Lugesin voodis olles uuesti raamatut, mida olin varem lugenud. Kuigi raamat oli paks, sain selle kiiresti läbi. Teisest lugemisest ei jäänud peaaegu midagi meelde. Mälestused raamatu kohta pärinesid esimesest, mitte teisest lugemisest.
*
Jõudsin kesklinna bussijaama juurde. Sinna sõitsid politseiauto ja katuseta abipoliteauto, mis oli politseinikuid täis. Platsile oli kogunenud palju rahvast, kellelgi ei lubatud liigutada ega häält teha. Oletasin, et asi on mõnes terroriaktis. Aga selgus, et hoopis üks Ameerika naispoliiitik alustas kõnet. Ta ütles, et hakkab kõnesid pidama uut moodi. Ta esitas kõne luuletusena. Mulle tundus see luuletus tobe, aga ta sai suure aplausi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar