"Itaalia" 3

Cristian Bonetto, Federice Bocco, Virginia DiGaetano, Marco Ferrarese, Duncan Garwood, Benedetta Geddo, Paula Hardy, Nanjala Nyabola, Agostino Petroni, Kevin Raub, Brendan Sainsbury, Regis St Louis, Nicola Williams, Angelo Zinna. „Italy“. Lonely Planet. 17th edition – April 2025. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lõpuni. Kokku 888 lehekülge + kokkuvolditav Itaalia kaart.

KÜSIJA: Milliseid teemasid sisaldab raamatu viimane kolmandik?

VASTAJA: Juttu on neljast Apenniini poolsaare kõige lõunapoolsemast maakonnast, millest kaks on liidetud samasse peatükki. Neljas peatükk on Sitsiiliast ja viies Sardiiniast. Muuhulgas on juttu kolmest ajalooliselt keskmisest suurema kuritegevuse piirkonnast: Napolis on tegutsenud kamorra, Sitsiilias maffia ning Sardiinias bandiidid.

Raamatu lõpus nagu alguseski on üldsosa, aga kui enne sinna jõudmist arvasin, et hakatakse kirjutama sellest, mis on kogu Itaaliale ühine, siis tegelikult on paljuski ka üldosas juttu sellest, et Itaalia erinevad piirkonnad on üksteisest väga erinevad, kuivõrd palju sajandeid oli Itaalia killustatud erinevateks riikideks. Kui eespool välditi Teisest maailmasõjast hilisemat poliitikat, siis üks lõpupeatükk annab ka sellest lühiülevaate. Uuema aja peaministritest nimetatakse nimeliselt Andreottit ja Berlusconit, parteidest ühe peatüki ühes lauses Põhjaliigat, millest ma mäletan, et see tahtis 1990. aastatel Põhja-Itaalia iseseisvumist Padaania Vabariigi nime all. Kui eespool ma panin tähele, et ollakse küll kliimamuutustest teadlik, aga õhutatakse inimesi reisima, siis lõpuosa on natuke rohelisem, soovitakse reisida maad mööda, mitte lennukiga, kuna lennuk reostab rohkem.

KÜSIJA: Kirjutasid magistritöös sellest, milliseid vigasid on olnud Eesti päevalehtede Itaalia teemalistes kirjutistes. Kas vigu on ka selles raamatus?

VASTAJA: Raamatus öeldi ühes lauses, et Itaalia pole kunagi olnud koloniaalvõim. See on vale, Itaalial olid juba enne fašistide võimuletulekut kolooniad Liibüas ja Somaalias, fašistid vallutasid ka Etioopia ning Albaania ning alasid Teise maailmasõja lahingute käigus. Võibolla pidas raamat silmas, et Itaalial oli vähem kolooniaid kui Inglismaal, Prantsusmaal või Hispaanial. Kuid raamatus loetakse Itaalia ajalooks ka Rooma ajalugu, Rooma kolooniad ümbritsesid tervet Vahemerd. Ja ühes raamatus nimetati impeeriumiteks ka keskaegseid Itaalia kaubandusriike, kuivõrd neil oli meretaguseid valdusi.

KÜSIJA: Eelmistes intervjuudes võrdlesime seda raamatut muude teostega, aga mitte veel ilukirjanduslikega. Võrdle seda raamatut Pirandello novellidega.

VASTAJA: Kui kirjutasin bakalaureuseõppe lõputööd, lugesin suvevaheajal kodus leiduvaid itaalia kirjanike raamatuid. Vist tol suvel lugesin ka Itaalia kirjaniku Luigi Pirandello novellikogu. Sellele novellikogule ja nüüd loetavale reisiraamatule on ühine, et mõlemad kirjutavad ilusat väljatoovas stiilis. Kuigi reisraamatu viimases kolmandikus on juttu kuritegevuspiirkondadest, leidub ka selles pisut mõistmist, et Sardiinia bandiidid tegelesid kuritegevusega ellujäämise nimel või et mitte kõik Sitsiilia elanikud ei toeta maffiat. Erinevus kahe raamatu vahel on, et Pirandello novellidest ma ei mäleta ajaloolisi isikuid, aga reisiraamatus pööratakse minevikukuulsustele suurt tähelepanu. Reisiraamat on mõeldud inimestele, kes suudavad välisreisi ette võtta, aga ühes Pirandello novellis oli tegelane, kes ei käinud vanaduse tõttu isegi oma kodust väljas ja märkas seetõttu kevade saabumist teistest pereliikmetest hiljem. Erinev on ka, et ühes teises Pirandello novellis räägib tegelane kosmose suurusest ja planeedi Maa väiksusest, aga reisiraamat ütleb, et Itaalia suurlinnad on nii suured, et kuluks rohkem kui inimelu, et üks linn läbi uurida. Sarnane on, et Pirandello kujutab perekondlikke jutuajamisi ja ka reisiraamatu lõpuosa ütleb, et itaallastele on erakordselt tähtis nende perekond.

KÜSIJA: Lugesid põhikooli õpilasena romaani „Garibaldi“. Võrdle nüüd loetud raamatut selle romaaniga.

VASTAJA: Romaanis Garibaldi reisib ühest riigist teise võitlemise eesmärgil. Ka reisiraamat õhutab reisima, aga mitte võitlemise, vaid elu nautimise eesmärgil. Romaanis Garibaldi oli vahepeal vangis, aga reisiraamatust on näha, et nüüd teda austatakse, Itaalias on palju Garibaldi ja teiste risorgimento tegelaste nimedega tänavaid. Romaanis ei ole Garibaldil varandust, aga reisiraamat mainib, et lõpuks ostis ta endale terve saare Sardiinia külje all. Romaanis saab Garibaldi üleloomuliku ilmutuse. Reisiraamat mainib samuti korduvalt, et Itaalias on maagiat, aga see on rohkem kõnekujund, seda ei kirjutata lahti. Garibaldi oli valmis eluga riskima Itaalia ühendamise nimel, magistriõppe ajal ma lugesin väljendit „Napolit näha ja siis surra,“ reisiraamatus öeldakse korduvalt, et mingid Itaalia toidud on nii maitsvad, et nende söömise nimel võib surra. Aga kõige lõpus öeldakse, et ei ole ühtset Itaalia toitu, vaid see on igas piirkonnas erinev.

Seenekujuline seen

Mul oli jala peal taastunud kübara ja varrega seen. Suundusin kirurgi juurde, et ta selle eemaldaks. Aga arstimaja koridoris ei leidnud ma enam kirurgi uksesilti. Selgus, et osad kabinetid on täna suletud sellepärast, et tegelevad ühest ruumist teise kolimisega, aga ma ei teadnud, kas ka kirurg. Kohtasin tuttavat neuroloogi ja otsustasin temalt küsida. Mõtlesin, et võibolla ta ei tunne mind ära, seetõttu tutvustasin ennast nimepidi, aga kuna ta oli perekonnatuttav, siis eesnime pidi. Kasutasin algul kogemata sõna neuroloog, parandasin, et mind huvitab kirurg. Rääkisin, et seen jala peal aeg-ajalt taastub ja salv hästi ei aita. Neuroloog vastas, et ta ei oska aidata.

