Muljed metsast

Olin teinud kaks metsa kiitvat luuletust või laulu. Nüüd leidsin metsa juurest ka negatiivset. Vestluses tehisintellektiga tuli jutuks, et see on tüüpiline.

Mõnest mängust

Tänasel kiirmaleturniiril oli minu kõige suurem saavutus, et tegin Jeviniga viigi. Mängisin Hispaania avangut käiguga Oa4, arendasin ratsu f5 ja lõin etturi g7, saades kahe viguri vastu vankri ja kaks etturit. Jäin ajapuudusesse, aga mäng lõppes käikude kordamisega.

Mäng Peedoriga läks samuti viiki. Mul oli lõppseisus kaks etturit vähem, aga odad olid lahkvärvi ja üks vastase ettur topeltettur.

Parts oli taas uuemat teooriat lugenud ja kahis neljaratsu avangus varakult ratsu. Tal õnnestus mäng võita.

Hermanni uurimisteema lõpetuseks

1) “Auulane ja Ülo”. Jutt eesti muistsest ajast. Jutustanud K. A. Hermann. Tartus, 1887. Trükitud K. A. Hermann’i kulu- ja kirjadega. 33 lehekülge.

2) “Eesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani”. Kirjutanud ja kokku seadnud Dr. K. A. Hermann. Jurjevis – Tartus. Trükitud väljaandja kulu- ja kirjadega. 1898. 532 lehekülge. Loetud valitud peatükke.

3) Artikleid, videosid ja pilte Hermanni kohta.

 

HERMANN PROOSAKIRJANIKUNA

Hermanni ilukirjandusliku proosa näitena lugesin tema jutustust “Aulane ja Ülo”, mis räägib Sigtuna hävitamisest. See jutustus oli minu jaoks haaravam kui Hermanni luulekogud, aga teos ei olnud realistlik. Tõestisündinud Rootsi Sigtuna linna hävitamist on püütud omistada erinevatele rahvastele, selle jutustuse järgi tegid seda eestlased. Aga kirjutatud on nii, et kõigepealt röövisid rootslased eestlaste naised ja siis läksid õilsad eestlased neid tagasi tooma. Esimeses lahingus Eesti pinnal oli rootslaste vägi suurem, eestlaste oma ometi tugevam, ainult laevad röövitud naistega pääsesid põgenema. Kui eestlaste kogu vägi kokku saadi, oli see hiigelsuur, justkui oleks Eesti olnud Rootsist suurem. Vangi võetud eesti naised olid eesti meestele truud, rootslased tahstid naisi tappa, aga enne õnnestus nad päästa. Seega on tegemist tüüpilise romantilise ajaloolise jutustusega. Ungari kirjandusest sarnaneb see romaaniga “Egeri tähed” selle poolest, et kuigi oma rahva ajalugu on kannatusterohke, valitakse sellest raamatu kirjutamiseks üks võidukam hetk. Eesti kirjanduses on samal põhimõttel kirjutatud ka romaanid “Ümera jõel” ja “Nimed marmortahvlil”.

 

HERMANNI KIRJANDUSAJALUGU

Hermann ise on rõhutanud, et tema eesti kirjanduse ajalugu on väärtuslik selle poolest, et see on esimene omataoline. Ajakirjas “Looming” ilmunud Toomas Liivi artiklis näidatakse, et tegelikult oli see juba neljas eesti kirjanduslugu, kuigi eelkäijad olid õhemad ja üks neist jõudis trükki hiljem. Mõni kirjanduslugu võttis hulka ka rahvaluule, aga materjali rohkuse üle kaebav Hermann mitte. Seevastu on tal hulka võetud peale ilukirjanduse ka muu kirjasõna, ka ajakirjandus ja kõned.

Mina tean Kristian Jaak Petersoni luuletajana, aga Hermann tutvustab teda hoopis teadusmehena. Hermann on kirjutanud peatüki ka enda kohta, tuues välja oma paljusid tegevusvaldkondi ja pidades oma tähtsaimaks raamatuks “Eesti keele grammatikat”. Seda on ka hilisemad uurijad tema tähtsaima teosena nimetanud.

Raamatu kokkuvõttes teeb Hermann juttu ka eesti kirjandust edendanud sakslastest. Ta kirjutab, et sakslased on edendanud eelkõige vaimulikku kirjandust ja ka kirjutajad on vaimulikud. Hermann leiab, et kirjandust oleks pidanud edendama hoopis aadel, sest aadel on rikkam. Ma pole kindel, kas see mõte on õige, kui sõna ise ütleb, et vaimulik on vaimse töö spetsialist.

