Suve soojemal poolel

Vahepeal ma kandsin palju aastaid ainult pikki pükse, siis hakkasin uuesti lühikeste pükstega tänaval käima, viimastel päevadel olen nendega olnud ka toas. Need püksid kõige lühemad ei olegi, need on umbes põlvedeni, naised kannavad sageli veel lühemaid. Riietus võib sõltuda nii ilmast kui ka karastusest. Kui ennast külma vastu karastada, siis võibolla see ei suurenda vastupidavust kliimasoojenemisele. Mõnel aastal on olnud suve esimesel poolel põud ja sellele on järgnenud vihm, tänavu oli suve esimene pool väga vihmane, teine pool tuleb võibolla kuivem. Isegi kui sademeid oleks võrdselt, võiks lõpptulemuse otsustada see, kummal poolel on rohkem soojakraade. Enesetunne sõltub ka õhu liikumise kiirusest, kui õhutemperatuur on alla kehatemperatuuri, siis tuul jahutab. Üks aasta oli välisuudistes juttu, kuidas isegi Kanadas kuumenes ilm ka üle kehatemperatuuri. Hing võib olla küll kõrgem kui keha, aga kui keha piinatakse, võib hing sellest välja minna. Teooria järgi võib hing küll teises maailmas edasi elada, aga kui maises elus ei ole jõudnud piisavalt head teha, siis võib hauatagune elu kujuneda teistsuguseks. Ühel korral kirjutati mulle, et väljendit 'head tegema' ei peaks kasutama, sest 'hea' olevat omadussõna, aga minu teada sama sõna võib erinevas kontekstis olla nii omadussõna kui ka nimisõna.

Kesköised sõnumid

Ilm on natuke soojemaks läinud, mäletan, et kuulsin väljas käies voolava vee häält. Tänavu on feisbukis lume pilte avaldanud ka inimene, kes aasta tagasi kirjutas, et talv on vastik. Õudusfilme tehaksegi selleks, et vaatajal õudne oleks. Võibolla ma ei taha enam sellepärast õudusfilme vaadata, et olen õppinud veel paremini neisse sisse elama. Talvepilti vaadates võib esimesel hetkel soe olla, aga kui lisada sellele talve teemalised mäluharjutused, võib külmem hakata.

Paksema lumega päev

Tänaseks on lumi paksem, suurem osa kanalist oli juba eile jääs. Eelmisel talvel jäätus kanal minu mälu järgi alles pärast suusahooaja algust, tänavu läheb vastupidi. Tänavu aastal käisin ka soojal aastaajal kanali taga rohkem kui varem, kuigi ei käinud ujumas. Kolm kõige suuremat veekogu, mille ääres ma käisin, olid Emajõgi, Elva jõgi ja Anne kanal. Voolasid ka kraanivesi ja higi, viimane nii palavuse kui ka haiguse tõttu.

Vaikus lugemissaalis

Käisin ülikooli raamatukogus. Praegu on seal parem käia kui bakalaureuseõppe üliõpilasena. Ma hakkasin selle raamatukoguga kohanema alles neljandal kursusel, aga siis segasid hallutsinatsioonid. Praegu on raamatukogus vaikuse ala ja suhtlusala eraldatud, siis ei teki ka meelepetted nii kergesti. Kirjandusmuuseumis käisin ülikooli ajal rohkem kui praegu, aga siis ma ei analüüsinud loetut korralikult. Ma analüüsin praegu ka blogisse kirja pandud unenägusid rohkem kui varem, kuigi ei pane neid analüüse kirja. Vahel mult küsitakse, mida ma mõtlen, aga viisakam tunduks juba kirja pandud mõtteid lugeda. Ja kui mulle meeldib blogi kirjutada, siis see ei tähenda, et mulle meeldiks kõike seda suuliselt ka rääkida.