Instrumentaalne ja abstraktne

See pilt illustreerib viisi, mis blogis nootidena kannab pealkirja "Refrääniline rütm" ja juutuubis videona "Mäng noodi järgi". Kuna tal tähendusega sõnu ei ole, tuli ka pilt eelmistest abstraktsem.

Imedekogeja

Minuga olid juhtunud imed, seda olid vist teinud ufod. Et see oli juhtunud just minuga, see näitas minu suuri üleloomulikke võimeid. Oli ka teisi, kes olid lennanud läbi aknaklaasi ja tagasi, aga nemad olid pääsenud vigastusteta ja ka klaas oli jäänud terveks. Taevast oli paistnud, kuidas planeedid põrkavad kokku ja lendavad läbi üksteise, aga see oli olnud ajutine. Kõik pidid seisma rivvi. Minu kõrvale rivi alguse poole seisis naine lapsega. Naine ütles, et meie olime esimesed. See tähedas vist, et temaga olid juhtunud samasugused imed nagu minuga.

*

Üks klassivend ütles, et meie klassis suhtelevad kõik kõigiga. See oli vale, sest minuga ta ei suhelnud, aga võibolla ta ei pannud seda tähele. Ta oli otseselt keelanud mul temaga rääkida. Praegu üks tüdruk püüdis mind tema käes olevat eset vaatama panna, aga seda ma ei teinud, ma vaatasin kogu aeg mujale. Olin klassikokkutulekutel näinud, et praegu kõik klassikaaslased peale minu suhtlevad omavahel, aga tuli välja, et nad olid teinud seda juba kooliajal.

*

Ma olin nii raskelt haige, et pidin hakkama käima arsti juures uues kohas. Mind õpetati, et seal koridoris kõik ei tea, et selles kohas võivad inimesed arsti juures käia, nad püiavad mind minema saata, aga ma ärgu tehku neist välja.

*

Rei meenutas, et kui ma maletrenni tulin, siis alguses ma olin väga andekas. Vastasin, et hiljem ma pidin koolitööle keskenduma, et keskkooli sisse saada. Rei pidas mind võibolla veel andekamaks kui ma tegelikult olin olnud, sest ma olin valetanud, et maleülesanded on lahendatud, kui ma olin tegelikult vastused raamatu lõpust ära vaadanud.

Kõndija tänaval

Illustreerisin mõne päeva eest ka videos "Tänava laul" kõlavat. Ma polnud eelmistel päevadel blogisse pandud joonistustega hästi rahul, täna proovisin rohkem töödelda, kohe vaatan, mis tulemuse see annab.

Sõiduplaani vajadus

Küsisin raudteejaamas sõiduplaani. Meeskassapidaja andis mulle sellise, mida oli kodus juba kaks eksemplari olemas. See oli liiga pealiskaudne ja internetist ei õnnestunud enam sõiduaegu vaadata. Olin nõus ka sama tüüpi brošüüri eest uuesti maksma, aga ütlesin, et tahan sellist, kust saaks kodus väljumisaegu vaadata. Seepeale tõusis kassapidaja püsti, et otsida mulle ootesaali teisest otsast paksemat brošüüri. Ta ulatas mulle lusikatäie mett. Lakkusin lusika peal oleva mee ära, aga osa tilkus laua peale. Kodus oleksin lakkunud ka lauavakstut, aga tundus, et siin on laud liiga must, seetõttu püüdsin lauda teise lusikaga puhtaks kraapida. Vahepeal viskasin juba kokku kraabitud osa kilekotti, mis oli prügikast.

"Suvila laulu" illustratsioon

Selle pildi joonistasin enda videos "Suvila laul" kõlavate helide järgi, mitte seda käivitades, vaid meenutades.

Kõike läbiv male

Oli lõppenud pikk maleturniir. Ma ei mäletanud sellest midagi. Mulle öeldi, et mina jäin viimasena mängima. Seda juhtus sageli. Küsisin, kas ma sain kõrge koha. Vastati, et ei saanud. Jõudsin järeldusele, et maleturniir oli unenägu, sest teisi asju ma mäletasin ja seda mitte.

*

Ma ei tellinud enam malelehte, aga koju oli ilmunud malelehe reklaam. Ema seletas, et neid jagatakse poes. Vaatasin reklaami ja leidsin sellest kohe käskivas toonis lause. Lisaks oli trükitud ristsõna.

*

Käisin maleklubis mängimas, aga mõne vastase jaoks olin ma liiga nõrk. Mõtlesin, et võiks neile soovitada, et nad annaksid mulle ette, siis on mäng võrdsem. Etteandjad mängisid tavaliselt lahtiseid avanguid, sest nendes oli konkreetne variant tähtsam kui materjal. Tuli jälgida, et ette ei antaks muid ettureid peale f-etturi, muidu oleks see tulnud etteandjale kasuks.

Nõudepesemise laul

Eelmises postituses lubatud muusikavideo on valmis. Esialgne plaan ekraanilt fotosid filmida ei õnnestunud, sest praegu kasutada oleval arvutil on selleks liiga tugev ekraani peegeldus.

Mõttelaulu illustratsioonid

See pilt on joonistatud "Nõudepesemise laulu" järgi, mida ma olen laulnud ainult mõttes. Sõnad on konkreetsed ja peaks olema avaldatud, viis on kujutluses ka enam-vähem konkreetne, nii et põhimõtteliselt võiks sellega video teha. Võibolla varsti teen. Mul on selle video jaoks valimiseks ka kaks fotot. Riputan need üles, sest praegu ma ei saa fotosid mujalt kui blogist filmida:

Helidest pildiks

Keskkoolis joonistasin sageli raadiost tuleva muusika järgi. Eile hakkasin esimest korda joonistama pilte enda muusika järgi. Esimesel pildil on kasutatud salvestamata improvisatsiooni. Joonistused võivad minna pildistamisel halvemaks. Hea töötlusprogrammi ja töötlemisoskuste korral ehk ka paremaks.

Heliteose idee

Mõtlesin, kuidas väljendada malepartiid instrumentaalmuusikas. See võiks käia nii, et mõtlemise hääl on pidev, aga vaikne, käikude sooritamise hääl hõredam, aga valjem. Üks mängija käib aeglasemalt ja teine kiiremini. Lõpu poole läheb aeglasemalt mängija hääl rõõmsamaks ja kiiresti käija oma kurvemaks.

Ülearune keskkond

Facebook ei lase enam blogile normaalseid linke anda. Siis mul pole tahtmist seal midagi muud ka teha.