 

HINNANGUID HERMANNI KOHTA

Hermanni kohta artiklite kirjutajad leiavad enamasti, et tema loomingus on nii väärtuslikumat kui ka vähem väärtuslikku. Ühes väliseesti lehes seevastu leiti, et Hermann oli igas valdkonnas tugev. Mulle on Hermann andnud eeskuju muusikaga tegelemiseks, aga Leonhard Neuman “Eesti mõtteloo” sarja raamatus viitab, et Hermanni muusikaalast tegevust on ka kahjulikuks peetud. Neuman ise nii karm ei ole, ta leiab, et Hermanni loodud viisid olid küll ebaühtlase tasemega, kuid et ta oli parim muusika propageerija.

Valve-Liivi Kingisepp on läbi kahe “Keele ja Kirjanduse” numbri andnud ülevaate Hermanni tegevusest Tartu Ülikooli eesti keele lektorina. Seejuures pole tal kasutada olnud Hermanni loengukonspekte, aga ta eeldab, et Hermann rääkis loengus sama juttu, mida trükitud raamatutes ja artiklites. Täiendavalt saab teada, et venestusaegses ülikoolis nõuti eesti keele õpetamist vene keeles ja Hermann taotles tulutult õigust eesti keeles õpetada. Et lektorikohta ei kaotataks, teinud Eesti Üliõpilaste Selts oma liikmetele Hermanni loengute kuulamise kohustuslikuks. Artiklis refereeritakse palju ka materjale, mida olen varem Hermanni enda sulest lugenud.

Ea Jansen teises “Keele ja Kirjanduse” artiklis räägib eesti ajalehtede omavahelistest suhetest venestusajal. Kui mina olen tähele pannud, et venestus tegi “Oleviku” ja “Postimehe” mõlemad ettevaatlikumaks, siis Janseni meelest Hermann jäi siiski herderlikule positsioonile, sest vaidles Grenzsteini artikliga “Eesti küsimus”.

Villem Reiman “Eesti mõtteloo” sarja raamatus iseloomustab Hermanni rahumeelse inimesena, kellele ajalehetöö seetõttu ei sobinudki. Hermanni ja Grenzsteini tüllimineku ühe põhjusena toob Reiman välja, et kaastöölise hakkasid “Oleviku” juurest “Postimehe” juurde üle minema. Seda on seletatud “Postimehe” suurema eestimeelsusega, aga võib oletada, et üks põhjus oli ka, et sagedamini ilmuvas lehes on rohkem ruumi kaastööde äratrükkimiseks ja seda saab teha kiiremini.

Kellaga laulmine

Tahtsin ühest koolimajast läbi kõndida. Jõudsin hooga minnes saali ja seal pidurdasin, sest märkasin, et olen sattunud aktusele. Läksin seisatuse järel aeglaselt mööda seinaäärt istujate jalgade vahelt edasi ja väljusin saali külguksest. Koridoris ütlesin ühele võõrale inimesele, et ma tahan majast välja jõuda, aga ei tunne teed. Ta juhatas, mis suunas minna.

*

Laulsin mitu korda järjest ja mõõtsin iga kord laulmisaega elektipliidi kellaga. Laulmist alustades lülitasin kella sisse ja lõpetades välja. Kell pani laulmiste kestused kirja.

Kaasavõetud pilt

Olin arvuti taga. Minu kõrvale tuli Klaus. Küsisin, kas ta loeb üle mu õla. Ta vastas jah. Ütlesin, et seda ei peeta viisakaks. Klaus läks oma koju. Arvuti ütles mulle, et kellelgi on endiselt minu blogisse sisenemine pooleli. Mõtlesin, et see võib olla Klaus, ta alustas siin ja jätkab oma kodus.

*

Viisin ühte majja enda tehtud pildi. Kui kolmas inimene seda vaatas, siis ütlesin, et kahel esimesel langes pilk kõigepealt kolmest sektorist keskmisse, aga temal kõige ülemisse. Ta vastas, et ta vaatab seda sektorit, kuna ta on maali spetsialist. Mõtlesin, et alumises sektoris on ju ka maal. Meil toimus väikse vaheaja järel uus kursusekokkutulek. Riputasin pildi kokkutuleku toimumise ruumi seinale. Mõtlesin, et pildil on vist kujutatud Reelit. Ma läksin Reeli istumiskoha lähedale kraani juurde. Mõtlesin, et tegelikult ma ei tea üldse, milline Reeli välja näeb, tema poole on kõige raskem vaadata.

