Reede, september 30, 2016

Mälestusturniir

Tänase kiirmaleturniiriga mälestati kahte äsjalahkunud maletajat, kellest üks oli Ivainen ja teist ma ei tundnud. Tulemused olid:

1. Raidväli 6 p.
2. Peebo 6
3. Šukys 5
4. H. Pedmanson 4
5.-9. Runnel jt. 3,5
...
14 osavõtjat, 7 vooru, 15 minutit

*
Kodune analüüs topeldatud vankrite teemal:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 (Siiani partiist Smõslov-Keres) 8. ... Oe7 9. 0-0 0-0 10. Of4 Rb6 11. Ld3 Ld7 12. Vfd1 Vad8 13. Vac1 Vfe8 14. Re5 Lc8 15. Rc6 bc 16. Oc6 Rbd7 17. Od7 Vd7 18. Re4 Rd5 19. Od2 Lb7 20. Rc5 Oc5 21. Vc5 Vb8 22. b3 Rb4 23. Ob4 Lb4 24. e3 a5 25. La6 Vd5 26. Vc7 La3 27. Vc2 Vdb5 28. La7 V5b7 29. La6 Vb4 30. Vdc1 g6 31. Ld6 Vb3 32. Le5 Lf8 33. ab 1:0. Natuke parem tundub 32. ... Vb1, kuigi siis on samuti valgel ettur rohkem.

Neljapäev, september 29, 2016

Doktoritöö teistsugune

Olin kirjutanud nii bakalaureusetöö kui ka magistritöö fašismi kohta ja nüüd mõtlesin kirjutada ka doktoritöö. Aga kui kaks eelmist tööd olin kirjutanud sündmusteajaloo kohta, siis nüüd mõtlesin kirjutada teoreetilistest küsimustest. Üks ingliskeelne raamat oli "Teooriad fašismi kohta", magistritöös olin pannud sellele ainult ühe viite, aga nüüd kavatsesin seda põhjalikumalt kasutada. Ainult et ei olnud kindel, et mind võetakse doktoriõppesse vastu, sest võidi mõelda, et ma kirjutaksin jälle samasuguse töö nagu kaks eelmist, kuigi nüüdne oleks tegelikult olnud teistsugune. Ütlesin Küütsile, et kahte eelmist tööd hakkasin kirjutama ühe ja sama faili põhjal, aga nüüd tegin täiesti uue faili. Tõnu tahtis, et ma näitaks, mida ma olen kirjutanud. Ütlesin, et ma võin ükskõik mida kirjutada. Mõtlesin, et praegu olen ma doktoriõppesse astumiseks kõige sobivamas vanuses.

Kolmapäev, september 28, 2016

Kahepaiksed

"Loomade elu" 5. köite kahepaiksete osa.

Klassi kahepaiksed kuulub selle raamatu järgi kolm seltsi - väike selts siugkonnalised ning suuremad seltsid sabakonnalised ja päriskonnalised. Viimane asjaolu tuletab meelde laulu, kus olid umbes sõnad:

"Kuule, Miku," ütles Manni,
"see ei ole päris konn,
suurel konnal neli jalga,
sellel ainult saba on."

Aga laulus mõeldi vist kulleste ja täiskasvanud konnade võrdlust.

Kahepaikseid nimetatakse küll kahepaikseteks selle järgi, et nad võivad elada nii vees kui ka kuival, kuid osad neist elavad kas kogu elu vees või kogu elu kuival. Kolmandad elavad kullestena vees ja suurtena kuival. Või siis ikkagi vee ääres, et vajadusel sukelduda.

Nägin ka selle raamatu lugemise ajal konni. Raamatus järgneb kahepaiksete osale roomajate osa. Roomajate alla pole paigutatud mitte ainult maod, vaid ka kilpkonnad ja sisalikud. Varem arvasin ära tundvat, milline näeb välja sisalik, aga selle raamatu lugemine tegi pildi segasemaks. Nägin maal käies vist ka sisalikke, aga võibolla need olid hoopis sabakonnad. Sabakonnalised arvatakse olevat arenenud kullestest, kes on kaotanud moondumisvõime.

Kõik kahepaiksed olevat lihatoidulised. See seletuvat sellega, et nad ei ole kogu ööpäeva aktiivsed, seetõttu peavad nad sööma energiarikkamat toitu, et sellest jätkuks kauemaks. See lihatoit võib koosneda putukatest, aga suur konn võib süia ka linnupoegi ja vangistuses on üks konn teise ära söönud.

Linnud ja vahel ka inimesed on konni söönud, aga selgub, et paljud konnad on mürgised, näiteks kärnkonnad. Mürgistel putukatel on hoiatusvärv ja linnud neid seetõttu ei söö, aga konnadel hoiatusvärvi polevat, seetõttu olevat nad lindudele ohtlikumad. Konna söömisest võidakse surra ja koer võib surra isegi ühe mürgisema konna suhu võtmisest.

Krõlovil oli valm, kus konn tahtis saada suuremaks ja küsis umbes:

"Kui kaugel on mu järg,
kas olen suur kui härg?"

Selle valmi moraal oli, et endast suuremaks ei saa, aga inimesed on ühe suurema konnaliigi nimeks küll härgkonn pannud.

Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui ka nahaga. Sissejuhatuses mainiti kahepaikse ja imetaja kopsupinna ja kehapinna suhet. Kui imetajal on kopsu sisepind kehapinnast palju suurem, siis kahepaiksel mitte ja nahaga hingamine on vajalikum. Konnad magavad ka talveund. Kui suvel konn hukkub, kui ta ei saa kopsudega hingata, siis talveune ajal võib samale konnale piisata nahaga hingamisest. Algkoolis õpetati, et rumal vanarahvas arvas, et lõunamaale lendavad linnud poevad talveks mutta, aga nüüd selgub, et see arvamus nii rumal ei olnudki, sest konnad teevad seda küll.

Inimesed söövad eriti palju pulmapidudel, aga konnadel esineb vastupidi pulmapaast. Ühtede konnade kohta kirjutati, et kui emased isastega ei kohtu, siis see lõppeb lõhki minekuga.

Konnapoegi ma pole elus palju näinud ja ka raamatus on pildid rohkem täiskasvanud konnadest. Aga lapsepõlves oli meie tänaval siiski vett täis konnadega kraav ja seal olen konnakudu näinud. Ühed poisid tahtsid selle kividega laiali pilduda, meie püüdsime takistada, aga see ei aidanud. Hiljem olen kuulanud "Eesti Loodusega" kaasas olnud Eesti erinevate konnaliikide häältega plaati, õppisin ka seal esindatud konnade ladinakeelsed nimed pähe ja mõne õpitud nime tundsin ära ka nüüd loetud raamatust.

Enne selle köite lugemist mõtlesin, et selles on koledamad pildid kui ülejäänutes, aga lugema hakates vähemalt kahepaiksete pildid koledad ei tundunud, samuti mitte looduses nähtud kahepaiksed.

Palli kadumine

Meil oli jälle see õpetaja, kes oli juba ükskord olnud ja vahepeal välja vahetatud. Algul ta oli tundunud mulle varasema õpetaja sarnane, aga siis oli läinud erinevus suuremaks ja praegu oli ta selgelt teist nägu. Õpetaja hakkas meile rääkima ühte asja, mida ta oli juba eelmine kord meid õpetades rääkinud. Aga kordus sama, mis oli juhtunud siis - õpetajale tundusid kuulajate näod iroonilised, ta jättis jutu pooleli, hakkas nutma ja läks klassist välja. Nüüd oli klassiruum teist moodi. Tristan läks klassi ette, lubas panna mängima ühe muusikapala ja näitas enne, mis liigutusi kuulajad peavad selle muusika järgi tegema. Ma ei kavatsenud neid kaasa teha.

*
Mängisime kahe vennaga trepikojas korvpallipalliga. Lõpuks tegin ettepaneku, et läheme majast välja, sest muidu meie hääled segavad toasolijaid ja pall võib trepivahest alla kukkudes kellelegi pihta minna. Trepist alla minnes nägime, et alumisel korrusel oligi koristaja, oli õnn, et pall polnud kukkudes teda tabanud. Kui olime maja ees, siis me ei teadnud enam, kus meie pall jäi. Maja ees muruplatsil oli kõrgem muhk, selle taga muruplatsi ja maja vahel auk, kus oli hulk palle, aga need olid naabripoiste omad. Võibolla oli seal siiski ka meie pall, seda ei saanud hästi kindlaks teha, sest me ei mäletanud, milline meie pall välja näeb. Proovisin augus olevaid palle, aga neist ükski polnud meie oma, sest kõik olid katki, aga meie pall oli olnud terve ja õhku täis. August välja võetud pallide alt tuli nähtavale järjest uusi palle ja proovisin neid kõiki.

