Kooliaasta algus

Täna oletati, et üks koolilaps tuleb kooliaasta alguse puhul külla, mispuhul oli ostetud tort. Laps ei soovinud siiski külla tulla, sõime torti ise. Öeldi, et see on siis presidendivalmiste auks. Vaatasin, et tordist saaks hea foto, teised arvasid, et tuleb sigrimigri, sest tort on juba lahti lõigatud. Mina mäletan, et raamatus "Koera süda" peeti kõige isuäratavamaks viltu lõigatud vorsti, kui see just mõnes teises raamatus ei olnud. Tegin kaks klõpsu, ühe välklambiga ja teise ilma. Avaldan ainult teise pildi, selle värvid tunduvad sel korral paremad. Välklambiga tuli sinakam pilt, mis erines silmaga nähtavast tordist rohkem. Mulle tuletas see vaatepilt ühe kokaraamatu kaant meelde.

Võimalused enammaterjaliga

Täna mängisin Vint.ee-s kaks välkpartiid kasutajanimeta vastasega. Esimeses mängus mul jäi lugemata lause mängu tulemuse kohta, aga ma arvan, et vastane alistus, sest mul oli materjali rohkem. Teises mängus oli mul ka esialgu materjali rohkem, aga see ei aidanud, sest vastane sai kaks seotud vabaetturit, mis hakkasid lippu minema, lõpuks alistusin.

Mõtted pilves ilmaga

Tegin üleeile listile reklaami. Üleeile ei liitunud listiga ühtegi uut inimest ja keegi ka ei lahkunud, kuigi reklaamisin ka lahkumisvõimalust. Eile samuti keegi ei lahkunud ja üks liitus. Kui paljud listi liikmed tegelikult kirjad läbi loevad, seda ei tea. Teiste listide kohta on mul andmeid, et kõik kõiki kirju ei loe. Aga on ka andmeid, et kirju saadetakse edasi neilegi, kes listi liikmed ei ole. Mulle meeldib kirjutada kirju ja blogisissekandeid. Tänane unenägu jääb üles kirjutamata, sest see ei olnud ilus. Eile õhtul loetud raamatus oli juttu nii unenägudest, malest kui ka ajaloost, kuigi pealkirja järgi ootasin neist ainult viimast punkti. Ma ei olnud üheski neist kolmest punktist autoriga täielikult nõus. Aga küllap tuleb selle raamatu kohta blogisissekanne, kui ma ta läbi saan. Raamat on küll nii paks, et kõik blogisissekandesse ära ei mahugi. Hiljuti lahkunud listikaaslase blogist ma lugesin, et tema arvates ma ei kirjutagi pikalt. Ta võrdles teiste "Sirbi" kaastöödega, mis on veel pikemad. Teistes lehtedes kirjutatakse "Sirbist" lühemalt. Mõnda on väsitanud isegi minu lühikesed luuletused. Vähemalt kui ma neid sageli avaldan. Olen tähele pannud, et ühe paksu raamatu trükist tulek ja ühe lause feisbukki kirjutamine võivad võtta täpselt võrdselt energiat. Blogis kirjutamine võtab tavaliselt vähem. Raamat ja blogi võivad energiat anda ja feisbuk võtta. Feisbukis häirib, et ei tea, kas ja mis kell hinne pannakse. Raamatu kohta ei tea samuti, kas ja kus arvustus ilmub, aga neid ei olegi nii sekundipealt oodata, võib suuremate vaheaegadega kontrollida. Aeg olevat raha, males on aeg mõtted.

Natuke kirjutamist

Mõtlesin kirjutada Pillele feisbukis ühest halvast asjast. Siis mõtlesin, et ma parem ei kirjuta. Istusin isa toas kirjutuslaua taga ja proovisin pastakaga paberiribale kirjutada. Pastakas hästi ei kirjutanud. Vaatasin, et paberil on muud paberitükid all, see teeb kirjutamispinna liiga pehmeks. Võtsin need alt ära, pärast seda läks kirjutamine paremini. Osa juttu läks paberist mööda lauapinnale. Klaus istus minu kõrval, mulle oleks meeldinud rohkem üksi kirjutada. Oli oodata, et nüüdsest istub Klaus minuga sama laua taga alati.

*

Minu toas oli üks tüdruk. Hakkasime minema suurde tuppa teiste juurde pidulauda. Enne kohendas tüdruk minu voodi peal tekki. Olin sellest voodist natukese aja eest tõusnud ja tekk oli sassi jäänud. See ei läinud korda veel ka selle väikse kohendamisega. Kohendasin ise edasi. Seega ma olin seda tüdrukut jäljendama hakanud.

Ansambel Peoleo

Täna otsisin ansambli Peoleo muusikat. Enne juutuubi avamist mõtlesin, et Peoleo on kindlasti laulnud laulu Vietnami sõjast ja vist ka laulu Liisast, rohkem ei tule meelde, kuigi ükskord kuulasin selle ansambli kohta vist tervet raadiosaadet. Juutuubis olid mõlemad laulud olemas, aga kuulasin nende asemel esimest otsinguvastet https://www.youtube.com/watch?v=PcTy7jZHykU , mille kaks esimest laulu olid Peoleolt. Kirjas oli ka nimi Henno Käo, keda mäletan lisaks lasteraamatute illustreerijana. Ühes raamatus olid Käolt vist nii tekst kui ka pildid, teises olid Ott Arderi luuletused ja Käo pildid. Arderi lasteluulekogusid oli varem illustreerinud Priit Pärn, aga hilisemas kodus leidunud raamatus tegi seal seda Käo, ja Arderil oli ühes luuletuses ka umbes rida: "või me pole Ott ja Henno". Lingi alt mõlemad laulud tundusid võõrad, aga esimeses laulus oli kahtlaselt tuttav riim koll-loll, neid sõnu oleksin kuulnud nagu ühest teisest Henno Käo või Taivo Linna esitatud laulust samuti. "Nukitsamehe" filmis kollide laulus oli ka neid sõnu käändes riimitud, aga seda laulu ma ei mõtle.

/TÄIENDUS: Kuulasin neid laule uuesti ja teisel kuulamisel kuulsin teist moodi. Nüüd sain aru, et sõna 'loll' asemel esineb mingi muu, aga ei saanud aru, mis. Leidsin laulu sõnad võrgust kirjalikult, sõna oli hoopis 'pitsball'. Seletussõnaraamatus sellist sõna ei olnud. Teises laulus ma esimesel kuulamisel ei pannud tähele, aga uuel kuulamisel kuulsin ridu: "Kokku siis varises maja ja sein, / printsessi osaks jäi kurbus ja lein". Need ei tundunud tuttavad küll Peoleo esituses, aga olen kuulnud seda laulu järgi lauldavat./

/TÄIENDUS2: Laulud ei tule siiski iga kord samas järjekorras. Kui tahtsin kuulata kolmandat korda, siis ei olnud teine laul kindlasti sama, mis teisel kuulamisel. Siis võis olla erinevus ka esimese ja teise kuulamise vahel./

Kahtlane ennustus

Olin maleklubis. Peebo ei viinud siin enam viimasel ajal turniire läbi, vaid mängiti üks ühe vastu. Mõtlesin, et võin siis ise kodust "Maleaabitsa" kaasa võtta ja selles olevate tabelite abil turniire korraldada. Ma olin seda varem ülikooli maleklubis juba teinud. Aga naised ütlesid, et nende pikk turniir muudeti koroonaohu tõttu kõigepealt välkturniiriks ja nüüd katkestatakse see üldse.

*

Arvasin, et homme on laagri viimane päev. Tüdrukud parandasid, et üle poole laagrist on veel ees. Selgitasin, et ma näen pidevalt unes, et on laagri viimane päev, seetõttu mulle tundub, et on ka päriselt. Vaatasin, et pean minema pükse vahetama vannituppa, et mitte teha seda tüdrukute nähes. Lauri K. ütles, et uudistes oli öeldud, et augusti lõpus tuleb 600 kraadi sooja. Vastasin, et kui see nii oleks, siis kogu atmosfäär süttiks. Tüdrukud ütlesid, et Marokos ongi juba pidev tuli. Arvatavasti oli Lauri lugenud seda ennustust kollastest uudistest.

"Tuna" 2/2021

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 2/2021. Peatoimetaja Ott Raun. 160 suurt lehekülge.

