Ümberkorraldatud elu

Jõudsin kodumajani, aga selle esiküljel ei olnud enam ust, selle asemel oli uks nüüd tagaküljel. Tundus, et islamiusulised olid võimu haaranud. Läksin tagant uksest sisse ja mõtlesin, et ma ei küsi midagi, kõik selgub aja jooksul ise. Meie korter oli nüüd ka uus ja selles oli tunduvalt vähem asju kui varem. Mõtlesin, et hakkan ka uues olukorras päevikut edasi kirjutama. Kalendreid enam ei olnud, aga mõtlesin, et kirjutan iga uue päeva sissekande ette ise kuupäeva. Aja jooksul võis küll arvestus sassi minna. Wc-s oli pühkimiseks ajaleht "Koit". See oli huvitavam kui "Postimees", "Koitu" oleks tahtnud kõigepealt lugeda. Olin ühes suures majas. Seal oli pood, mille kaubavalik oli väga väikseks jäänud. Poes sai ka kohapeal süia. Vahetasin koridoris asuvatel ustel silte, et meeste ja naiste wc oleks selgemalt eristatavad. Praegu oli olukord rõõmus, aga oli karta, et ühel päeval hakkavad islamiusulised muu-usulistel kõrisid läbi lõikama. Istusin arvuti taga. Ekraanile ilmusid virvendused. Panin programmi kinni, aga virvendused ei kadunud. Tundus, et arvutisse on sisse murtud, sama moodi nagu eelmisse arvutisse. Praegune arvuti oli seejuures alles üsna uus. Pidime vendadega bussi peale minema, et Tartusse sõita. Ma ei teadnud, kas ma pean ostma pileti ainult endale või kõigile vendadele. Kõigile ostmiseks mul raha ei jätkunud. Aga olin näinud, et osadel vendadel on oma rahakotid olemas.