Presidendivalimiste kord

Tundub, et on aeg muuta põhiseadust ja anda presidendi valimise õigus rahvale. Poliitikud ei saanud sellega juba ühel korral hakkama ja see võib korduma hakata. Põhiseaduse vastuvõtmise ajal oldi ühtsemad ja hääli oli kergem kokku saada, sest eesti rahval ja poliitikutel olid ühised eesmärgid. Nüüd ei ole ühist vaenlast, mistõttu ollakse killustunumad. Presidendivalimiskorra paragrahvi muudatust ei tohiks siduda muude muudatustega.

Kas rahva otsustamisõiguse suurendamisel ei oleks presidendi valituks saamise kõrval ka mingeid halvemaid tagajärgi? Igal asjal on nii häid kui ka halbu külgi. Eilses "Eesti Päevalehes" kirjutati, et Suurbritannias on seoses rahvahääletusega vägivald kasvanud. Minu meelest tehti seal rahvahääletus siiski sellepärast, et pinged olid olemas juba varem, peapõhjus on suur sisseränne. Vägivald sisserändajate ja põliselanike vahel on kasvanud ka nendes Euroopa riikides, kus rahvahääletusi pole olnud. Sageli on ründavaks pooleks sisserändajad. Suurbritannia rahvahääletus võis küll vägivalda suurendada, aga ehk aitab veel suurema suurenemise vastu tulevikus. Kõige rohkem rahvahääletusi toimub Šveitsis ja hiljuti avaldatud uuringu järgi on seal inimesed maailma kõige õnnelikumad.

Praegu on Eestis parteid leidnud küll ühise presidendikandidaadi, aga eile nähtud "Postimehe" tehtud küsitlus näitas, et tal puudub rahva toetus. Kui president sobib poliitikutele, aga mitte rahvale, kasvõi vähese tuntuse pärast, siis see pole ikkagi kõige parem lahendus.

Teisipäev, september 27, 2016

Vabadusse murdmine

Istusime kirikus. Taheti neid karistada, kellest arvati, et nad ei suhtu kirikusse piisavalt aupaklikult. Neid ei tahetud koolimajast välja lasta. Aga põgenesin välja tiivaklassi aknast. Kooli õuelt väljumist püüdis valvur Peep mul veel takistada, aga rabelesin tema käest lahti ja pääsesin vabadusse.

*
Vaatasin pikal maleturniiril pealt Klausi partiid. Tundus, et tal on võiduseis. Aga ootamatult ta hoopis alistus. Püüdsin aru saada miks. Ähvardused olid mõlemapoolsed, aga tundus, et Klausi ähvardused olid tugevamad.

Esmaspäev, september 26, 2016

Palju toiduaineid

Olin hommikul vara üles tõusnud ja kõndisin õues. Ma ei teinud veel pingpongi harjutust, et mitte magajaid äratada. Et oleks rohkem võimalust midagi teha, oli parem hiljem üles tõusta ja hiljem magama minna.

*
Olin arsti juures. Mulle tehti jala sisse süst. Süstitud aine hakkas pea suunas tõusma. Hüüdsin, et ma ütlesin, et ma ei luba seda süsti teha. See süst tegi uimaseks.

*
Kõndisin mööda teed, millel oli ka koeri. Püüdsin minna sama rada, mida mööda olin varemgi läinud, see tuli meelde tuletada. Tegin palju pöördeid. Jõudsin vanaema maja juurde, aga see oli kokku pakitud. Tegin veel ühe pöörde ja jõudsin õigema vanaema maja juurde.

*
Vaatasin filmi. Selles üks tegelane jälitas teist. Hüpati kõrgele ja langeti alla. Pärast filmi lõppu algas loenguruumis arutelu. Öeldi, et filmi tegelased olid abielupaar. Ütlesin vahele ühe lause, et minu meelest need tegelased ei tundnud üksteist. Õigeks variandiks loeti, et nad olid abielupaar. Rohkem ma arutelu jooksul midagi ei öelnud.

*
Olin laagris ja läksin sealt natuke enne kojusõitu poodi. See oli suur toidupood. Käisin riiulite vahel ringi ja vaatasin kaupu. Korraks läks jalg vastu alumise riiuli sülti. Ütlesin oih. Lootsin, et mult ei nõuta nüüd selle süldi ära ostmist. Aga kui oleks ostnud keegi teine, oleks tal võinud seda süies kõht haigeks jääda. Korvi kogunes palju toiduaineid. Läksin kassasse. Hakkasin asju välja laduma. Kui olin paar esimest asja kassapidajale ette näidanud, ütlesin, et ma ostan puha magusaid asju. Aga seejärel tulid soolasemad. Asju oli nii palju, et me poleks jõudnud neid oma telgiga enne kojusõitu ära süia, aga kojusõiduks sisse pakkimiseks oli seda nii palju, et poleks kotti ära mahtunud. Kui kassapidaja oli arve kokku löönud, siis ta hakkas kontrollimiseks teist korda veel lööma. Kahel kaubal leidis ta nüüd hinnasildilt teise hinna kui esimene kord. Küsisin ühe neist kaupadest enda kätte. Nägin, et esimesele tšekile kantud hind oli õige, teine kord oli kantud üks teine arv, mis oli küll kauba peal kirjas, aga ei olnud hind, ma ei teadnud selle arvu tähendust.

Pühapäev, september 25, 2016

Ümberkorraldatud elu

Jõudsin kodumajani, aga selle esiküljel ei olnud enam ust, selle asemel oli uks nüüd tagaküljel. Tundus, et islamiusulised olid võimu haaranud. Läksin tagant uksest sisse ja mõtlesin, et ma ei küsi midagi, kõik selgub aja jooksul ise. Meie korter oli nüüd ka uus ja selles oli tunduvalt vähem asju kui varem. Mõtlesin, et hakkan ka uues olukorras päevikut edasi kirjutama. Kalendreid enam ei olnud, aga mõtlesin, et kirjutan iga uue päeva sissekande ette ise kuupäeva. Aja jooksul võis küll arvestus sassi minna. Wc-s oli pühkimiseks ajaleht "Koit". See oli huvitavam kui "Postimees", "Koitu" oleks tahtnud kõigepealt lugeda. Olin ühes suures majas. Seal oli pood, mille kaubavalik oli väga väikseks jäänud. Poes sai ka kohapeal süia. Vahetasin koridoris asuvatel ustel silte, et meeste ja naiste wc oleks selgemalt eristatavad. Praegu oli olukord rõõmus, aga oli karta, et ühel päeval hakkavad islamiusulised muu-usulistel kõrisid läbi lõikama. Istusin arvuti taga. Ekraanile ilmusid virvendused. Panin programmi kinni, aga virvendused ei kadunud. Tundus, et arvutisse on sisse murtud, sama moodi nagu eelmisse arvutisse. Praegune arvuti oli seejuures alles üsna uus. Pidime vendadega bussi peale minema, et Tartusse sõita. Ma ei teadnud, kas ma pean ostma pileti ainult endale või kõigile vendadele. Kõigile ostmiseks mul raha ei jätkunud. Aga olin näinud, et osadel vendadel on oma rahakotid olemas.

Laupäev, september 24, 2016

Vastastikune parandamine

Olime vendadega korvpalliplatsil ja hakkasime mängima seitset. Vahepeal oli räägitud, et seitse ei ole õige mäng, sest selles ei ole jooksmist, aga nüüd siiski mängisime. Tuli minu kord visata. Mulle tundus, et ma ei jaksa korvilauani välja visata. Enne viset proovisin kolme erinevat käteasendit - kõrgelt, madalalt ja vahepealselt. Järgmine kord, kui oli minu kord visata, lendas pall eelmisest viskajast nii kaugele, et nüüd oli kindel, et mu punktid lähevad nulli.