Toomas Karjahärm kirjutab Jaan Tõnissoni käitumisest seoses aastal 1905 alanud revolutsiooniga. Karjahärma arvates pooldas Tõnisson rangelt seaduslikku teed. Minu uurimuste järgi oli Tõnissoni maailmavaates kõige tähtsamal kohal kõlblus. Tõnissonil oli küll juristi haridus ja Igor Gräzini väitel juristid mõtlevad JOKK-ile, nagu ka igal muul elukutsel olevat oma lähenemisnurk. Kuid Tõnisson ise on öelnud, et kõlbeline on see, mis on elu edendav. Seadus võib elu edendamisele ka vastu töötada. Seadust saab muuta. Tõnisson võitles karskuse eest, kuigi alkoholi tarvitamine oli seaduslik. 1917. a. revolutsiooni ajal esitas ta suuremaid nõudmisi kui 1905, aastal 1940 Stalini surve all jälle väiksemaid. Erinevus ei tule ilmselt sellest, millisel hetkel on milline käitumine seaduslikum, vaid sellest, mida on võimalik saavutada. Tõnisson on öelnud ka, et parem on murduda kui painduda, kuid sellega mõtles ta ehk rohkem juhi, mitte kogu rahva murdumist. Nagu alkohol ei ole elu edendav, nii ka suur verevalamine. 1905 ütles Tõnisson, et päkapikul ei maksa suurte ajaloo rataste vahele tükkida, aga mõnel hetkel võib päkapikul rohkem liitlasi olla.

Mihkel Mäesalu kirjutab Jüriöö ülestõusust ja näitab samuti, et see oli võimalik tänu sellele, et Taanil ja ordul oli sel hetkel teisigi vaenlasi. Olen ka varem õppinud, et mässavad eestlased käisid Turu foogti appi kutsumas, aga tol korral jäeti vist ütlemata, et ta oli Taaniga niigi sõjajalal olnud riigi kodanik. Ülestõus levis ka ordu eestlastega asustatud aladele, aga seda mäletan ka ülikooliloengust, et ka ordul oli sel ajal venelastega sõda.

Mäesalu peab kummaliseks, et ühte asja on maininud vaid Uku Masing. Parem sõnastus oleks vast, et kummaline, et teised pole maininud. Sest kui Masingul oli peaaegu kõigist inimestest suurem lugemiskiirus ja keelteoskus, siis see pole kummaline, kui tema midagi mainib. Masingu teooria Jüriöö ülestõusu kohta võib küll ekslik olla, nagu on kahtlane, kas suurem lugemiskiirus tuleb analüüsivõimele kasuks. Aga meile ülikoolis Eesti keskaega õpetanud Raudkivile tundus vähemalt, et mõnes asjas võib Jüriöö ülestõusu puhul olla õigus just Masingul.

Igor Kopõtin kirjutab Vabadussõja ning Vene kodusõja aegadest. Ta väidab, et valgekaartlastel on hea maine, kuid et nende hulgas oli kurjategijaid. Sorokin ütleb siiski ka varem kirjutatud teoses, et revolutsioonide ajal hakkavad mõlemad võitlevad pooled ühtviisi halvasti käituma. Vilde on kirjutanud romaane, mille järgi äärmuslikus olukorras on kuriteod enda päästmiseks õigustatavamad, aga Kopõtin näitab, et ei röövitud ainult toitu, vaid ka väärtesemeid. Võibolla mõni röövija küll lootis väärtesemed toidu vastu vahetada. On oht, et hädaolukorras tekkinud maffia jääb püsima ka nälja möödudes, nagu inimliha maitse suhu saanud kiskja pidavat ka hiljem inimesi murdma ja osad näevad ohtu selles, et endised NLKP liikmed on ka hiljem võimu juures.

Kalle Kroon kirjutab ajaloolase sõnavarast, eriti seoses varauusajaga. Ta leiab, et ei ole õige rääkida, et Tallinn aastal 1561 alistus Rootsile, õigem olevat olnud öelda, et ta andis ennast Rootsi võimu alla, sest ta tegi seda Rootsiga sõdimata vabatahtlikult ja sai sellest kasu. Minu teada „alistuma“ ja „alla andma“ on siiski sünonüümid, võibolla küll mitte „kellegi alla andma“, vaid „kellelegi alla andma“. Kontrollisin etümoloogia sõnaraamatust, et „alistuma“ on keeleuuendajate loodud sõna, see tulevat eesti keelde soome keelest. Aga see Krooni täpsustus sõnavaliku kohta minu ettekujutust 1561 juhtunu kohta palju ei muutnud, teadsin ka varem, et sõditi venelaste, mitte rootslastega. Maletaja ütleb, et ta alistub, kui ta loovutab vastasele punkti. See on vabatahtlik ja võib olla vastastikku kasulik, et mitte otsustatud seisuga edasi tegeleda, vaid asuda uue partii juurde. Võitja ei saa sellega kaotaja üle võimu, vaid peab järgmises mängus uuesti võitlema.

Jaan Lehtaru jätkab varem alanud artiklit arhiivindusest. Mäletan „Loomade elust“ kahte paberit kahjustavat lülijalgset, aga Lehtaru järgi on neid ainuüksi Eesti arhiividest leitud rohkem, kuigi siin ei tohiks olla „Loomade elus“ mainitud termiite. Hiljuti tulid uudised Kirjandusmuuseumi järjekordsest remondiaegsest uputusest, Lehtaru artikli juures on selles mõttes päevakohane pilt aastatetagusest arhiivi uputusest.

Mäng väljast ja seest

Läksime koos väikeste tüdrukutega bussi peale. Tüdrukud ütlesid, et ostavad pileti, ja ostsid selle ka mulle. Läksime koos väikeste poistega bussi peale. Poisid ütlesid, et ostavad pileti, aga ostsid ainult endale. See tähendas, et pidin hakkama ise piletit ostma, kuigi buss oli juba sõitma hakanud. Rääkisin, mis oli tüdrukute ja poiste käitumise erinevus.

*

Ema toimetas minu sisestatud teksti. Selgus, et tabeli piir ei olnud sirge, vaid sakiline. See tuli sirgeks saada. Tabel ei olnud enam selline nagu minu sisestamise ajal, vaid seda oli töödeldud, aga juba minu sisestamisel polnud asi korralik. Ütlesin, et õigem on tabelid ära kustutada ja uuesti sisestada. Läksin seda tegema Hennuga ühte pinki. Vahepeal hakkasin tabelit paberile kirjutama, siis jõudsin järeldusele, et sellel pole mõtet, kui lõpuks tuleb kirjutada ikkagi arvutisse.

*

Vaatasin ühte mängu. Olin seda varem tahvli pealt vaadanud ja nüüdseks oli tahvlile kirjutatut täiendatud üllatavalt vähe, arvestades, et mäng kogu aeg käis. Läksin mängu sisse. Seal oli üllatavalt palju rahvast, arvestades, et tahvlile nii vähe kirjutatud oli. Ja rahvast jätkus veel erinevate mängude jaoks. Selle mängu koridoris kõndisid reas palja rinnaga mehed. See tähendas, et mood oli muutunud, varem olid naised paljamad olnud.

Kestev sidumine

Esimene kord, kui programmi tugevaimale tasemele ausa mänguga kaks nädalat järjest ei kaota. Seni olen pannud selle programmitasemega kaotusest paremini lõppenud reeglitekohased mängud koduleheküljele valitud partiidesse, aga tänast enam ei pane, muidu võib kodulehekülg blogiks muutuda. Ma olen vast iganädalaste pikkade mängudega natuke tugevamaks läinud, aga arvestada tuleb ka, et juurde õpin ainult mina, programm seda minu teada ei tee.

inimene - arvuti

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Re7 6. Re5 Ld4 7. Rf3 Le4 8. d4 Og4 9. Rbd2 Lg6 10. Re5 Od1 11. Rg6 hg 12. Vd1 Rd5 13. Rf3 Vh5 14. c4 Rb6 15. Ve1+ Oe7 16. b3 Vf5 17. Oa3 Rc8 18. Ve2 Kd7 19. Oe7 Re7 20. Vae1 Ve8 21. Ve4 f6 22. V1e3 Va5 23. Ve2 Vh5 24. g4 Va5 25. h4 Kd6 26. Re1 f5 27. Ve6+ Kd7 28. g5 Va2 29. Rd3 Va1+ 30. Kg2 b5 31. Rc5+ Kd8 32. Rb7+ Kd7 33. Rc5+ Kd8 34. Rb7+ Kd7 35. Rc5+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 16 minutit 48 sekundit, mustal 1 tund 45 minutit.

