Üks poiss rääkis kogu aeg, et ta tahabki surra. Mul oli temast kahju, sest tal oli ilus pea. Lõpuks hüppaski ta ennast surnuks. Võibolla olid süüdi need, kes talt kogu aeg küsisid, kas ta tõesti tahab surra ja hoidsid tal sellega seda mõtet meeles.
*
Mängisin malet. Partii nimi oli "vankrid ja odad", sest selles mängus oli vankritel ja odadel võimas tulejõud. Kõndisin mööda teed. Öeldi, et sellel teel on üks väikeloom erakordselt suur, võibolla ta on väetist söönud. Vaieldi vastu, et siin on kõik loomad erakordselt suured. Aga võibolla nad olid kõik väetist söönud.
*
Läksin kaubanduskeskusesse. Tahtsin saada õigesse osakonda, aga ei osanud sinna minna. Ise ei tasunud vist mitu korda proovida, muidu oleks poe töötaja pidanud mind üle ühe korra keelama, parem oli teed küsida. Istusin seal ema arvuti taga. Arvasin, et ema ei jäta arvutit nii, et vihm peale sajab. Aga tundus, et läbi lae langes siiski arvuti peale vihmapiiskasid.
*
Olin ülikooli õppehoones. Tahtsin viia ühte ruumi üliõpilasesinduse valimiste plakati. Oli kirjutatud, et esinduse valimistel tohivad osaleda esimese, mitte teise aasta magistrandid. Ma olin juba mitmendat aastat teise aasta magistrant. Selles ruumis algas ühe vana naisõppejõu loeng. Ta kogu aeg pahandas üliõpilastega. Ütlesin talle, et pahandamist ei ole vaja.
0 vastukaja:
Postita kommentaar