*
Läksin koos Pillega kodu poole. Pille kõndis ja mina roomasin. Mõtlesin, et olen rääkinud, et olen unes roomamist näinud, aga tegelikult rooman nüüd ka ärkvel olles. Jõudsime kohta, kus kõnnitee oli must. Tõusin püsti, et mitte riideid ära määrida.

*
Pidin hakkama toimetama "Eesti ajaloo" keskaja köidet. Mõtlesin, et kui Selart peaks kirjutama, et sakslaste peaeesmärk 13. sajandil ei olnud eestlaste ega lätlaste, vaid venelastega võitlemine, siis lisan käsikirja servale märkuse, et see ei ole nii, sest kroonik Henrik jagas oma kroonika osadeks "Liivimaast" ja "Eestimaast". Et oli kaks erineva pealkirjaga osa, see näitab, et pealkirjad ei tähendanud tema elukohta, vaid seda, kus toimuv oli tema meelest parajasti kõige tähtsam. Kui minu parandusi sisse ei kanta, siis saadan raamatu ilmumise päeval ajaloo listi kirja, et mina parandasin vead ära, aga parandusi ei võetud arvesse. Mõtlesin, et ma ei lõpetagi magistriõpet ära, sest kui ma olen õppejõudude vigasid parandanud, siis enam ei sobi, et nemad mulle hinde panevad.

Reede, september 23, 2016

Pikk variant

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 (siiani raamatust) Od6 8. Rc3 Rbd7 9. Od2 0-0 10. 0-0 Ve8 11. Vac1 e5 12. d5 Rb6 13. Lb3 Rbd5 14. Og5 h6 15. Rd5 Od5 16. Of6 Ob3 17. Od8 Oa2 18. Oc7+-

Reis Kiievisse

Pidime sõitma Kiievisse. Ma ei hakanud veel asju pakkima, sest aega veel oli. Kui pakkimise lõpetasin, siis läks juba kiireks. Ütlesin Pillele, et aega kulus rohkem kui ma arvasin. Asusin teistest varem bussijaama poole teele. Buss oli ees, aga tal ei olnud silti, mis linna ta sõidab. Kui olin bussis ja see juba sõitis, siis nägin, et seespool oli silt, et sõidab küll Kiievisse. Teised pereliikmed jäid maha. Ma polnud varem üksi nii kaugele sõitnud. Öeldi, et teised tulevad vast mõne järgmise bussiga. Aga kahtlesin, kas Kiievisse käivad bussid sageli.

*
Oli algamas pikk malepartii. Kohtunik oli Kolk. Ta ütles, et komme nõuab, et pärast esimest käiku tuleb minna jalutama. Ma ei kavatsenud sellisest kombest kinni pidada. Mul olid mustad. Kuna vastane avakäiku ei teinud, tegin selle ise. Mõne käigu pärast nägin, et valge oli siiski esimesena käinud, kandsin tema käigu tagantjärele protokolli. Vastane oli Kolk. Ta ei tulnud edasi niivõrd tsentris kui tiibadel. Kartsin kaotada, aga võitsin. Pärast mängu lõppu lugesin raamatust, et see Kerese partii mängiti viimases voorus ja seetõttu võis igal käigul midagi juhtuda.

Neljapäev, september 22, 2016

Teine unenäoraamat

Mul oli ilmunud uus unenäoraamat. Lugesin seda. Ühe koha peal hakkasin naerma. Ütlesin, et teine unenäoraamat on igavam kui esimene, sest ma olen ainult üks kord naerma hakanud. Siis tuli meelde, et esimese unenäoraamatu puhul naersid ka teised, mitte ma ise. Teine raamat nägi kulunud välja, kuigi teda polnud varem loetud. Tal lihtsalt oligi köite kvaliteet madal. Muidu nägi ta ilus välja. Raamatus oli palju lõikudeks jagatud dialoogi. K. Simson ütles, et ta jättis seda raamatut vahele, sest lõigud on liiga lühikesed. Mõtlesin, et võiks soovitada, et arvestagu siis üks lehekülg üheks lõiguks. Tõnu küsis ühe asja kohta, kas see on raamatus sees. Vastasin, et ma ei mäleta raamatu sisu.

Teisipäev, september 20, 2016

"Tuna" nr. 2

„Tuna“ 2/2016.

Selles numbris on teemad, mida nimetatakse rohkem kui ühes kaastöös Grenzstein, Klaassen ja praegused riikidevahelised ränded.

Aldur Vunk on kirjutanud Eesti laevaehitusest. Pealkirja järgi on artikli teema 18. ja 19. sajand, aga ta kirjutab üsna pikalt ka varasemast eelloost. Artiklis nimetatakse erinevaid laevatüüpe ja nende kohta on ka pilte, aga sõnalises tekstis eriti ei kirjeldata, mis olid nende tüüpide erinevused peale nime. Tänapäeval saab huviline seda ilmselt internetist otsida ja sel teemal on olnud juttu ka ülikooliloengutes. Üks artiklis nimetatud vanem laevatüüp on uisk ja selle kohta mäletan ülikooli Raudkivi loengu konspektist ridu:

Küll tiritavaim uisk ehk uss,
kuid puudus tekk ja sügavus.

Ülikooli riimkonspektis on kirjeldatud ka laevade keskaegset sõidukiirust:

Viis päeva kiireim sõit olnd vist,
mis Tallinna läks Lüübekist.
Sõit koju seitse nädala
võis kesta aga hädaga.

Vunk kirjutab, et laevu ehitati tammest ja männist, aga iga puu, mis majaehituseks kõlbas, ei kõlvanud veel laevaehituseks. Seda seletab H. Runneli luuletus, kus olid umbes sõnad:

Kui ehitad palkidest maja,
siis sammalt on vahele vaja.

Samblaga tihendatud laev vajuks ilmselt põhja. Laulusõnu tuletas meelde veel Vungi väide, et laevakaarte jaoks oli vaja kõverana kasvanud puid. Laulusõnade järgi otsustades on vähemalt uuemal ajal saanud ka sirget puud kõveraks teha. Need sõnad kõlasid vist:

Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust.

Üks luuletus tuli meelde ka lugedes Andreas Johandi ja Vladimir Sazonovi artiklit kuningas Dareiosest. Rein Raud on avaldanud kunagi Dareiose raidkirja imiteeriva luuletuse, mille refrään on:

Kuningas Dareios annab teada.

„Tuna“ artikli järgi on kuningad kasutanud erinevaid tiitleid, sealhulgas nimetanud ennast kuningate kuningaks. Ülikooli esimest ja teist kursusetööd kirjutades õppisin, et eesti keeles öeldakse, et Etioopial oli keiser, aga kohalikus keeles on see kuningate kuningas. Kuningate kuningas võiks ju olla kõrgem kui kuningas ja seega keiser.

Ilmar Vene on kirjutanud Dantest ja puhastustulest. Aga autorile iseloomulikult tehakse essee piires pikki ajalisi hüppeid. Üks mõte oli sarnane Brantley raamatus viidatule, et romantikud polevat ennast valgustusele vastandanud, vaid tahtnud valgustust edasi arendada. Erinevate romantikute suhtumine ilmselt oli erinev. Carlyle vähemalt arvas, et 12. sajandi kloostrid ja 17. sajandi puritaanlus olid paremad kui valgustusaeg.

Enn Küng kirjutab arhiiviajaloolasest Arnold Soomist. See artikkel oli huvitavam kui varem meelde jäänud Küngi kirjutised. Põhjus on ilmselt artikli teema, et seekord on kirjutatud ühe ajaloolase elust, mitte majandusest, aga ajalugu mitte õppinule ei pruugi see artikkel tavalisest huvitavam olla.

Tiit Noormets avaldab 1940. aastate arhiivimaterjale ettekannetega rahva meeleolude kohta. Eurolistis on kirjutatud, et ajalugu pole olemas, sest keisri sõber ja keisri vaenlane kirjutavad sellest täiesti erinevalt. Kui võrrelda „Tunas“ publitseeritud kommunistide ettekandeid aga ennast samadel aastatel kommunistide eest varjanud Jaan Roosi raamatutena avaldatud päevikutega, siis tuleb öelda, et kirjutajad olid küll erinevatel pooltel, aga on näha, et nad elasid samal ajal ja on kuulnud samu kuulujutte. „Tunas“ toodud materjalidest võib lugeda, et mitte ainult kommunismi vastased ei pidanud ennast varjama, vaid sama moodi oli kommuniste, kes põgenesid rahva kättemaksu eest. Seega ei toimunud lihtsalt repressioonid, vaid kahepoolne sõda.

