Esmaspäev, juuli 31, 2017

Kes on musketär?

Ajalehed nimetavad vehklejaid järjekindlalt musketärideks. Raamatus "Kolm musketäri" peeti tõesti mõõkadega duelle, aga seal olid ka tulirelvad nimega musket. Tänapäeva vehklejatel mõõk on, aga tulirelva mitte. Kas siis rohkem musketäri moodi on vehklejad või laskjad?

Jalgpall suvilaõuel

Kõndisin üle Toomemäe. Oli küsimus, kuidas ühte teost tõlkida. Jõudsin saali, kuhu olid kogunenud inimesed, kes selle tõlkimisega tegelesid.

*
Olin haiglapalatis. Sisse astus üks meditsiinitöötaja, kes pakkus kõigile palatisolijatele tablette. Seni ma polnud pidanud rohtu võtma. Ma ei teadnud, kas selle võtmisest oleks kasu või kahju. Haigust, mida ma põdesin, oli iseloomustatud, et sellega võib toimuda paranemine, aga paranemisele võib uuesti järgneda juba püsiv seisundi halvenemine. Ma ei teadnud, kas nii väikseid kannatusi nagu minul loeti halvenemiseks.

*
Olime Peedul ja mängisime kolme vennaga jalgpalli. Mina olin ühel poolel ja vennad olid vastu. Lõpuks küsisin, miks just mina pean üksi olema, kui ma pole kõige tugevam. Otsustati, et üks vend tuleb minu poolele. Kõigepealt tuli mõelda, milline. Tõnu trampis saabastega muru peal, nii et muld tuli välja. Ise ta polnud veel selja taha vaadanud ega seda näinud. Siis sõitis ta muru peal rattaga, aga ka ratta alt tuli muld välja.

*
Olin ühes suures majas, kus pidi algama maleturniir. Varasematel aegadel olin selles majas ekselnud, aga nüüd oli tee peaaegu selge. Leidsin riidehoiu ja panin jopi sinna. Üks mees küsis, kas pärast riidehoiust riided kätte ka saab. Vastasin, et mängusaali ei sobi jopiga minna. Tegelikult võis mul mängu ajal külm hakata.

Pühapäev, juuli 30, 2017

Analüütiline psühholoogia

Carl Gustav Jung. „Analüütiline psühholoogia. Teooria ja praktika. Tavistocki loengud“. Tõlkinud Hillar Künnapas. Ilmamaa 2017. 303 lehekülge.

Jungi teooriad ei ole nii tuntud kui Freudi omad, aga minu arvates Jungi omad on õigemad. Vähemalt minu psühholoogiat kirjeldavad need paremini. Freudi ma pole küll lugenud, aga teda on paljudes kohtades ümber jutustatud ja need ümberjutustused pole tekitanud tahtmist teda kätte võtta. Jung ise ütleb, et tema kirjeldab enda psühholoogiat, Freud enda oma ja Adler enda oma. Aga nad siiski esitavad väiteid kõikide inimeste kohta.

Olen ka korduvalt kuulnud, kui ühe või teise Jungi raamatu kohta öeldakse, et see pole teadus. Aga kas kõik peab teadus olema? Sorokin ütleb, et tõeni on võimalik jõuda nii teadusliku meetodiga kui ka intuitsiooni teel, kuigi teaduslik tõde ja intuitsiooni tõde olevat erinevad. Jungile on hulk tema patsiente kinnitanud, et nõustuvad tema tehtud järeldustega. Kõik küll ei nõustunud. Aga sellisel juhul jäi Jung ikkagi enda arvamuse juurde.

Jungi ja Freudi põhierinevus on, et Freud seletab kõike seksuaalsusega, aga Jungi meelest on inimene mitmekülgsem. Sellest ma olen ilmselt juba varem ka kirjutanud, aga võibolla kõik ei ole veel lugenud.

Üks Jungi mõte, mis mulle meeldis, oli see, et kui ka ühelegi teisele inimesele tema raamatud ei meeldi, talle endale meeldivad need ikkagi. Ma arvan oma loomingust umbes sama moodi. Sest kui ma kirjutan lähtudes enda maitsest, siis ma saan kirjutada enda maitse suhtes ideaalse teose. Mõned seda ei usu ja püiavad seletada, et mulle endale ka minu looming ei meeldi, see on tähtis lihtsalt selle poolest, et see on enda oma. Aga mulle meeldib ka, kui keegi teine on minuga sarnases stiilis kirjutanud. Ma arvan, et kui endale meeldib, siis on alati veel keegi, kellele sama asi meeldiks, on teisigi mingis mõttes sama tüüpi inimesi. Seega võib kirjutatut ka avaldada, isegi kui mõni arvustaja soovitab seda mitte teha.

Jungi huvitasid unenäod, assotsiatsioonid, religioon ja mütoloogia. Ta leidis, et kui inimene vastab, mis sõna tal millisega esimesena assotsieerub, ja kui esitada talle veel suunavaid küsimusi, siis saab tema kohta palju välja selgitada. Ka selliseid asju, mida ta pole ise teadvustanud. Seejuures olevat kasu veel vastamisele kuluva aja mõõtmisest. Just nende küsimuste puhul, mis inimest tugevamalt puudutavad, olevat tema reageerimiskiirus aeglasem. See väide pakub seletusi hulgale asjadele. Mõnele autorile on enda artiklikogu koostamine või sellele saatesõna kirjutamine ehk just sellepärast raske, et talle on enda looming tähtis. Ülesannet kellelegi teisele andes võib asi kiiremini valmis saada. Üks kümnest käsust oli minu mälu järgi, et Jumala nime ei tohi ilma asjata suhu võtta. Sellest käsust peab suurema tõenäosusega kinni just inimene, kes Jumalat usub. Maleturniiril kulutavad kõige rohkem mõtlemisaega tavaliselt tugevamad, mitte nõrgemad mängijad.

Inimese psühholoogiat seletab Jung ka unenägude abil. Rääkisin selle raamatu lugemise ajal, et mulle meeldib raamatuid rohkem analüüsida kui ajaleheartikleid, ajaleheartikkel on liiga lühike, neid ma võtan juba sada tükki korraga ette. Edasi lugedes jõuab sellise jutuni ka Jung. Ta ütleb, et talle ei meeldi üksikut unenägu analüüsida, nii võib jõuda valejäreldustele, ta tahab võtta ette korraga sada unenägu. Mõtlesin edasi, et nii võib rääkida, kui ta saab teada ühe inimese ühe unenäo, aga kui ma olen üles kirjutanud tuhandeid, siis ma saan ka üksiku analüüsimisel toetuda juba tuhandetele varasematele kogemustele. Ja ka oma eluaja ajalehti olen ma järjekindlalt lugenud, üksiku ajaleheartikli põhjal ma ei tea võibolla midagi rohkemat selle autori kohta, aga ma tean siiski ajastu kohta.

Jungil on ka minu magistritöö teemaga seostuvaid mõtteid. Mõni on tegelenud diktaatorite isikliku psühhonanalüüsiga, aga Jung seletab Hitleri ja Mussolini võimu kollektiivse teadvustamata psühholoogiaga. Kas sellised seletused ei sobi siiski kõige paremini demokraatlike kollektiivsete otsuste seletamiseks? Diktaator võib võimul püsida ka rahva tahte vastaselt.

Varasemates tõlgetes on kasutatud mõistet „alateadvus“ või selle asemel „teadvustamatus“. Uues raamatus on eelistatud kolmandat varianti „mitteteadvus“. Minu meelest see on neist kõige halvem. Mitteteadvus on elutul objektil, aga ajutegevuse puhul mingid protsessid siiski toimuvad.

Kuningas keskmängus

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 Rf6 5. d4 Rg4 6. Ld3 c5 7. Le4+ Oe6 8. Rg5 Oh2 (Siiani "Maleaabitsast".) 9. Re6 Og3+ 10. Kd2 Rf2 11. Rd8+ Re4+ 12. Ke3 Rf2 13. Vh5 cd+ 14. Kf3 g6 15. Vd5 Oh4 16. Rb7 Rc6 17. g3 Og3 18. Kg3 Re4 19. Kf4 f5 20. Rd2 Rf6 21. Vd6 Rh5+ 22. Kg5 Vc8 23. Rf3 Vc7 24. Rc5 Re7 25. b4 h6 26. Kh4 Rf4 27. Of4 g5 28. Og5 hg+ 29. Kg5 Vg8+ 30. Kf4 Vg4+ 31. Ke5 Kf7 32. Vf6+ Kg7 33. Re6+ Kg8 34. Rc7 Ve4+ 35. Kd6 Rc8+ 36. Kd7 Rb6+ 37. Kc6  1:0.

