Vajalikud raamatud

Olime raamatukogus. Isa nimetas raamatuid, millest ma peaksin andmeid otsima. Rosenberg oli loengus samuti nimetanud raamatuid, millest raamatukogus andmeid vaadata sai, ühe sellise pealkirja mäletasin peast. Isa andis teistsuguseid pealkirju. Vaadata oleks võinud nii tema kui ka Rosenbergi antuid. Kirjutasin isa käekirja järgi endale kaks pealkirja ümber, aga isa käekirjas ei olnud võõrkeel sada protsenti kindlalt arusaadav. Neid andmeid oleks saanud kodus internetist ka otsida, aga raamatukogus olles võis kasutada raamatuid. Klaus oli sünge näoga, sest temaga räägiti täna vähem kui teistega. Asusin teatmekirjanduse osakonna suunas teele. Teel põrkasin pidevalt tüdrukutega kokku ja palusin iga kord vabandust. Ma ei tundnud ära, aga võibolla palusin tänase päeva jooksul juba kolmandat korda ühelt ja samalt tüdrukult vabandust. Valmistusin ühest ohtlikust trepist alla minema. Üks tüdruk selja taga pahandas, et ma läheks kiiremini. Ütlesin, et luban temal ees minna. Andsin talle tee vabaks ja ta läkski ees. Läksin ülemisele korrusele teatmeteoste osakonda. Seal nimetasin raamatukogu töötajale, mis raamatuid mul vaja on. Ta teadis sekundi pealt, kus need riiulis on ja andis mulle nende kohaviidad. Püüdsin neid kuulmise järgi üles kirjutada, aga selgus, et arvasin valesti, kus on araabia ning kus rooma numbrid.