Variantide arvestusega laused

Olen üle kümne aasta uuesti suusatamas käinud, aga ei ole hakanud uuesti uisutama ega kelgutama. Kui ma praegusesse korterisse kolisin, siis mõtlesin, et hakkan parketi peal liugu laskma, vana korteri juures olin lasknud liumäest. Olen viimastel aastatel joonistanud mõned pildid maade kohta, millest ma vanas korteris rääkisin. Kui saab mõttes rääkida ja kirjutada, peab saama ka mõttes joonistada, aga seda olen vähem proovinud. Mõttes öeldud lause oskan täpselt samasugusena kirja panna, mõttes joonistatud pilt tuleb paberil või munakoorel mõeldust veidi erinev.

Mõtlemispausidega mõttekäik

Rubriigis 'mõttekäik' olen kirjutanud spontaanseid mõtteahelaid, aga siin saab kirjutada ka teisiti, et ma mõtlen variantidega, mida järgmiseks lauseks kirjutada. Minu vanaonu soovitab kasseti peal, et saade tuleb ette valmistada, aga Capablanca maleõpikus arvab, et pika ettevalmistuse asemel saab mängu käigus mõelda. Ma eelistasin vanasti matemaatikaeksameid, sest neil sai alles eksamiruumis mõtlema hakata. Eksamite võrdlus näitab siiski, et kui samas klassis oli mitu eksamit, siis polnud matemaatika tulemused nende hulgas parimad. Ma õppisin küll keskkoolis reaalkallakuga klassis ja meie klassi matemaatikaülesanded olid raskemad kui paralleelklassidel. Tunnistusele eksami raskusastet ei märgitud, vaid kirjutati ainult hinne. Hinded võivad tuju nii rikkuda kui ka parandada, oleneb hindest. Õpetajat võidakse süüdistada ebaõiglases hindamises ja valmistel häälte kokkulugejat võltsimises. Õpilane võib võltsida oma teadmisi mahakirjutamisega suuremaks, aga võidakse soovida ka endale maksimaalsest madalamat hinnet. Kui parema hinde nimel kõvasti pingutatakse, võidakse kaasõpilastele valetada, nagu oleks see saavutatud möödaminnes. Ülikoolis kritiseeriti, kui keegi õppis eksamiks palju päevi, mõni jälle soovitab elukestvat õpet.

Asenduslugemine

Praegu loen Dante "Paradiisi". Eile joonistasin sel teemal pildi. Pildil on taeva erinevad kihid. Dante käis taevas ja mina käisin lapsena oma maadel. Olen tagantjärele sel teemal ka paar pilti joonistanud. Oma maad tundusid lapsena nii reaalsed, et me ei pidanud neist rääkimist mänguks ega ilukirjanduseks. Vähemalt kaks venda on öelnud, et nad olid oma maal kuningad, mina olin Kuldramaal ainult müüriladuja. Teiste oma maade kohta ma ei mäleta, et ma oleks öelnud, et ma seal mingit tööd teeksin. Praegu ma enda arvates Eestis töötan, aga töötukassa arvates mitte. Minu arvamus ei ole ainult minu oma, vaid minu tegevust nimetatakse lepingus ka tööks. Vähemalt praegu. Ühel päeval kas saab leping täidetud või see aegub. Tõenäoliselt esimest, kui just koroona maha ei tapa. Lõpetan praegu vist maleturniiridel käimise jälle ära, sest Ameerikast on uus suur koroonalaine tulekul. Vahepeal mõtlesin, et lähen järgmine nädal turniirile. Pühapäev mulle helistati ja loetleti, kes mulle väiksema vanusevahega meestest on lubanud kohale minna, lootuses, et ma ka lähen. Ma olen juba ühes rubriigis kirjutanud, miks ma ei läinud. Minu emale väga ei meeldi, kui jutud korduvad, Sorokin pidas kordumise vältimist meelelise kultuuri tunnuseks. Ma loen meelega mõttes sama luuletust palju kordi, juhul kui on hea luuletus. Häid luuletusi on minul, minu isal, Ott Arderil, Juhan Liivil ja vahel ka kellelgi teisel, kelle kõik luuletused ei ole head. Ega kõik minu omad ka ei ole. Arvustaja võib välja tuua, milline luuletus talle ei meeldinud, ise meenutan enamasti paremaid. Kui ma praegu uue luuletuse kirjutaks, ei pruugiks see enam nii hästi välja tulla. Aga kui ma praegu ülikoolis ajalugu õpiks, võibolla ma kirjutaks varasemast paremaid üliõpilastöid. Ülikooli ajal viitsisin ma täpselt viidata, praegu ma olen selles suhtes kärsitumaks muutunud, aga oskan süstemaatilisemalt mõelda. Praegune blogisissekanne kuulub küll mittesüstemaatilise mõtlemise rubriiki, aga küllap siia satub hulka ka mõtteid, mis on tekkinud juba varem süstemaatilise ajal.