/TÄIENDUS: Analüüs kahe tagasivõtmisega.

valge: Kg2, Ve2 ja e6, Rc5, Eb3, c4, d4, f2, g5 ja h4

must: Kd8, Va1 ja e8, Re7, Ea6, b5, c6, c7, f5, g6 ja g7

inimene - arvuti

34. V6e5 (34. V6e3 katsetamisel kaotas) f4 35. f3 bc 36. bc Vc1 37. Re6+ Kc8 38. Rg7 Vd8 39. Ve7 Vd4 40. Ve8+ Kb7 41. Vb2+ Ka7 42. Veb8 Vd2+ 43. Vd2 Kb8 44. Re6 c5 45. Rf4 Vc4 46. Rg6 Vb4 47. h5 Vb7 48. h6 c6 49. Ve2 Vf7 50. Re5 Vf5 51. Rc6+ Kc7 52. Ve5 Vf8 53. Ra5 Vd8 54. g6 Vd2+ 55. Kg3 Vd6 56. Vc5+ Kb6 57. Rc4+ Kc5 58. Rd6 Kd6 59. h7 Kc5 60. h8L a5 61. g7 Kb4 62. g8L Kc5 63. Le5+ Kb4 64. Lgb8+ Ka3 65. Leb2+ Ka4 66. L8b5++ Valgel jäi aega alles 1 tund 8 minutit 34 sekundit, mustal 1 tund 34 minutit 19 sekundit./

Enne esimest vooru

Olin teel maleturniirile. Sisenesin turniirimajja ning kõndisin kitsast trepist üles. Trepil kohtusin Reiga. Ta ütles, et ta küsis mult 50 krooni teiste mängijate aitamiseks, aga et ma andsin 500. Küsisin, kas ma andsin 500. Ütlesin, et võibolla ma andsin, sest ma arvasin, et osavõtumaksurahata mängijaid on suurem arv. Jõudsin mängusaali. Poisid püüdsid mind veenda inimestele silma vaatama ja pahandasid, et ma polnud nõus seda tegema. Üks püüdis minu silmi kraapida, teine oli parodeerimiseks oma pea üleni riidega katnud. Mõtlesin, et tõmbaks riide ta näo pealt maha. Aga otsustasin, et seda ma ei tee, sest minul pole vaja nägusid näha. Tõukasin teda ja ta kukkus pikali. Ta kobas käega taskut, võibolla läks tal kukkudes taskus kuldkell katki. Ta küsis, kas ta on kurjategija, kas duellide pidamine ei ole alati lubatud. Mult küsiti, et kui ma silma ei taha vaadata, mida ma siis tahan teha. Vastasin, et praegu ma tahan magada ja pärast magamist malet mängida.

Viljad valmivad

Eile saadeti emale klassikokkutuleku fotosid, millest osad tema arvutis ei avanenud, minu arvutis aga küll. Tegelesin nende enda arvutisse tõmbamise ja juba avaneval kujul ema arvutisse edasi saatmisega. Mul soovitati endal suvikõrvitsaid pildistada, kuigi hiljutisele lillepildile jäid suurem osa neist juba peale. Täna tegin tellitud pildi siiski valmis ja lisasin oma fantaasia järgi teise juurde, selle jaoks enne pildistamist asju ümber tõstes. Alumisel pildil peaks olema punane sõstar, kreegid, õunad ja küüslauk.

Sündmused turniiril

Mängisin pikal maleturniiril. Vaatasin, et mul on kuningatiival palju nuppe, saaksin võibolla läbi viia kuningarünnaku. Ainult et vastasel on sellel tiival ka palju nuppe. Kui ma läheksin kuningarünnakule h ja g etturiga, võiks pärast enda kuninga eest liiga hõre olla. Mäng läks katkestamisele. Vaatasin seina pealt tabelist, et järgmises eelviimases voorus saan plussi, sest see vastane tagasi ei tule. Läksin mängusaali tagasi, kus uus voor oli alanud. Üks täiskasvanu näitas ühele lapsele, kuidas minu pooleli jäänud seisus minu vastu edasi mängida. Olin pidanud enda seisu paremaks, aga see täiskasvanu näitas, et laps saaks hakata etturiga lipu poole minema. Ütlesin, et ei tohi õpetada, see mäng ei ole lõppenud. Mõtlesin, et tegelikult võidakse katkestusseise analüüsida ka kuskil mujal kui mängusaalis. Last õpetanud inimene pöördus nüüd naaberlaua käimasoleva mängu juurde ja hakkas selle mängijat õpetama. Mängija vaatas imestunult, et kellelgi võib nii rumal käitumine olla. Mängijate hulgas oli läbi viidud rahulolu uuring ja keegi polnud vastanud, et ta on sada protsenti rahul.

Valgekaartlase tulemused

Täna olid mul Vint.ee-s mõlemas mängus valged, sest kumbki vastane kordusmängu ei soovinud. Esimeses mängus võitis vastane kõigepealt ettureid, seejärel vallutas kahe vankri ja lipuga teise rea ja pani sealt mati. Teises mängus teise vastasega jõudsime vankrilõppmängu, kuni vastane alistus, sest mul oli ettureid rohkem.

Mativõrk

Sõitsime autoga. Mulle tundus, nagu auto nurk läheks liiga vastutulevate autode vastu. Algul ei juhtunud midagi, aga lõpuks eraldus autoakna küljest natuke klaasipuru. Meie juht ütles, et vastutulijad olid süüdi. Mulle tundus, et ta oli ise süüdi.

*

Groznõi oli venelaste käes, linna ees seisid tšetšeenid, kes linna tulistasid. Uudistes teatati, et linna tulistajate hulgas olnud Dudajev sai vaenlase kuuliga pihta. Pihta saamise ja surma vahel tegi ta nalja. Dudajev oli julge ja oli läinud seetõttu eesliinile, aga nüüd tekkis küsimus, kuidas tšetšeenid uue presidendi saavad. Või uus president oli juba varem valitud, nüüd pidi ta ainult ametisse astuma. Kirjutati, et inimluud maksavad kulla hinda, aga Tšetšeenias on neid suure langenute arvu tõttu palju saada. Sõjas langemiste tõttu on Tšetšeenia mullastik muutunud. Dudajev viidi haiglasse, et uurida, kas haav on surmav või mitte. Teatati ka haigla asukoht, aga venelased polnud haiglaid rünnanud. Kaitsesime koolimaja neljandat korrust. Suurem osa kaitsesid trepi ülemist otsa, mina paari inimesega olime teisel kaitseliinil klassiruumi uksel, et asuda võitlusse pärast trepi läbimurdmist. Võibolla oleks tulnud kaitsta ka akent. Minu kaaslane lamas põrandal kõhuli, tal oli ees kuulikindel tõke. Siis tõsteti tõke kõrvale, et üks naine läbi lasta. Mina soovitasin tõke ette tagasi panna ja pärast naise eemaldumist seda tehtigi.

*

Mängisime malet. Punusin vastase kuninga ümber mativõrku. Tal oli g-liin avatud ja püüdsin selle kaudu matti panna. Ma ei saanud käia oma vankrit g3, sest minu ettur oli h3, aga lükkasin vankri f4, et käia see järgmisel käigul g4. Pärast käigu sooritamist vaatasin, et kui ma oleksin käinud g-liinile lipu, oleksin pannud kahekäigulise mati, nüüd pidi natuke rohkem aega minema. Ründamise tegi lihtsamaks, et vastane oma rasket vigurit g-liinile ei pannud. Öeldi, et Ameerika korvpallurid hävitavad vastase etturid. Mulle tundus, et see pole hea, sest kui pooled etturid laualt lüia, siis langeb riigi rahvaarv liiga palju. Ameeriklastel oli platsil suur ülekaal, sest mitmed vastase mängijad olid punase kaardiga mängust välja langenud. Olime klubis. Mängu vaatas pealt L. Õunmaa, kes polnud vahepeal aastaid malega tegelenud. Tema vend oli rohkem. L. Õunmaa võis kohale tulla sellepärast, et olin blogisse kirja pannud, et olen teda unes näinud. Kui mäng läbi sai, hakkas ta minu vastasega mängima, kuigi mina olin võitnud. Ütlesin, et varem tehti võitja lauas, nüüd koguni kaotaja lauas. Siis vaatasin, et K. Sander on vaba ja keegi saaks temaga mängida. Aga seda ma ei teinud, sest olin just alustanud topsitäie pudi söömist. Peebo korraldas siin suvel koroonavaheajal natuke malemängu, aga varsti pidi klubi koroona leviku tõttu jälle kinni minema.