*
Minu ema malet ei mängi, kuigi tunneb käike, aga kasutab väljendit "malemeeste naljad". Ta leiab, et on olemas selline naljatüüp, mida teevad just maletajad, isegi kui nali pole maleteemaline. Kasutatakse ka väljendit "algkooli naljad". Ajakirjas "Akadeemia" kirjutati, et autistid ei saa aru kõikidest naljadest, aga saavad sellistest, mida teevad matemaatikud.

Mulje muusikastiilidest

Klassikaline instrumentaalmuusika meenutab mulle rohelisi puid. Kui lisaks pillidele teevad häält ka hästi peenikese häälega naine ja hästi jämeda häälega mees, siis see on juba loomsem. Mulle meeldivad muusikas vahepealsed inimhääled rohkem, kõrgema häälega mehed ja madalama häälega naised. Rokkmuusika ei meenuta taimi ega loomi, vaid masinaid. Kõige rohkem meeldib mulle kantri. See seostub kaabudega, mida selle stiili esindajad sageli kannavad, samuti külamaastikega.

Malenuppude sorteerimine

Läksin pikal maleturniiril kokku Kuusega. Ta ütles, et ma mängin tema vastu teist korda valgetega. Mustadega olin rohkem mänginud. Mängu ajal ei olnud hästi aru saada, mis väljadel nupud asuvad. Minu oda oli vist b7, aga võibolla ka c6. Tundus, et see saab takistamatult ühe vastase etturi lüia. A-liinist ei olnud aru saada, kas see on etturiga suletud või vankrile vaba.

*
Oli lõppenud malepartii Kuusega. Hakkasin nuppe laua lohkudesse tagasi panema. See oli suur komplekt, millel oli hoiulohke ja nuppe rohkem kui mänguks vaja. Püüdsin panna nupud ära nii, et iga liini juures olevas lohus oleksid need nupud, mis seisavad sellel liinil algseisus. Ainult et lohkusid oli rohkem. Kõige äärmised jätsin tühjaks.

*
Sorteerisin malenuppe. Neid oli palju ja paljudes erinevates värvides.

Laupäev, juuli 29, 2017

Orjapidamine

Mul oli oma ori. Rõhusin teda. Ühel päeval hakkas ori mässama. Ta ütles, et minu vastu ta ei ole, sest ma olen talle putru andnud, aga ta peab klassivõitlust, ta võitleb minu klassikaaslaste, teiste orjapidajatega. Vastasin, et need ongi minu konkurendid.

Erinevad võistlused

Vihmand tuli rääkima, et ta viib mind täna kindlal kellaajal autoga Elvasse malevõistlustele. Vahepeal läks ta veel ära. Mulle tuli alles siis, kui ta läinud oli, meelde, et ma ei taha rohkem temaga sõita, sest ta kihutab. Oleks võinud talle helistada, et ma mõtlesin ümber ja lähen Elvasse teisel viisil. Kõndisin sellele Tartu tänavale, kus võistlus pidi toimuma, ja otsisin õiget maja. Võistlus hakkas pihta. Minu esimeseks vastaseks oli Vihmand. Ma ei näinud hästi malelauda. Võtsin kätte ratsu g1, aga siis tuli meelde, et käima pidi teise ratsuga, et kaitsta etturit e4. Seda viga ma olin ükskord juba Vihmandi vastu teinud. Siis ta oli midagi õpetanud, kuidas oleks saanud veel mängu päästa. Panin ratsu e2, mitte f3, võibolla oli õpetus seisnenud selles.

*
Võtsin välja Söuli olümpiamängude vihiku. Olin kokku arvutanud, milline riik sai kõige rohkem punkte, et kuldmedal andis 6 punkti ja kuues koht 1 punkti. Hiljem olin näinud ka teistsugust punktide arvestamise viisi. Näitasin, et punktiarvestuse esikolmik olid kõik sotsialistlikud riigid, kus kasutati rohkem dopingut - esimene Hiina, teine Ida-Saksamaa, kolmas Venemaa ehk tolleaegse nimega Nõukogude Liit. Keegi oli väitnud, et sotsialistlikes riikides saavutati kõik sporditulemused dopinguga.

Reede, juuli 28, 2017

Kuhu põgeneda?

Tahan inimeste eest põgeneda. Üks võimalus oleks põgeneda teise aega, kui ma sain inimestega paremini läbi. Aga ma ei tea, kas saab otse teise aega hüpata või peab läbima ka vahepealse aja, kui sain inimestega veel halvemini läbi. Ja kas ajas tagurpidi liikumine ei ole vastuvoolu ujumine, mis läheb veel aeglasemalt kui esimest korda elamine? Peaksin siis võibolla kõik malepartiid viimasest käigust esimeseni uuesti läbi mängima. Ja kõik raamatud viimasest tähest esimeseni uuesti läbi lugema. Tagurpidi lugedes ei pruugi mõttest aru saada. Võiks põgeneda ka kiirendusega tulevikku, aga see oleks surmale ja vanadushaigustele vastu minek. Või siis põgeneda külgsuunal? Külgsuunal põgenejad on vist need, kes vahetavad korterit, kodumaad ja rahvust, saades kellekski teiseks. Ma olen vahel liikunud külgsuunal raamaturiiulis, et panen ühe raamatu käest ja võtan selle kõrvalt teise raamatu. Vahel olen niiviisi sattunud paremale ja vahel halvemale raamatule.

Tunnist raamatupoodi

Läksin maleklubisse. Seal oli täna vähe rahvast. Üks paar mängis, rohkem mängijaid ei olnud. Peale minu saabus veel üks inimene. Teda ma hästi ei tundnud ja ta oli võibolla mängimise jaoks liiga vana. Küsisin talt, kas ta ka mängib. Hakkasime mängima. Parem tundus olevat minu seis, aga ma hästi ei näinud seisu. Ühel käigul jätsin lipu ette ja vastane lõi selle ratsuga. Üks pealtvaataja ütles, et see otsustas. Minu meelest mitte, sest seis oli piisavalt keeruline. Aga edasi mängides kaotasin ajaga.

*
Läksin keemiatundi. Seal oli täna vähe rahvast. Kaks inimest tegi eksperimenti, rohkem inimesi seda tegema ei mahtunud ja peale minu ootajaid ka tunnis polnud. Mulle oli see eksperiment juba natuke tuttav, sest olin seadmeid ette uurinud. Tundus, et praegu ma midagi tegema ei pea ja võin laua peal magada. Siis saabusid teised ka tundi. Istusin ühe tüdruku koha peal ukse juures. Mõtlesin, kas pean nüüd kolima. Aga Tristan paigutas lauad ümber, nii et seniseid kohti polnud enam olemas. Teise õpetajaga keemia tundides oli Tristanil olnud kombeks istuda minu lähedal. Ta oli tundides mult sageli midagi õpitava kohta küsinud. Kontrolltööde ajal oli Tristan vaadanud õpetaja poole, kas ta ei näe, ja siis põrandal vedelevalt spikrilt maha kirjutanud. Mina lasin endale pigem halvema hinde panna kui maha kirjutama hakkasin, sest õpetaja oleks võinud ka näha. Aga Tristan oli nii intelligentne, et teadis alati, kas õpetaja näeb või ei näe. Kui õpetaja oleks siiski küsinud, mis Tristanil käes on, siis ta oleks arvatavasti vastanud, et mitte midagi, ja peitnud spikri riiete alla, kust õpetaja poleks otsinud. Läksin raamatupoodi. Raun oli mulle kirjutanud, et trükitud sai "Viimsete päevade" järg. Vaatasin, kas see on müügile võetud. Tundus, et see on pandud "Viimsete päevade" alla. Aga seal seda siiski polnud. Võibolla see pidi alles poodi saabuma, aga võibolla polnud "Viimseid päevi" ühtegi eksemplari ostetud ja siis võis pood järge ka mitte müüki võtta. Inimesed võisid vaadata, et ma vaatan enda nimega raamatu kaant. Mõtlesin osta veel erinevaid ajalooajakirju, aga mitte kõiki numbreid, vaid kolmest ajakirjast igaühest ühe. "Imelisest ajaloost" ei tahtnud ma osta viimast numbrit, vaid ümmargust 50-ndat. Selgus, et 50. number on müügil kolmes tükis. Ühes tükis oli eelnenud numbrite sisuregister, teine tükk oli pidulik ümmarguse numbri osa ja kolmas tükk tavaline osa. Nagu oli ka varem juhtunud, ei tahtnud need raamatuvirnad, mida ma puudutanud olin, enam püsti püsida. See võis tulla sellest, et mul olid käed higised ja tegid kaaned libedamaks. Kui ma virnasid kohendada püüdsin hakkasid järgmised ka ümber vajuma. Minu lähedal istusid noored, kes olid õppinud ajalugu. Nad vestlesid omavahel ajaloost. Äratas imetlust, et nad oskasid seda suuliselt teha, aga võibolla oli nende jutu sisu siiski mitteteaduslik jama.