Blogid jätkavad

"Loomingus" kirjutati, et blogid on vist minevik. Mul küll vähimatki kavatsust blogi kirjutamist ega nende lugemist lõpetada ei ole. Feisbuki panin vahepeal juba kinni ja võin uuesti panna. Uute hindeliste keskkondadega ma ei liitu. Males jagatakse ka punkte, aga seal on punktide arv vähemalt mängu kvaliteedist sõltuv. Ükskord, kui veel feisbukki olemas ei olnud, ütlesin, et need ei ole õiged spordialad, kus tulemus sõltub žürii pandud hindest. Tegelikult muidugi oleks hea meel, kui keegi peale enda ka loomingut hindaks. Samas seda vist ei tahaks, et kõik maailma inimesed kiitvaid kirju saatma hakkaks. Aga vähemalt üks kirjasõber, kes kirjadele vastab, võiks olla. Kui ta viisakalt vastab. Praegu vastan ise kirjadele, aga oma kirjale saan vastuse tavaliselt ainult siis, kui ma eksin. Varasematel aastatel olen teistsuguseid vastuseid ka saanud. Kui ma olen mõelnud, et inimese juures on kõige tähtsam headus, aga feisbukis kõik märgivad, et ma neile ei meeldi, siis ma hakkan kahtlema, kas mul ikka on õnnestunud neile head teha. Esimese luulekogu käsikirja kirjutades olin kindel, et see on maailma absoluutne tipptase, aga ei tulnud selle peale, et enamusel on teistsugune maitse. Siis ma ikka maailma kõige targem ei olnud, kui ma polnud ettenägelik. Võibolla mind hakatakse tulevikus hindama, aga ma pole kindel, et inimkonnal mingit tulevikku oleks. Alliksaare luuletuse järgi jäävad kõik varem olnud hetked ka alles, sellega võib ennast lohutada. Hiljuti ilmus Alliksaare luulekogust järjekordne kordustrükk. Isa küsis, kumb mulle rohkem meeldib, kas Alliksaar või Masing. Vastasin, et Masing on tähtsam, Masingult ma olen hulga raamatuid läbi lugenud, aga Alliksaarelt ainult üksikuid luuletusi. Üks Alliksaare luuletus on küll väga hea.

Tõkked ja takistused

Täna avanevad kõik võrguleheküljed väga aeglaselt. Hambaid pestes kummitasid mind igasugused varasemate aastate ja tänavused solvangud. Kiitvad laused tulid alles hiljem meelde. Ja siis tuli meelde, et vahel võib kiitus osutuda irooniaks. Vahel saab kohe hääletoonist aru. Aga ma olevat vahel hääletooni ka valesti tõlgendanud. Vahel läheb rääkija hääletoon juba oletuse peale kurjaks, kuigi ta pole seda kontrollinud ja oletus on vale. See nädal ei ole kolmel hommikul unenägusid meeles olnud. Võibolla tuleb see veel klassikokkutuleku väsimusest. Klassikokkutulek ei olnud ainult üks päev, vaid ka eelnev ja järgnev kirjade vahetamine. Kirjutada mulle muidugi meeldib. Kaalusin täna varianti blogisissekanne kirjutamata jätta, aga selline mõte ei tundunud õige. Mõtlesin vahepeal, et kuulaks raadiosaadet ja kommenteeriks pärast seda, aga kartsin, et võibolla mul polegi pärast ühtegi kommentaari ja mingi päevaplaani punkt jääb jälle täitmata. Aega saab planeerida, aga ei saa teha täpset plaani, sest kogu aeg juhtub ootamatusi. Plaani tehes võib oletada, mitu protsenti ajast tõenäoliselt ootamatustele kulub. Kui kõigi inimeste soove pole võimalik korraga täita, tuleb valida, kelle vastu ebaviisakam olla.

