc5 Lhc1+ 80. Kb6 Lb4+ 81. Ka6 Lca3++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 39 sekundit, mustal 1 tund 14 minutit 25 sekundit. Inimene juhib matši 3,5:0,5.

Vana ajalehe informatsioon

Olin teel kooli poole. Selja tagant teiste kooliminejate hääled lähenesid, enda ees kõndiva inimesega püsisin samas tempos. Ma olin tõusnud üles tavalisel ajal äratuskella järgi, aga täna oli läinud kuidagi järgnevale rohkem aega ja ähvardas kooli hiljaks jäämine. Kui tunni alguseni oli veel kümme minutit, hakkasin jooksma.

*

Tahtsin koos vendadega Peedu kirjanike suvilasse sõita. Kuulsin, et seal on nüüd käimlal lukk ees. Ütlesin, et siis ma ei sõida. Ema ütles, et isal on kaks võtit, ta andis isa võtme mulle. Mulle meenus, et rongipeatuses on ka käimla. Ema ütles, et see on nüüd ka lukus, seda keeratakse sama võtmega.

*

Lugesin vana ajalehte. Klaus luges sama ajalehe teist eksemplari ja leidis sealt teistsuguse asja kui mina. Selgus, et juba tol ajal trükiti ajaleht erinevate linnade jaoks erinevalt. Tol kuupäeval oli sellest lehest trükitud kolm erinevat varianti.

*

Üks mees tahtis maailma hävitamist ära hoida, selleks tahtis ta hävitada paberi maailma hävitamise õpetusega. Need, kes maailma hävitada tahtsid, püüdsid talt seda paberit käest rebida.

Külmutuskapi uks

Meil olid lapsed külas. Vaatasin köögis, et külmutuskapi uks on õigesti kinni pandud. Siis vaatasin, et hingede küljelt see siiski ei olnud õigesti. Võibolla ma lõhkusin selle ise ära. Püüdsin parandada. Avastasin, et ukse külgede sees on haagid, mille saab torgata kapi seinte sisse. Panin kõigilt külgedelt peale hingede külje haagid kinni. Nii tundus uks liiga kinni minevat.

Kerese kaasautorid

Vaatasin Kerese "Malekooli". Selle kaasautor oli Hjalmar Mäe. Ta kirjutas, et alustada partiid käikudega 1. e4 2. Rf3 ei ole hea, sest järgneb pikk d-etturi käik. Selline arvamus ei tundunud õige, nagu ka muud Mäe arvamused male kohta. Öeldi, et sellel raamatul on rohkemgi kaasautoreid. Küsisin, kes. Ütlesin, et üks oli vist Jaan Undusk. Vastati, et lisaks Unduskile Jaan Kross.

Turniir vihmaga

Tänasele kiirmaleturniirile kogunes 5 mängijat, aga Peebo mängis kahe isikuna, kirjutades endale tabelisse teiseks nimeks Meriväli, nii et tabelis oli 6 nime. Tabeli järgi olid tulemused:

1. Peebo 8

2. Meriväli 6,5

3. Haring 6

4. Runnel 5,5

Mängiti kaks ringi, ühe mängija kohta tuli 10 partiid, enamasti oli mängijal ühe mängu jaoks 15 minutit. Peebo mängis kahte partiid korraga või teise variandina andis osades partiides aega ette, lisaks soovitas vahepeal paremaid käike.

Minu kõige kiirem võidupartii sel turniiril oli selline:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 a6 4. d4 ed 5. Rd4 Rd4 6. Ld4 Oe7 7. Lg7 Of6 8. Lf7++

See oli minu jaoks aasta viies turniir. Eelmine aasta käisin kolmemõõtmelistes klubides neli korda, neist kolm korda turniiri ja ühe korra matši mängimas.