Neljapäev, juuli 27, 2017

Duširuum kitsam

Mängisime kooli saalis korvpalli. Ma hästi ei osanud mängida, aga iga kord, kui palli sain, viskasin peale. Ühel korral ei tulnud vise liiga lühike, vaid liiga pikk, pall lendas üle korvirõnga teisele küljele. Pall läks mängu käigus õhust tühjaks. Pärast tunni lõppu läksime duširuumi. Aga selgus, et seal oli tüdrukuid. Nad ei saanud praegu tüdrukute duširuumi kasutada. Läksin ruumist välja, et oodata, kuni tüdrukud riietumise lõpetavad. Kui oli möödunud nii palju aega, et tundus, et nad on lõpetanud, läksin duširuumi tagasi. Nüüd võis juba probleeme tekkida sellega, et kohe tuleb järgmine klass sisse, pealegi võisid neil oma tüdrukud kaasas olla. Meie klassi poistel olid juba aastaid duširuumis oma kohad, aga nüüd oli midagi muutunud, et ei mahtunud enam ära nii hästi kui varem. Serva peal oli üks konks, kuhu polnud riideid riputatud, seal võis olla nihkumine toimunud. Klassiruumides oli võinud alguses võtta endale igal õppeaastal uue koha, aga viimastel aastatel me polnud kohti vahetanud. Kunagi oli küll hoiatatud, et kogu aeg ühe koha peal istudes võib selgroog kõveraks jääda. Võibolla me ei mahtunud duširuumi ära mitte ümberpaiknemise, vaid vanemaks saades kehakaalu lisandumise tõttu.

*
Räägiti vene keeles. Ühte sõna ma ei osanud kuulmise järgi sõnaraamatust järele vaadata. Varem olin osanud, aga nüüd läksid unenäod selliseks, et ei saanud neist juba nägemise ajal aru.

*
Jõin ühte jooki. Joomist lõpetades vaatasin, et sõrm on määrdunud. Üks tüdruk tahtis juua sama jooki. Rääkisin talle, et ma joon niimoodi, et kallan joogi korgi sisse ja joon korgist. Tüdrukul oli oma kork, ta lasi endale jooki selle sisse kallata. Teda ei häirinud, et minu korgist võis olla pudelisse sülge läinud. Vaatasin nüüd, et sõrm oli saanud mustaks pudelikorgi vastas, see oli masinaõliga koos.

Kolmapäev, juuli 26, 2017

Kompott


Ei tea, kas suhkruteemalistele fotodele kehtestatakse ka suhkrumaks? See on ju suhkru reklaam. Hea tuju on luksuskaup.

Soov lõpetada

Võtsin pidžaamasärgi seljast. Läksin suurde tuppa ja rääkisin, et peaksin nüüd magistriõppe ära lõpetama. Vastati, et see sõltub ametnike tujust, kas lubatakse lõpetada. Läksin oma tuppa tagasi, panin särgi ja kampsuni selga ning istusin kirjutuslaua taha. Mind tuldi uksele vaatama. Öeldi, et seda võiski arvata, et ma uuesti särgi selga panen.

Teisipäev, juuli 25, 2017

Ametile vastav seisukoht

Üks inimene tahtis, et tema artikkel ajalehe võrguväljaandest kustutataks, sest tema seisukoht on muutunud. Vahepeal oli ta saanud ministriks. Mõtlesin, kas kõigi seisukoht sõltub siis sellest, kas nad on valitsuse liikmed või ajakirjanikud või tavalised inimesed. Küsimus puudutas aatomielektrijaamu. Kes võimule said, hakkasid nende ehitamist pooldama, sest nad hakkasid mõtlema, et inimesi on vaja elektriga varustada. Aga võibolla ei olnud. Minu eest hoiatati, et ma olen väga visa väitleja. Kõndisin minema. Jõudsin kohta, kus oli valida, kas minna ajaloo koridori uksest või õuduste koridori omast. Et ajaloo koridoris keegi oli, siis valisin õuduste koridori. Seal kostis ulgumist. Ulgusin kaasa.

Esmaspäev, juuli 24, 2017

Kunstiteoseid




Piltidest saab teha uusi pilte. Nii fotodest joonistusi kui ka joonistustest ja maalidest fotosid. Tarbekunstiteostest saab teha uusi kompositsioone.

Banaanipuu

Paides toimusid talgud. Pärast seda seisime Paide maja suures toas. Mõtlesin, et võiks küsida, kas talgutelt keegi puudu ka oli. Aga ma olin ka ise märganud, et Rain oli kohal, aga Ervinit mitte. Mõtlesin, kas sõita kohe Tartusse tagasi. Aga mõtlesin, et ma veel ei sõida, muidu Siiri peab üksi olema. Potis kasvas suur taim. Ütlesin, et sellel hakkavad lehed kuivama. Võibolla polnud seda kastetud. Aga parandasin, et sellel on banaanid küljes. Siiri vastas jah. Võibolla kõik kuivanud lehtedeks peetud olid banaanid, aga võibolla olid osad siiski lehed. Tartus oli Liisa meil külas käinud ja rääkinud, et läheb keskaja eksamit tegema. Oleks võinud küsida, kas see on ajaloo eksam. Võibolla oli õigusteaduse keskaja. Kui oli ajaloo, siis oleks ka eksamit tegema minna võinud. Vahepeal olid olnud aastad, kui olin teinud eksameid väga edukalt, hiljem oli jälle hirm tekkinud. Magistriõppes oli eksameid palju vähem kui bakalaureuseõppes, aga ma jätsin olemasolevatelegi minemata. Ühele eksamile olin registreerunud. Olin mõelnud, et nädalaga ei jõua ma õpitud. Aga nüüd oli sessioon läbi ja ma polnud üldse sellele eksamile läinud. Oleks võinud minna siis järgmise semestri sessiooni ajal. Võibolla kehtis nõue, et kui ma olen ühel semestril registreerunud, siis järgmisel semestril üle ühe katse ei anta. Mulle tuli meelde, et olin laenanud Raidolt konspekti, aga olin unustanud selle tagasi anda. Oli möödunud juba terve järgmine semester, aga konspekt oli ikka minu portfellis. Raidol oleks seda võibolla vahepeal vaja läinud, seal oli vahel ka muid lehti kui ainult ühe loengukursuse omad.

Pühapäev, juuli 23, 2017

Kaksiktänav

Oli hommik. Pidime üles tõusma ja kooli minema. Ema ütles, et tema meid rohkem ei ärata, nüüdsest hakkame ise tõusma. Ma ei kavatsenud tõusta. Henn läks vannituppa. Viskasin ühe asja eest karistuseks mõned tema asjad põrandale. Liiga segi ma ta asju ei ajanud.

*
Kõndsin mööda Vallikraavi tänavat. Pool tänavat kandis Vallikraavi tänava ja teine külg Kalda tee nime. Kalda tee ulatus veel väga kaugele. Jõudsime ühe lasteaiahooneni, sisenesime uksest ja kõndisime läbi maja selle teise otsa. Mulle tuli telefonikõne. Telefonis teatati üks halb uudis. Küsisin täpsemalt. Selgus, et see polnud päris nii halb nagu esimesel hetkel tundus.