Üks raamatuarvustus räägib vabamüürluse ajaloost. See kinnitab ajaloo arutelu listis kirjutatut, et vikipeedia eksib, kui alustab Eesti vabamüürluse ajalugu 20. sajandiga, vabamüürlus jõudis Venemaale 18. sajandil.

„Tuna“ toimetaja Andres Langemets arvustab endise „Akadeemia“ toimetaja Jaan Isotamme raamatut. „Sirbis“ seati hiljuti kahtluse alla „Tuna“ peatoimetaja Ott Rauna keeleoskuse tase, aga teise toimetaja Langemetsa kaastööd värskelt lugedes jäi küll mulje, et see on keeleliselt ja stiililiselt üks numbri paremaid.

Juuksed lõigatud



Kool igapäevaseks

Oli pimedavõitu. Kõndisin mööda teed. Sama teed kõndis ka kaks poissi, kellel olid kaikad käes. Ma ei teadnud, kas nad tahavad mind nendega lüia. Põgenesin võsa vahele. See võis anda poistele ka eelise, sest mulle võis teel takistus ette tulla, aga nemad said läbida sama tee, mille mina olin juba läbinud. Kooli poole edasi läksin koos Erikuga. Kahe päeva eest oli öeldud, et tänaseks tuleb üks raamat läbi lugeda, aga mul oli lugemata, sest olin ülesande unustanud. Unustamist kergendas see, et kohe pärast koolipäeva lõppu olin läinud sünnipäevapeole. Leidsin, et kool peaks toimuma iga päev, sest kui vahepeal üks päev ei toimu, siis läheb õppimine meelest. Läksime kooli raamatukokku. Erik küsis seda kohustuslikku raamatut, aga mina veel mitte, enne eelistasin riidehoius ära käia. Üks tüdruk seisis aknalaua ääres. Mul oli vaja korraks ka sinna minna, et ühte asja vaadata. Tüdrukule võis tunduda, et ma tahan teda puudutada.

Esmaspäev, september 19, 2016

Maasikakauss

Ema langes välisreisi ajal koos teistega vangi. Aga ta pääses vabaks ja tuli koju. Läksin väiksesse kööki. See oli nüüd antud Joannale ja teisetele temasugusetele. Joanna küsis, kas ma tulin sööma. Vastasin, et ma arvasin, et süiakse teises köögis. Joanna seletas, et kahes köögis on eraldi söögiajad. Ta tõstis mulle toitu ette. Kui olin jäänud ruumi üksi, võtsin sahtlist ühe oma asja ja viisin teise ruumi sahtlisse.

*
Läksin hoonesse, kus asus meie kool. Põrandal oli kauss maasikatega. Küsisin, kelle omad need on. Vastati, et need on kellegi omad. Krister vaatas seinakapist paberi pealt järele, et neid maasikaid võib igaüks võtta. Ta ise sõi mõned. Mina kapis sellist paberit ei näinud. Aga leidsin kooli maleklubi kooskäimise ajad. Võidi arvata, et kui ma kooli maleklubis ei käi, siis ma ei mängi üldse malet. Läksin tiivatrepist üles. Maja põhiosa oli laiem alumistel korrustel, aga tiivad laienesid ülemistel.

Saade maleajaloost

Eile õhtul kuulasin Vikerraadio saadet "Müstiline Venemaa". See oli seekord maleajaloo teemaline. Räägiti, et ühel maalil on arvatud nägevat Hitlerit ja Leninit omavahel Viinis malet mängimas. Saate tegija arvas, et Hitler on seal küll, kuid et Leninil nii palju juukseid ei olnud, see on vast mõni teine vene emigrant. Lenin muidu nooruses malet mängis, aga hiljem pidanud seda liiga väsitavaks. Stalini kohta on arvamused väga lahkuminevad, kas ta mängis malet väga hästi või ei mänginud seda üldse. Kuid Stalin saanud kindlasti aru male tähtsusest riigi jaoks. Peale poliitikute tehti juttu ka malesuurmeistritest. Saade peaks olema raadio koduleheküljel järelkuulatav.

Pühapäev, september 18, 2016

Lindude liikumisvabadus

Inimese ilule pöörati kõigist riikidest kõige vähem rõhku Põhja-Koreas. Põhja-Korea tahtis ehitada mere kaldale müüri, et linnud ei saaks tema pinnalt Jaapanisse lennata.

Laupäev, september 17, 2016

Peegel ja pilt

Helina seisis peegli ees. Läksin ka sinna. Sisestasin peeglisse oma andmed. Kogemata sisestasin andmed ka selle kohta, kui palju mulle oli raha makstud. Need katsin ruttu kinni. Helina ütles, et endale ei lehvitata.

*
Vaatasin vana klassipilti. Sellel olid kõik imelike ühte moodi moonutatud nägudega. Pildi tegemise hetkel oli see näoilme tundnud normaalne. Ühte inimest ei tundnud ma ära. See olin arvatavasti ma ise. Enda nägu oli kõige raskem meelde jätta, sest enda silmi ei näinud.

Reede, september 16, 2016

Lipp vankri ülesannetes

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Rc6 7. Rc3 Ob4 8. Od2 0-0 9. Rf3 Le7 10. 0-0 Vfd8 11. Re5 Ra5 12. Ld3 Oc6 13. Rc6 Rc6 14. Vac1 Vd4 15. Lc2 Ld7 16. Oe3 Vc4 17. Vd1 Le8 18. Lb3 Ra5 19. Lc2 Oc3 20. bc Vad8 21. Vd8 Ld8 22. Vd1 Le8 23. Ob7 Rb7 24. Lb3 Va4 25. Lb7 Va2 26. Lc7 Lf8 27. Vd8 Re8 28. Oc5 1:0

Kujutlematu aeg

Käis sõda. Kirjutati, et see sõda valmistab inimestele suurt rõõmu. Mõtlesin, et võibolla tõesti, sest kui inimesed on rõõmsad, et saavad tõe välja öelda, siis sõjas saavad nad ka oma suhtumist teistesse väljendada. See oli vanaaegne sõda, kui sõideti hobustega ja autosid polnud veel leiutatud. Aga ma ei suutnud hobuseid ette kujutada, seetõttu nägin ikkagi autosid. Läksin bussipeatusesse. Seal aeti mõned laused juttu. Läksin oma majja ja võtsin postkastist posti. Sinna oli pandud hästi palju raamatuid ja kirju. Osa kirju oli Helinalt, kes polnud vahepeal tükk aega kirjutanud. Nüüd ta kirjutas, et varastas ühe raamatu ja põhjendas, miks ta vahepeal ei kirjutanud. Panin praegu asjad postkasti tagasi, sest mul polnud aega neid tuppa viia, vaid pidin majast kohe uuesti lahkuma. Pärast ma enam kirju postkastist ei leidnud. Mõtlesin rääkida, et mul oli juba hea meel, et Helina jälle kirjutas, aga kirjad varastati ära. Lubati, et hakatakse ehitama treppide asemel kaldteid, sest treppidest kõndimine kulutab liigeseid. Üks maja saigi valmis, aga sellel olid ikkagi trepid. Osade treppide asemel olid ka kaldteed. Läksin selles majas üksi sauna. Sauna ukse all oli hästi lai pragu, nii et jalad paistsid välja.

Neljapäev, september 15, 2016

Väike poiss

Olin väike. Elasin ühe maja tagumises toas, mis oli peidukoha moodi. Mul oli tugevaid külgi, aga arvati, et mul on ka üks puue.

Kolmapäev, september 14, 2016

Mitmesugused uuendused

Olin kuulanud eelmisel õppeaastal M. Lauri loenguid, aga eksami tegemata jätnud. Nüüd luges seda kursust Rosenberg ja kuulasin uuesti. Laur oli rääkinud segaselt, aga Rosenberg rääkis nii selgelt, et kõik jäi kohe meelde, seetõttu ma ei konspekteerinud. Ma polnud ainus, kes ei konspekteerinud. Loengu lõpus kirjutasin siiski paar asja üles.

*
Olid jõulud. Jõuluvanale loeti luuletusi. Kui luges Kerstin, siis Pille ütles mulle, et ma vaataks, kes räägib. Ma olin ettelugemiseks ühe luuletuse pähe õppinud, aga nüüd selle ära unustanud. Mul oli peas muid luuletusi ja mulle võidi soovitada, et ma loeksin neid, aga oleksin vastanud, et selle kingituse eest ma tahan lugeda ainult kindlat luuletust.