Auk etturiseisus

V-K-O-R-V-O-R-L
1. e4 e5 2. Oc4 Re6 3. Rf3 g6 4. Oe6 de 5. b3 Od7 6. Ob2 Og7 7. Rc3 Re7 8. 0-0-0 0-0-0 9. Lf1 f5 10. d3 Oc6 11. Kb1 h6 12. Le2 f4 13. g3 g5 14. g4 Of6 15. Vh1 Lg7 16. Vdg1 Vh8 17. h4 gh 18. Rh4 Oh4 19. Vh4 Lg5 20. Vh5 Lf6 21. Rd1 Rg6 22. Vgh1 Lg7 23. f3 Vh7 24. Lh2 Vdh8 25. Lf2 b6 26. g5 hg 27. Vh7 Vh7 28. Vg1 Vh5 29. d4 ed 30. Od4 e5 31. Oc3 Lh7 32. Lg2 Rh4 33. Le2 Le7 34. Rf2 Lc5 35. Oe1 Le3 36. Ld1 Rf3 37. Vf1 Vh8 38. Rg4 Ld4 39. Lf3 Oe4 40. Le2 Vd8 41. Of2 Ld2 42. Le4 Ld6 43. Le5 Lg6 44. Lf6 Lh5 45. Re5 Le2 46. Le6+ Kb7 47. Lc6+ Kb8 48. Lg2 Le5 49. Ve1 Lf6 50. Vg1 Vg8 51. Lg4 Le5 52. Ve1 Lf6 53. Ve6 Lc3 54. Le2 Vh8 55. Ve8+ Ve8 56. Le8+ Kb7 57. Le4+ Kb8 58. Od4 Lb4 59. Le5 f3 60. Of2 Ld2 61. Le3 Ld1+ 62. Kb2 g4 63. Le8+ Kb7 64. Le4+ Kb8 65. Lg4 Le2 66. Ld4 a5 67. Le3 Ld1 68. Ld3 Lh1 69. Ld8+ Kb7 70. Og3 Lh7 71. Ld5+ Kb8 72. Lf3 Lh8+ 73. Lc3 Ld8 74. Oc7+ Lc7 75. Lc7+ Kc7 76. a4 Kc6 77. c4 Kd6 78. Kc3 Kc5 79. Kd3 Kb4 80. Kd4 Kb3 81. Kd5 Kb4 82. Kc6 Kc4 83. Kb6 Kb4 84. Kc6 Ka4 85. Kc5 Kb3 0:1.

Kordustrüki erinevused

Rääkisin, et Raun andis millalgi minu "Viimsetest päevadest" kordustrüki välja, aga mina pole seda näinud, ta mulle tasuta eksemplare ei andnud. Küsiti, kas autorieksemplari ka mitte. Vastasin, et mitte ühtegi eksemplari. Vaatasin riiulist, et ma eksisin. Mul olid sellest nii autorieksemplar kui ka veel mõned eksemplarid. Aga mul ei olnud seda kinkimiseks vaja, sest ma kinkisin oma viimast luulekogu ja kahte raamatut korraga levitada poleks õnnestunud. Pelaegi "Viimsed päevad" mulle ei meeldinud. Hakkasin "Viimsete päevade" teist trükki vaatama. Seda oli esimese trükiga võrreldes nii palju muudetud, et Raun oli kirjutanud oma nime autorinime kõrvale. Teine trükk oli paksem. Pildid olid töödeldud õudsemateks, neile oli lisatud selleks raam. Pilte oli ka juurde pandud. Raun oli raamatusse kirjutanud, et ta teeb seda lugejate maitsega arvestades. Minu käest polnud pilte juurde küsitud, vaid täiendamiseks oli kasutatud muid. Vaatasin laua all olevate raamatute paigutust. Seda oli muudetud.

Ülesande täitmisviis

Sain vereproovi tulemuseks, et mul on kolesterooli liiga palju. Hakkasin vähem rasvast sööma. Järgmise vereproovi tulemuseks sain, et nüüd on kolesterooli liiga vähe. Hakkasin rasvast rohkem sööma proovi tulemuse öelnud õe nähes. Järgmisel söögiajal ma küll ei söönud suurendatud kogust. Ütlesin emale, et mulle öeldi, et kolesterooli näit on muutunud, aga ei öeldud, kui palju, ma ei tea, kui palju ma pean toitumist muutma. Ema vastas, et mitte näit ei olnud muutunud, vaid tehti nalja. Mõtlesin psühhiaatrile rääkida, et iga kord, kui mulle määratakse uus ravi, ütleb ema, et see oli nali ja määrab ise teistsuguse ravi.

*

Joonistasin paberile väikse pildi, et lasta seda edasi tehisintellektil töödelda. Aga ootamatul kombel ei esitanud ta tulemust paberil, vaid ladus taldriku peale vastava sisuga kompositsiooni. Ütlesin, et ma ei saa aru, kuidas ta sai seda teha, kui tal ei ole käsi. Vastati, et ta on selliseid asju enne ka teinud. Mul tuli endal ka meelde.

Läbi pealinna

Olin Tallinnas sugulaste pool. Asusin koduteele. Ühest hoovist läbi minnes nägin koera ja selle omanikku. Püüdsin minna koera eest teise hoovi serva, aga nüüd ta tuli sinna. Mõtlesin, et kui ma koera omaniku juurde lähen, võib koer just kallale tulla. Väljusin hoovist. Edasi kõndides leidsin ungari kirjanduse poe. Vaatasin, mis raamatuid seal on. Aga seal ei olnudki eriti ungarikeelset kirjandust, osa raamatuid olid eesti ja osad inglise keeles. Kõndisin edasi. Üks poiss küsis mult, et kui ma bussijaama lähen, kas ma tean, kus see asub. Ma täpselt ei teadnud, aga näitasin käega, et kuskil seal pool. Ta küsis, kas ma ka tean, kui palju siit bussijaama maad on. Vaatasin, et olen mingis äärelinnaosas, siis vist on bussijaam kaugel. Ütlesin, et Tartus ma jõuan ühest linna servast teise kõndida jala, aga Tallinnas on vahemaad kohati kümme korda pikemad. Poiss vastas, et vähemalt kümme korda. Läksin edasi üksi. Mõtlesin, et maaliini bussijaama sõitmiseks võiks linnaliini bussi peale minna.

Õhturahu

Võimalik kordus

Ühte tegu taheti korrata. Öeldi, et võibolla kordaks enne teist tegu.

Ilusad hetked

Tubades valitseb üksinduserahu.
Mõtteid on nii palju häid, et pähe nad ei mahu.
Head ideed on tasuta nii ajus kui ka õhus.
Mu mõtlemise meetodeist nii mõnigi on tõhus.

Puunupud

Meenutasin enda laule. Selleks läks vaja puust kabenuppe. Ma ei teadnud, mis eesmärgil meie puust kabenupud on valmistatud, need olid vist millegi küljest lõigatud.