Laupäev, juuli 22, 2017

Tiivarünnak

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 g5 (siiani "Maleaabitsast") 5. d3 g4 6. Rg1 Lh4+ 7. Kd2 Of4+ 8. e3 Oh2 9. Le2 Lg3 10. Rc3 Og1 11. Vg1 Lh2 12. Lf2 g3 13. Lf3 Lg1 14. Lg3 Re7 15. Oe2 Vg8 16. Lc7 Vg2 17. b3 Og4 18. Ob2 Lf2 19. Ve1 Le3+ 20. Kd1 Oe2+ 21. Re2 Lb6 22. Le5 Vg8 23. Rf4 Rbc6 24. Ld6 Vd8 25. Lf6 Kf8 26. Oa3 Lc7 27. Lh6+ Ke8 28. Lh7 Kd7 29. Lf7 Vdf8 30. Ve7+ Re7 31. Le7+ Kc8 32. Lc7+ Kc7 33. Re6+ Kc6 34. Rf8+ 1:0

*
Kirjutaks malerubriigis vahel ka maleteemalisi mälestusi. Üks minu eelkäija oli Tarmo Päss. Selles mõttes, et ka tema kirjutas Tartu malest. Mitte küll blogis, vaid "Postimehes". Ma sain temaga muidu ka hästi läbi. Mõni oli tema suhtes kriitiline, öeldes, et ta ei peaks nii palju sööma. Ta oli Tartu maleklubi kõige suurema kehakaaluga mängija. Ise ütles ta, et reitingut mõõdetakse kehakaaluga.

Ükskord tahtis Päss noort vastast kiita ja ütles, et turniiri kõige raskem vastane oli tema jaoks Kasak. Pärast tehti nalja, et Kasak võiks öelda, et tema kõige raskem vastane oli Päss.

Teise veel noorema mängija nimi oli Pöial. Päss rääkis talle, et sõnad Päss ja Pöial tähendavad ühte ja sama asja, aga et üks neist kaalub kõige vähem ja teine kõige rohkem.

Päss oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ehk ERSP liige. Mõnel turniiril pani ta vist välja auhinna parimale ERSP-lasele. Ta kandideeris ka Tartu linnavolikokku. Esimene kord teda ei valitud. Siis öeldi, et mõni ei vali teda sellepärast, et ei tunne, ja mõni teine sellepärast, et tunneb. Aga ta kandideeris hiljem uuesti ja siis juba valiti. Sellest, kuidas ta kampaaniat tegi, räägiti ka ülikoolis. Ta oli käinud Tähtvere linnaosas ühe ukse tagant teise taha. Valimisreklaamis nimetas ta ka oma malemänguoskust. Minu mälu järgi pani ta kirja, et oli kolmekordne Tartu meister males. Kui Laar sai peaministriks ja Meri presidendiks ning ERSP pääses valitsusse, jäi Päss endiselt opositsiooni. Ta liitus nüüd valimisliiduga Parem Eesti. Presidendile heitis ta ette edevust. Ta lubas kirjutada ajalehele lisaks maleuudistele ka artikli Tartu rahu piiri kaitseks, aga see jäi mul nägemata.

Päss käis katoliku kirikus. Vihmand tegi ükskord nalja, et klubis on igaüks erinevat usku - Päss on katoliiklane, Sven satanist ja Särgava taarausuline. Viimane tähendas vist seda, et Särgava viis raha teenimiseks teiste taarat kokkuostupunkti. Üks mees kritiseeris Pässi selle eest, et ta käivat kirikus naisi vaatamas.

Päss oli males tugevam rahulikes seisudes ja lõppmängudes. Kui mul seisis ees mäng Pässiga, siis mind õpetati: "Ära talle ainult midagi ette jäta, muidu ta nühib ära." Ühel korral näitasin oma kaotuspartiid Pässi vastu, kus tegin avangus tagurpidi käigu Rc3-b1. Selle kohta öeldi: "Pässi-sugusele sellest piisab". Päss ise ütles, et ta oskab ainult natuke pusimise seisu.

Päss kiitis mind nii suuliselt kui ka ajalehes. Kui käisin esimest korda täiskasvanute maleklubis välkturniiri mängimas, siis kaotasin kõik partiid, aga Päss kiitis, et stiil olevat mul hea, ainult kogemusi vähe. Teisel korral, kui sain pikal turniiril esimese võidu meistrikandidaadi vastu, kelleks oli minust umbes 500 punkti kõrgema reitinguga Seljodkin, siis kirjutas Päss sellest "Postimehele" juba turniiri algusjärgus, et mina arenevat eriti kiiresti. Tol ajal tundus see liialdatud kiitus, aga hiljem olen mõelnud, et kuivõrd minu trenniminekust oli möödas vaid neli aastat, siis päris vale see ka ei olnud. Aga tol turniiril jäin samuti viimaseks.

Elu lõpul sai Päss keemiaravi. Ta käis veel klubis mängimas, sai hea tulemuse, aga ütles ise tagasihoidlikult, et ta on nõrk, aga et talle pandi uus veri sisse. Ta ei kaotanud huumorimeelt ka haiguse ajal, öeldes oma keemiaravi ajal välja langenud juuste kohta: "Meie oma skinnheed." Poisid imestasid, et talle kasvasid uued juuksed nii kiiresti. Pärast Pässi matuseid kaevati, et ta oli kirstus ka raske kanda.

Lõpetuseks panen kirja veel mälestuse ajast, kui käisin vanas maleklubis mängimas vist Uusi mälestusturniiri B-turniiri. Päss nimetas ennast "pan Päss" ja Guzovskit "pan Guzovski", aga minu kohta ütles "härra Runnel". Guzovski küsis: "Miks sa talle härra ütled ja mulle pan?" Päss vastas: "Tema on uue aja inimene, aga meie oleme Nõukogude aja inimesed ja meie jääme elu lõpuni pan'ideks".

Portree


Üks päev küsiti, kui palju ma olen pildistamisega tegelenud. Vastasin, et sain endale esimese fotoaparaadi alles aastal 2011 ja nüüd ma jälle ei pildista, sest kõik asjad on juba pildistatud. Soovitati, et siis võiks minna uuele ringile, et kuidas asjad muutunud on. Teisel päeval räägiti, et mul on väga hästi lõigatud juuksed. Kolmandal päeval otsustasin, et neid ma siis pildistangi.

Protokolli kadumine

Olin ühes tööruumis ukse lähedal seina taga ja jälgisin läbi akna teisi töötajaid. Üks naine oli kaevanud, et inimeste lugupidamine tema vastu on vähenenud. Ta oli hakanud tegelema sellise teemaga, mis lugupidamist vähendas. Mõtlesin, miks mulle palka ei maksta, kui töötan teistega samas ruumis. Aga selles lugemissaalis käis ka üliõpilasi, kellele ei makstud. Mulle meeldis istuda viimases reas, kust sai teisi inimesi jälgida. Ees istusid inimesed, kes kaugele selja taha ei vaadanud, vaid pöörasid pead, et omavahel elavalt juttu ajada. Olin kunagi ühes õpperuumis ise ka nii teinud. Ma tahtsin üles leida ühte laulu. Mõtlesin, et võibolla leiab selle vastava ansambli koduleheküljelt. Ansamblid panid oma kodulehekülgedele oma paremad laulud, aga mitte liiga palju laule, mis nende hulgast õige otsimise tülikaks oleks teinud.

*
Mängisin pikal maleturniiril. Vahepeal vaatasin oma varasema aasta partiid. Seal olin tunginud vastase tagalasse. Vastane käis valge lipu a2. Või a1, kust see tulistas minu lippu. Aga teisel pool oma lippu oli mul esimesel real vanker, mistõttu ma ei teinud vastase lipust välja, vaid lõin vankriga f1 tuld. Vastane lõi vankri. Nüüd oli vist õige tulistada välja f1 odaga, nii et sellele oleks jälle kaks lööki. Mängisin ühe naisega. Tema kellanool kukkus. Nagu sellel turniiril oli korduvalt juhtunud, arvas vastane, et see tähendab ajaga kaotamist. Ütlesin talle, et mäng jätkub, lõpp on kell veerand. Algul saab poolteist tundi ja pärast poolteist tundi. Hakkasin oma sõnades kahtlema. Vastane läks protokolli ära viima. Mõtlesin, et aega tuleks juurde keerata ehk nii, et lõpp oleks noole kukkumine, mitte veerand. Aga keerama hakates võib keeramisel viga tulla. Ma sain rahulikult oodata, kuni vastaste seier kindlalt üle veerandi jõuab. Aga mõnes mängus võis juhtuda, et mõlema seier läheneb veerandile korraga, siis oleks parem, kui lõpp oleks noole kukkumine. Ma pidin protokolli ära andma, sest olin võitja, aga ei leidnud enam laual olevate paberite hulgast praegu lõppenud mängu protokolli. Seal oli vanu protokolle. Otsisin nende hulgast praegust, aga ei leidnud. Nii võisin saada veel kaotuse. Võibolla oleks piisanud sellest, kui oleksin protokolli uuesti kirjutanud, kas vastase pealt maha või mälu järgi, kuigi ma polnud kindel, kas mul on mäng peas. Võtsin sahtlist veel paki vanu protokolle. Kuulsin rääkimas noori mängijaid, kes olid nooruse tõttu veel kurjad. Nad tundusid rääkivat minust, et keegi peab ennast eeskujuks, aga ei oska üldse mängida. Ma ei saanud aru, mis mu mängul viga on, kui olin kogunud punkte korralikult, neid ainult kahes mängus ära andes. Ei teadnud küll, kuidas järgmine mäng läheb. Ebameeldivused protokolli kadumisega võisid järgmise mängu tulemust rikkuda.