Nüüdisaja probleemid

Sõda on nõme ja suvel on kuumus rohkem hirmutanud kui koroona. Ma olen kraadiklaasi järgi kuumemas saunas ka käinud, aga seal ma istun paigal ja saan iga hetk jahedamasse ruumi minna. "Eesti Looduses" kirjutati, et kuumast päevast veel hullemaks peetakse kuuma ööd, sest siis ei puhka päevasest kuumusest välja. Aga lõunapoolsemate maade elanikele pidi kuumem temperatuur talutavam olema kui meile, sest nad on sellega kohastunud. Ilmselt läheb küll ka nendel veel kuumemaks. Vahepeal on räägitud, et Golfi hoovuse seiskumise tõttu võib Euroopas minna ka külmemaks, aga praegu pole seda märgata. Tänavune suvi pole kõige hullem, vihma on ka tulnud ja rohuplatsid pole nii ära kuivanud kui mõnel varasemal aastal. Aga augustist on suur osa veel ees, saab näha, mis edasi saab.

Pidulik pühapäevaõhtu

Eile õhtul tegelesin pidulikult ungari keele ja maleraamatuga. Saksa keele tõlkimisega päeva jooksul palju edasi ei jõudnud, aga pühapäeval ei peagi jõudma. Eile hommikul ärkasin liiga vara, aga õhtul tegin lisauinaku. Eile ja üleeile olid unenäod üles kirjutamiseks liiga halvad. Täna olid vist paremad, aga hetkel ei ole need üldse meeles. Täna öösel magasin paremini. Sõjaga ähvardamine võib und rikkuda, kuigi ei tea, mis eile une rikkumise põhjus oli. Riigid ei peaks loobuma mitte ainult sõjast, vaid ka sõjaga hirmutamisest. Koleda hetke taustal tundub võibolla teine hetk ilusam, aga võibolla ma oskaksin ilma koleda hetketagi kõik hetked ilusaks teha. Vähemalt niikaua, kui ma saan kodus kirjatööd teha. Ma võin tulevikus nälga surra, aga vähemalt osa elust peab kirjatööd teha saama. Täna oli ka kurb, et ei olnud midagi unenägude kohta kirjutada. Eile õhtul oli rõõmus, et sai kahte kaustikusse ungari keele raamatute põhjal märkmeid teha. Eilse blogisissekande jätsin listi saatmata, sest üleeile oli listis nii palju kirju, et tekkis kellegi listist lahkumise oht. Hiljuti üks inimene lahkus listist. See oli vist küll aasta jooksul ainus juhtum. Teiste listide andmeid ma ei tea, igal pool ma pole listiomanik.