Ajaloolase ettevalmistus

Kirjutasin internetis ühest ajaloolisest isikust. Ma ei viitsinud ta nime kirjapilti kontrollida ja arvatavasti kirjutasin selle valesti. Meenutasin, et Kasekamp oli öelnud, et enne kui ta ülikoolis fašismi ajalugu õpetama hakkas, uuris ta seda 15 aastat ajalehtedest. Selle jätsin ütlemata, et ma uurisin ise ka koos bakalaureuseõppega kauem kui ainult magistriõppes. Kuulajad ei pruukinud aru saada, et Kasekamp uuris vanu ajalehti, nad võisid mõelda, et ta luges värskeid ajalehti, mis poleks midagi erilist olnud.

*

Pidime minema peole. Isa kahtles, kas ma saan seal näidata oma joonistusi, kui need on nii kehvad. Ta ei teadnud, et piltide näitamine oli ette valmistatud peo põhiatraktsioon. Läksin ühte bussipeatuse moodi hoonesse. Sinna toodi üks koer. Mõtlesin, et lasen oma koeral pea kotist välja pista, et ta juurde toodud koera näeks.

Meeldejäävus

Luuletustest on mul kõige paremini meeles enda omad, aga muusikast mitte. Raadios kõlavad rokk- ja kantrilaulud võivad meelde jääda, aga klassikaline muusika ja enda muusika halvemini.

Filmikaadrid staatiliselt

 

Neid pilte olen ma juba videos kasutanud, nüüd avaldan samad fotod ka staatiliselt. Joonistuse kõrvale kirjutatud tekstis on huvitav, et ei ole kasutatud veel komasid, punkte ega sõnavahesid, aga kasutatud on juba sulgusid. Tehisintellekt ütles, et selles vanuses lapsed tavaliselt veel sulgusid ei kasuta.

Päriselt metsas

Mul oli "Metsamineku laul" fotoaparaadiga kaasas ja panin selle metsas mängima. Tegin seal ka uusi fotosid. Vahepeal kõndisin mööda teed kummargil, sest oksad olid madalal.

Pea töö

Luuletuse väljamõtlemine nõuab pingutust, aga väljamõeldud luuletus jääb mulle väga sageli pähe. Luuletusele viisi võin improviseerida ühe hetkega, aga viisi unustan ma ära. Nii saab peas olevatele tekstidele improviseerida iga kord uusi viise, ühendades meenutamise ja leiutamise. See on nagu malemäng, kus reeglid ja mängupõhimõtted on püsivad, aga variantide arvestus iga kord uus.

Tegelased raamides

Vabavärss muusikas

Klassikaline muusika sarnaneb rütmi poolest vabavärsiga. Aga klassikalise muusika kirjutamise periood ei olnud vabavärsi kirjutamise periood, vabavärsiline oli instrumentaalmuusika. Hiljem on muusika ja luule justkui osad vahetanud, üks on läinud rütmilisemaks ja teine vähem rütmiliseks. Minu osad luuletused on tehisintellekt liigitanud korrapäratu rütmi tõttu riimiliseks vabavärsiks, kuigi minu luuletustes on keskmisest tugevam, mitte keskmisest nõrgem rütm.

Unenäod tagasi

Olime teises linnas ja pidime Tartusse tagasi sõitma. Üks klassikaaslane küsis mult sõidu jaoks raha. Pakkusin talle kümnest rahatähte. Ütlesin, et see on natuke katki. Ta vastas, et katki jah, ta tahab tervemat. Leidsin, et tegelikult ei pea ma talle üldse raha andma, temal on suurem sissetulek kui minul. Aga kõik ei kontrollinud nagu mina, kas raha on kaasas.

*

Klassikaaslased tulid ühte majja, kus ma elasin. Nad ütlesid, et ma olen lubanud täna peo korraldada. Ma polnud kindel, kas ma olen ikka seda lubanud, ma ei tahtnud pidu korraldada. Ema oli jätnud toidu pliidile valmima. Oletasin, et nüüd võib kuumuse kinni keerata. Aga kui ma kooki katsusin, oli see veel liiga pehme. Keerasin kõigele kuumuse alla tagasi. Lõpuks tuli ema, et nüüd võib kuumused kinni keerata. Ma polnud kindel, kas võib, kui kuumustamises oli olnud vaheaeg.