Reede, juuli 21, 2017

Põhjendamatud parandused

Käisin 12. klassis. Sain tagasi oma inglise keele tasemetöö. Selle eest oli pandud minimaalselt positiivseid hindeid, umbes +1. Need olid paremad kui negatiivsed, aga siiski halvad. Ütlesin õpetajale, et ma ennustan, et kukun eksamil ka läbi ja mul jääb keskkool lõpetamata. Mulle tundus, et leian töölt parandusi kohtadest, kus tegelikult polegi viga tehtud. Õpetaja oli nõus ja leidis selliseid veel juurde. Ta rääkis, et parandanud oli teine õpetaja, kes on kehv, teda hoitakse meie koolis. Teine õpetaja polevat minu käekirjast aru saanud. Leidsin, et nii saab alati teeselda, et ei saa käekirjast aru. Teine õpetaja oli kirjutanud, et mulle tuleb halb hinne panna, sest mulle on kirjutatud negatiivne iseloomustus, ma olevat käinud ühes kohas ilma riieteta.

Neljapäev, juuli 20, 2017

Hõõgumine

Kandsin tuletukke kõigisse tubadesse. Pärast selgus, et kohad, millele need olid vastu puutunud, läksid hõõguma. Hakkasin igale poole vett kandma, et hõõgumine kustutada. Kui ma poleks neid kohti üle kontrollinud ja hõõgumist tähele pannud, oleks võinud tulla tulekahju. Vaatasin oma koduleheküljele. See helendas, nagu oleks sinna jälle sisse murtud. Olin kirjutanud võrgus ajakirjade nimesid ja nüüd oli seda nende ajakirjade toimetustest loetud. Korteri sai vahepeal juba korda, aga siis selgus, et lambid jälle ei sütti. Tegin kindlaks, et süttimatus puudutas vaid osasid tubasid. Üks inimene hakkas elektrijuhtmeid korda tegema, et lambid jälle põlema läheks. Minu meelest see, mida ta elektrijuhtmetega tegi, oli ohtlik, aga ta oli enesekindel.

Kolmapäev, juuli 19, 2017

Uksed

Jõudsin oma korrusele. Tegin korteriukse lahti. Siis tuli meelde, et see on naabrite korter. Meie uks oli selle koha peal Kaunase puiesteel, mitte praegu. Panin ukse uuesti kinni. Valges ma tundsin oma praeguse ukse ära, aga praegu oli pime.

*
Olin kirjutanud unenäod kaustikusse ja nüüd lugesin seda kaustikut. Mõtlesin, et loetust meelde jääva peaks uuesti üles kirjutama. Juttu oli ühe välisriigi valitseja uksest. Mulle selgitati, et see uks asub välismaal. Aga minu meelest see nii ei olnud, sest jutt oli minu kirjutatud ja mina kujutlesin, et kõik elavad ühes ja samas majas.

*
Tahtsin endale võrgust ühte asja tõmmata. Aga see programm asus Venemaal, Venemaa asjad võisid olla ohtlikud. Sander soovitas, et ma tõmbaks teist moodi. Kui olin seda teinud ja programmi käivitasin, siis tundus, et võibolla olin siiski tõmmanud viiruse, sest algas suur müra. Aga kui käivitasin teise programmi, siis müra lõppes.

Teisipäev, juuli 18, 2017

Sõja esimene päev

Venemaa alustas Eesti vastu sõda. Hakkasime kodust põgenema, et minna oma väeosasse. Kodust lahkudes jätsime korteriukse praokile, nii et Vene sõdurid või ka keegi teine võis korterisse siseneda. Alati kui venelased mõnda sõda alustasid, arvasid nad, et lähevad kultuuri viima. Päev võeti kokku, et meie kaotused ei olnud suured, aga need veel lähevad suureks.

Kõik ühesuguseks

19. sajandi lõpu venestamispoliitika ja praegused eurostandardid mahuvad sama mõiste "riiklik ühtlustamine" või ka "sallimatus erinevuste suhtes" alla. Ametis on vist veel mingi soolise võrdõiguslikkuse volinik. Nagu on märgitud Prantsuse revolutsiooni loosungit "vabadus, võrdsus, vendlus" kritiseerides, ei ole vabadus ja võrdsus ühendatavad. Nõukogude aja koolis ei pidanud suuremas osas tundides vene keeles rääkima, aga kõigil pidi olema ühesugune koolivorm. Ma väga koolivormi vastu ei olnud, see oli minu lemmikvärvi, aga paljudel oli hea meel, kui sundus lõppes, mõnel oli mõni teine lemmikvärv.

Esmaspäev, juuli 17, 2017

Lubadus tundmatule

Lamasin voodis. Lapsed ronisid mul otsas. Üks palus, et ma talle oma raamatu kingiksin. Lubasin, et võin kinkida. Tegelikult ma ei saanud kinkida, sest mul olid silmad kinni ja ma ei näinud, kes ronivad.

Pühapäev, juuli 16, 2017

Kaks iseseisvumist

Ajalooline Ajakiri. Balti riikide iseseisvus 20. sajandil. 2016, 3/4 (157/158).

„Ajaloolise Ajakirja“ teemanumber räägib nii Eesti riigi esimesest iseseisvumisest kui ka taasiseseisvumisest ning välisriikide osast selles. Osa artikleid räägib kahest ajahetkest võrdlevalt ja osa keskenduvad ainult taasiseseisvumisperioodile.

Ajaloost on võimalik valida võrdlemiseks ka muid ajahetki. Kui kirjutada, et välisriigid tunnustasid nii esimest kui ka teist korda iseseisvunud Eestit, siis on võimalik tuua võrdlusi ka selle kohta, kuidas nad on suhtunud iseseisvuse kaotusesse. Mul on riiulis veel raamat pealkirjaga „Sotsialistlikud revolutsioonid Eestis“, mis on ilmunud aastal 1986 ja räägib aastatest 1917 ja 1940.

Näiteks Kalle Muuli on nimetanud aastat 1988 oma elu kõige ilusamaks, nii arvavad ilmselt veel paljud. Rahva meeleolu tõusu tõttu siis iive tõusis ja paljud on üldse tänu tolleaegsetele sündmustele olemas. Suurenes ka huvi ajaloo vastu ja nii mõnestki sai tänu nendele aastatele ajaloolane, teiselt poolt nii mõnestki ajaloolasest poliitik. Ilmselt oleks neid, kes oleksid tänulikud, kui ajakirja sellesse numbrisse võetud artiklid oleks ilmunud eesti keeles. Välismaalaste huvi nende sündmuste vastu on ehk väiksem. Eesti ajalugu võib muidugi välismaalastele tutvustada, aga võiks mõelda sellele, kas ei ole võimalust avaldada kõiki artikleid kahes keeles. Ajakirjad „Imeline Ajalugu“ ja „Ajalugu“ ilmuvad sagedamini, aga saavad artiklite võõrkeelest eesti keelde tõlkimisega hakkama. Neil ilmselt on küll suurema trükiarvu ja madalamate kvaliteedinõuete pärast kergem tõlkijaid palgata. Aga ma olen kuulnud, et kõik võõrkeelsete artiklite avaldajad ei kirjutagi artikleid inglise keeles, vaid lasevad need tõlkida. Eestikeelsed mustandid võivad jääda avaldamata, kuigi tänapäeval peaks vähemalt asjade võrku riputamine olema suhteliselt kerge. „Sirbis“ küll kirjutati, et sellega võib tekkida juriidilisi takistusi.