Hommik ja eelmine õhtu

Nägin halba und ja uni ei tulnud enam tagasi. Sellest hoolimata, et õhtul olin tegelenud meeldivate asjadega. Lugesin mitut raamatut, millest osasid pole praegu plaanis tervikuna lugeda ja ühte on. Vähemalt üks neist oli juba varem läbi loetud, nüüd tuletasin meelde. Mäletasin sellest raamatust ühte teist kohta, nüüd vaatasin, et üle loetud koht ei olnud küll nii hästi meeles, aga selles on peategelasel sama iseloom. Raamatu esimene peatükk kirjeldab küll vaid ühte ajahetke, aga selles tehakse üldistusi, et peategelasel on teistel ajahetkedel samasugune iseloom ja käitumine. Teises raamatus on mind kritiseeritud, aga eile lugesin sealt teist peatükki, mis oli meeldivam. Seal oli juttu Emersonist. Emerson paistis liiga hästi arvavat teadvat, mis on mille põhjus. Kuigi kui ma pooltel kordadel enne maleturniiri halvasti magan ja muudel öödel enamasti hästi, siis peaks selge olema, et maleturniir rikub und. Aga Emerson neist tegevustest loobus, mida ta arvas enda tervist rikkuvat, mina pean mõnest magamata ööst hoolimata malega tegelemise jätkamist vajalikuks. Emersoni sõber Carlyle oli kogu aeg halva tervisega, aga ei otsinud sellepärast kogu aeg uut tööd. Minu Carlyle'i saatesõna pidas selle raamatu autor referatiivseks, nüüd mõtlesin, kas ta ei kaldu ise samuti kohati referatiivsusesse. Aga minu meelest refereerimine ei ole kuritegu, kui mingit informatsiooni on toodud, siis järeldused võib teha ka lugeja ise. Võibolla mõni lugeja teeb oma peaga paremaidki järeldusi ja ei pea kulutama aega kirjutaja mõtetega vaidlemiseks. Ma teen uuemal ajal iga raamatuga mõtlemispause. Eile lugesin ka ühte luuleantoloogiat. Mind on avaldatud vähemalt kahes luuleantoloogias, võibolla autoriõiguste rikkumise korral rohkemateski. Aga ma ei lugenud eile antoloogiast enda luuletusi. Mõnel autoril oli tema teistelegi luuletustele iseloomulik rütm, aga ma ei arvanud sellepärast, et nad ennast liigselt kordaksid. Mulle endale on öeldud, et luuletused võiksid olla vaheldusrikkad. Aga kui sama luuletuse piires rütm muutub, siis ikkagi, et nii ei ole õige. Uut rütmi tahetakse uues luuletuses. Võibolla see sissekanne on ka proosaluuletus. Unetus võib luuletamisvõimele kasuks tulla, kuigi hea une korral hea unenäo kirjeldus võib samuti luuletusele sarnaneda. Kui ma ise jään oma kirjutistega rahule, siis tundub, et ma pean neid levitama, võibolla vähemalt keegi veel oskab neid hinnata.

Mõtted pilves ilmaga

Tegin üleeile listile reklaami. Üleeile ei liitunud listiga ühtegi uut inimest ja keegi ka ei lahkunud, kuigi reklaamisin ka lahkumisvõimalust. Eile samuti keegi ei lahkunud ja üks liitus. Kui paljud listi liikmed tegelikult kirjad läbi loevad, seda ei tea. Teiste listide kohta on mul andmeid, et kõik kõiki kirju ei loe. Aga on ka andmeid, et kirju saadetakse edasi neilegi, kes listi liikmed ei ole. Mulle meeldib kirjutada kirju ja blogisissekandeid. Tänane unenägu jääb üles kirjutamata, sest see ei olnud ilus. Eile õhtul loetud raamatus oli juttu nii unenägudest, malest kui ka ajaloost, kuigi pealkirja järgi ootasin neist ainult viimast punkti. Ma ei olnud üheski neist kolmest punktist autoriga täielikult nõus. Aga küllap tuleb selle raamatu kohta blogisissekanne, kui ma ta läbi saan. Raamat on küll nii paks, et kõik blogisissekandesse ära ei mahugi. Hiljuti lahkunud listikaaslase blogist ma lugesin, et tema arvates ma ei kirjutagi pikalt. Ta võrdles teiste "Sirbi" kaastöödega, mis on veel pikemad. Teistes lehtedes kirjutatakse "Sirbist" lühemalt. Mõnda on väsitanud isegi minu lühikesed luuletused. Vähemalt kui ma neid sageli avaldan. Olen tähele pannud, et ühe paksu raamatu trükist tulek ja ühe lause feisbukki kirjutamine võivad võtta täpselt võrdselt energiat. Blogis kirjutamine võtab tavaliselt vähem. Raamat ja blogi võivad energiat anda ja feisbuk võtta. Feisbukis häirib, et ei tea, kas ja mis kell hinne pannakse. Raamatu kohta ei tea samuti, kas ja kus arvustus ilmub, aga neid ei olegi nii sekundipealt oodata, võib suuremate vaheaegadega kontrollida. Aeg olevat raha, males on aeg mõtted.

