Presidendivalimiste kord

Tundub, et on aeg muuta põhiseadust ja anda presidendi valimise õigus rahvale. Poliitikud ei saanud sellega juba ühel korral hakkama ja see võib korduma hakata. Põhiseaduse vastuvõtmise ajal oldi ühtsemad ja hääli oli kergem kokku saada, sest eesti rahval ja poliitikutel olid ühised eesmärgid. Nüüd ei ole ühist vaenlast, mistõttu ollakse killustunumad. Presidendivalimiskorra paragrahvi muudatust ei tohiks siduda muude muudatustega.

Kas rahva otsustamisõiguse suurendamisel ei oleks presidendi valituks saamise kõrval ka mingeid halvemaid tagajärgi? Igal asjal on nii häid kui ka halbu külgi. Eilses "Eesti Päevalehes" kirjutati, et Suurbritannias on seoses rahvahääletusega vägivald kasvanud. Minu meelest tehti seal rahvahääletus siiski sellepärast, et pinged olid olemas juba varem, peapõhjus on suur sisseränne. Vägivald sisserändajate ja põliselanike vahel on kasvanud ka nendes Euroopa riikides, kus rahvahääletusi pole olnud. Sageli on ründavaks pooleks sisserändajad. Suurbritannia rahvahääletus võis küll vägivalda suurendada, aga ehk aitab veel suurema suurenemise vastu tulevikus. Kõige rohkem rahvahääletusi toimub Šveitsis ja hiljuti avaldatud uuringu järgi on seal inimesed maailma kõige õnnelikumad.

Praegu on Eestis parteid leidnud küll ühise presidendikandidaadi, aga eile nähtud "Postimehe" tehtud küsitlus näitas, et tal puudub rahva toetus. Kui president sobib poliitikutele, aga mitte rahvale, kasvõi vähese tuntuse pärast, siis see pole ikkagi kõige parem lahendus.