Taasiseseisvumise ajal oli üks kesksemaid küsimusi keeleküsimus. Üks minu õpetaja kuulas just keeleseaduse arutelude ajal koolis raadioülekandeid, et olla valmis keeleseaduse vastuvõtmisest ka kooli raadios teada andma. Teine pidas keeleseaduse vastuvõtmist suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisega võrreldavaks sündmuseks. Ta ütles, et hea meelde jätta, et üks võeti vastu 16. ja teine 18. kuupäeval. Nüüd selles numbris keeleküsimust ei puudutata, vaid isegi kaanepildiks on valitud pikett ingliskeelsete loosungitega, mis toimuski küll välismaal. Eriti huvitav oleks, kui see number oleks trükitud leppimise märgiks vene keeles.

Kaarel Piirimäe ja üks välismaalane on kahepeale kirjutanud artikli teemadel, mida ma mäletan veel tollest ajast eriti hästi. Võrreldud on peamiselt Savisaart ja tema välisministrit Lennart Merd. Neid on kirjeldatud kui kahe erineva poliitika pooldajaid, Savisaart idameelsema ja Merd läänemeelsema. Mõnes teises teoses nagu romaanis „Must Kapten“ on kirjutatud ka, kuidas siseheitlused võivad toimuda sama inimese piires. Selles ajakirjanumbris on Prantsusmaa-teemalises kaastöös kirjeldatud, kuidas Prantsusmaal lõid rahulikumatel aegadel ja kriisiaegadel välja erinevad välispoliitilised põhimõtted, kuigi mõlemad olid kogu aeg olemas.

Vale pildi minevikust võib saada ka mineviku ajalehti lugedes, sest ka tol ajal tehti vigu. Ma mäletan, kuidas aeti segi kodanike komiteesid, mis valmistasid ette Eesti Kongressi valimisi, ja Eesti Komiteed, mis oli Eesti Kongressi valitud ülemkoda. Eesti Kongressi kriitilisemalt suhtujad vastandasid seda Rahvarindele, nagu oleks need kaks võistlevat rahvaliikumist, aga Eesti Kongressi pooldajad kõrvutasid seda Ülemnõukoguga, nagu oleksid need kaks erinevatel alustel valitud parlamenti. Eesti Kongressil ja Ülemnõukogul oli ka hulk ühiseid saadikuid. Nüüdes artiklis nimetatakse samuti ühiste saadikutena vaid Eesti Kongressi-meelsemaid, aga kui peategelased on Savisaar ja Meri, siis võiks mainida, et ka nemad olid Eesti Kongressi saadikud. Rahvarinne liitus küll Eesti Kongressi valimistega üsna viimasel hetkel ja osales ka selle hilisematel istungitel passiivsemalt. H. Runnelil on Eesti Komitee tegevuse kohta luuletus umbes sõnadega: „Puudub raha, puudub palk, / naermas enam ei käi Valk“. Aga augustiputš suurendas jälle ühtekuuluvust ja siis valiti Põhiseaduslikku ehk Põhiseaduse Assambleesse kummastki parlamendist võrdne arv saadikuid, nad hakkasid jälle ühes saalis istuma. Ja kuigi Riigikogu on hiljem käinud koos samas saalis kui Ülemnõukogu, sarnanevad tema valmispõhimõtted rohkem kodanikkonna esindusorgani Eesti Kongressi omadele.

Kui avaldada artikleid siiski vahel inglise keeles, siis kerkivad päevakorda tõlkeküsimused. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei nime keskmised sõnad on artiklis tõlgitud ühe sõnaga Independence, aga nii võib see segi minna hilisema eurovastase Iseseisvusparteiga. Pika partei nime asemel on eesti keeles kasutatud rohkem lühendit ERSP, hääldusega tavaliselt „ärr“, mitte „err“. Kaaluda saab ka ingliskeelses tekstis eestikeelse lühendi kasutamist, nagu on säilitatud venekeelne lühend KGB, kuigi mulle tehakse vahel märkus, et omal ajal öeldi „julgeolek“.

Seltskondlik tegevus

Jõudsin ühte ruumi. Kohtusin seal tuttavaga, kes ütles, et varsti algab selles ruumis eurovastaste üritus. Rahvas kogunes kokku ja hakati ettekannetega pihta. Varem olin olnud aktiivne eurovastane, nüüd kuulasin passiivselt.

*
Istusime ühes ruumis ja olime vaadanud televiisorit. Rahvast tuli juurde ja räägiti viisakat juttu. Mõtlesin, et nooremana ma ei tulnud selle peale, et kui ma ei oska parajasti midagi rääkida, siis võin ka niisma inimesi vaadata. Aga mulle vaatamine ka nii hästi ei sobinud nagu mõnele teisele.

Laupäev, juuli 15, 2017

Suur lugemissaal

Olin ülikooli raamatukogus. Vahepeal läksin lugemissaalist teatrisaali etendust vaatama. Näitleja haaras publiku hulgast ühe inimese lavale. Seejuures sellise inimese, kes selleks kõige vähem sobis. See tähendas ohtu, et haarata võidakse ka mind, seetõttu lahkusin teatrisaalist. Lugemissaalis läksin ühest piirkonnast teise. Riiulites oli palju huvitavaid asju, mida oleks tahtnud lugeda. Öeldi, et läheneb sulgemise kellaaeg. Vaatasin kella. Ma ei teadnud, kas täistunnil algab raamatukogust lahkumine või peab see selleks ajaks lõpule viidud olema. Igaks juhuks asusin varsti lahkuma. Tee läbi lugemissaali välja oli pikk. Jõudsin vist sellesse kohta, kus olin enne istunud. Seal oli toit lauale jäänud, aga ma ei tundnud kindlalt ära, kas see on minu oma. Vahepeal oli olnud suvevaheaeg ja raamatukogu suletud.

*
Oodati vist, et ma arsti juurde läheks. Hakkasin teele asuma. Ema ütles, et ta tuleb minuga kaasa. Mõtlesin ümber, et ma ei lähegi arsti juurde, vaid niisama kõndima, sest ma olen terve. Ema ütles, et siis ta kaasa ei tule. Tegelikult mul põlv valutas. Kõndides tuli mulle mõte uuesti raamatukokku minna, kuigi olin sealt alles tulnud. Kahjuks ei olnud mul praegu raamatukogu asju kaasas ja pidin seal seetõttu lugema ilma märkmeid tegemata.

*
Läksin pööningule tagasi. Vahepeal oli ühest selle osast teise viiva ava ette tekkinud ämblikuvõrk, isegi mitu tükki. Ja avale oli ka klaas ette pandud. Läksin õuele ja rääkisin sellest Paide vanaemale. Ta vastas, et siis ei ole seal vaja rohkem käia. Eile olid noored Paide saunas pahandust teinud. Olin vahepeal Tartus käinud ja täna Paidesse tagasi tulnud. Rääkisin, et mina kõige rohkem pahandust ei teinud, ma ei joonud kõige kangemaid jooke. Praegu kõndis õuel ka Taimo.

Reede, juuli 14, 2017

Kahing õigustatud

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. Rf3 (Siiani "Maleaabitsast".) Rf6 5. Rc3 0-0 6. e4 Ve8 7. d3 Rc6 8. Og5 Og4 9. Oe2 h6 10. Of6 Lf6 11. 0-0 Of3 12. Vf3 Le5 13. g3 Rd4 14. Vf1 Lg5 15. Kg2 Ve6 16. Le1 Vg6 17. Vc1 Of4 18. Vd1 Rc2 19. Lf2 Re3+ 20. Kh1 Oe5 21. d4 Rd1 22. Vd1 Od6 23. e5 Ob4 24. Re4 Le7 25. Oh5 Va6 26. a3 Oa5 27. Rc5 Vb6 28. b4 Ob4 29. ab Vb4 30. Of3 c6 31. Le1 Vb2 32. Vc1 Vd8 33. Vc4 b5 34. Vb4 Vb4 35. Lb4 Lc7 36. Re4 a5 37. Lc3 b4 38. Lb2 Lb6 39. Rd6 a4 40. Lc2 Ld4 41. Lc6 Le5 42. Rc4 Le1+ 43. Kg2 a3 44. La4 Lb1 45. La5 Vf8 46. Rd2 Lb2 47. Ld5 a2 0:1

*
Malelehest loetud naljast sain alles siis aru, kui seda kaks korda lugesin. Mul on ka peaaegu kogu aeg olnud pika male reiting kiirmale reitingust kõrgem. Tuli meelde anekdoot pikkade juhtmete teemal, et loomaaias päeval räägib ahv anekdoote ja öösel kaelkirjak naerab. Mõtlesin, et nüüd olen ise samuti pikka kasvu ja ka naljade üle naeran sageli mitte nende kuulmise ajal, vaid päev või aastaid hiljem.