Kiri ja postitus

Täna üles tõustes mäletasin ühte unenägu hästi ja kahte osaliselt. Enne unenägude üles kirjutamist hakkasin listi kirjale vastama ja pärast seda olid unenäod meelest läinud, mäletan veel ühe unenäo ühte detaili. Listi kirjutamine vähendas ka tänast muud töövõimet. Täna oli mulle palutud rääkida sauna kordategemisest, aga sellele oli vastatud, et ma pole vaktsineeritud. Täna näitas ajaleht varasemast suuremat vaktsineeritute arvu. Mul on sünnipäevani jäänud alla kuu, enne sünnipäeva poleks surnuksvaktsineerimine hea. Tegelikult statistika järgi sureb koroonasse rohkem inimesi kui vaktsineerimise kätte. Kui kõiki vaktsineeritakse, siis on paratamatu, et keegi ka sureb, aga vaktsineerimine ei pruugi olla põhjus. Nõukogude aja lõpul toimus erinevates liiduvabariikides meeleavaldusi, kuhu kogunes suur osa elanikkonnast, ja nii suure inimeste arvu kohta juhtus, et mõni päeva jooksul ka suri. Muidu Eestis vähemalt pidi meelavalduse päevadel liiklusõnnetuste arv vähenema.

Mõtted külmakraadidega

Ülikoolis oli mu keskmine hinne maksimumi ja feisbukis miinimumi lähedane. Kumb on õigem? Tegelikult hinnati erinevaid asju. Ülikoolis olid peamiselt mälueksamid, feisbukis hinnatakse meeldimist. Aga mõni inimene on mulle öelnud, et talle ei meeldi, et ma pole halba asja ära unustanud. Mõnele ei meeldi, kui räägitakse palju endast, mida ma selle sissekande alustuseks jälle tegema hakkasin. Aga kui minuga on seotud probleemid, siis on põhjust endast rääkida. Mõni arvab, et rääkima peaks just headest asjadest. Täna mulle meeldis, et oli 15 kraadi külma ja ometi kord ei läinud väljas käies higiseks. Algul mõtlesin paksemalt riidesse panna, aga unustasin, õhemate riietega oligi paras. Koroona ajal ei taha hästi riide- ega saapapoodi minna. Hulk aega juba ei ole ka kella patareid vahetama hakanud. Algul kui patarei tühjaks sai, hakkasin taskukella asemel malekellasid kasutama, aga mõlemad malekellad läksid pika tiksumisega rikki. Nüüd vaatan kella mobiiltelefoni pealt. Mul sai juba ma ei tea millal telefoni kõneaeg otsa, aga ei ole juurde ostnud, sest kellelegi helistada ei ole. Lõpuks ei saa ka enam minule helistada, aga tavaliselt keegi ei helistagi. Ma pole eriti paljudele oma numbrit ka andnud. Enne koroonat tuli nädalas tavaliselt üks kõne ja üks sõnum, nüüd tuleb tavaliselt nädalas null. Kirju ma saadan, aga tavaliselt ei saa vastust. Vennad on seletanud, et kui ma veel feisbukki kasutasin, siis minu postitusi ei kommenteeritud sellepärast, et ma ei sõimanud. Lühemaid postitusi kommenteeriti sagedamini kui pikki. Lühikesest on kergem valesti aru ka saada, aga pikas on asjad lahti seletatud. Pikka sissekannet lugedes võib lõppu jõudes meelest minna, millele oleks vahepeal vastata tahtnud. Mulle meeldib ajalehte lugedes siiski mõelda pikema artikli üle rohkem kui lühinuppude.