*
Isa andis mulle uut moodi prillid, mis olevat ühe asja jaoks kasulikud. Panin need ette. Need muutsid nägemise teistsuguseks, aga ma ei olnud kindel, kas nimetada seda paremaks või halvemaks nägemiseks. Mul olid ees vanad ja uued prillid korraga. Mõtlesin, et uutega näeb vast paremini, kui vanad alt ära võtta, otsustasin seda teha. Isa oli kinkinud mulle ka uue pisikese kirjutusmasina. Mul oli hea meel, et saan nüüd kirjutada arvuti asemel kirjutusmasinaga. Aga see kirjutusmasin oli nii pisike, et sellel ei olnud kõigi tähtede jaoks klahve. Minu külge olid ühendatud elektrijuhtmed, sest arvati, et nõrk elektrivool on kasulik. Ma kartsin, et ühel hetkel võib vool tugevamaks minna ja anda surmava löögi. Läksin teise ruumi. Ruumidesse oli toodud nii suuri madratseid, et neid ei mahtunud pikali panema, vaid need seisid keset tuba püsti. Räägiti, et see on hea, et madrats jagab ruumi kaheks. Minu arvates see oli halb. Mõtlesin, et ma ei hakka ühtegi neist uuendustest üldse tarvitama. Nüüd olid ajalehed uut moodi, aga ma lugesin neid sellest hoolimata, sest leidsin, et neis on lisaks halvale endiselt ka midagi head. Malet mängiti nüüd ka uut moodi, et kõik naiskonna liikmed olid aluspesu sarnastes riietes. Neil oli lisaks tulnud mõte, et kogu võistkond paneb selga täpselt ühesuguse vormi, aga see oli ära keelatud.

Teisipäev, september 13, 2016

Koolitee

Läksin koos Lauri K. ja ühe teise klassivennaga kooli poole. Lauri rääkis, et ise tahtis ta minna ühte asja edasi õppima, aga õpetajad soovitasid teist. Jõudsime Raekoja platsile. Sealt sai süia osta. Küsisin toitu ja hakkasin seda leti taga sööma. Teised kõndisid samal ajal edasi. Toit oli maitsev, aga varsti märkasin, et selle sees on ussid. Seetõttu jätsin söömise pooleli, tagastasin toidu müüjale ja ütlesin, et mul läks isu üle. Kõndisin üksi edasi. Jõudsin tänavale, kus asus väike maja, mis tundus olevat see, mida ma otsisin. Mulle tulid meelde laulusõnad:
Õhus on seegi varajane õhtu,
millal mina lahkun lauluga.

Esmaspäev, september 12, 2016

Hooletusse jäänud kraadiõpe

Isa kirjutas ühes artiklis, et ta koostab sellepärast mõtteloo sarja raamatuid, et need asendavad monograafiaid. Ma polnud viis aastat väitekirja edasi kirjutanud ja mul olid mõned eksamid tegemata, sest olin kirjastuse jaoks tööd teinud. Mõtlesin, et lähen küsin ülikoolist, ega mind veel eksmatrikuleeritud ei ole. Kui ei ole, siis püian nüüd kraadiõppe ära lõpetada. Tegemata eksamite kohta kuulan loenguid uuesti. Uurimistöösse tuleb uuesti sisse elada. Uurimistöö teema oli Grenzstein. Mõtlesin, et aga ma ei peagi olemasolevat mustandit edasi kirjutama, sest vahepeal olen koostanud Grenzsteini raamatu ja sellele saatesõna kirjutanud, võin selle saatesõna väitekirjaks edasi arendada.

*
Ühele tornmajale taheti helikopteriga ülemine tipp otsa tõsta. Olin lubanud sel puhul selles helikopteris olla. Aga nüüd kirjutati, et kas on kindel, et helikopteri küljes olev kraanakonksu nöör raskuse all ei katke. Arvati, et tahetaksegi, et see juhtuks, et raskus kukuks kõrgelt maha, maa sisse tekiks auk, sellesse koguneks vesi, Tartu soostuks niiskuse käes ja muutuks elamiskõlbmatuks. Ma ei teadnud, kas see vastab tõele, aga sellise jutu lugemine võttis isu helikopteri peale minna ära.

Pühapäev, september 11, 2016

Gunnar Uusi mälestusturniir 2016

1. Tõnu Rauk 4,5 punkti
2. Pavel Vorobjov 4
3. Boris Trohhalev 3,5
4. Liina Tõnso 3,5
5. Eke Tominga 3,5
6.-7. Tanel Tiisler 3,5
         Simo Runnel 3,5
8. Georg Abozenko 3
...
Kokku oli peaturniiril 24 osavõtjat, mõtlemisaeg 1 tund 30 minutit kummalegi ja iga tehtud käigu eest 30 sekundit.

Jagasin auhinnakohta, aga kulli ja kirja viskamine otsustas, et parima tartlase auhinna saab Tiisler.

4. voor
Güsson - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Rc3 c5 6. Od3 Od3 7. Ld3 Rc6 8. Oe3 c4 9. Ld2 Ob4 10. a3 Oa5 11. 0-0 Rge7 12. b4 cb 13. cb a6 14. b4 Ob6 15. Vfc1 0-0 16. Ra4 Rf5 17. Rc5 Oc5 18. bc Ra5 19. Lb4 Vb8 20. Rd2 b5 21. Vcb1 Rc4 22. Rc4 dc 23. Lc3 Ld5 24. Vd1 Vfd8 25. Vd2 Vd7 26. Vb1 Re7 27. h3 Rc6 28. Kf1 Le4 29. Lc2 Lc2 30. Vc2 Vbd8 31. Vd2 Vd5 32. Ke2 Ra5 33. g3 Rb3 34. Vdd1 Kf8 35. Kf3 Ke8 36. Ke4 Rc5+ 37. Kf3 Ke8 36. Ke4 Rc5+ 37. Kf3 Rb3 38. Vb2 Rd4+ 39. alistus. Valgel jäi aega alles 47 minutit, mustal 1 tund ja 13 minutit.

5. vooru
Runnel - Pedoson
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. d4 cd 4. Rd4 Rf6 5. Od3 a6 6. 0-0 Lc7 7. c4 b6 8. Rc3 Ob7 9. Og5 Oe7 10. Ld2 d6 11. Vfe1 Rbd7 12. Vad1 0-0 13. b3 h6 14. Oh6 Vfd8 15. Og5 Rc5 16. Oc2 Vac8 17. Rf3 Lb8 18. Lf4 La8 19. Lh4 b5 20. e5 de 21. Re5 b4 22. Of6 Of6 23. Lh7+ Kf8 24. Rd5 Od5 25. cd Ke7 26. Rcb6+ Vc6 27. dc Vd1 28. Vd1 Lc6 29. Lh8 Rd7 30. Ob1 Lc5 31. La8 Od4 32. La6 Of2+ 33. Kh1 Og3 34. Ld3 Od6 35. Ld4 Ld4 36. Vd4 f5 37. g3 Re5 38. Kg2 g6 39. Vh4 Kf6 40. Vd4 Oc5 41. Vd8 Oe7 42. Vb8 Od6 43. Vb6 Ke7 44. h4 Oc5 45. Vb5 Kd6 46. Oc2 Kc6 47. Va5 Kd5 48. a4 Rg4 49. Kf3 Kd4 50. Vb5 e5 51. a5 Re3 52. a6 Rd5 53. h5 e4+ 54. Kf2 gh 55. Od1 Rc7 56. Va5 Ob6 57. Va1 Kd3 58. Ke1 f4 59. gf h4 60. Og4 Ke3 61. f5 Od4 62. Va2 Kf4 63. Oh3 Kg3 64. Of1 h3 55. Oh3 Kh3 56. a7 Kg4 57. a8L Ra8 58. Va8 Kf5 59. Ke2 Ke5 60. Vc8 Kd5 61. Vc4  Oc5 62. Ke1 Od6 63. Ke2 Oc5 64. Kd2 Oe7 65. Ke3 Og5+ 66. Ke2 Oe7 67. Kf2 Oc5+ 68. Kg3 Od6+ 69. Kg4 Ke5 70. Vc2 Ke6 71. Vd2 Ke5 72. Vd1 Ke6 73. Vh1 Ke5 74. Vh8 Ke6 75. Ve8+ Kd5 76. Kf5 Kd4 77. Vd8 Kd6 78. Ve8 Kd4 79. Ve4+ Kc3 80. Ve3+ Kc2 81. Ke4 Of8 82. Kd5 Og7 83. Kc4 Oc3 84. Ve6 Kb2 85. Vb6 Ka3 86. Va6+ Kb2 87. Va4 alistus. Valgel jäi aega alles 23 minutit ja mustal 41 minutit.