Muljed metsast

Olin teinud kaks metsa kiitvat luuletust või laulu. Nüüd leidsin metsa juurest ka negatiivset. Vestluses tehisintellektiga tuli jutuks, et see on tüüpiline.

Mõnest mängust

Tänasel kiirmaleturniiril oli minu kõige suurem saavutus, et tegin Jeviniga viigi. Mängisin Hispaania avangut käiguga Oa4, arendasin ratsu f5 ja lõin etturi g7, saades kahe viguri vastu vankri ja kaks etturit. Jäin ajapuudusesse, aga mäng lõppes käikude kordamisega.

Mäng Peedoriga läks samuti viiki. Mul oli lõppseisus kaks etturit vähem, aga odad olid lahkvärvi ja üks vastase ettur topeltettur.

Parts oli taas uuemat teooriat lugenud ja kahis neljaratsu avangus varakult ratsu. Tal õnnestus mäng võita.

Hermanni uurimisteema lõpetuseks

1) “Auulane ja Ülo”. Jutt eesti muistsest ajast. Jutustanud K. A. Hermann. Tartus, 1887. Trükitud K. A. Hermann’i kulu- ja kirjadega. 33 lehekülge.

2) “Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani”. Kirjutanud ja kokku seadnud Dr. K. A. Hermann. Jurjevis – Tartus. Trükitud väljaandja kulu- ja kirjadega. 1898. 532 lehekülge. Loetud valitud peatükke.

3) Artikleid, videosid ja pilte Hermanni kohta.

 

HERMANN PROOSAKIRJANIKUNA

Hermanni ilukirjandusliku proosa näitena lugesin tema jutustust “Aulane ja Ülo”, mis räägib Sigtuna hävitamisest. See jutustus oli minu jaoks haaravam kui Hermanni luulekogud, aga teos ei olnud realistlik. Tõestisündinud Rootsi Sigtuna linna hävitamist on püütud omistada erinevatele rahvastele, selle jutustuse järgi tegid seda eestlased. Aga kirjutatud on nii, et kõigepealt röövisid rootslased eestlaste naised ja siis läksid õilsad eestlased neid tagasi tooma. Esimeses lahingus Eesti pinnal oli rootslaste vägi suurem, eestlaste oma ometi tugevam, ainult laevad röövitud naistega pääsesid põgenema. Kui eestlaste kogu vägi kokku saadi, oli see hiigelsuur, justkui oleks Eesti olnud Rootsist suurem. Vangi võetud eesti naised olid eesti meestele truud, rootslased tahstid naisi tappa, aga enne õnnestus nad päästa. Seega on tegemist tüüpilise romantilise ajaloolise jutustusega. Ungari kirjandusest sarnaneb see romaaniga “Egeri tähed” selle poolest, et kuigi oma rahva ajalugu on kannatusterohke, valitakse sellest raamatu kirjutamiseks üks võidukam hetk. Eesti kirjanduses on samal põhimõttel kirjutatud ka romaanid “Ümera jõel” ja “Nimed marmortahvlil”.

 

HERMANNI KIRJANDUSAJALUGU

Hermann ise on rõhutanud, et tema eesti kirjanduse ajalugu on väärtuslik selle poolest, et see on esimene omataoline. Ajakirjas “Looming” ilmunud Toomas Liivi artiklis näidatakse, et tegelikult oli see juba neljas eesti kirjanduslugu, kuigi eelkäijad olid õhemad ja üks neist jõudis trükki hiljem. Mõni kirjanduslugu võttis hulka ka rahvaluule, aga materjali rohkuse üle kaebav Hermann mitte. Seevastu on tal hulka võetud peale ilukirjanduse ka muu kirjasõna, ka ajakirjandus ja kõned.

Mina tean Kristian Jaak Petersoni luuletajana, aga Hermann tutvustab teda hoopis teadusmehena. Hermann on kirjutanud peatüki ka enda kohta, tuues välja oma paljusid tegevusvaldkondi ja pidades oma tähtsaimaks raamatuks “Eesti keele grammatikat”. Seda on ka hilisemad uurijad tema tähtsaima teosena nimetanud.

Raamatu kokkuvõttes teeb Hermann juttu ka eesti kirjandust edendanud sakslastest. Ta kirjutab, et sakslased on edendanud eelkõige vaimulikku kirjandust ja ka kirjutajad on vaimulikud. Hermann leiab, et kirjandust oleks pidanud edendama hoopis aadel, sest aadel on rikkam. Ma pole kindel, kas see mõte on õige, kui sõna ise ütleb, et vaimulik on vaimse töö spetsialist.

 

HINNANGUID HERMANNI KOHTA

Hermanni kohta artiklite kirjutajad leiavad enamasti, et tema loomingus on nii väärtuslikumat kui ka vähem väärtuslikku. Ühes väliseesti lehes seevastu leiti, et Hermann oli igas valdkonnas tugev. Mulle on Hermann andnud eeskuju muusikaga tegelemiseks, aga Leonhard Neuman “Eesti mõtteloo” sarja raamatus viitab, et Hermanni muusikaalast tegevust on ka kahjulikuks peetud. Neuman ise nii karm ei ole, ta leiab, et Hermanni loodud viisid olid küll ebaühtlase tasemega, kuid et ta oli parim muusika propageerija.

Valve-Liivi Kingisepp on läbi kahe “Keele ja Kirjanduse” numbri andnud ülevaate Hermanni tegevusest Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Seejuures pole tal kasutada olnud Hermanni loengukonspekte, aga ta eeldab, et Hermann rääkis loengus sama juttu, mida trükitud raamatutes ja artiklites. Täiendavalt saab teada, et venestusaegses ülikoolis nõuti eesti keele õpetamist vene keeles ja Hermann taotles tulutult õigust eesti keeles õpetada. Et lektorikohta ei kaotataks, teinud Eesti Üliõpilaste Selts oma liikmetele Hermanni loengute kuulamise kohustuslikuks. Artiklis refereeritakse palju ka materjale, mida olen varem Hermanni enda sulest lugenud.

Ea Jansen teises “Keele ja Kirjanduse” artiklis räägib eesti ajalehtede omavahelistest suhetest venestusajal. Kui mina olen tähele pannud, et venestus tegi “Oleviku” ja “Postimehe” mõlemad ettevaatlikumaks, siis Janseni meelest Hermann jäi siiski herderlikule positsioonile, sest vaidles Grenzsteini artikliga “Eesti küsimus”.

Villem Reiman “Eesti mõtteloo” sarja raamatus iseloomustab Hermanni rahumeelse inimesena, kellele ajalehetöö seetõttu ei sobinudki. Hermanni ja Grenzsteini tüllimineku ühe põhjusena toob Reiman välja, et kaastöölise hakkasid “Oleviku” juurest “Postimehe” juurde üle minema. Seda on seletatud “Postimehe” suurema eestimeelsusega, aga võib oletada, et üks põhjus oli ka, et sagedamini ilmuvas lehes on rohkem ruumi kaastööde äratrükkimiseks ja seda saab teha kiiremini.