*
Olin koolis. Mõtlesin, et pärast esimest tundi viin magistritöö juhendajale töö ära. Ma ei teadnud, kas viia enne töö ära või käia wc-s. Algas tund. Meil oli uus meesõpetaja. Ta käskis kõigil püsti tõusta. Kui natuke aega oli seistud, istusid osad maha, aga õpetaja polnud selleks luba andnud. Talt küsiti, kas võib istuda. Ta vastas, et ei või. Seepeale tõusid kõik uuesti püsti.

Pühapäev juulis

Sünniaastapäeva mälestused

Vastasin üks päev listi kirjale:

1. Kuulasin Sulev Vahtrelt ülikoolis ühte üldõppe loengukursust, mida ta luges Tiit Rosenbergiga kahepeale.
2. Nendes loengutes oli nii palju kuulajaid, et osa üliõpilasi istus aknalaudadel ja põrandal.

3. Ühte loengut alustades vaatas Vahtre vist aknalaual istuvate üliõpilaste poole ja ütles millegipärast: "Ajaloolased teevad jälle ajalugu."

4. Kui läksin eksamihinnet kätte saama, ütles Vahtre: "Runnel sai siis esikoha."

5. Kui olin magistrant, palus isa mul toimetada "Eesti ajaloo" neljanda köite käsikirja, peatoimetaja Vahtre vaidles vahepeal sellele vastu, aga lõpuks oli nõus.

6. Enne magistriõppe lõpetamist jõudsin toimetada ka kuuendat köidet, siis olevat Vahtre öelnud, et väga hea, et mina seda tööd tegin.

7. Toimetasin ka viiendat köidet, enne selle valmis saamist Vahtre suri.

8. Minu blogile on tulnud kriitiline kommentaar, kui kirjutasin, et andsin valimistel hääle Sulev Vahtre pojale Laurile.

9. Täna tahtsin Sulev Vahtre värskest raamatust ühte peatükki lugeda, aga venna külaskäigu tõttu ei jõudnud esialgu peatüki esimesest leheküljest kaugemale.

10. Valimisliidu Isamaa valmisloosung oli aastal 1992 "Plats puhtaks!", selle loosungiga plakatil oli mees luuaga, see olevat Sulev Vahtre.

Rahulik tegevus

V-O-K-R-O-R-V-L
1. d4 g6 2. c3 e5 3. de Le5 4. Od3 c6 5. Re3 f5 6. g3 Rf7 7. f4 La5 8. Of2 Re2 9. Rd2 d5 10. Rb3 La4 11. 0-0 Od7 12. c4 d4 13. Rc2 c5 14. h4 Oc6 15. Lh3 Od6 16. e3 de 17. Oe3 0-0-0 18. Vfd1 Kb8 19. Lf1 h6 20. Ra3 Oe4 21. Rb5 Oe7 22. Oe4 Vd1 23. Ld1 fe 24. Ld5 La6 25. Rc5 Oc5 26. Oc5 Vd8 27. Le4 Rc5 28. Le7 Lb6 29. Lf7 Rb3+ 30. Kg2 Ra1 31. Le7 Vd2+ 32. Kh3 a6 33. Le1 Vb2 34. Le8+ 1:0.

Hermanni luulekogud

1) “K. A. Hermann’i Salmikud. Esimene kimbukene”. Tartus. Schankenburg’i trükk ja kulu. 1881. 66 lehekülge.

2) “K. A. Hermann’i Salmikud. Teine kimbukene”. Tartus, K. A. Hermanni trükk ja kulu 1892. 186 lehekülge.

KÜSIJA: Võrdle neid kahte luulekogu.

VASTAJA: Teine köide on esimesest umbes kolm korda paksem. Esimene sisaldab eestikeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid saksa keelest, teine emakeelseid originaalluuletusi ja tõlkeid paljudest keeltest. Ka temaatiliselt on teine kogu mitmekesisem. Esimeses on põhiteema rõõm ja kõrvalteema kurbus, teises on teemasid rohkem. Vist esimeses kogus ütleb jutustaja, et teda teeb rõõmsaks muusika, aga teises kogus on aastaaegade teemalised tsüklid ja tuleb välja, et meeldivad aastaajad on ainult kevad ja suvi, külmal aastaajal minategelane ei laula.