Füüsika kontrolltöö

Õpetaja Möls andis mulle tagasi füüsika kontrolltöö. Ta ütles, et ühes ülesandes olin ma algul kirja pannud õige vastuse, aga siis selle maha tõmmanud ja lolluse asemele kirjutanud, seda osa pean ma uuesti vastama. Olin küll võimeline kõik asjad selgeks õppima, aga mitte kõiki aineid samaaegselt. Õpetaja oli hinnanud töö osi eraldi, seal oli väga erinevaid hindeid. Algul tundus, et kokku tuleb viis, siis tundus, et siiski midagi muud, ei saanud aru, mis. Lisaks Krister sodis minu hindeid. Ütlesin talle, et ta ei kirjutaks punasega. Kristeril oli hinneteleht, kuhu ta kirjutas teiste hindeid. Vaatasin, et ta peab mind siiski paremate sõprade hulka kuuluvaks, sest hinnetelehele märkis ta väiksema osa klassikaaslaste hindeid, aga minu nimi oli olemas. Ainult et ta kirjutas sinna mulle halvemaid hindeid kui õpetaja oli pannud. Läksin õpetaja käest küsima, mis hinde ta mulle pani. Rääkisin, et ma õppisin asjad kontrolltöö jaoks uuesti selgeks, aga ega mul need kogu aeg meeles ei ole. Ütlesin, et füüsika käsiraamatu järgi on kergem õppida kui klassiõpikute. Õpetaja vastas, et kui käsiraamat ilmus, siis läks tal ka õppimine kergemaks. Rääkisin, et mul oli töös planeetide näide vale, sest planeedid on siiski ümmargused. Parandasin, või et Jupiteril on rõngas. Parandasin uuesti, et Saturnil on rõngas. Ütlesin, et sellistest asjadest on juttu ka Richard Rohu lasteraamatutes. Külli hüüdis oma koha pealt vahele, et Richard Roht on kirjutanud ainult ühe lasteraamatu. Vastasin, et ma kontrollin selle väite üle. Isegi kui ta peaks olema kirjutanud ainult ühe lasteraamatu, on selles raamatus mitu juttu.

Postkastide juures

Jõudsin oma trepikotta. Vaatasin, et postkastis on hästi palju "Akadeemia" numbri eksemplare. Keegi võibolla mõtles, et meie peres on toimetuse liige ja tõi seetõttu kõik eksemplarid meie postkasti. Välisuksest sisenes üks tüdruk. Mõtlesin, et peaks tere ütlema, aga ei öelnud. Üks inimene tuli trepist alla. Ütlesin talle tere, aga ta ei vastanud. Välisuksest sisenes vene naine, kes küsis vene keeles, kas siin on Leningradi oblast. Vastasin samuti vene keeles, et siin on Eesti. Tema ütles, et Leningradi oblast ja Eesti ühendati. Ta rääkis veel midagi, aga ütlesin, et ma ei saa kõigest aru. Läksin trepist üles.

Ansambel Artell

Lapsena teadsin peale Justamendi ja Kukerpillide kantriansamblitest ka sarnase kõlaga nimesid Kapell ja Artell, aga kahelt viimaselt teadsin vähe laule. Täna otsisin, kas Artellilt on juutuubis rohkem. Lingi https://www.youtube.com/watch?v=a417eq_jQ-M tagant tuleb järjest kolm Artelli laulu ja neljandal kohal on teine ansambel. Kõik kolm laulu on sellised, mis ei olnud varem tuttavad. Mäletasin, nagu oleks ansambel laulnud kunagi ka laulu viimsest hobusest, mis on juutuubis olemas, aga mitte sellise ansambli nimega seostatult. Sõnades on igal juhul ühisosa, et laulus hobusest mainitakse autot ja täna kuuldud kolmest laulust kaks räägivad samuti autoteemast. Neid kolme laulu on statistika järgi vähe kuulatud, aga need meeldisid rohkem kui mõni hiljuti klikitud miljoni kuulajaga ingliskeelne laul. Tänased kolm laulu jäid kõik alla tuhande kuulaja. Aga need on ka alles eelmine aasta üles riputatud, klikkide arv ilmselt veel suureneb. Mainitud hobuseteemalist laulu oli rohkem klikitud ja seda paistavad olevat laulnud erinevad esitajad, täna ma seda ei klikkinud.

Suur võit riigipühal

Täna saavutasin arvutiprogrammi suurmeistri tasemeks nimetatava taseme vastu esimese täiesti ausa võidu. Varem olen teinud eelmisel aastal alanud iganädalaste partiidega neli ausat viiki, saanud ühe võidu avanguvariandi etteandmisega ja lisaks analüüsinud vahel käikude tagasivõtmisega. Tänane mäng oli selline:

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. c4 Rf6 5. Rc3 Rc6 6. Og5 e6 7. cd ed 8. Of6 gf 9. Ob5 Og7 10. Lh5 Oe6 11. Rf3 0-0 12. Od3 f5 13. Of5 Of5 14. Lf5 Ve8+ 15. Kf1 Rd4 16. Rd4 Od4 17. Vd1 Oc3 18. bc Le7 19. Lg4+ Kh8 20. g3 Vad8 21. Ld4+ f6 22. Kg2 Le4+ 23. Le4 de 24. Vd8 Vd8 25. g4 e3 26. fe Rd2+ 27. Kf3 Va2 28. h4 Vc2 29. Va1 Vc3 30. Va7 Vc7 31. e4 Kg7 32. Va8 Vc3+ 33. Kf4 Vc1 34. Vb8 Vb1 35. Kf5 Vb5+ 36. Kf4 Vb1 37. Vd8 b5 38. Vb8 b4 39. Vb7+ Kf8 40. Vh7 b3 41. Vh8+ Kg7 42. Va8 b2 43. Va7+ Kf8 44. Va8+ Ke7 45. Vb8 Vf1+ 46. Ke3 b1L 47. Vb1 Vb1 48. Kf3 Ke6 49. Kf4 Vf1+ 50. Kg3 Ke5 51. Kg2 Va1 52. g5 fg 53. hg Ke4 54. g6 Va7 55. Kh3 Vg7 56. Kg3 Vg6+ 57. Kf2 Vd6 58. Ke2 Vd3 59. Kf2 Ve3 60. Kg2 Vf3 61. Kg1 Kf4 62. Kg2 Kg4 63. Kh2 Vg3 64. Kh1 Kf3 65. Kh2 Kf2 66. Kh1 Vh3++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 23 minutit 34 sekundit, mustal 1 tund 17 minutit 28 sekundit.

Postitus malekeskkonnas

Olin ühe maleturniiri võitnud ja pärast seda teinud malekeskkonda postituse, et suurmeister võitis. Hiljem teise inimese tehtud postitus sai rohkem klikke ja tegelikult oli minu mängitud turniir vähe oluline. Minu postituse juures ei näidatud lisaandmeid kohe, vaid kõigile tuli klikkida. Hiljem üks lisaandmetest muutus kohenäidatavaks. Olin nimetanud ennast suurmeistriks võibolla vastukaaluks sellele, et Jürgen I. nimetas ennast tippmaletajaks Tartust. Ariel küsis, kust partiid näha saab. Vastasin, et selleks tuleb minu blogisse edasi klikkida. Seni Ariel ei teadnud, et mul blogi on, aga nüüd sai teada. Ariel ütles, et ta tahab minu raamatut lugeda, ta tahab raamatuid lugeda. Asusime koos minu kodu poole teele, kus lubasin raamatu kinkida. Varem olin Arieliga halvemini läbi saanud. Tänaval kõndisid meie ees bussipeatuses lärmavad purjus mehed. Nemad käitusid halvemini kui Ariel. Tahtsin neist meestest ringiga mööda minna, sest nad tundusid ohtlikud. Mulle tuli meelde, et mul vist ei olegi enam seda raamatut, mille ma kinkida lubasin. Kodus ütlesin emale esikus, et ma kutsusin Arieli kaasa. Seda ütlesin selleks, et ema Arieli nähes ei ehmataks. Parandasin, et Ariel tuli ise kaasa. Sõime köögis. Ariel ei olnud siiski nii sõbralikuks muutunud kui alguses tundus, sest minu pakutud asjast ta keeldus.

*

Olin ükskord koduse töö ära teinud, aga pärast seda Kristeri töö järgi ülesodimisega muutnud. Võibolla olin tegelikult mina lahendanud ülesanded õigesti ja Krister valesti. Viimasel pildil tõmmati peategelane ootamatult taevasse.

Veel lilli

Avaldasin eile ühtede lillede kohta kaks pilti, hiljem selgus, et sellega ei saanud veel kõik pildistatud. Teisi lilli ma kohe ei märganud. Ma võisin istuda nende poole seljaga, juhul kui nad olid juba praeguse koha peal.

Ajalehefoto

Ootasin bussi. Teise peatusesildi juurde tuli teine buss, mis viis samasse kohta. Hakkasin selle peale kõndima, aga ei jõudnud, sest see sõitis kohe ära. Mõtlesin, et nii kaua oleks võinud ikka oodata, kuni inimene ühe sildi juurest teise juurde kõnnib.

*

Vaatasin tänast ajalehte. Ühel fotol olid mees ja lühikese seelikuga naine. Kirjutasin pildi alla, et mõned on oma sporditulemuste üle uhked, teised häbenevad neid. Mõtlesin, et kas ma pidin kirjutama, kui keegi võib seda lehte veel lugeda.

Augustiõied

Emale sünnipäevaks kingitud lilled olevat astrid. Küsisin, kas astrid suuremad ei ole. Vastati, et neid on erineva suurusega. Küsisin, kas astri õis ei ole ühevärviline. Vastati, et võibolla osadel ei paista keskosa välja.