Kellaga laulmine

Tahtsin ühest koolimajast läbi kõndida. Jõudsin hooga minnes saali ja seal pidurdasin, sest märkasin, et olen sattunud aktusele. Läksin seisatuse järel aeglaselt mööda seinaäärt istujate jalgade vahelt edasi ja väljusin saali külguksest. Koridoris ütlesin ühele võõrale inimesele, et ma tahan majast välja jõuda, aga ei tunne teed. Ta juhatas, mis suunas minna.

*

Laulsin mitu korda järjest ja mõõtsin iga kord laulmisaega elektipliidi kellaga. Laulmist alustades lülitasin kella sisse ja lõpetades välja. Kell pani laulmiste kestused kirja.

Kaasavõetud pilt

Olin arvuti taga. Minu kõrvale tuli Klaus. Küsisin, kas ta loeb üle mu õla. Ta vastas jah. Ütlesin, et seda ei peeta viisakaks. Klaus läks oma koju. Arvuti ütles mulle, et kellelgi on endiselt minu blogisse sisenemine pooleli. Mõtlesin, et see võib olla Klaus, ta alustas siin ja jätkab oma kodus.

*

Viisin ühte majja enda tehtud pildi. Kui kolmas inimene seda vaatas, siis ütlesin, et kahel esimesel langes pilk kõigepealt kolmest sektorist keskmisse, aga temal kõige ülemisse. Ta vastas, et ta vaatab seda sektorit, kuna ta on maali spetsialist. Mõtlesin, et alumises sektoris on ju ka maal. Meil toimus väikse vaheaja järel uus kursusekokkutulek. Riputasin pildi kokkutuleku toimumise ruumi seinale. Mõtlesin, et pildil on vist kujutatud Reelit. Ma läksin Reeli istumiskoha lähedale kraani juurde. Mõtlesin, et tegelikult ma ei tea üldse, milline Reeli välja näeb, tema poole on kõige raskem vaadata.

Ajaloolase ettevalmistus

Kirjutasin internetis ühest ajaloolisest isikust. Ma ei viitsinud ta nime kirjapilti kontrollida ja arvatavasti kirjutasin selle valesti. Meenutasin, et Kasekamp oli öelnud, et enne kui ta ülikoolis fašismi ajalugu õpetama hakkas, uuris ta seda 15 aastat ajalehtedest. Selle jätsin ütlemata, et ma uurisin ise ka koos bakalaureuseõppega kauem kui ainult magistriõppes. Kuulajad ei pruukinud aru saada, et Kasekamp uuris vanu ajalehti, nad võisid mõelda, et ta luges värskeid ajalehti, mis poleks midagi erilist olnud.

*

Pidime minema peole. Isa kahtles, kas ma saan seal näidata oma joonistusi, kui need on nii kehvad. Ta ei teadnud, et piltide näitamine oli ette valmistatud peo põhiatraktsioon. Läksin ühte bussipeatuse moodi hoonesse. Sinna toodi üks koer. Mõtlesin, et lasen oma koeral pea kotist välja pista, et ta juurde toodud koera näeks.

Meeldejäävus

Luuletustest on mul kõige paremini meeles enda omad, aga muusikast mitte. Raadios kõlavad rokk- ja kantrilaulud võivad meelde jääda, aga klassikaline muusika ja enda muusika halvemini.

Filmikaadrid staatiliselt

 

Neid pilte olen ma juba videos kasutanud, nüüd avaldan samad fotod ka staatiliselt. Joonistuse kõrvale kirjutatud tekstis on huvitav, et ei ole kasutatud veel komasid, punkte ega sõnavahesid, aga kasutatud on juba sulgusid. Tehisintellekt ütles, et selles vanuses lapsed tavaliselt veel sulgusid ei kasuta.

Päriselt metsas

Mul oli "Metsamineku laul" fotoaparaadiga kaasas ja panin selle metsas mängima. Tegin seal ka uusi fotosid. Vahepeal kõndisin mööda teed kummargil, sest oksad olid madalal.

Pea töö

Luuletuse väljamõtlemine nõuab pingutust, aga väljamõeldud luuletus jääb mulle väga sageli pähe. Luuletusele viisi võin improviseerida ühe hetkega, aga viisi unustan ma ära. Nii saab peas olevatele tekstidele improviseerida iga kord uusi viise, ühendades meenutamise ja leiutamise. See on nagu malemäng, kus reeglid ja mängupõhimõtted on püsivad, aga variantide arvestus iga kord uus.

Tegelased raamides

Vabavärss muusikas

Klassikaline muusika sarnaneb rütmi poolest vabavärsiga. Aga klassikalise muusika kirjutamise periood ei olnud vabavärsi kirjutamise periood, vabavärsiline oli instrumentaalmuusika. Hiljem on muusika ja luule justkui osad vahetanud, üks on läinud rütmilisemaks ja teine vähem rütmiliseks. Minu osad luuletused on tehisintellekt liigitanud korrapäratu rütmi tõttu riimiliseks vabavärsiks, kuigi minu luuletustes on keskmisest tugevam, mitte keskmisest nõrgem rütm.

Unenäod tagasi

Olime teises linnas ja pidime Tartusse tagasi sõitma. Üks klassikaaslane küsis mult sõidu jaoks raha. Pakkusin talle kümnest rahatähte. Ütlesin, et see on natuke katki. Ta vastas, et katki jah, ta tahab tervemat. Leidsin, et tegelikult ei pea ma talle üldse raha andma, temal on suurem sissetulek kui minul. Aga kõik ei kontrollinud nagu mina, kas raha on kaasas.

*

Klassikaaslased tulid ühte majja, kus ma elasin. Nad ütlesid, et ma olen lubanud täna peo korraldada. Ma polnud kindel, kas ma olen ikka seda lubanud, ma ei tahtnud pidu korraldada. Ema oli jätnud toidu pliidile valmima. Oletasin, et nüüd võib kuumuse kinni keerata. Aga kui ma kooki katsusin, oli see veel liiga pehme. Keerasin kõigele kuumuse alla tagasi. Lõpuks tuli ema, et nüüd võib kuumused kinni keerata. Ma polnud kindel, kas võib, kui kuumustamises oli olnud vaheaeg.

*
Olin koolis. Mõtlesin, et pärast esimest tundi viin magistritöö juhendajale töö ära. Ma ei teadnud, kas viia enne töö ära või käia wc-s. Algas tund. Meil oli uus meesõpetaja. Ta käskis kõigil püsti tõusta. Kui natuke aega oli seistud, istusid osad maha, aga õpetaja polnud selleks luba andnud. Talt küsiti, kas võib istuda. Ta vastas, et ei või. Seepeale tõusid kõik uuesti püsti.