KÜSIJA: Mis oli nende kogude parim luuletus?

VASTAJA: Praegu mäletan parimana viimasel päeval loetud saksa luuletaja Heine tõlget. See oli minu jaoks huvitav nii unenäo teema kui ka rütmi poolest. Raamatu lõpu poole oli ka üks teine Heine luuletus, see nii hea ei tundunud. Kirjutan ka ise unenägusid üles, aga vähemalt proosalausetega kirjutades ei tundu tulemus nii dramaatiline kui Heine luuletused.

KÜSIJA: Mis olid luulekogude nõrgad kohad?

VASTAJA: Autor ei tunne psühholoogiat. Ta on valinud teistelt autoritelt luuletusi, mis väljendavad samu mõtteid, mida tema enda omad, nagu ka tänapäeval koostatakse temaatilisi antoloogiaid. Kui ta ütleks minavormis, et tema lemmikaastaajad on kevad ja suvi, siis saaks teada ühe inimese maitse, aga kasutatakse meievormi, eeldades justkui, et kõik inimesed on ühesugused. Ott Arderi hilisemas luuletuses öeldakse, et hea on iga aastaaeg ja Puškinile meeldis talv ka 19. sajandi esimesel poolel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tema muude kirjutistega.

VASTAJA: Hermann tegeles keeleuuendusega ning avaldas keeleteaduslikke kirjutisi. Kui ta ajalehes põhjendas, miks sõna ‘sündimisepäev’ asemel võiks hakata kasutama lühemat sõna ‘sünnipäev’, siis luuletus keeleteooriat ei sisalda, aga viib sõna ‘sünnipäev’ juba praktikasse.

Ajalehtedes pidi avaldama keisrit kiitvaid juhtkirju ja Hermanni kujutletava päeviku autor paneb teda ka päevikus keisrit kiitma. Ka teises luulekogus on üks keisrit kiitev luuletus, aga võib tähele panna, et ainult üks, kui muud teematsüklid on pikemad. Ja see üks luuletus on tõlgitud vene keelest ja paigutatud surmateemaliste luuletuste ette, nagu oleks ka keiser midagi halba.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luulekogusid Jannseni laulikutega.

VASTAJA: Jannsen tõlkis laulusõnu olemasolevatele viisidele ja kirjutas originaalluuletusi vähe, Hermann kirjutas ise viise, aga ka originaalluuletusi rohkem kui Jannsen. Jannseni laulusõnades on rohkem usuteemat. Jannsen ei hinnanud rahvalaulu, aga Hermann tõlgib ka teiste rahvaste rahvalaulude sõnu. Jannsen vahendas saksa kultuuri, Hermann on kirjutanud, et eestlased peaksid eelistama oma laule saksa lauludele, välismõjudest saksa mõju on tal ülekaalus ainult esimeses köites. Teises köites on palju tõlkeid ka soome keelest ja sugulaskeeltest on esindatud ka ungari keel.

KÜSIJA: Võrdle Hermanni luuletusi tänapäeva laulusõnadega.

VASTAJA: Tänapäeva laulud võivad olla ropumad ja destruktiivsemate sõnadega. Aga ka Hermanni luuletustes sooritatakse või kaalutakse õnnetu armastuse pärast enesetappusid. Hermanni luuletused on monogaamsemad, tänapäeval mõni laulab lahkuminekust või mitmenaisepidamisest. Hermanni sõnades on suurim unistus olla teise inimesega koos, mina salvestasin viimati laulu inimeste eest metsa põgenemisest. Tänapäeval tehakse naljalaule, Hermanni omad on tõsisemad ja sisaldavad nagu Jannsenilgi palju sõna ‘oh’. 

Metsamineku laul

Suvi 2026

 

Rahvas platsil

Lugesin voodis olles uuesti raamatut, mida olin varem lugenud. Kuigi raamat oli paks, sain selle kiiresti läbi. Teisest lugemisest ei jäänud peaaegu midagi meelde. Mälestused raamatu kohta pärinesid esimesest, mitte teisest lugemisest.