Autasud

Üks usulahk oli teinud võrgulehekülje, kus inimesed said pihtida. Mõtlesin, et kuidas see usulahk pihtimist propageerib, kui ise annab ta enda kohta sellel lehel nii vähe informatsiooni.

*

Seltskond hakkas laiali minema. Küsisin, et kas ma medaleid ja diplomeid ei saagi. Mõtlesin, et enne ma ise teiste medalite ja diplomite vastu huvi ei tundnud. Minu küsimuse peale Ervin andis mulle mõned autasud, lubades hiljem juurde anda. Aga saadud olid juba varem teistele antud ja vahetasid nüüd omanikku. Varasemad omanikud ei olnud neid lahkudes kaasa võtnud.

*

Mängisin malet. Hakkasin lippu minema. Vastane keeras skaala nuppu edasi ja jõudis seetõttu lippu varem. Ütlesin, et edasikeeramisega lippuminek ei loe. Ütlesin kohtunikule, et vastane keeras nuppu vahepeal tagasi ja vahepeal edasi.

Rünnakud vasakul käel

Täna kaotasin Vint.ee-s kaks mängu sadu punkte kõrgema reitinguga vastasele. Esimeses mängus korraldas ta kuningatiival matirünnaku, teises nihutas liputiival vabaettureid edasi ja läks lippu.

Põgenemise põhjus

Läksin bussi peale. Ma pidin alles piletit otsima hakkama. Olime lageda taeva all. Üks mees ütles, et nüüd teeme nii nagu indiaanlased, et erinevast soost inimesed abielluvad omavahel. Ma ei kavatsenud kedagi naiseks võtta, aga keegi võis paluda, et mina tema meheks hakkaksin, seetõttu hakkasin põgenema. Põgenesin koolimaja treppidest alla.

Magistritöö rahvuskonfliktidest

Reigo Lokk. „Etnopoliitilised konfliktid riigi-ehitamisel. Sõdadevaheline Tšehhoslovakkia ja postkommunistlik Eesti Vabariik“. Magistritöö. Juhendaja: Prof. Eero Medijainen. Tartu 2005. 149 elektroonilist käsikirjalehte raamatukogu kataloogis.

See magistritöö on kaitstud minu omaga samal kalendriaastal, aga Lokk on astunud magistriõppesse hiljem. Vaatasin, et olen varem tema ajakirjaartikleid kritiseerinud, kuna ta on minust vähem rahvuslik. See paistab välja ka magistritööst.

Töö koosneb kahest erinevast teemast, üks on maailmasõdadevaheline Tšehhoslovakkia, teine kõige uuema aja Eesti. Mõlema puhul huvitavad autorit rahvuskonfliktid, aga kahte teemat ei ole omavahel väga palju seostatud. On küll ka üldistusi kogu maailma kohta, kui mõnelt leheküljelt on nii Tšehhoslovakkia kui ka Eesti näiteid raske leida. Aga üldistusi kogu maailma kohta on tõepäraselt raske teha, kui autor pole ka Tšehhoslovakkia puhul kõiki rahvuskonflikte võrdselt uurinud, vaid keskendub peamiselt saksa vähemust puudutavale.

Mõtlesin, et algkoolis kirjutasime jutustavaid ja keskkoolis arutlevaid kirjandeid, aga ülikoolis õpetati viitamist ja siis läksid kirjatööd referatiivsemaks. Minu magistritöö mustandile heideti ka ette referatiivsust, kuigi puhtandi kohta seda enam ei öeldud, sinna olin järeldusi juurde kirjutanud. Viimasel hetkel tehtud järeldused võivad küll tunduda otsitud.

Võibolla Loki töös on oma mõtteid rohkem kui ma neid sealt leian. Võõrad mõtted on viitenumbritega ära tähistatud, oma mõtteid pole tähistatud. Lõigud lõppevad igal juhul sageli viitenumbriga, nagu kommentaari ei olekski, kuigi kommentaar võib olla ka eespool.

Ka referatiivsest tööst võib leida huvitavaid fakte. Saab ka valida, keda refereerida. Lokk vähemalt eestlastest eelistab viidata rohkem vasakpoolsematele autoritele nagu Rein Ruutsoo, Marju Lauristin ja Eero Loone, sageli esineb ka Klara Hallik, keda mäletan Rahvarinde poliitikasaadetest.

Eriti palju on viidatud ingliskeelsetele teostele, esineb ka eestikeelseid, vähem saksa- ja venekeelseid, kuigi teemaks on saksa ja vene vähemus. Tšehhoslovakkia osa on riigi poliitika suhtes kriitilisem kui on tšehhi keelt osanud Bernhard Linde ja Leo Metsari kirjutised. Kui Lokk oleks tšehhi keelt osanud, oleks ta võinud teha ka tšehhimeelsemaid järeldusi. Ingliskeelsete tööde puhul on tõenäoline, et ka paljude nendest autorid oskasid saksa keelt paremini kui tšehhi keelt.

Mind huvitanud Masaryki nime esineb töös vähe. Tegelasteks on rohkem rahvusrühmad. Mainitakse küll, et Masaryk ja Beneš olid Tšehhoslovakkia poliitika juhid. Selle poliitika suhtes on Lokk kriitilisem kui varem loetud autorid. Varem loetus on välja toodud, et Tšehhoslovakkia jäi 1930. aastatel demokraatlikumaks kui suurem osa Euroopa riike, Loki järgi tehti vähemusrahvustele siiski liiga.

Masaryk ise kirjutab oma sõjamälestustes, kuidas Austria-Ungari võimud püüdsid teda Esimese maailmasõja ajal mürgitada, Lokk toob selle asemel välja, et Masaryki võimu ajal oli mässavate sakslaste hulgas inimohvreid. Muus kirjanduses on kujutatud Masaryki riigi loojana, Loki järgi lõid Tšehhoslovakkia riigi võitjariigid, Tšehhoslovakkia alles sai riigiks. Töös on kõrvutatud saksa vähemuse olukorda Tšehhoslovakkias vene vähemuse olukorraga Eestis, aga saaks võrrelda ka juutide olukorraga Saksamaal või tšetšeenide ja soomeugrilaste olukorraga Venemaal. Lokk näitab, et Tšehhoslovakkia piirid ei olnud rahvuspiirid, aga Tšehhoslovakkia oli siiski rohkem rahvusriik kui eelnenud Austria-Ungari. Hitler Saksamaal kirjutas välisriikide käest eluruumi hankimise vajadusest ja ka inglane Churchill on kahetsenud Austria-Ungari lagunemist, sellises olukorras võib mõista, et tšehhid soovisid endale kergemini kaitstavat mäestikupiiri. Sakslastel ja venelastel on olnud olemas tagavarariik, kuhu välja rännata, aga eestlastel ja tšehhidel polnud vahepeal oma riiki üldse.

Lokk kirjutab, et konflikte põhjustab rahvuslus. On siiski ka teistsugusel alusel konflikte. Vasakpoolsed võivad rahvuslust halvustada, aga nad on propageerinud klassivõitlust. Rahvuslus võib ka konflikte ennetada. Eesti rahvuslaste hulgas oli Euroopa Liitu astumise vastaseid, kuna nad kartsid uut sisserändelainet ja sellega kaasneda võivaid konflikte. Lokile seostub rahvuslus Hitleriga, aga enne Hitlerit oli juba Jaan Tõnissoni demokraatlikum rahvuslus.

Ajaloo sisu

Karl Vaino tegi lapse suunas ootamatu liigutuse. Vainol oli ajaloo haridus. Ta ütles, et ajaloolasena tegeles ta olevikuga. Rääkisin isale, et Nõukogude ajal ja natuke pärast seda loeti olevikku ajaloo osaks, praegu mitte. Mõtlesin, et see tuleb sellest, et nüüd tegeleb olevikuga politoloogia, millist eriala varem olemas ei olnud. Ütlesin, et minu arvates võiks olevik ajalugu olla. Ajaloolane ei peaks küll tegelema ainult olevikuga, aga viimased laused võiks olevikku välja jõuda.

Löömise edasilükkamine

inimene - arvuti

1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. Rgf3 cd 5. Rd4 e5 6. R4b3 Rc6 7. Od3 Rf6 8. ed Ld5 9. 0-0 Oe6 10. Oc4 Ld7 11. Oe6 Le6 12. Le2 Vd8 13. Re4 Re4 14. Le4 f5 15. Lh4 Oe7 16. Og5 Og5 17. Lg5 0-0 18. a3 Lc4 19. Vac1 f4 20. Vfe1 a5 21. a4 Kh8 22. h4 Vd6 23. h5 b6 24. Kh2 Vfd8 25. Vg1 La4 26. g4 Lb5 27. Lh4 a4 28. g5 ab 29. cb Lb3 30. g6 Rd4 31. Le7 Rf3+ 32. Kg2 Rg1 33. Vc7 Lh3+ 34. Kg1 Vd1++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 56 minutit 48 sekundit, mustal 1 tund 1 minut 44 sekundit.