Pererahva malelaud

Uue tänava bussipeatus oli ära kaotatud. Võibolla oli seda teinud Vihmand. Võibolla vaadati, et tänav on busside jaoks liiga kitsas. Tellisikivimaja juures oli tilkuv kraan. Püüdsin seda kinni keerata. Aga liiga kõvasti keerates lõhkusin vist kraani ära, sest see jäi edasi tilkuma. Või oli eelmistel inimestel sama probleem olnud. Mul oli tekkinud käe sisse haav, kust tilkus samuti vett.

*
Olin ühel perel külas. Kaks poissi kaklesid mänguasja pärast. Tüli lahendamiseks soovitasin, et nad annaks selle mänguasja oma nooremale õele ja võtaks ise teised. Poistele oli kingitud taskumalelaud. Valmistusin koju minema. Enne õpetasin poistele, et nad ühtegi malenuppu ära ei kaotaks, kui mänguoskus on juba natuke suurem, ei saa mängida, kui kasvõi üks nupp on puudu. Ühe puuduva malenupu saaks küll asendada kabenupuga, aga see ei ole nii hea. Tuli veel mõte enne äraminekut vähemalt üks malepartii mängida. Aga algajatele oleks terviklikust malepartiist parem olnud ehk vähendatud nuppudega seis.

Neljapäev, juuli 13, 2017

Mosaiik

Tänaval oli kombeks mängida ühte pallimängu, aga siis mindi tänavat mööda edasi ja hakati mängima selle asemel korvpalli. Mul ei tulnud täna mäng välja. Mängisime seitset. Pall lendas kaugele, aga uue mängutulija jaoks ei olnudki tähtis, kui kaugele see lendab. Viskasin palli läbi korvirõnga. Kui pidin hakkama viskama vabaviset, siis ütlesin, et nooremana ma nullisin vabavisetega punktid ära, aga nüüd saan ikka korvilauale pihta, sest olen pikemaks kasvanud. Aga ma ei saanud. Ma ei olnud praegu vormis.

*
Meie klass oli teinud ülikooli sisseastumiseksameid. Täna saime kokku ja rääkisime tulemustest. Mõned, keda targaks peeti, polnud ülikooli sisse saanud, aga mina ja mõned teised olime. Panin mosaiiki kokku. Tundus, et üks mosaiigitükk on osa trepist, mis viib teisele korrusele. Sel juhul tuli see panna üles paremasse nurka. Hakkasin jõudma ääretükkideni. Olin kokkupandavaid osi värvide järgi grupeerinud, aga nüüd tõstsin mõned grupid ringi, sest selgus, et sama värvi kohti oli rohkem kui ühes pildi osas. Üks tüdruk rääkis, et ta ei taha sauna minna ja et mitte keegi siinolijatest ei taha mu raamatuid. Vastasin, et on inimesi, kes tahavad. Tema jutt on sama hea, kui öelda, et mitte keegi ei taha enam kunagi toiduaineid.

Kolmapäev, juuli 12, 2017

Üldine ajalugu

Lugesin "Üldist ajalugu" ja seejärel saatsin ajaloolisti kirja. Esitasin kirjas küsimuse. Oli tõenäoline, et see jääb jälle vastuseta, aga ma ei pidanud vastamatajätmist õigeks, seetõttu saatsin listi üha uusi kirju. Kirjas olin öelnud, et Napoleoni sõjad nõudsid ohvriks 3 miljonit inimelu, rohkem kui ükski varasem sõda. Aga seda kirjutasin mälu järgi ja hakkasin nüüd "Üldisest ajaloost" kontrollima. Raamatus nimetati ainult miljonit ohvrit. Aga sama raamatu erinevates peatükkides oli vist ohvrite arv erinev. Pealegi võis ohvrite hulka lugeda vahel ainult langenuid ja teisel korral langenuid ja haavatuid. Tegelesin "Üldise ajaloo" tõlkimisega. Rääkisin, et öeldakse, et tõlkida tuleb stiili, aga et selle raamatu stiil ei ole nii hea, sest üksainus inimene kirjutas kiiruga viis köidet. Tahtsime "Üldise ajaloo" uuesti välja anda. Rääkisin, et see tuleks välja anda faksiimilena, sest kui see faksiimile ei ole, siis hakatakse rääkima, et see on nii vananenud raamat, et seda ei tohtinud uuesti välja anda. Oleks arvatud, et me usume seda raamatut. Selle vastu oleks aidanud kommenteerimine. Kommenteerinud ma eriti ei olnud, toimetaja võis seda veel teha.

*
Läksin Kanali bussipeatuse kanalipoolsele küljele. Tahtsin sõita kooli, aga hakkasin hiljaks jääma. Praegu oli Pikk tänav blokeeritud ja bussid pidid siitmaalt koolist kaugemas suunas tagasi sõitma. Buss pani uksed kinni ja sõitis ära, ilma et mina oleks peale jõudnud. Bussis nägin ühte klassikaaslast. Tema pidi kooli õigeks ajaks jõudma ja mina hiljaks jääma. Aga mõtlesin, et neljapäeviti on vist esimene tund vaba ja teine tund joonistamine, kuhu võis hilineda. Sellesse suhtuti halvemini, kui vabu tunde jäi tunniplaanis teiste tundide vahele. Selliseid vabu tunde nimetati akendeks. Sõitsin bussiga kõigepealt Annelinna lõppu, lootes, et sealt hakkab see sõitma vastassuunas. Annelinna lõpus läksin bussist korraks maha, et kohe uuesti peale minna. Ma ei teadnud, kas nüüd peab võtma uue pileti. Aga vast ei pidanud, sest see oli üks sõit. Bussis nägin mõnda tuttavat. Ma ei teadnud, kust oleks kõige parem kinni hoida, et käsi ei oleks liiga teise inimese lähedal.

Teisipäev, juuli 11, 2017

Inimesed loengus

Istusin loengus. Olin kirjutanud, et ülikooli ajal istus Reeli teistest tüdrukutest sagedamini minu lähedal. Nüüd mõtlesin, et tegelikult oli palju selliseid loenguid, kus ta ei istunud, vaid ma mõtlesin, miks ta ei istu. Ja mõnel loengukursusel istus igas loengus minu ees kindel vanema kursuse tüdruk. Mul oli praegu minust mõned kohad paremal istuvale Helenile üks küsimus. Aga nüüd oli raskem küsida, sest ma olin välja rääkinud, mida ma temast arvan. Küsisin oma pinginaabrilt Sandrilt, mida praegu tegema peab. Sander ka ei teadnud ja küsis tüdrukutelt. Selgus, et tuli vaadata mõnda pilti ja selle üle mõelda. Valisin vaatamiseks õpikupiltide asemel ühe enda vihikusse joonistatud pildi. Põhjendasin valikut sellega, et see on vana pilt ja ma ei mäleta enam, mida ma joonistamise ajal mõtlesin, see on teise klassi vihik.

Esmaspäev, juuli 10, 2017

Salajane arvamus

Loen ajalehte. Ma ei tea, mida ajalehes kirjutajad minust arvavad, sest minu nime nad ei nimeta. Järeldusi nende arvamuse kohta saaks teha analoogia põhjal. Aga võibolla nende mõtlemine on ebaloogiline ja nad samasuguse asja puhul arvavad erinevatest inimestest erinevalt. Võibolla arvatakse, et mis sobib ühte moodi näoga inimesele, see ei sobi teist moodi näoga inimesele. Ma ei tea, mida minu näost arvatakse. Lähen vaatan seda peeglist. Aga sealt ma ei näe teise inimese pilguga. Mõtlen, et võibolla ei olegi tähtis teiste arvamus, vaid see, mida ma ise arvan. Aga arvamused lähevad lahku, sest minu arvates võiks minu nimi täna ajalehes olla, aga seda seal ei ole. Ei oska arvata, kas homme on.

Tõrvikutuli

Pidin viima tõrvikuga torni priiusetule ja süütama seal tornitule. Aga enne kui tornituli oli süttinud, kustus tõrvik ära. Sellele puhuti peale, et ta uuesti süttiks. Pärast pidin tule tornist uuesti alla viima. Seda ma oskasin veel vähem. Tirisin järjest erinevaid madusid. Rästiku jätsin tirimata, põhjendusega, et rästik on ohtlikum.