Pühapäev juulis

Sünniaastapäeva mälestused

Vastasin üks päev listi kirjale:

1. Kuulasin Sulev Vahtrelt ülikoolis ühte üldõppe loengukursust, mida ta luges Tiit Rosenbergiga kahepeale.
2. Nendes loengutes oli nii palju kuulajaid, et osa üliõpilasi istus aknalaudadel ja põrandal.

3. Ühte loengut alustades vaatas Vahtre vist aknalaual istuvate üliõpilaste poole ja ütles millegipärast: "Ajaloolased teevad jälle ajalugu."

4. Kui läksin eksamihinnet kätte saama, ütles Vahtre: "Runnel sai siis esikoha."

5. Kui olin magistrant, palus isa mul toimetada "Eesti ajaloo" neljanda köite käsikirja, peatoimetaja Vahtre vaidles vahepeal sellele vastu, aga lõpuks oli nõus.

6. Enne magistriõppe lõpetamist jõudsin toimetada ka kuuendat köidet, siis olevat Vahtre öelnud, et väga hea, et mina seda tööd tegin.

7. Toimetasin ka viiendat köidet, enne selle valmis saamist Vahtre suri.

8. Minu blogile on tulnud kriitiline kommentaar, kui kirjutasin, et andsin valimistel hääle Sulev Vahtre pojale Laurile.

9. Täna tahtsin Sulev Vahtre värskest raamatust ühte peatükki lugeda, aga venna külaskäigu tõttu ei jõudnud esialgu peatüki esimesest leheküljest kaugemale.

10. Valimisliidu Isamaa valmisloosung oli aastal 1992 "Plats puhtaks!", selle loosungiga plakatil oli mees luuaga, see olevat Sulev Vahtre.

Rahulik tegevus

V-O-K-R-O-R-V-L
1. d4 g6 2. c3 e5 3. de Le5 4. Od3 c6 5. Re3 f5 6. g3 Rf7 7. f4 La5 8. Of2 Re2 9. Rd2 d5 10. Rb3 La4 11. 0-0 Od7 12. c4 d4 13. Rc2 c5 14. h4 Oc6 15. Lh3 Od6 16. e3 de 17. Oe3 0-0-0 18. Vfd1 Kb8 19. Lf1 h6 20. Ra3 Oe4 21. Rb5 Oe7 22. Oe4 Vd1 23. Ld1 fe 24. Ld5 La6 25. Rc5 Oc5 26. Oc5 Vd8 27. Le4 Rc5 28. Le7 Lb6 29. Lf7 Rb3+ 30. Kg2 Ra1 31. Le7 Vd2+ 32. Kh3 a6 33. Le1 Vb2 34. Le8+ 1:0.

Hermanni luulekogud

1) “K. A. Hermann’i Salmikud. Esimene kimbukene”. Tartus. Schankenburg’i trükk ja kulu. 1881. 66 lehekülge.

2) “K. A. Hermann’i Salmikud. Teine kimbukene”. Tartus, K. A. Hermanni trükk ja kulu 1892. 186 lehekülge.

KÜSIJA: Võrdle neid kahte luulekogu.

VASTAJA: Teine köide on esimesest umbes kolm korda paksem. Esimene sisaldab eestikeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid saksa keelest, teine emakeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid paljudest keeltest. Ka temaatiliselt on teine kogu mitmekesisem. Esimeses on põhiteema rõõm ja kõrvalteema kurbus, teises on teemasid rohkem. Vist esimeses kogus ütleb jutustaja, et teda teeb rõõmsaks muusika, aga teises kogus on aastaaegade teemalised tsüklid ja tuleb välja, et meeldivad aastaajad on ainult kevad ja suvi, külmal aastaajal minategelane ei laula.

KÜSIJA: Mis oli nende kogude parim luuletus?

VASTAJA: Praegu mäletan parimana viimasel päeval loetud saksa luuletaja Heine tõlget. See oli minu jaoks huvitav nii unenäo teema kui ka rütmi poolest. Raamatu lõpu poole oli ka üks teine Heine luuletus, see nii hea ei tundunud. Kirjutan ka ise unenägusid üles, aga vähemalt proosalausetega kirjutades ei tundu tulemus nii dramaatiline kui Heine luuletused.

KÜSIJA: Mis olid luulekogude nõrgad kohad?

VASTAJA: Autor ei tunne psühholoogiat. Ta on valinud teistelt autoritelt luuletusi, mis väljendavad samu mõtteid, mida tema enda omad, nagu ka tänapäeval koostatakse temaatilisi antoloogiaid. Kui ta ütleks minavormis, et tema lemmikaastaajad on kevad ja suvi, siis saaks teada ühe inimese maitse, aga kasutatakse meievormi, eeldades justkui, et kõik inimesed on ühesugused. Ott Arderi hilisemas luuletuses öeldakse, et hea on iga aastaaeg ja Puškinile meeldis talv ka 19. sajandi esimesel poolel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tema muude kirjutistega.

VASTAJA: Hermann tegeles keeleuuendusega ning avaldas keeleteaduslikke kirjutisi. Kui ta ajalehes põhjendas, miks sõna ‘sündimisepäev’ asemel võiks hakata kasutama lühemat sõna ‘sünnipäev’, siis luuletus keeleteooriat ei sisalda, aga viib sõna ‘sünnipäev’ juba praktikasse.

Ajalehtedes pidi avaldama keisrit kiitvaid juhtkirju ja Hermanni kujutletava päeviku autor paneb teda ka päevikus keisrit kiitma. Ka teises luulekogus on üks keisrit kiitev luuletus, aga võib tähele panna, et ainult üks, kui muud teematsüklid on pikemad. Ja see üks luuletus on tõlgitud vene keelest ja paigutatud surmateemaliste luuletuste ette, nagu oleks ka keiser midagi halba.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luulekogusid Jannseni laulikutega.

VASTAJA: Jannsen tõlkis laulusõnu olemasolevatele viisidele ja kirjutas originaalluuletusi vähe, Hermann kirjutas ise viise, aga ka originaalluuletusi rohkem kui Jannsen. Jannseni laulusõnades on rohkem usuteemat. Jannsen ei hinnanud rahvalaulu, aga Hermann tõlgib ka teiste rahvaste rahvalaulude sõnu. Jannsen vahendas saksa kultuuri, Hermann on kirjutanud, et eestlased peaksid eelistama oma laule saksa lauludele, välismõjudest saksa mõju on tal ülekaalus ainult esimeses köites. Teises köites on palju tõlkeid ka soome keelest ja sugulaskeeltest on esindatud ka ungari keel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tänapäeva laulusõnadega.