Mõtted hilja ärgates

Täna magasin nii kaua, et esimeste ärkamiste ajal meeles olnud unenäod jõudsid uuesti meelest minna. Võibolla ma väga kaua ei maganudki, sest läksin magama ka hilja. Eile käisin vihmaga kõndimas. Majast väljudes olid mul kindad käes ja ei saanud vihmavarju kinnisidumispaela kinnastega lahti. Paela seest hakkas niit hargnema või rohkem hargnema ja katsel seda pooleks tõmmata kriimustasin hoopis sõrme. Vähemalt tundus, et kriimustasin, pärast ma enam katkist kohta üles ei leidnud. Kui lugeda, siis leiab iga päev uut informatsiooni. Täna jätan võibolla mõne asja lugemata, et hiljem ärkamist tasa teha. Vahepeal mul oli hea meel, et unenäod meelde ei jäänud, sest siis oleks saanud kirjutamise arvelt aega kokku hoida. Pärast mõtlesin, et ajaleht peab siiski iga päev ilmuma. Kas keegi seda loeb, on teine küsimus, ise vähemalt loen. Enda arvates olen ma üks töökamaid inimesi, aga mind on kuulutatud töövõimetuks, sest teistele mu nägu ei paista meeldivat ja nad pole nõus minu kirjutisi lugema ega nende eest raha maksma. Ma väga ei küsi ka raha, mulle on siiani olnud peamine tegevuse sisu. Autojuhina ma ei saaks töötada, õpetajana ilma piinamiseta ka mitte, aga kui raha makstaks kirjutamise eest, siis ma oleksin väga rikas. Kui rikkust mõõta mitte rahas, vaid teadmiste ja mõtete arvus, siis ma olen praegu ka rikas. Või vahel mulle esitatakse küsimusi, millele ma ei oska vastata. Kui natuke järele mõtlen, siis võin juba osata. Ja kui veel küsimise hetkel ei oska, siis ma võin vastuse hiljem kindlaks teha. Ma saan feisbukis mulle teadaolevalt kõigist vähem laike, aga minu hinnangul minu postitused on kõige paremad, sest neil on kõige rohkem töötunde taga. Kui ma töötan läbi raamatu ja teised kommenteerivad üksikut ajaleheuudist, siis minu hinnangul on minu postitus hoolimata väiksemast laikide arvust parem. Üks sugulane olevat mind võrrelnud Juhan Liiviga, et minu luuletused on sama arusaadavad. Ma ei tea, millist minu raamatut ta luges, teises raamatus on vast natuke segasemad luuletused kui esimeses. Mõnele meeldib esimene ja mõnele teine luulekogu rohkem, kolmanda paberluulekogu ja võrguluulekogude kohta ma pole nii palju võrdlusi kuulnud.

Õe vastuvõtult

Käisin haiglas õe vastuvõtul. Üks asi oli vähemalt paranenud. Tagasiteel hakkas üks mees minuga bussipeatuses juttu ajama. Kui ta natuke oli rääkinud, siis tundsin ära, et ta on minuga üks kord varem ka rääkinud. Sellega oli ta nõus. Paistis, et ta tundis mu sellest hoolimata ära, et mul oli mask ees. Mask on olnud ühe firma nimi. Õnneks ma ei pidanud koolis õpilasfirmat asutama. Kui praegu peaks asutama, siis saaks näiteks teha blogist paberile väljakirjutusi ja minna neid tänavale müüma. Arvatavasti keegi ei ostaks. Aga võibolla ostaks, sest minu trükitud raamatuid on mõni eksemplar ostetud. Ma olen elektronkataloogist vaadanud, et raamatukogud on minu raamatute eksemplare vähendama hakanud. Varem lootsin, et minu looming elab kauem kui mina. Minu venna luuletuses ütleb munk, et sõnum elab edasi. Seda pidasin vist lugedes raamatu parimaks luuletuseks. Täna feisbukis kirjutati, et minu viimati blogis avaldatud luuletusel on liiga lihtsad riimid. Üks kirjasõber on ka kirjutanud, et minu kirjad on lihtsad, aga tema kirjutas, nagu see oleks hea. Hiljuti söögilauas öeldi, et minu jutt on lihtne. Hiljuti sama inimene ütles ühe teise minu jutu kohta, et liiga keeruline. Kumbki enam ei mäleta, mis jutt see oli. Vahel tuleb unustatud asi hiljem meelde. Korduvalt on juhtunud, et kirjutan kaustikusse, et ei mäleta loetust midagi, ja jätkan, mis järjekorras asjad meelde tulema hakkavad.