*

Jõudsin kesklinna bussijaama juurde. Sinna sõitsid politseiauto ja katuseta abipoliteauto, mis oli politseinikuid täis. Platsile oli kogunenud palju rahvast, kellelgi ei lubatud liigutada ega häält teha. Oletasin, et asi on mõnes terroriaktis. Aga selgus, et hoopis üks Ameerika naispoliiitik alustas kõnet. Ta ütles, et hakkab kõnesid pidama uut moodi. Ta esitas kõne luuletusena. Mulle tundus see luuletus tobe, aga ta sai suure aplausi.

Kauged helid

Olime kirjanike suvilas. Läksin teise tuppa. Ema ütles, et Peterburis on muusika võimendus nii valjuks pandud, et see kostab siia ära. Eelmisse ruumi ei kostnud, aga siia tõepoolest kostis. Lisaks oli aknast vist näha Peterburi maju. Võimendus oli nii valjuks pandud vist selleks, et see kaugele kostaks. Mõtlesin, et selle asemel saaks teised kaugemal ise muusikat lasta. Aga võibolla ka mitte, sest ainult nii suurel linnal oli nii tugeva võimenduse jaoks raha. Ma polnud siiski kindel, kas aknast paistvad majad asuvad Peterburis või kusagil lähemal.

Tõlkija ning autorid

TÕLKIJA: Täna kutsun külla kõik neli autorit, kellelt olen tõlkinud vähemalt ühe terve raamatu. Need autorid on Carlyle, Grenzstein, Sorokin ja Masaryk.

CARLYLE: Aga miks sa meid tõlkisid? Kirjutama peaks ainult nendest, keda kirjutaja peab kangelaseks. Sama peaks tegema tõlkija. Keda ta kangelaseks ei pea, seda ei ole vaja tõlkida.

GRENZSTEIN: Tõlkimine on hea, aga kõike tõlkida ei jõua. Rahvas võiks ise mõnda võõrkeelt õppida, et saaks ühes keeles kätte kogu kirjanduse tõlkija vahenduseta. Omal ajal soovitasin, et eestlased võiks õppida vene keelt, aga tänapäeval ma soovitan inglise keelt. Tõlkes läheb alati midagi kaduma ja kogu maailma kirjandust läbi lugeda ei ole teostatav, aga kes oskab inglise keelt, see saab lugeda palju väärtuslikku rohkem kui ainult eestlased kirjutada või tõlkida jõuavad.

SOROKIN: Võimalikult suures mahus lugeda on kolossaalsuseiha, see on omane meelelisele ajajärgule. Mulle meeldib rohkem keskaegne inimene, kes ei pidanud vajalikuks muid teoseid peale Piibli tunda. Kui trükkida võimalikult palju, siis ei leia trükitu hulgast väärtuslikku üles ja ületootmine kurnab ka looduse välja.

MASARYK: Mina pooldan suures mahus tõlkimist. Tänapäeva inimene on mineviku omast targem, sest on rohkem lugenud. Kui tunda ainult ühte raamatut, ei ole see demokraatlik, nagu valimistel võiks kogu rahvas hääletada, nii võiks kuulata ära ka võimalikult paljude autorite arvamuse.

CARLYLE: Mina olen demokraatia vastu. Kui rohkem inimesi ära kuulata, lisanduvad kõige targemate häältele kõige rumalamate hääled. Aga parima otsuse jaoks on vaja kuulata vaid kõige targemaid. Mõnel ajastul on olemas ainult üks kangelane. Mõnel ajastul pole neid võibolla ühtegi, siis tuleb pöörduda Piibli ja muu klassika poole.

GRENZSTEIN: Mina ei usu, et oleks ainult üks tark. Tarkade kirik on härrraskirik, mis rõhub rahvast. Mina pooldan demokraatlikku kirikut, kus rahvas saab öelda, et ta ei taha rõhumist.

SOROKIN: Kui rahvas liiga palju häält teeb, järgneb vastureaktsioon ja hakatakse rahva verd valama. Tuleb olla ettevaatlikum. Ka mina ei taha rõhumist, aga ma tean, et oskamatult sellega võideldes võib probleemi veel hullemaks ajada.

MASARYK: Kui problem on niigi suur, tuleb katsuda seda siiski lahendada. Inimkond  on ajaloos tegelikult probleemide lahendamisega edukalt hakkama saanud, elu on läinud järjest paremaks. Kuigi sõnavabadus on kasvanud, on vastureaktsioon sellele jäänud nõrgemaks, mitte läinud tugevamaks. Ei ole vaja küll revolutsiooni revolutsiooni pärast, hetkel pole Euroopas enam revolutsiooni vaja.

