International Review of Social History. Volume 61, part 1, april 2016. Cambridge University Press. Loetud leheküljeni 18.
Seda ajakirjanumbrit
jõudsin enne ülikooli raamatukogu remonti üks kord lugemissaalis lugemas käia,
pärast remonti otsustasin sama numbriga mitte jätkata. Toon tol ajal tehtud
märkmed sajaprotsendiliselt ära:
„Selles ajakirjas
on väliskaanel pealkiri väikeste tähtedega, aga sisekaantel suurtega. See
tähendaks justkui, et ajakiri ise harrastab punkstiili, aga teistsuguse stiili
harrastajad peavad kirjutama tema nime teistes väljaannetes suurte tähtedega.
Erinevalt mõnest konservatiivsemast väljaandest kasutatakse artiklis ka sõna „mina“.
Sisukorrast loetud teemade hulgas on selliseid, millest räägitakse praegu Vikerraadio
ajaloosaadetes – mingi rahvusrühma esindajad ümberasujatena mingil teisel maal.
Seega võib sotsiaalajalugu keskenduda ka rahvustele, mitte ainult klassidele.
Kaanel väiksed tähed sümboliseerivad võibolla seda, et kirjutatakse väikestest
inimestest või et ajakiri ise on väike osa ühiskonnast. Toimetuskolleegiumi
hulgas on esindajad nii Venemaalt, Iisraelist kui ka Austraaliast. See tundub
olevat seni raamatukogus loetud ajakirjadest kõige vasakpoolsem. Viidatakse sellisele
autorile nagu Hobsbawm, lisades ise, et ta on kuulunud kommunistlikusse
parteisse. Mulle oli Hobsbawmi raamat huvitav, aga üks arvustaja pahandas, et
miks kommunisti teos eesti keelde tõlgiti. Ajakirja järgi olid aastad 1914–1945
ajaloos kriisiaastad. Minu meelest oli Eesti iseseisvusaeg Eesti ajaloo tippaeg
ja kriis oli okupatsioon. Ajakirjas kirjutatakse marksistlikust raamatust
Inglise töölisklassi kujunemise kohta. Viidatakse sellele, et marksiste oli Külma
sõja ajal ka Lääne-Saksamaal. Oluline märksõna ajakirjas on veel feminism.
Kokkuvõtted on prantsuse, saksa ja hispaania keeles.“
0 vastukaja:
Postita kommentaar