Enne esimest vooru

Olin teel maleturniirile. Sisenesin turniirimajja ning kõndisin kitsast trepist üles. Trepil kohtusin Reiga. Ta ütles, et ta küsis mult 50 krooni teiste mängijate aitamiseks, aga et ma andsin 500. Küsisin, kas ma andsin 500. Ütlesin, et võibolla ma andsin, sest ma arvasin, et osavõtumaksurahata mängijaid on suurem arv. Jõudsin mängusaali. Poisid püüdsid mind veenda inimestele silma vaatama ja pahandasid, et ma polnud nõus seda tegema. Üks püüdis minu silmi kraapida, teine oli parodeerimiseks oma pea üleni riidega katnud. Mõtlesin, et tõmbaks riide ta näo pealt maha. Aga otsustasin, et seda ma ei tee, sest minul pole vaja nägusid näha. Tõukasin teda ja ta kukkus pikali. Ta kobas käega taskut, võibolla läks tal kukkudes taskus kuldkell katki. Ta küsis, kas ta on kurjategija, kas duellide pidamine ei ole alati lubatud. Mult küsiti, et kui ma silma ei taha vaadata, mida ma siis tahan teha. Vastasin, et praegu ma tahan magada ja pärast magamist malet mängida.