TÕLKIJA: Nagu näha, ei ole minu tõlgitud autorid üksmeelel. Mõni arvustaja samastab tõlkijat ja autorit, aga kui tõlkija otsiks ainult endasuguseid autoreid, saaks ta tõlkida kõige rohkem ühte autorit, ilmselt ainult iseennast.

Kirjutav inimene

Minu teos koosnes kirjalikust tekstist. See sarnanes raamatuga.

Kord ja kaos

Noodid muusikaajakirjast

Täna proovisin mängida süntesaatorit trükitud rahvalaulu nootide järgi. Kõigepealt kirjutasin noodijoonestiku endale oma süsteemis numbritega ümber.

Kaks mängu

Mängisin malet. Kui mäng oli läbi, tõstsin selle käike uuesti läbi. Üks mees näitas mulle, et ma oleks saanud kiiremini võita. Ta ei näidanud täpset võiduvarianti.

*

Mängisin arvutimängu. Kuna mängu eesmärk oli maade vallutamine, asusin seda lõpuks tegema. Püüdsin vastase minu maade keskele jäävaid alasid ära lõigata, aga vallutati hoopis hulk minu alasid ja hulk minu riigi alasid värvus vastase riigi värvi. Aga esialgne täielik värvimuutus asendus varsti kahe värvi segunemisega, sest ei olnud päris selge, kelle käes on seal nüüd võim.

Klaviatuuririkke aegu

Olin koos klassivendadega saunas. Nad meenutasid, et Veeber on öelnud, et õnneks ei ole näha, et siin on must vesi, nii on hea saunas käia. Vesi oli praegugi must, aga mina seda ilma prillideta ei näinud, minu jaoks probleemi polnud.

*

Olin juba üsna vana, aga kõndisin tänaval endiselt teistest kiiremini. Läksin koos Andresega kooli poole. Ühelt tänavalt teisele jõudes oli õhk mingit ainet täis. Andres arvas, et see võib mürgine olla ja tahtis seetõttu tagasi keerata, aga mina arvasin, et tegemist peaks olema mittemürgise loodusnähtusega, nii läksime edasi.

*

Olime peol söögisaalis. Sven sai kätte seentega toidu. Siis hüüdis kokk: "Dessert tagasi!" See tähendas, et nüüd taibati, et Sveni võetud magustoit on mürgine ja taheti seda kööki tagasi võtta. Ainult et kui kasutati sellist väljendit, siis ei pruukinud kõik taibata, mida see tähendab, kõik ei teadnud sõna 'dessert' tähendust.

*

Kõndisin mööda teed. Jõudsin aiani, milles oli koer Kärri, kes oli minu peale alati haukunud. Praegu tuli üks inimene aiast välja. Kärri murdis aia maha ja pääses ka välja. Ta võis nüüd mulle kallale tulla. Aga koera perenaine ehk raamatu autor ei uskunud, et tema koer oleks aiast välja murdnud.

*

Olin koolis. Mõtlesin, et mult vist varastatakse raha, mul oli varem taskus 1000-kroonine, aga nüüd on kõik alles jäänud rahatähed väiksemad. Leidsin 1000-kroonise siiski kodu wc-st üles, aga nii määrdunut ma ei võtnudki kätte hea meelega. Koolis ühele pikale ülikonnas poisile ei meeldinud üks minu öeldud lause ja ta lubas minu peale kaevata. Ütlesin talle: "Kitupunn!" Selle peale ta võibolla mõtles ümber.

Kingitoojad

Olime Paides. Isale tuli sinna selliseid külalisi Tallinnast, kes tahtsid talle vaid sünnipäevakinki üle anda. Isa ütles, et ta on Paides kuu aega. Üks kingitus anti minu kätte. Varsti seda kohendati, et ma kaant avamisega ei kortsutaks. Kükitasin maha. Nii sattusid minu vaatevälja kaks tüdrukut, kes juba varem põrandal istusid. Tüdrukud kiitsid minu liigutust, et vot see on tubli tegu.

Tänase video noodid

Duu-doo-dii-daa-duu-doo-dii-daa,
li-le-la-lo-luu,
guu-goo-gii-gaa-guu-goo-gii-gaa,
ti-te-ta-to-tuu.