VASTAJA: Tänapäeva laulud võivad olla ropumad ja destruktiivsemate sõnadega. Aga ka Hermanni luuletustes sooritatakse või kaalutakse õnnetu armastuse pärast enesetappusid. Hermanni luuletused on monogaamsemad, tänapäeval mõni laulab lahkuminekust või mitmenaisepidamisest. Hermanni sõnades on suurim unistus olla teise inimesega koos, mina salvestasin viimati laulu inimeste eest metsa põgenemisest. Tänapäeval tehakse naljalaule, Hermanni omad on tõsisemad ja sisaldavad nagu Jannsenilgi palju sõna ‘oh’. 

Metsamineku laul

Suvi 2026

 

Rahvas platsil

Lugesin voodis olles uuesti raamatut, mida olin varem lugenud. Kuigi raamat oli paks, sain selle kiiresti läbi. Teisest lugemisest ei jäänud peaaegu midagi meelde. Mälestused raamatu kohta pärinesid esimesest, mitte teisest lugemisest.

*

Jõudsin kesklinna bussijaama juurde. Sinna sõitsid politseiauto ja katuseta abipoliteauto, mis oli politseinikuid täis. Platsile oli kogunenud palju rahvast, kellelgi ei lubatud liigutada ega häält teha. Oletasin, et asi on mõnes terroriaktis. Aga selgus, et hoopis üks Ameerika naispoliiitik alustas kõnet. Ta ütles, et hakkab kõnesid pidama uut moodi. Ta esitas kõne luuletusena. Mulle tundus see luuletus tobe, aga ta sai suure aplausi.

Kauged helid

Olime kirjanike suvilas. Läksin teise tuppa. Ema ütles, et Peterburis on muusika võimendus nii valjuks pandud, et see kostab siia ära. Eelmisse ruumi ei kostnud, aga siia tõepoolest kostis. Lisaks oli aknast vist näha Peterburi maju. Võimendus oli nii valjuks pandud vist selleks, et see kaugele kostaks. Mõtlesin, et selle asemel saaks teised kaugemal ise muusikat lasta. Aga võibolla ka mitte, sest ainult nii suurel linnal oli nii tugeva võimenduse jaoks raha. Ma polnud siiski kindel, kas aknast paistvad majad asuvad Peterburis või kusagil lähemal.

Tõlkija ning autorid

TÕLKIJA: Täna kutsun külla kõik neli autorit, kellelt olen tõlkinud vähemalt ühe terve raamatu. Need autorid on Carlyle, Grenzstein, Sorokin ja Masaryk.

CARLYLE: Aga miks sa meid tõlkisid? Kirjutama peaks ainult nendest, keda kirjutaja peab kangelaseks. Sama peaks tegema tõlkija. Keda ta kangelaseks ei pea, seda ei ole vaja tõlkida.

GRENZSTEIN: Tõlkimine on hea, aga kõike tõlkida ei jõua. Rahvas võiks ise mõnda võõrkeelt õppida, et saaks ühes keeles kätte kogu kirjanduse tõlkija vahenduseta. Omal ajal soovitasin, et eestlased võiks õppida vene keelt, aga tänapäeval ma soovitan inglise keelt. Tõlkes läheb alati midagi kaduma ja kogu maailma kirjandust läbi lugeda ei ole teostatav, aga kes oskab inglise keelt, see saab lugeda palju väärtuslikku rohkem kui ainult eestlased kirjutada või tõlkida jõuavad.

SOROKIN: Võimalikult suures mahus lugeda on kolossaalsuseiha, see on omane meelelisele ajajärgule. Mulle meeldib rohkem keskaegne inimene, kes ei pidanud vajalikuks muid teoseid peale Piibli tunda. Kui trükkida võimalikult palju, siis ei leia trükitu hulgast väärtuslikku üles ja ületootmine kurnab ka looduse välja.

MASARYK: Mina pooldan suures mahus tõlkimist. Tänapäeva inimene on mineviku omast targem, sest on rohkem lugenud. Kui tunda ainult ühte raamatut, ei ole see demokraatlik, nagu valimistel võiks kogu rahvas hääletada, nii võiks kuulata ära ka võimalikult paljude autorite arvamuse.

CARLYLE: Mina olen demokraatia vastu. Kui rohkem inimesi ära kuulata, lisanduvad kõige targemate häältele kõige rumalamate hääled. Aga parima otsuse jaoks on vaja kuulata vaid kõige targemaid. Mõnel ajastul on olemas ainult üks kangelane. Mõnel ajastul pole neid võibolla ühtegi, siis tuleb pöörduda Piibli ja muu klassika poole.

GRENZSTEIN: Mina ei usu, et oleks ainult üks tark. Tarkade kirik on härrraskirik, mis rõhub rahvast. Mina pooldan demokraatlikku kirikut, kus rahvas saab öelda, et ta ei taha rõhumist.

SOROKIN: Kui rahvas liiga palju häält teeb, järgneb vastureaktsioon ja hakatakse rahva verd valama. Tuleb olla ettevaatlikum. Ka mina ei taha rõhumist, aga ma tean, et oskamatult sellega võideldes võib probleemi veel hullemaks ajada.

MASARYK: Kui problem on niigi suur, tuleb katsuda seda siiski lahendada. Inimkond  on ajaloos tegelikult probleemide lahendamisega edukalt hakkama saanud, elu on läinud järjest paremaks. Kuigi sõnavabadus on kasvanud, on vastureaktsioon sellele jäänud nõrgemaks, mitte läinud tugevamaks. Ei ole vaja küll revolutsiooni revolutsiooni pärast, hetkel pole Euroopas enam revolutsiooni vaja.

TÕLKIJA: Nagu näha, ei ole minu tõlgitud autorid üksmeelel. Mõni arvustaja samastab tõlkijat ja autorit, aga kui tõlkija otsiks ainult endasuguseid autoreid, saaks ta tõlkida kõige rohkem ühte autorit, ilmselt ainult iseennast.

Kirjutav inimene

Minu teos koosnes kirjalikust tekstist. See sarnanes raamatuga.

Kord ja kaos

Noodid muusikaajakirjast

Täna proovisin mängida süntesaatorit trükitud rahvalaulu nootide järgi. Kõigepealt kirjutasin noodijoonestiku endale oma süsteemis numbritega ümber.

Kaks mängu

Mängisin malet. Kui mäng oli läbi, tõstsin selle käike uuesti läbi. Üks mees näitas mulle, et ma oleks saanud kiiremini võita. Ta ei näidanud täpset võiduvarianti.

*

Mängisin arvutimängu. Kuna mängu eesmärk oli maade vallutamine, asusin seda lõpuks tegema. Püüdsin vastase minu maade keskele jäävaid alasid ära lõigata, aga vallutati hoopis hulk minu alasid ja hulk minu riigi alasid värvus vastase riigi värvi. Aga esialgne täielik värvimuutus asendus varsti kahe värvi segunemisega, sest ei olnud päris selge, kelle käes on seal nüüd võim.

Klaviatuuririkke aegu

Olin koos klassivendadega saunas. Nad meenutasid, et Veeber on öelnud, et õnneks ei ole näha, et siin on must vesi, nii on hea saunas käia. Vesi oli praegugi must, aga mina seda ilma prillideta ei näinud, minu jaoks probleemi polnud.