Valimiskogu

Toimusid presidendivalimised. Valimiskogus kandideerisid Reformierakonnast Kallas ja Kaljurand mõlemad. Kaljuranna pooldajad näitasid televisioonis Kaljuranna tehtud intervjuud Eesti-vaenuliku töötajaga, kellel oli keel ka kole. Kaljurand oli siis ka intervjuusid teinud, kui ta oli olnud saadik Moskvas. Ema oli Kallase poolt, aga mina olin kõige rohkem Kallase vastu. Valimiskogu esimeses voorus jäi Kallasel presidendiks valimisest kolm häält puudu. Võibolla sellepärast, et kandideeris ka Kaljurand. Kui Kallas oleks saanud järgmises voorus Kaljuranna hääled, oleks ta võinud valituks osutuda. Aga valimiskogu saali vahekäikudesse tungisid Jõksi toetavad meeleavaldajad, kes natuke aega skandeerisid ja siis jälle lahkusid. See muutis natuke olukorda. Nüüd võisid valijamehed mõelda, et rahvas on Jõksi poolt ja Kallas võis järgmises voorus saada hoopis vähem hääli. Viimase vooru ülekannet ma ei vaadanud. Viimane voor oli juba toimunud, aga ma ei teadnud tulemust. Kui jälle ülekannet kuulama hakkasin, pidas valimiskogus kõnet presidendikandidaat Tulviste. See tähendas vist, et keegi ei osutunud valituks ja nüüd arutati, mida edasi teha. Tulviste ütles, et paneb ühe asja hääletusele. Teda katkestati, et kõneaeg on täis. Tulviste ütles, et jumal küll.

*
Olime Lossi tänava õppehoone teisel korrusel. Üks õppejõud ütles, et ta näitab meile, kuhu tuleb minna. Ta ütles, et ta läheb esimesele korrusele. Inimesed järgnesid talle. Ütlesin, et esimesel korrusel ma pole kunagi varem käinud. Või olen küll, aga mitte nii kaugel. Mina ja üks tüdruk olime rivi viimased. Küsisin sellelt tüdrukult, kas me pidime üldse esimesele korrusele minema või tahtis õppejõud seal enne õige ruumi kättenäitamist korraks ära käia. Tüdruk ei vastanud. Jõudsime ruumi, mis oli üsna tihedalt asju täis ja kus istus mitu töötajat. Letist sai osta ühte ajakirja.

Laupäev, september 10, 2016

Teine ja kolmas voor

2. voor
Runnel - Norlamo
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 h5 7. d3 Od6 8. Oe3 Lf6 9. Rbd2 Re7 10. Ve1 Lg6 11. hg hg 12. Rh2 Lh7 13. Rdf1 f5 14. ef e4 15. g3 ed 16. cd 0-0-0 17. Lg4 Rf5 18. Vad1 Kb8 19. Of4 Oc5 20. Ve5 Vd5 21. Vd5 cd 22. Oe5 Re3 23. fe Oe3+ 24. Kg2 Oh6 25. Of4 g5 26. Oe5 Ve8 27. d4 Lc2 28. Vd2 Lc4 29. Lh5 Ve6 30. Lf7 Vc6 31. Rg4 Lc1 32. Rh6 Vh6 33. Lf8+ alistus. Valgel jäi aega 1 tund 7 minutit ja mustal 27 minutit.

3. voor
Runnel - Tiisler
1. d4 e6 2. Rf3 d5 3. Of4 Od6 4. Od6 Ld6 5. c3 f5 6. Re5 Rd7 7. f4 Rgf6 8. Rd2 Lb6 9. Lb3 Re5 10. fe Re4 11. Re4 Lb3 12. ab fe 13. g3 Od7 14. Oh3 Ke7 15. Kd2 Vhf8 16. Vhf1 a6 17. b4 g5 18. Vf8 Vf8 19. Vf1 Vf1 20. Of1 b5 21. e3 c6 22. Oe2 Oe8 23. Ke1 Kf8 24. h4 Kg7 25. Og4 Of7 26. Kf2 Kg6 27. hg Kg5 28. Oh3 h5 29. Of1 Og6 30. Oe2 Of5 31. Of1 Og4 32. Og2 Kf5 33. Kg1 Kg6 34. Kh2 Kf7 35. Oh3 Ke8 36. Of1 Kd7 37. Kg2 Ke8 38. Kf2 Kf7 39. b3 Kg6 40. c4 Kf7 41. cb cb 42. Oe2 Kd7 43. Og4 hg 44. Ke2 Kd7 45. Kd2 viik. Valgel jäi aega 1 tund 22 minutit ja mustal 1 tund 1 minut.

Esimene voor

Eile algas Gunnar Uusi mälestusturniir. Voore on viis ja mõtlemisaeg 1 tund 30 minutit kummalegi pluss 30 sekundit iga tehtud käigu eest. Mängisin sellise partii:

Viikmaa - Runnel
1. Rf3 d5 2. g3 Rf6 3. Og2 c5 4. d3 Rc6 5. Rbd2 e5 6. e4 Oe7 7. 0-0 0-0 8. Ve1 Lc7 9. ed Rd5 10. Re5 Re5 11. Od5 Oh3 12. Lh5 Ld7 13. Ve5 Of6 14. Ve4 g6 15. Lf3 Ld5 16. Lf6 Vae8 17. b3 Ve6 18. Lf3 f5 19. Ve6 Le6 20. Ob2 Ve8 21. Ld1 Lc6 22. Lf3 Le6 23. Rf1 f4 24. Lb7 Ve7 25. Lb8+ Ve8 26. Lf4 Lc6 27. f3 Ve6 28. Lh6 Ve7 29. Lh3 Lf3 30. Lg2 Lg4 31. h3 Lh5 32. g4 Lg5 33. Rg3 Le3+ 34. Kh2 Lh6 35. La8+ Kf7 36. Vf1+ Ke6 37. Lc6++ Valgel jäi aega üle 19 minutit 28 sekundit ja mustal 41 minutit.

Reede, september 09, 2016

Fischeri simultaan

Olin laagris. Mulle saadeti kirju. Enne laagri lõppu olid kõik kirjad kadunud. Nii palju polnud veel kunagi varem varastatud.

*
Osalesin simultaanil, mida andis Fischer. Tegime viigi. Pärast Fischer kommenteeris, et tal oli parem seis, aga ta vaatas ühte asja valesti. Näitasin, et kui mina hüppasin tema nupust üle ja tema tahtis minu nupust üle hüpata, siis ta ei saanud hüpata olematust nupust. Ütlesin, et ma olen seda varianti Karpovi raamatust vaadanud, mul on kaks Karpovi raamatut. Fischer hakkas seda raamatut vaatama. Telesaates oli räägitud, et ta vaatab partiiprotokollid mõne sekundiga läbi, aga praegu ta vaatas ühte lehekülge kauem. Võibolla ta siis see kord lisaks analüüsis. Läksin tulemust kirja panema. Üks poiss küsis mult, kas ma ikka kaotasin. Vastasin, et ma võitsin. Parandasin, et tegin viigi. Tahtsime selle poisiga järgmisse ruumi minna. Selleks ronisime mööda seina üles, aga sein ulatus laeni. Poiss kangutas lae alt suure tükki seina lahti, et august läbi pugeda. Minu meelest ei tohtinud seina lõhkuda. Ronisin põrandale tagasi ja läksin koridori seina kõrvalt, sest seal oli pragu. Tahtsin majast väljuda, aga vaatasin, et väljas ei tohi mulda tallata, sest seda on kobestatud. Seetõttu väljusin mitte sellest, vaid järgmisest uksest. Üks klassiõde väljus esimesest uksest, õues läksime jälle sama teed. Olin mänginud Fischeriga jalgpalli. Mõtlesin, et mäng läks viiki sellepärast, et tema oli üksi, aga mina olin vastaspoolel ühe kaaslasega kahekesi. Teine viiki mineku põhjus oli see, et olime mänginud väljakul, kus väravad asusid majade vahel, sellistesse väravatesse oli raskem sisse saada ja tulemus oli 0:0.