Peo korraldus

Üks malepoiss ütles sellise lause, mis mulle ei meeldinud. Surusin talle selle eest korraks ühe küüne kätte. Poiss ütles, et mul on küünealused mustad. Vastasin, et see on selleks, et saaks paremini küünistada. Rääkisin, et ma mängin iga nädal ühe pika malepartii ja riputan selle blogisse üles. Saabus poisi isa. Poiss ütles talle, et ma riputan pikki partiisid blogisse üles, ta tahab neid näha. Olin arvanud, et poiss loeb juba varem minu blogi, sest tema isa vähemalt luges. Poisi isa vastas poisile, et partiide vaatamine on mõttetu. Poiss oli oma isast males tugevam ja sai partiide väärtusest paremini aru. Kuigi ma arvutile suurema osa mänge kaotasin, mõtlesin hankida veel tugevama maleprogrammi. Kui kaotuse vältimine oleks muutunud võimatuks, oleksin seadnud eesmärgiks lõppmängu välja jõuda. Võõrast avanguvariantidega juhtus vahel, et ma ei saanud avangustki välja. Selle vältimiseks pidin sellistes seisudes pikemalt mõtlema hakkama.

*

Läksin peole. Riidehoiust söögisaali astudes märkasin, et mul on riidehoius näpu otsa jäänud kellegi püksid. Läksin neid tagasi viima. Välisukse pool vilksatas keegi, kelle püksid need võibolla olid. Võibolla ta ei olnud nõus edasi tulema, kui püksid on kadunud. Läksin uuesti söögisaali. Pidu toimus isa auks, aga ta saabus kohale alles peo teiseks osaks. Peo hilisemas osas oli kavas ette nähtud töötubadeks jagunemine. Ema ütles, et mind on pandud vaktsineerimisvastaste töötuppa, aga ma vahetan selle vist vaktsineerimise pooldajate töötoa vastu. Vastasin, et inimestel on lihtsustatud ettekujutus, et kui ma hääletasin Euroopa Liitu astumise vastu, siis ma olen kindlasti ka EKRE pooldaja ning vaktsineerimisvastane. Kuigi täna ma tõesti vaktsineerida ei tahtnud, sest kui ma oleksin teinud esimese vaktsiinisüsti peol, siis oleks tekkinud küsimus, kust ma saan teise süsti. Minu koht laua taga oli hõivatud, seetõttu istusin selle kõrvale teise koha peale. Hakkasin lugema küsimustikku. Neid oli üle ühe variandi. Kui ma oleks istunud oma koha peal, oleks mulle valmis pandud olnud vaktsineerimisvastase küsimus, aga nüüd sain vaktsineerimise pooldaja küsimuse. Mulle meeldis alati pidudel lugeda ja mitte midagi muud teha.

Eesti ansambel

Ansamblit Vint olen näinud esinemas ühe onupoja pulmas ja teise onupoja 30. sünnipäeval ning nimetatud pulmade kohta tehtud videos. Täna otsisin, kas ta on esindatud ka juutuubis. Leidsin nii otsinguga 'ansambel Vint' kui ka uue otsinguga 'Vint' kaks sobivat laulu. Muusikaliselt parem tundus neist see, mis oli aadressil https://www.youtube.com/watch?v=hk0W-46dyjs , kuigi sõnad ei olnud kõige ilusamad. Ma ei tundnud näo järgi ära, kas tegemist on samade muusikutega, kellega kunagistel pidudel, aga tuttavam oli, et hääl paisub vahepeal karjumiseks.

Vihmalaulud

Otsisin ingliskeelseid kantrilaule vihma kohta. Arvasin, et kantrimuusika meeldib mulle kõige rohkem, aga suurem osa laule olid siiski nii kehvad, et jätsin pooleli. Võimalik küll, et laulu keskel oleks paremad noodid tulnud kui avamängus. Kõige parem laul, mille ma ainsana viitsisin lõpuni kuulata, asus aadressil https://www.youtube.com/watch?v=GwOfWwo5WIw . Seda kuulasin isegi kaks korda järjest. Laulu refrään peaks tähendama "Ma pole vihmale võõras". Kas keegi on? Võibolla mõned kõrbe või polaaralade inimesed. Või keegi, kes on kogu elu majas viibinud. Laulja soeng meenutas 1980. aastate rokkmuusikuid.

/TÄIENDUS: Sõnaraamatus esineva väljendi analoogia põhjal on tõlge: "Vihm pole mulle tundmatu."/

Maal ja vihmas

Eelmine nädal jätsin kasvavate koroonanumbrite tõttu maale sõitmata, aga täna läks maanälg nii suureks, et otsustasin riskida. Kraadiklaas liiga palju sooja ei näidanud, aga millegipärast läks bussis nägu väga higiseks. Ehk ei oleks seda ilma maskita juhtunud. Buss tegi minu peatuses ukse lahti, aga päris seisma ei jäänud, astusin välja liikuvast bussist. Proovisin veel maskiga edasi kõndida, aga enne suvilasse jõudmist võtsin selle siiski õhupuuduse tõttu eest. Tänavu ei ole õuna-aasta, aga kaks õuna ma sõin ja jäi veel ülegi. Alguses sai aias lühikeste pükstega olla, hiljem läks järjest vihmasemaks ja äiksesemaks, mistõttu panin hulga asju selga juurde. Just selle bussi ajaks, millega tahtsin koju tagasi sõita, hakkas korralikult sadama. Kõndisin siiski läbi vihma bussipetusesse ja jäin tänavu sinna paigaldatud varjualusesse ootama. Tagasisõidu ajal ei olnud näo peal higi, vaid vedelikutilgad olid bussiakende väliskülgedel.

Noodiharjutused

Tahtsin bussiga koju sõita. Aga istusin kogemata sellise bussi peale, mis läks ringiga. Mõtlesin, et sõidan terve ringi ära, muidu olen bussist väljudes kodust veel kaugemal kui sõidu alguses. Aga buss siiski ei läinud seda ringi sõitma, vaid keeras ümber.

*

Oli inglise keele tund. Kõik pidid püsti tõusma ja noodiharjutust laulma. Algul arvasin, et kõik peavad laulma ka järgmist sarnast harjutust, aga siis vaatasin, et ainult üks tüdruk laulab. Istusin maha tagasi. Ütlesin, et kui häält treenida, siis see läheb teistsuguseks. Õpetaja ütles, et hääle peabki teistsuguseks treenima. Mina läksin Kristeri ja Eriku juurde ja rääkisin, et minu ema ei taha, et hääl teistsuguseks läheks, kui ma tulen peolt tagasi teistsuguse häälega, peab ema seda valeks hääleks. Ma ei istunud Kristeri ja Eriku juures, aga käisin nendega rääkimas.

Tabeli tipus

Täna Vint.ee-sse sisse logides olin seal kõige kõrgema reitinguga maletaja. Tükk aega läks, et kedagi mängima saada. Lõpuks mängisin ühe vastasega 1:1. Esimeses mängus andsin talle vankriga tuld, sellega vabanes odale tee lipu löömiseks. Teises mängus pudenesid mul järjest etturid. Pärast esimest mängu käis reiting ära kõrgemal kui 1900, teise mänguga vajus madalamale kui oli täna sisse logides. Aga sisse loginud kasutajanimega mängijatest olin endiselt kõrgeimal kohal.

Avastused sahtlist

Vaatasin oma vanade asjade sahtlit. Leidsin sellest mitu kommi. Oleks tahtnud neid ära süia, aga arvatavasti nii vanade söömine oleks olnud tervistkahjustav. Püüdsin leida kommipaberite pealt säilivustähtaegu. Olin arvanud, et viskasin plastika karbid ära, aga nüüd leidsin sahtlist veel plastikat. Siis oli seda olnud rohkem kui ma arvasin või oli keegi äravisatu sahtlisse tagasi pannud. Plastiliini ma polnud ära visanud, vaid olin kolinud teise tuppa. Aga nüüd leidsin ka siit sahtlist veel plastiliini. Olin arvanud, et alles on vaid mõned plastiliinist tehtud kujud, aga nüüd leidsin siit sahtlist veel teistsuguseid. Leidsin paberi, millele olin kirjutanud Oudekki kõik kolm nime. Olin talle näidanud, et olen temast kirjutanud veel aastal pärast kolimist, aga nüüd leitud vihikusse olin kirjutanud temast neli aastat pärast kolimist. Olin siis 10-aastane. Olin väikse ruumi uksel. Ema tuli minuga rääkima. Arvasin, et varjan seljaga pooleli oleva kirja ära, aga ema vaatas minu selja taha, öeldes, et ta vaatab, mis on viimane ekraanil olev sõna. Kirjas oli juttu Oudekkist ja ma ei tahtnud, et ema seda näeb. Hakkasin koolist koju minema. Võidi arvata, et ma lähen otse Kaunase puiesteele Oudekki poole, aga ma läksin selle asemel Kastani tänavale. Mõtlesin, et minuga Piret kokku saada ei tahtnud, aga Pille on korduvalt Pireti ja Oudekkiga kokku saanud. Mul vajusid silmad kõndide kinni. Nii võis juhtuda, et ma ei näe, kuhu ma kõnnin.