Pinge ja pingelangus

Itaallastega mängimiseks

Reegel – see on regola.
Mängima peab legoga.

Ebamäärane – vago.
Mis toitu täis on nüüd magu?

Mängima – giocare.
Ese moodustab mängult saare.

Pikk – see on lungo.
Pika sõidu sihtpunkt on Rõngu.

Malemäng – see on schacchi.
Ükskord maleratsu läks katki.

Otsustav enamettur

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 La5 4. d4 Rf6 5. Od2 Lb6 6. Rf3 Og4 7. d5 c6 8. dc Rc6 9. Oe2 e5 10. h3 Of3 11. Of3 0-0-0 12. Oc6 Lc6 13. Le2 Lg2 14. 0-0-0 Ve8 15. Lc4+ Lc6 16. Lf7 Ve7 17. Lb3 Vd7 18. Oe3 Oc5 19. Oc5 Vd1+ 20. Vd1 Lc5 (diagramm) 21. Lf7 Lb6 22. Lg7 Vd8 23. Vd8+ Ld8 24. Lg1 Ld4 25. Le1 Kd7 26. Ld2 Kc6 27. Ld4 ed 28. Re2 Kc5 29. b3 Re4 30. f3 Rc3 31. Rc3 dc 32. Kd1 Kd4 33. Ke2 h5 34. a3 h4 35. b4 a6 36. Kf2 b6 37. a4 b5 38. ab ab 39. Ke2 Kc4 40. f4 Kb4 41. f5 Kc5 42. Kd3 Kd5 43. Kc3 Ke5 44. Kb4 Kf5 45. Kb5 Kf6 46. c4 Kf7 47. Kc6 Ke6 48. c5 Ke5 49. Kd7 Kf4 50. c6 Kg3 51. c7 Kh3 52. c8L Kg4 53. Lc1 ja must sai 66. käigul mati.

Reeglite ebamäärasus

Mängisin pikal maleturniiril. Vastane tahtis teha kuningakäiku, aga mulle tundus, et sellise nurga all ei või ühelt ruudult teisele minna. Ma polnud siiski kindel. Küsisime nõu kohtunikult. Kohtunik ka ei teadnud ja jäi mõtlema. Ta ütles, et sellel malelaual ei ole ruute tähistatud. Ütlesin, et mõtlemine käib minu ajast. Lõpuks vajutasin vastase kella käima, sest arutati tema käiku. Vaatasin seda mängu pealt. Vastase kuningas sulgus äärele ja tundus, et talle saab piki liini vankriga mati panna. Aga mustadega mängija valis keerulisema tee. Võitsin selles mängus tugevat vastast. Aga ta ütles, et ma oleks pidanud käigud lõpuni üles kirjutama, nagu tahaks veel mingi triki abil mängu tulemust muuta. Vastasel oli olnud ajapuudus, aga mina oleks pidanud käike edasi kirjutama. Hakkasin neid kirja panema tagantjärele. Selleks kasutasin vastase protokolli. Vaatasin, et ta on kirjutanud iga käigu järele märkuste lahtrisse, milliste maletajate partiid see seis meenutab. Mulle meenus, et uute reeglite järgi ei tohi protokolli ülearuseid märkusi kirjutada.

Rõdu kuumus

Olen tähele pannud, et rõdu põrandal istudes hakkab peal kuumem kui veel soojema ilmaga rõdul seistes. Oletasin, et põhjus on, et kui pea on madalamal, siis ta jääb valgete seinte vahele, mis peegeldavad pea peale soojust. Copilot kommenteeris seda oletust, et see on ainult üks neljast põhjusest. Rõdu seinaga varjatud osas õhk ka liigub vähem ja seal on ka sellepärast kuumem.

Pilt seinale

Eile õnnestus blogi külgribale endine näopilt tagasi panna, nii et see enam fookusest välja ei läinud. Kui pilt eelmine kord üleval rippus, oli selle alla ka midagi kirjutatud, praegu mitte.

Lugemishuvi suurus

Lugesin Autorihüvitusfondi koduleheküljelt, et eelmine aasta laenutati minu autoriõigusega teoseid 89 korda, mille eest mulle makstakse 54 eurot ja 30 senti. Ma pole selle kohta statistikat ümber kirjutanud, aga aastalõppudel on makstud lisaks eraldi reprograafiahüvitist.