Neljapäev, september 08, 2016

Maade kaart

Vene sõdurid olid vahepeal meie korterist lahkunud, aga nüüd tulid tagasi. Panin oma relva käest, et mitte tulevahetust provotseerida. Panin raadio mängima. See oli laulev revolutsioon. Sander astus tuppa naeratus näol.

*
Vaatasin vanast ENE-st maade kaarti. Sellel ei olnud riikide, vaid maade piirid, mis riikide piiridest erinesid. Entsüklopeedia uuemates variantides enam maade kaarte ei olnud. Sellel kaardil oli maade vahel ära jagatud ka Antarktika rannik. Ühe tüki oli saanud Elevandiluurannik. Kuidas kuuma maa inimesed pidid külmal maal hakkama saama? Antarktika keskosas ei olnud veel piirid kindlaks määratud, selle pärast pidi tulema sõda. Kanada põhjaosas olid laiad indiaanlaste alad, Kanadast oli indiaanlaste käes suurem osa kui Ameerika Ühendriikidest, kuigi Kanada indiaanlased ei elanud vist eriti tihedalt. Otsisin, kust läheb indiaanlaste ja eskimote piir. Olime maal ja seal köeti sauna. Üks vanamees läks mööda laudteed sauna poole ja ei olnud tee kvaliteediga rahul. Olin kooli koridoris. Mul keelati minna nurga taha, sest seal olevat mehed ja naised koos saunas. Vaatasin järele, et ei olnud. Olin tunnis, klass oli õpilasi paksult täis. Õpetaja Maimre joonistas tahvlile maade kaarti ja tahtis, et õpilased selle endale vihikusse joonistaksid. Õpetaja joonistas ilma vigadeta, täpselt nagu raamatus. Lõpuks öeldi talle, et kui ta joonistab nii detailselt, siis ei ole joonistamisest kasu, sest seda on pähe õppimiseks liiga palju, ta peaks joonistama lihtsustatult. Tšuktši poolsaare lähedal oli olnud Jaapani ja Norra piiritüli. Nad olid mere omavahel ära jaganud, aga ühe tüki sellest oli endale kahmanud hoopis Venemaa.

Kolmapäev, september 07, 2016

Bussireis

Sõitsin maaliini bussis. Istusin bussi ees. Püüdsin kohendada oma istme kõrval maas olevaid jalanõusid ja kotti. Tegin seda pikalt. Bussijuhti see häiris ja ta pani mu jalanõud ja koti ühte punkti hunnikusse. Rohkem ma neid ei puutunud. Püüdsin lahendada ristsõna. Kui olin mõnda aega lahendanud, siis ütlesin, et ma mõtlesin, et ristsõna ulatub kahele leheküljele, aga kõrvalleheküljel ei ole ju ruute. Lauk küsis, kas mul on siis lahendamiseks ruute vaja. Vastasin, et saab ka ilma ruutudeta, aga ruutudega on parem. Laugu õpilane valmistus maleturniiriks, millele ta sõitis. Ta ütles, et selleks, et Kuuskesid võita, tuleb kõvasti treenida. Lauk ütles, et Kuuskedel läheb Kivisildniku vastu vähemalt üks punkt kaotsi. Küsisin, kas Kivisildnik on siis nii tugev. Lauk vastas, et jah, aga Kivisildnik on väljakasvanud mängija.

Teisipäev, september 06, 2016

Poest tänavale ja kooli

Ostsin ühest poest ühte kaupa. Mul oli hea meel, et selle sai nii odavalt. Poest väljudes kohtusin kahe võõra mehega. Nad küsisid mult, kas ma õlut joon. Vastasin, et ei joo. Mehed küsisid, kas ma joon siis veini. Vastasin, et seda ka ei joo. Nad küsisid mult raha. Andsin 50 senti. Nüüd ei olnud sellest enam kasu, et olin poest kauba odavamalt saanud. Mõtlesin, et ei tea, kas kõik inimesed hakkavad tänaval rääkima just minuga või olen mina ainus, kes teistega rääkima ei hakka. Jõudsin Kaunase puiestee Kalda teele keeramise kohta. Võõrad lapsed viskasid minu pihta lund. Vaatasin selja taha, aga laps ei olnud nii lähedal kui ma arvasin. Kalda tee kõnniteel minu kõndimisoskus kadus ja läksin edasi roomates. Mind kutsuti ühte klassiruumi pidulikule üritusele, kus algkoolilapsed esinesid. See toimus naistepäeva puhul. Tavalisest erinev oli, et lapsed ei laulnud, et emad on head, vaid et isad on head. Selliste sõnade tõttu laulsid poisid valjemini kui tüdrukud. Öeldi, et tegelikult suurema osa nende poiste isad elavad üksinda.

Esmaspäev, september 05, 2016

Toynbee

Arnold Toynbee. „Uurimus ajaloost“. Inglise keelest tõlkinud Victoria Traat ja Katre Ligi. Tartu, Ilmamaa 2003. 960 lehekülge. Originaal Oxfordis 1960.

Bakalaureuseõppes rääkis Toynbeest Kaido Jaanson. Kuskil oli tähistatud tsivilisatsiooni Läänemere äärde jõudmise aastapäeva, mõeldes inimasustuse algust. Jaanson rääkis, et selline sõnakasutus on vale, tsivilisatsioon tähendab kõrgemat arengutaset, tsivilisatsioonidest on kirjutanud Toynbee, Huntington ja Braudel. Eksamil küsiti, kes neist kolmest on millise pealkirjaga raamatu kirjutanud. Jaanson ütles, et seda ei pea teadma, aga tal on õigus küsida.

Magistriõppes rääkis Toynbeest Eero Loone. Pikemalt rääkis ta kolmest ajaloofilosoofist – Hegelist, Marxist ja Toynbeest. Loone hindas neist kõige kõrgemalt Marxi. Toynbeed olevat nimetatud Lääne vastuseks Marxile, kuigi Marx oli ka sakslane, mitte venelane. Toynbee puhul ei olnud Loone rahul sellega, et Toynbee oli hakanud raamatu pikema versiooni lõpus kirjutama palveid, mis pidid inimkonda ühendama.

Kolmas kokkupuude Toynbeega oli mul siis, kui minu ema oli samuti minu magistriõppe ajal Toynbee raamatu toimetaja ja teine tõlkija. See oli tal üks aeganõudvamaid töid, aga sellest hoolimata on tal sellest head mälestused. Ta esitas mulle sageli raamatu teemaga seotud küsimusi, millele ma enamasti vastata ei osanud, sest raamatu teema oli minu ülikoolikursusest märksa laiem. Tõlke sõnastuse valikul on minu loengukonspekti siiski kasutatud.

Raamatu ilmumise järel lugesin sellest ühe õhtuga esimesed sada lehekülge läbi ja unustasin kõik samal hetkel. Nüüd lugesin raamatut uuesti, tähelepanelikumalt ja tervikuna, peaeesmärk oli selle Sorokini teostega võrdlemine. Toynbee raamatu teema on Sorokini loetud teostest laiem – Sorokin kirjutas Euroopa maailmajaos asunud varasemast Kreeka-Rooma ja hilisemast Lääne tsivilisatsioonist, aga Toynbee teeb juttu maailma kõigist tsivilisatsioonidest. Mõlema autori üks eesmärk on tuumasõja ära hoidmine. Sorokini arvates olid rahumeelsemad need ajalooperioodid, mil riigid olid väiksemad, aga Toynbee näeb pääseteed kogu maailma ühendamises. Mõlemad autorid on tähele pannud, et ajaloos esineb kordusi, kuid korduvuse võimalustest saavad nad erinevalt aru. Sorokin arvas, et sündmused, mis tunduvad kordumatud, muutuvad pikemat ajalõiku vaadeldes korduvateks. Toynbee meelest vastupidi esineb ajaloos küll kordusi, kuid need kordused ei pruugi kesta igavesti, vaid mingi asja kordumine võib ühel hetkel lõppeda. Sorokin usub paratamatusesse rohkem kui Toynbee. Sorokin tõi statistilisi tabeleid ja oli kindel, et näha olevad statistilised suundumused jätkuvad ka tulevikus, kui just maailma lõppu ei saabu. Toynbee statistikaga ei tegele ja usub vaba tahte olemasolusse, mis võib senist ajaloo kulgu muuta.