*

Olin juba üsna vana, aga kõndisin tänaval endiselt teistest kiiremini. Läksin koos Andresega kooli poole. Ühelt tänavalt teisele jõudes oli õhk mingit ainet täis. Andres arvas, et see võib mürgine olla ja tahtis seetõttu tagasi keerata, aga mina arvasin, et tegemist peaks olema mittemürgise loodusnähtusega, nii läksime edasi.

*

Olime peol söögisaalis. Sven sai kätte seentega toidu. Siis hüüdis kokk: "Dessert tagasi!" See tähendas, et nüüd taibati, et Sveni võetud magustoit on mürgine ja taheti seda kööki tagasi võtta. Ainult et kui kasutati sellist väljendit, siis ei pruukinud kõik taibata, mida see tähendab, kõik ei teadnud sõna 'dessert' tähendust.

*

Kõndisin mööda teed. Jõudsin aiani, milles oli koer Kärri, kes oli minu peale alati haukunud. Praegu tuli üks inimene aiast välja. Kärri murdis aia maha ja pääses ka välja. Ta võis nüüd mulle kallale tulla. Aga koera perenaine ehk raamatu autor ei uskunud, et tema koer oleks aiast välja murdnud.

*

Olin koolis. Mõtlesin, et mult vist varastatakse raha, mul oli varem taskus 1000-kroonine, aga nüüd on kõik alles jäänud rahatähed väiksemad. Leidsin 1000-kroonise siiski kodu wc-st üles, aga nii määrdunut ma ei võtnudki kätte hea meelega. Koolis ühele pikale ülikonnas poisile ei meeldinud üks minu öeldud lause ja ta lubas minu peale kaevata. Ütlesin talle: "Kitupunn!" Selle peale ta võibolla mõtles ümber.

Kingitoojad

Olime Paides. Isale tuli sinna selliseid külalisi Tallinnast, kes tahtsid talle vaid sünnipäevakinki üle anda. Isa ütles, et ta on Paides kuu aega. Üks kingitus anti minu kätte. Varsti seda kohendati, et ma kaant avamisega ei kortsutaks. Kükitasin maha. Nii sattusid minu vaatevälja kaks tüdrukut, kes juba varem põrandal istusid. Tüdrukud kiitsid minu liigutust, et vot see on tubli tegu.

Tänase video noodid

Duu-doo-dii-daa-duu-doo-dii-daa,
li-le-la-lo-luu,
guu-goo-gii-gaa-guu-goo-gii-gaa,
ti-te-ta-to-tuu.

Pinge ja pingelangus

Itaallastega mängimiseks

Reegel – see on regola.
Mängima peab legoga.

Ebamäärane – vago.
Mis toitu täis on nüüd magu?

Mängima – giocare.
Ese moodustab mängult saare.

Pikk – see on lungo.
Pika sõidu sihtpunkt on Rõngu.

Malemäng – see on schacchi.
Ükskord maleratsu läks katki.

Otsustav enamettur

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 La5 4. d4 Rf6 5. Od2 Lb6 6. Rf3 Og4 7. d5 c6 8. dc Rc6 9. Oe2 e5 10. h3 Of3 11. Of3 0-0-0 12. Oc6 Lc6 13. Le2 Lg2 14. 0-0-0 Ve8 15. Lc4+ Lc6 16. Lf7 Ve7 17. Lb3 Vd7 18. Oe3 Oc5 19. Oc5 Vd1+ 20. Vd1 Lc5 (diagramm) 21. Lf7 Lb6 22. Lg7 Vd8 23. Vd8+ Ld8 24. Lg1 Ld4 25. Le1 Kd7 26. Ld2 Kc6 27. Ld4 ed 28. Re2 Kc5 29. b3 Re4 30. f3 Rc3 31. Rc3 dc 32. Kd1 Kd4 33. Ke2 h5 34. a3 h4 35. b4 a6 36. Kf2 b6 37. a4 b5 38. ab ab 39. Ke2 Kc4 40. f4 Kb4 41. f5 Kc5 42. Kd3 Kd5 43. Kc3 Ke5 44. Kb4 Kf5 45. Kb5 Kf6 46. c4 Kf7 47. Kc6 Ke6 48. c5 Ke5 49. Kd7 Kf4 50. c6 Kg3 51. c7 Kh3 52. c8L Kg4 53. Lc1 ja must sai 66. käigul mati.

Reeglite ebamäärasus

Mängisin pikal maleturniiril. Vastane tahtis teha kuningakäiku, aga mulle tundus, et sellise nurga all ei või ühelt ruudult teisele minna. Ma polnud siiski kindel. Küsisime nõu kohtunikult. Kohtunik ka ei teadnud ja jäi mõtlema. Ta ütles, et sellel malelaual ei ole ruute tähistatud. Ütlesin, et mõtlemine käib minu ajast. Lõpuks vajutasin vastase kella käima, sest arutati tema käiku. Vaatasin seda mängu pealt. Vastase kuningas sulgus äärele ja tundus, et talle saab piki liini vankriga mati panna. Aga mustadega mängija valis keerulisema tee. Võitsin selles mängus tugevat vastast. Aga ta ütles, et ma oleks pidanud käigud lõpuni üles kirjutama, nagu tahaks veel mingi triki abil mängu tulemust muuta. Vastasel oli olnud ajapuudus, aga mina oleks pidanud käike edasi kirjutama. Hakkasin neid kirja panema tagantjärele. Selleks kasutasin vastase protokolli. Vaatasin, et ta on kirjutanud iga käigu järele märkuste lahtrisse, milliste maletajate partiid see seis meenutab. Mulle meenus, et uute reeglite järgi ei tohi protokolli ülearuseid märkusi kirjutada.

Rõdu kuumus

Olen tähele pannud, et rõdu põrandal istudes hakkab peal kuumem kui veel soojema ilmaga rõdul seistes. Oletasin, et põhjus on, et kui pea on madalamal, siis ta jääb valgete seinte vahele, mis peegeldavad pea peale soojust. Copilot kommenteeris seda oletust, et see on ainult üks neljast põhjusest. Rõdu seinaga varjatud osas õhk ka liigub vähem ja seal on ka sellepärast kuumem.

Pilt seinale

Eile õnnestus blogi külgribale endine näopilt tagasi panna, nii et see enam fookusest välja ei läinud. Kui pilt eelmine kord üleval rippus, oli selle alla ka midagi kirjutatud, praegu mitte.

Lugemishuvi suurus

Lugesin Autorihüvitusfondi koduleheküljelt, et eelmine aasta laenutati minu autoriõigusega teoseid 89 korda, mille eest mulle makstakse 54 eurot ja 30 senti. Ma pole selle kohta statistikat ümber kirjutanud, aga aastalõppudel on makstud lisaks eraldi reprograafiahüvitist.