*

Mängisin isaga malet. Lõppmäng oli võrdne, aga mul oli kombeks partiisid viimasel hetkel maha mängida. Aidanud oleks, kui kell oleks edasi tiksunud ja oleks mängule lõpu teinud, aga isa oli kella seisma pannud. Ütlesin, et mängime kellaga. Isa vastas, et huvitav on viimase käiguni mängida. Mina ütlesin, et kui kella ei ole, siis mina ei mängi.

Malemeenutused

Kahest viimasest maleturniirist olin ma ühel olnud kõige vanem ja teisel kõige noorem osavõtja. Kuna ma olin keskealine, olid mõlemad variandid võimalikud. Ma ei mäletanud oma viimase turniiri kohta, kas ma olin saanud suurel turniiril teise koha või jäin teisest kohast ilma viimase vooru kaotuse tõttu. Mõtlesin, et viimasel klubiturniiril mängisin vist mängijaga, kelle kohta olin enne telefonikõne põhjal kirjutanud, et ta on surnud. Ma ei hakanud sellepärast kirjutist ära kustutama. Ma kindlalt ei mäletanud, kas ma nägin seda mängijat, aga vähemalt tema avanguvarianti oli mulle mängitud. Olin praegu suures mängusaalis. Peebo hüüdis kohtunikulaua tagant, et osad inimesed peavadki seda taotlema, et tulemus oleks ideaalne. Vaatasin koos mõnede maletajatega oma partii avangu osa. Olin andnud käiguga Ob5 tuld, seejärel pannud ka lipu d6. Oda pööras pead. Peebo tuli seda seisu vaatama ja ütles, et me oleme vist teinud suure avastuse. Siis märkas ta, et mul on endal väli g2 nõrk, seetõttu ta edasi ei vaadanud. Mina ütlesin, et mu oda võib pead pöörata, aga ega ta sellepärast veel kuningale tuld ei anna.

Arendusprobleemid

arvuti - inimene

1. e4 c6 2. c4 d5 3. ed cd 4. cd Rf6 5. Rc3 Rd5 6. Rf3 Rc6 7. Oc4 Rb6 8. Ob5 Od7 9. 0-0 a6 10. Oc6 Oc6 11. d3 g6 12. Ve1 Of3 13. Lf3 Ld7 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 51 minutit 36 sekundit, mustal 1 tund 49 minutit 20 sekundit.

Lugemisteemad

Olin kirjandusmuuseumis. Vaatasin raamatut, mis oli trükitud seoses 1920. aastate valimistega. Selles olid andmed valimistel osalevate erakondade kohta. Mind huvitasid Rahvaerakonna andmed, aga mõtlesin lugeda ka teisi. Leidsin ruumi seinalt sildi, et paremäärmuslikke üliõpilasi enam ei teenindata. See oli üles riputatud seoses muuseumi direktori vahetumisega. Ma ei olnud paremäärmuslane, aga mind võidi selleks pidada, sest olin kirjutanud ülikooli ajal uurimistööd fašismist.

"Vene kiriku ajalugu"

Nikolai Nikolski. „Vene kiriku ajalugu“. Tõlkinud Matti Vaga. Tallinn, „Eesti Raamat“ 1988. 352 lehekülge.

Selle raamatu eestikeelse tõlke ilmumine on seotud ilmselt Venemaa ristiusustamise 1000. aastapäevaga ja arvatavasti ka Gorbatšovi avalikustamispoliitikaga. Väitsin ükskord ajakirjas „Tuna“, et Nõukogude ajal kirikuajalooga palju ei tegeletud, sellele annab kinnitust ka nüüd loetud raamatule lisatud saatesõna. Raamatu esimene trükk ilmus vene keeles küll juba Stalini ajal, kuid see jäänud ainsaks nii mahukaks teoseks ja sellest polevat kaua aega ka ühtegi kordustrükki välja antud. Tõlgitud on küll 1983. a. kolmanda trüki järgi.

Saatesõna järgi muutis see raamat paljusid ateistiks. Raamatu põhitekstist ma siiski erilist ateismi propagandat ei leidnud, rohkem tegeletakse ajaloo kirjeldamisega. On küll marksismile omast majanduslike tegurite ületähtsustamist. Aga on näha, et autorit raamatu teema huvitab.

Üks majanduslike tegurite väljatoomise koht on, kui väidetakse, et ristiusk tuli Bütsantsist Venemaale sellepärast, et seal oli palju vaeseid vaimulikke, kes otsisid endale uut sissetulekut. Piiblis on misjonikohustust nimetatud ka ilma sissetuleku hankimise vajaduseta, ühe piiblikoha järgi paradiisi pääsemiseks peabki vaene olema.

Nikolski järgi ristisu Venemaale tulekuga jäi varasemast paganlikust usust palju püsima. Ta ei too võrdlust, kuidas oli samal ajal teistes Euroopa maades, aga Masaryki raamatus on võrreldud, et Venemaa oli paganlikum kui Lääs, sest Venemaale jõudis ristiusk hiljem. Huntington on paigutanud Eesti erinevalt Venemaast Lääne tsivilisatsiooni, aga Eestisse jõudis ristiusk veel hiljem.

Sorokini järgi oli keskaja kultuur Läänes ideatsionaalne, kui erinevalt hilisemast meelelisest kultuurist usuti nähtamatutesse asjadesse ja pildid polnud asjade kujutised, vaid nähtamatute asjade sümbolid. Nikolski annab Venemaa kohta rohkem nähtavasse uskuva kirjelduse. Bütsantsis oli esinenud ka ikonoklasmi ehk piltideta läbiajamist, kuid Venemaal arvatud, et ikoon ongi Jumal. Samuti olevat kellegi pühakukskuulutamiseks vajalik olnud, et tema surnukehast oleks säilinud rohkem kui luud. Praegu levib Eestis taas surnute põletamine, selles punktis hakataks nagu rohkem nähtamatusse uskuma.

Raamatus on juttu kirikureformist, mis kestis pikema aja jooksul, sellega tegelenud nii Ivan IV, vaimulik Nikon kui ka lõpuks Peeter I. Masaryk võrdles Peetri reforme reformatsiooniga Läänes. Ka Nikolski viitab, et Peetrit on nähtud nii Lutherist, Calvinist kui ka paavstist eeskuju võtjana, aga raamatus kasutatakse talurahvareformatsiooni nimetust ka vanausuliste kohta, kes kiriku uuendamisega kaasa minna ei tahtnud.

Vaieldi selle üle, mitme sõrmega risti ette lüia, vahepeal püüti võidelda habemete kandmisega ja kirik allutatud protestantlike maade eeskujul rohkem riigile. Peeter I vallutas Põhjasõjas ka Eesti ala ja hoolimata ise õigeusku kuulumisest olevat temast saanud Liivimaa luteri kiriku pea, sama poliitika jätkus ka tema järglaste ajal.

Kirikureformi üks eesmärk olevat olnud kiriku ühtlustamine, sest varem oli erinevates linnades usk erinevate varjunditega. Vanausk jäi ka hiljem erinevatesse harudesse jagatuks. Paplaste haru püüdis endale õigeusu kirikust vaimulikke hankida, kui tal ei lastud ise nende väljaõpetamisega tegeleda, papitute haru aga loobus preestriameti olemasolust.

Eestis teatakse, et vanausulisi põgenes Eestisse, aga raamatus pole seda mainitud. Siiski on juttu nii vanausuliste erinevas suunas ääremaadele põgenemisest kui ka nende sinna sundümberasustamisest. Vanausulisi läks nii Türgi valdustesse kui ka Uuralitesse. Nägin sarnasust sellega, kuidas varem loetud kirjanduse põhjal Inglise puritaanid rändasid Ameerikasse.