Minu mõtetes langeb Toynbee omadega kokku, et mõlemal on olemas roheline kallak. Toynbee muretseb nii tuumasõja ohu kui ka ressursside ammendumise pärast. Kuid Toynbee erinevalt minust on rahvusluse vastane. Ta peab rahvuslust ebajumalakummardamiseks. Talle on mingil määral omane Inglise imperialisti hoiak, kellel on kahju tema eluajal toimunud Briti impeeriumi lagunemisest. Kuid tundub, et Briti impeeriumist veel paremini sobiksid talle Euroopa Ühendriigid, sest need ühendaksid ühte tsivilisatsiooni, aga Briti impeeriumisse oli haaratud erinevaid. Toynbee leiab, et kombed, mis ühele tsivilisatsioonile sobivad, on sobimatud teise keskkonda ümber istutatuna, nii ei sobivat näiteks Euroopa demokraatia aafriklastele. Selline mõte sarnaneb Huntingtoni omadele. Kuid Toynbee on erinevate tsivilisatsioonide kokkupuudete osas siiski Huntingtonist optimistlikum. Huntington kirjutas tsivilisatsioonide kokkupuudetest kui konfliktidest, kuid Toynbee meelest võib kahe tsivilisatsiooni kokkupuutel juhtuda ka midagi head ja sündida uus tsivilisatsioon.

Katre Ligi on võrrelnud „Akadeemias“ nr. 6/2012 toimetaja ja tõlkija seisukohalt Toynbeed ja Spenglerit. See asendab mõningal määral loetud raamatus saatesõna puudumist. Niigi paksu raamatu oleks saatesõna veel paksemaks teinud.

Volgasakslased

Lugesin eile võrgulehest "Die Welt" volgasakslaste küüditamisest Teise maailmasõja ajal. Sõda polnud küüditamise ainus põhjus, sest küüditamist kavandati juba mitu aastat enne sõja puhkemist. Sakslased elasid Volga ääres alates Katariina II ajast, kes oli ise saksa päritolu ja neid sinna kutsus. Nõukogude aegsele kollektiviseerimisele avaldasid volgasakslased vastuseisu. Artiklile lisatud fotosid ei õnnestunud vaadata.

Pühapäev, september 04, 2016

Doomino ja raamatud

Mängiti doominot. Vaatasin pealt. Mina olin mänginud nii, et ühel käigul saab lauda panna ühe kivi, aga praegu mängiti, et mitu. Hakkasin ka mängima. Mulle tehti märkus, et uue kivi saab panna ainult rea otsa. Vastasin, et selliste reeglite järgi mina ei mängi. Ise olin mänginud nii, et kivi sai panna ükskõik kuhu sama silmade arvuga kivipoole kõrvale.

*
Üks mees ütles, et ma võin tema raamatuid endale võtta. Hakkasin neid laua pealt valima, aga selle mehe poeg ütles, et neid ei või võtta, need on tema omad. Küsisin, millised veel tema omad on. Poiss vastas, et kõik. Seetõttu ei võtnud ma ühtegi. Ostsin hoopis ühe raamatu poest. Näitasin seda sellele poisile. Ta ütles, et tal on see raamat olemas. Küsisin, mis tal sellest sarjast veel on. Poiss vastas, et tal on kogu sari olemas.

*
Tõlkisin raamatut. Originaalis oli tagapool saksakeelne ja eespool eestikeelne tekst. Tõlkisin saksakeelse järgi eesti keelde, aga ühte asja võrdlesin originaali eestikeelse kohaga. See ei langenud saksakeelse variandiga täpselt kokku. Mõtlesin, kas minu tõlget on üldse vaja, kui see raamat on juba varem eesti keeles ilmunud. Aga vast oli, sest minu tõlge oli parem.

Laupäev, september 03, 2016

Vigurid etturite ülesannetes

L-O-V-R-O-R-K-V
1. d4 d5 2. c3 Rfe6 3. e4 c6 4. Rde3 de 5. Oe4 f6 6. Od2 Rf7 7. Rg3 Od7 8. Lb1 Od6 9. 0-0 Lb8 10. Ref5 g6 11. Rd6 ed 12. Og6 hg 13. Lg6 Rg7 14. Lf6 d5 15. Vce1 Ve8 16. Ve8 Le8 17. Ve1 Ld8 18. Ve7 Oe8 19. Og5 Vh7 20. Vf7 Lf6 21. Vf6 1:0

Öösel läbi hoovi

Oli öö. Sisenesin Kaunase puiestee hoovi, et sellest läbi kõndida. Hoovi teisel küljel oli suur koer, kes oli ööseks kogu hoovi valvama pandud. Ühe teise hoovini jõudes nägin, et selles kasvas veel rohkem puid kui meie omas. Ükskord olime kindlaks teinud, et palju puid on ainult meie hoovis, aga siis olime vaadanud ainult ühte hoovide rida.

Klubis käimata

Jätsin maleklubisse minemata, sest tundus, et võin haigeks jääda. Päris haigeks siiski pole jäänud. Võibolla pingutuse vältimine päästis.

Reede, september 02, 2016

Loeng saalis

Lauri N. esitas ladina keele õppejõule ühe küsimuse. Õppejõud ütles, et selle eest, et Lauri seda küsis, peab ta õpikust pika lõigu pähe õppima. Lauri lubas, et seda ta teeb.

*
Oli pooleli pikk maleturniir. Praegu oli voorude vaheline aeg. Karba ütles mulle, et asju saab meelde jätta, ta võib õpetada, kuidas. Vastasin, et ma tean neid meetodeid. Läksin koridori, et siseneda selle kaudu kooli saali. Saali ukse taga olid maas minu asjad ja kõige peal oli rahakott. Korjasin asjad üles ja mõtlesin, et peaks kontrollima, ega raha ära pole varastatud. Saalis istusin keskmise rea ette pinki. Üks õpilane hakkas istuma Pille P. kõrvale. Pöörasin järsu liigutusega näo sinnapoole. Pille ütles, et tema kõrval on minu koht. Vastasin, et ei, ma olen temast tähestikus taga pool. Praegu istusin tegelikult ees pool ja tähestiku järjekord oli üldse sassi läinud. Piirimäe hakkas loenguga pihta. Konspekteerisime. Minu pinginaaber Sander küsis ühe asja kohta, mida õppejõud ütles. Vastasin, et mul ei jäänud meelde. Tegelikult ei tohtinud seda õppejõu kuuldes öelda, nüüd võidi mulle eksamil selle kohta küsimus esitada.

Neljapäev, september 01, 2016

Ülikoolilõpetajad

Kuulasin raadiot. Saates olid kaks tüdrukut ja meessaatejuht. Nad rääkisid tantsimisest. Räägiti, et tantsimine käib nii, et naine põgeneb eest ja mees püiab. Saatejuht ütles, et tants on rõõmu väljendus. Tegin silmad lahti ja ütlesin vahele, et minu teada on kurbusetantse ka olemas. Nõustuti, et need ka. See oli olnud esimene asi, mida ma ütlesin. Tüdrukud pidid minema edasi ülikooli lõpetamisele. Stuudiost lahkudes ütlesid nad kaks korda mesimagusa häälega: "Cum laude." Võibolla nad ei pidanud silmas niivõrd, et lõpetavad ülikooli cum laude, vaid et nad kiidavad saatejuhti. Öeldi, keda sellised tüdrukud huvitaksid. Vastati, et presidenti ka. Kui nad lõpetasid ülikooli kiitusega, siis nad pidid minema presidendi vastuvõtule ja neid oleks näidatud ka televiisoris. Vaatasin enda aegset ülikooli lõputööde kaitsmise protokolli. Lõputööd olid jagatud kategooriatesse, minu töö oli märgitud kategooriasse "koomiksisarjad". Võibolla oli selline kategooria olemas ainult minu kaitsmise aastal, et minu tööd kuskile paigutada. Bakalaureusetöö olin kaitsnud hindele B ja magistritöö hindele C. Võibolla mõeldi, et magistriõppes on kõrgemad nõudmised ja sama asja eest ei saa enam sama hinnet panna.