Sarnaneb luuletusega

Eile tegelesin Varssavi lahingu aastapäevaga. Varssavi lahingus võitis Poola Nõukogude Venemaad, see toimus aastal 1920. Samal aastal varem sõlmiti Tartu rahu. Poola võitis Venemaad sellest hoolimata, et Eesti enam ei sõdinud. Kui Ukrainas oli aastal 2014 sõda algamas, siis ukrainlased pahandasid, et Balti riigid ainult räägivad, aga appi ei tule. Pole võimatu, et varsti puhkeb sõda ka Valgevenes. Ukrainat on varem nimetatud Väikeveneks. Üks Nõukogude aja nali oli, et eesti laps oli öelnud: "Nii väike ja juba venelane." Mõni inimene on tõesti elu jooksul rahvust vahetanud. Emakeel olevat võimalik täielikult ära unustada, kuigi selles on rääkima õpitud. Minuga oli samas palatis mees, kes ütles, et Afganistani sõjas unustas ta eesti keele ära. Hiljem õppis jälle selgeks. Kui iga päev mäluharjutusi teha, siis peaks unustamise oht olema väiksem. Täna nägin midagi unes, aga pärast äratuskella helisemist pole suutnud meelde tuletada, mida täpselt. Tõenäoliselt oli midagi malest. See nädal pole veel blogi malerubriigis kirjutanud. Kui mitte just lugeda pühapäeva Inglismaa moodi nädala alguseks.

Küsimus unenäos

Ema sünnipäeva puhul pidu ei olnud, aga hommikul toodi üks laps hoida ja õhtul käis üks minu vend läbi. Sünnipäeva järgse öö unenäod ei olnud mul kõige paremad. Huvitavam koht oli seal, et üks vend küsis, kas ma beebikoolis olen käinud, millele ma vastasin, et ei mäleta. Ma polnud ärkvel olles kõige parema tervisega magama läinud. Mulle oli hiljuti kirjutatud välja mitu rohtu, aga kahe võtmise otsustasin kõrvaltoimete pärast katkestada. Ravimi infolehes on öeldud, et sellesarnaste sümptomite korral tuleb katkestada. Täna tundub tervis paranenud olevat, aga võiks olla veel parem.

Äratuskella päeval

Täna sõitsin esimest korda pärast koroona algust linnaliini bussiga. Panin maski ette ja prillid läksid vahepeal nii uduseks, et ei näinud mitte midagi. Pärast õpetati, et maski ülemine serv tuleb tihedamalt vastu nägu panna, et aur prillide peale ei läheks. Kui ma eelmine kord maski kasutasin, ei olnud ma õpetust kuulnud, aga prillid uduseks ei läinud. Võibolla see sõltub õhutemperatuurist ka, koolis oleme suhtelist õhuniiskust õppinud. Täna pole meeles ühtegi kooliunenägu ega ka mitte ühtegi teist tänaöist unenägu. Midagi ma nägin, aga tõusin vara äratuskellaga. Tõusin varem kui koroonaeelsete maleturniiride jaoks, aga kuna ei läinud võistlema, siis magasin paremini. Vahepeal olen ma mõelnud, et see, mida ma maleturniiridel kõige rohkem kardan, on teiste inimestega samas ruumis viibimine. Sest üksi mängides, arvutiga mängides ja võrgus inimestega mängides on häireid vähem kui klubisse kohale minnes. Täna käisin arsti juures, aga arstid tavaliselt nii palju ei halvusta kui osad malemängijad. Vastase halvustamine on minu meelest lubamatu võte. Võib rahulikult noort mängijat õpetada, kuidas ta saab edaspidi tugevamini mängida. Kui noorem mängija vanemat õpetab, võib vanem solvuda, seda on juhtunud. Tegelikult pole ma pärast eriolukorra algust maleklubis käinud ja mind pole enam ka kutsutud. Malelehest olen lugenud, et mingeid võistlusi on toimunud. Malelehe toimetaja oli mures, et lehe tellijaskond on vähenenud. Mina tellisin selle ka tänavuseks aastaks ja hiljuti sain ühe kvartali tellitud numbri kätte. Kuigi kirjutatakse lehe tellijaskonna vähenemisest, on lehes juttu ka maletajate suurest mänguisust pärast eriolukorra lõppu.