Kolmas suurem usuharu õigeusu ja vanausu kõrval, millest raamatus juttu tehakse, on sektandid. Õigeusku ja vanausku ühendanud võimutaotlus, aga sektandid olid algusest peale võimust kõrval ja nende hulgas oli ka palju kirjaoskamatuid. Üks sektantide haru kandis nime jooksikud, sest nad ei elanud ühe koha peal paigal, vaid olid tagakiusamise tõttu pidevalt jooksus. See tuletas taas meelde hilisemat laulu „Mu aadress on NSV Liit“. Osad jooksikud küll elasid paigal, et jooksus olevaid abistada. Üks sekt oli molokaanid, kelle nime autor seletas sellega, et nad jõid paastu ajal piima, aga joone all oli ka muid võimalikke kommentaatori seletusi. Enamlaste võimuletulek olevat mõjunud õigeusule ja vanausule halvasti, aga sektantlusele esialgu hästi.

Materiaalsed kingitused

Täna mängisin Vint.ee-s välkmalet 1:1. Esimeses mängus jäi mul ette ettureid ja vanker, teises mängus pani vastane ette lipu. Vastase reiting oli kõrgem ja minu oma tõusis.

Joogi läbipaistvus

Istusin peolauas pidžaamaga. Kui ajalehtede ja ajakirjade lugemise lõpetasin, andsin suurema osa neist pereliikmetele ja ühe teise lauda klassiõele.

*

Pille pühkis ühest minu kappidest tolmu. Hakkasin ütlema, et ma ei luba seda kappi avada, aga parandasin, et luban küll, sest seal on teiste asju ka.

*

Kallasin endale papp-pakendist ühte jooki. Kui olin ühe klaasi tühjaks joonud, kallasin samast pakist ka teise klaasi. Esimene klaasitäis oli läbipaistmatu ja teine läbipaistev, nagu oleks vahepeal osa jooki reostatud olnud.

Kehv video

Kui lõin juutuubi otsingusse kohanime 'Elva' ilma eelmise korra lisasõnata 'dokumentaalfilm', siis nüüd erinevalt eelmisest korrast ma Elva kohta videosid ka leidsin. Vaatasin esimest otsinguvastet aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=zTGw8BP_suY , aga see oli kehvem kui hiljuti vaadatud metsafilm. Metsafilmi kohta kirjutasin, et sain igast sõnast aru, sest räägiti eesti keeles. Nüüd räägiti ka eesti keeles, aga igast sõnast aru ei saanud, sest kõneleja hääldus oli halvem. Ühes raadiosaates õpetati, et selleks, et hääldusest aru oleks saada, tuleb rääkida aeglaselt, videos räägiti kiiresti. Minu aeglasemast hääldusest küll ka alati aru ei saada. See film on eelmisest uuem, tänapäeva inimeste hääldust võib rikkuda ka erinevates välisriikides rändamine. Kehv oli ka kaameratöö, kaamera hüppas liiga kiiresti sihitult ringi. Filmis kõneleja korrutas, kui mõnus kõik on, aga minu jaoks on see teine video, mille ma iiveldustunde tekkimise tõttu pooleli jätan. Kui olen ise Elvas käinud, on mulle seal rohkem meeldinud, kuigi praegu koroonaohu tõttu ei taha väga kuskile sõita.

Vajalikud raamatud

Olime raamatukogus. Isa nimetas raamatuid, millest ma peaksin andmeid otsima. Rosenberg oli loengus samuti nimetanud raamatuid, millest raamatukogus andmeid vaadata sai, ühe sellise pealkirja mäletasin peast. Isa andis teistsuguseid pealkirju. Vaadata oleks võinud nii tema kui ka Rosenbergi antuid. Kirjutasin isa käekirja järgi endale kaks pealkirja ümber, aga isa käekirjas ei olnud võõrkeel sada protsenti kindlalt arusaadav. Neid andmeid oleks saanud kodus internetist ka otsida, aga raamatukogus olles võis kasutada raamatuid. Klaus oli sünge näoga, sest temaga räägiti täna vähem kui teistega. Asusin teatmekirjanduse osakonna suunas teele. Teel põrkasin pidevalt tüdrukutega kokku ja palusin iga kord vabandust. Ma ei tundnud ära, aga võibolla palusin tänase päeva jooksul juba kolmandat korda ühelt ja samalt tüdrukult vabandust. Valmistusin ühest ohtlikust trepist alla minema. Üks tüdruk selja taga pahandas, et ma läheks kiiremini. Ütlesin, et luban temal ees minna. Andsin talle tee vabaks ja ta läkski ees. Läksin ülemisele korrusele teatmeteoste osakonda. Seal nimetasin raamatukogu töötajale, mis raamatuid mul vaja on. Ta teadis sekundi pealt, kus need riiulis on ja andis mulle nende kohaviidad. Püüdsin neid kuulmise järgi üles kirjutada, aga selgus, et arvasin valesti, kus on araabia ning kus rooma numbrid.

Naabrite korterid

Meie trepikoja kahes korteris elasid samad inimesed juba palju aastaid. Üks neist kaebas, et ta ei saa korterit ära müia, sest ülemusele müümist nimetataks korruptsiooniks. Siis selgus, et elanikud on siiski vahetunud. Ühes neist korteritest elas nüüd üks romantiline naine. Kui tema ukse taha vaatama mindi, siis selgus, et tal pole selle kohta ühtegi paberit, et ta seal elab, samuti ei maksa ta üüri. Ta oli sinna lihtsalt elama tulnud. Ta tõsteti nüüd korterist välja. Mõtlesin kirjutada Helinale, et mul on kahju, et tema sarnane inimene meie trepikojast välja tõsteti. Mõtlesin, et võibolla see oligi Helina ise. Aga kuna tegemist oli ainult oletusega, siis seda ma poleks kirjas öelnud.

*

Bussid käisid nii Pika tänava põhiteel kui ka hoovi pool. Ootasin kõigepealt bussi peatee ääres, sealt läksin sisehoovi ootama. Aga oli võimalik, et siin tuli veel kauem oodata, sest sisehoovis käis ainult üks bussiliin, pealegi oli see just ära sõitnud.

Gladiaatorite turniir

Tänasel maleturniiril võitsin Põdersalut ja Haringut ning kaoatasin Liivale, Partsile ja Peebole. Mõtlemisaeg oli 10 minutit. Esikolmikut läks meelest vaadata, sest hakkasin Partsiga juttu ajama. Lisaks vaktsineeritusele kandsin turniiril maski, aga suurem osa ei pidanud seda vajalikuks, kui see pole kohustuslik. Püüdsin pildistada neid, keda eelmine kord kohal ei olnud. Käe surumine oli turniiril keelatud, aga vana harjumuse tõttu ei püsi see iga hetk meeles. Sain enda tõlgitud raamatu viimase tasuta eksemplari ära anda. Kui majja kohale jõudsin, käis saalis alles ravivõimlemine. Aja parajaks tegemiseks lehitsesin lugemisruumis "Maalehte" ja ajakirja "Imeline Ajalugu", korraks vaatasin ka ingliskeelset "National Geographicut".

Film metsadest

Otsustasin vahepeal mõnda Eesti filmi ka vaadata. Otsisin juutuubist dokumentaalfilmi Elva kohta, aga vähemalt minu kasutatud otsing ühtegi Elvaga pealkirja ei andnud. Esikohal oli film https://www.youtube.com/watch?v=AcqVDLBgO8E , mis räägib hoopis metsadest Eesti ajaloos. Viimasel ajal olen vaadanud ainult võõrkeelseid filme ja nüüd oli teist moodi, et sain igast sõnast aru.

"Eesti ajaloo" esimese köite eessõnas öeldakse, et jääaja lõpuga alanud kliimasoojenemine jätkub siiani. Aga filmi järgi oli Eestis vahepeal palju tammemetsa, see peaks tähendama, et kliima oli vahepeal soojem kui okaspuumetsade ajal.

Räägiti, et lage maa paneb rändama, aga metsad on pannud eestlasi paigal elama. Tulid meelde Rummo luuleread umbes sõnadega: "Siia seenemetsade sekka / ikka ma tulen kui Muhamed Mekka". See tähendab, et liikuda võib ka selleks, et metsa kohale jõuda. Filmis tagapool räägitakse, et alepõletamisega metsade hulk Eestis vähenes, põldude rajamine muutis eestlased paikseks. Kas siis paikseks teevad nii mets kui ka põld? Minu vanaema on öelnud, et jahimehed peavad palju kõndima.

Filmi lõputiitrites esikohal oli Juhan Aare nimi, kes valiti umbes aastal 1987 Eesti parimaks ajakirjanikuks seoses fosforiidisõjaga. Film oli tehtud aastal 1998, mis oli aasta, mil ma internetis kirjutamist alustasin. Ma arvan, et nägin täna seda filmi esimest korda, juutuubi statistika ka väga suurt klikkide arvu ei näidanud, neid oli kuskil vahemikus 6000-7000.

Filmi teema Elvast väga kauge ka ei olnud, sest Elvat on nimetatud männilinnaks ja selle ametlikesse halduspiiridesse jääb ka metsa. Mulle on tuttavad just Elva kandi metsad.