International Review of Social History. Volume 64, issue 1, April 2019. Loetud leheküljeni 92.
Täna juba viidatud ajakirja järgmist numbrit lugesin ülikooli raamatukogu remondi ja 2020. a. koroona eriolukorra vahelisel ajal. Tegin vaheaja juba enne eriolukorda, et vahepeal tõlkida samas lugemissaalis ungarikeelseid materjale, aga nüüd pole kavas enam selle numbri lugemisega jätkata. Märkmeid on rohkem kui varasema numbri kohta, seetõttu tsiteerin neid lühendatult:
„ /…/ Sisukorrast vaatasin, et selle ajakirja geograafia on laiem kui Uusaja Ajakirjal. Esimene artikkel oli kohe Uus-Meremaa maooridest. /…/ ka nüüd lugema hakatud artikli autor nimetab ennast marksistiks. Kui ta peab seda vajalikuks öelda, siis jääb ikkagi võimalus, et kõik selle ajakirja autorid marksistid ei ole. /…/ Ka nüüd loetud artikli autor otsib just seda, mis on halvasti. Herder oleks võibolla kiitnud, et maooridel on huvitav keel nagu kõigil rahvastel, indiaaniromaanidest olen indiaanlaste kiitmist lugenud, aga nüüd lugesin maooride kiitmise asemel nende rõhujate halvustamist. Eurooplased küll ongi pärismaalastele liiga teinud. Aga ei saa siiski öelda, et marksistid on suurimad rõhutud rahvaste sõbrad, eestlasi on marksistid rõhunud. Eesti iseseisvuse taastamist toetasid kapitalistid, mitte kommunistid. /…/
Kirjutati maooride streikidest. Mõtlesin, et rohelisena võin ma kliimastreike ka pooldada. Aga kliimastreik peaks olema suunatud tarbimise vähendamisele, osad streigid on mõeldud palga suurendamise nõudmiseks, mis suurendaks ka tarbimist. Võibolla roheliste streigid on mõnes mõnes mõttes ka tarbimise nimel, et maailma saaks kauem tarbida. /…/
Alustasin teist artiklit, mis rääkis soolisest ebavõrdsusest Lõuna-Aafrika Vabariigis. Selle ajakirja lugemiseks valimise esialgne põhjus oli sotsioloogia ja sotsiaalajaloo võrdlemine. Jõudsin järeldusele, et selle ajakirja sotsiaalajalugu on vasakpoolsem kui Sorokini sotsioloogia. Sorokin tahtis revolutsioone ära hoida, aga ajakirja seni loetud artiklid tahaksid justkui revolutsioonide puhkemisele kaasa aidata. /…/
Artikli autorile on tähtis rassiline ja sooline võrdsus. Kui eri soost inimestele makstakse erinevat palka, nimetab ta seda diskrimineerimiseks, aga kõigi võrdsuse vormide eest ta ei võitle. /…/
Jõudsin ka kolmanda artikli alguseni, mis on taas sarnases stiilis. /…/ Kuna see ajakirjanumber on ise ideoloogiline, ei saa seda ka erapooletult kommenteerida. /…/
Täna lugesin huvitavamat kohta kui soolise võrdõiguslikkuse nõudmine, kirjutati kolonialismist, mille kohta võib öelda, et see on eestlasi ka puudutanud. Artikli autor ei too ainult enda seisukohti, vaid viitab ka autoritele, kes on öelnud midagi kolonialismi kaitseks. Mõned arvavat, et mineviku kolonialismi pole vaja kritiseerida, sest minevikus olid teised väärtushinnangud kui tänapäeval. Aga kui eestlased ja indiaanlased vallutajatele vastu hakkasid, kas polnud siis juba tol ajal erinevaid seisukohti? /…/“
0 vastukaja:
Postita kommentaar