Fischeri simultaan

Olin laagris. Mulle saadeti kirju. Enne laagri lõppu olid kõik kirjad kadunud. Nii palju polnud veel kunagi varem varastatud.

*
Osalesin simultaanil, mida andis Fischer. Tegime viigi. Pärast Fischer kommenteeris, et tal oli parem seis, aga ta vaatas ühte asja valesti. Näitasin, et kui mina hüppasin tema nupust üle ja tema tahtis minu nupust üle hüpata, siis ta ei saanud hüpata olematust nupust. Ütlesin, et ma olen seda varianti Karpovi raamatust vaadanud, mul on kaks Karpovi raamatut. Fischer hakkas seda raamatut vaatama. Telesaates oli räägitud, et ta vaatab partiiprotokollid mõne sekundiga läbi, aga praegu ta vaatas ühte lehekülge kauem. Võibolla ta siis see kord lisaks analüüsis. Läksin tulemust kirja panema. Üks poiss küsis mult, kas ma ikka kaotasin. Vastasin, et ma võitsin. Parandasin, et tegin viigi. Tahtsime selle poisiga järgmisse ruumi minna. Selleks ronisime mööda seina üles, aga sein ulatus laeni. Poiss kangutas lae alt suure tükki seina lahti, et august läbi pugeda. Minu meelest ei tohtinud seina lõhkuda. Ronisin põrandale tagasi ja läksin koridori seina kõrvalt, sest seal oli pragu. Tahtsin majast väljuda, aga vaatasin, et väljas ei tohi mulda tallata, sest seda on kobestatud. Seetõttu väljusin mitte sellest, vaid järgmisest uksest. Üks klassiõde väljus esimesest uksest, õues läksime jälle sama teed. Olin mänginud Fischeriga jalgpalli. Mõtlesin, et mäng läks viiki sellepärast, et tema oli üksi, aga mina olin vastaspoolel ühe kaaslasega kahekesi. Teine viiki mineku põhjus oli see, et olime mänginud väljakul, kus väravad asusid majade vahel, sellistesse väravatesse oli raskem sisse saada ja tulemus oli 0:0.