Pühapäev, juuli 09, 2017

Nõrgestus nõrgestuse otsa

1. f4 e5 2. fe d6 3. ed Od6 4. g3 h5 (siiani "Maleaabitsast") 5. d3 h4 6. Og2 hg 7. hg Vh1 8. Oh1 Og3+ 9. Kd2 Lg5+ 10. e3 Of2 11. Re2 Oe3+ 12. Kc3 Lc5+ 13. Kb3 a5 14. c4 Oc1 15. Lc1 Rc6 16. Rc3 Of5 17. Ld2 0-0-0 18. Oe4 Oe4 19. Re4 Lf5 20. R2g3 Rd4+ 21. Ka4 Le5 22. Vf1 Rf6 23. La5 La5+ 24. Ka5 Rc6+ 25. Ka4 Vd3 26. Vg1 Re4 27. Re4 Vd4 28. Rc3 Vc4 29. Kb3 Vb4+ 30. Kc2 g6 31. Vf1 f5 32. Vg1 Re7 33. Ve1 Kd7 34. Vd1+ Ke8 0:1

Käpuli läbi linna

Liikusin tänaval käpuli. Muutsin kiiruseid nagu auto. Kui lähenesin autoteele, siis võtsin kiirust maha, et kahele poole vaadata, aga kui autoteed ületasin, siis panin kiirust juurde, et jõuda enne üle, kui mõni auto tuleb. Isa võis teha märkuse, et liikuma peab püsti. Jõudsin Annelinna. Kui nägin teel koera, siis läksin teist teed. Koerte nägemine oli vist ka minu magistritööd mõjutanud. Ühte asja ma polnud saanud uurida, sest koer takistas, siis olin selles lõigus kirjutanud teisest asjast. Mõtlesin, et mõnes unenäos liigun ühest punktist teise ühe hetkega, aga selles tajun sammhaaval kogu teed. Ja üles ka ei ärka. Jõudsin meie endise Kaunase puiestee maja juurde. See oli ümber ehitatud.

Laupäev, juuli 08, 2017

Punktide ennustamine

Mängisin pikal viievoorulisel maleturniiril. Mängida oli jäänud veel viimane voor. Seni oli mul läinud hästi. Ma olin vist ainult pool punkti ära andnud. Karba ütles, et viimases voorus ma ka võidan, sest ma saan kõige madalama reitinguga vastase. Aga mulle tuli meelde, et see vastane sai eelmine aasta kolmanda koha, siis võis võita tema. Ja mulle tuli meelde, et ma pole ära andnud 0,5, vaid 1,5 punkti. Siis võis mu lõpp-punktisummaks jääda ainult 2,5. Kui oleksin saanud 3,5, oleks see ka üsna hea tulemus olnud, kuigi mitte nii palju, nagu vahepeal tundus.

*
Rändlinnud saabusid tagasi. Nad lendasid sellises parves, mis oli erinevalt mõnest teisest parvest korrapäratu. Tundus, et ma näen, kuidas linnud hakkavad tagasijõudmise puhul parvest eralduma. Aga võibolla nad lihtsalt jälitasid autot.

Reede, juuli 07, 2017

Tüdruk mänguautodega

Vennapojad on mänguautosid põrandale segamini kallanud, aga Hanna pani kõik ühte sirgesse ritta, mis ulatus toa ühest otsast teise otsa kirjutuslauani. Väljaarvatud ei pannud ta sellesse rivisse lennukeid, mille ta asetas rivi kõrvale ristisuunas ritta. Hanna rääkis, et autod sõidavad. Küsisin, kuhu need sõidavad. Hanna vastas, et teatrisse. Vahel arvatakse, et tüdrukuid huvitavad mänguautod vähem kui poisse, aga Hanna küsis autosid ise. Kui tema vennad tuppa tulid ja rivi oli juba valmis, ajas Hanna mängu lõpetuseks rivi segamini ja läks teise tuppa.

Esimene ja viimane klass

Sain tagasi oma lõpukirjandi. Selle erinevaid osi oli eraldi hinnatud. Osad hinded olid kolmed ja osad neljad. Mustandil tundusid olevat paremad hinded kui puhtandil. Neljasid oli hea vaadata, kuigi võibolla polnud neid kirjutanud õpetaja, vaid kaasõpilased. Üldhinne tundus siiski olevat neli. Olin kirjutanud natuke üle kahe suure lehekülje, kas lühiduse eest hinne alla ei läinud? Aga meile oli öeldud, et tuleb kirjutada kaks kuni neli lehekülge. Rohkem ei antud üldse paberit, et keegi pikemalt ei kirjutaks. Aga esimene variant võis nässu minna ja võis tekkida vajadus uut alustada. Minu selja taga istusid Krister ja Artur. Pöörasin näoga nende poole. Meenutasin Kristerile tema esimese klassi kirjandit, kus ta oli arutlenud, keda üks tegelane hindab, kas Hitlerit või ühte teist inimest. Krister naeris. Praegu ta poleks enam nii kirjutanud. Lahkusin klassist ja läksin fuajeesse. Nägin Partsi. Ta ütles mulle tere. Seejärel nägin Kuuske. Mõtlesin rääkida, et suurem osa inimesi, kelle ma koolis ära tunnen, on maletajad. See võis tulla sellest, et malet mängides on teise inimese pea lähemal ja jääb paremini meelde. Aga maletajate arv meie koolis oli ka kasvanud. Varem oli tekkinud küsimus, kas saame kooli võistkonna kokku, aga nüüd oleks saanud mitu võistkonda. Kuna meil oli parem kool, siis oli mõni maletaja meie kooli õppima tulnud ja mõni külastas selle ruume vabal ajal. Vaatasin stendi ja seejärel läksin klassi tagasi. Klassis minu pinginaaber Sander ütles, et tal on pastakas kadunud. Nägin laua all mingit pastakat ja ütlesin Sandrile, et ta vaataks laua alla. Seal oligi tema pastakas. Selle olid sinna visanud Krister ja Artur. Õpetaja rääkis Kristerile, et ei ole harjunud, et vabas Eestis selliseid kirjandeid kirjutatakse.

Neljapäev, juuli 06, 2017

Laenutuste arv

Eelmine aasta on minu autoriõigusega teoseid laenutatud 413 korda, millega teenin 37 eurot ja 4 senti. Seda on 1 euro ja 61 senti vähem kui aasta varem.

Religiooni olemusest

Olukorras, kus mõned varem loetud võrgulehed on läinud parooli peale, leidsin tõlkimiseks ühe pika kirjutise väljaandest "The Times Literary Supplement". Seal kirjutati, et praegune maailm on juba ilmalikkuse järgne, kuigi mitte veel Euroopa. Nähtavasti on Euroopa kolonialismi kokkuvarisemine maailmas religioossust suurendanud. Uudistes tehtavat rohkem juttu vägivaldsetest religioossuse vormidest, kuid arvukalt kasvavat maailmas ka rahumeelsem nelipühalaste liikumine. Euroopas võivat aga enda religioosseks tunnistamine tähendada kirjandusliku karjääri lõppu. Rohkem hinnatavat vasakut ajupoolkera, aga mitte paremat, mis olevat muuhulgas seotud religioossusega. Ma sain testiga kinnitust, et mul on tugevam parem ajupoolkera, millega võivat kaasneda unenägude hea meeldejäämine ja üleloomulikud võimed, aga ka aeglane lugemistempo.

Grenzsteini raamatus "Härraskirik või rahvakirik?" ei tahetud kiriku tähtsust vähendada, vaid arvati, et võimalikud on erineva headusega kirikud. Mul ei jäänud täpselt meelde, milline mõte nüüd tõlgitud ajaleheartiklis oli kelle oma, aga seal esines sellist Grenzsteiniga sarnast mõtet. Ristiusu puudused olevat küll ristisõjad, inkvisitsioon ja Kolmekümneaastane sõda, kuid ristiusk algsel kujul tähendanud ka inimeste võrdsustamist. Kristlased pannud liikuma mõtte, et orjuse võiks kaotada. Sellega läinud veel kõvasti üle tuhande aasta aega, kuid lõpuks saanud see teoks. Mõnest teisest kohast ma olen lugenud, et mõne arvates on orjus varjatud kujul ka tänapäeval olemas. Aga ma ühtegi päris orja ei tunne.

Ateistid kristlasi ei mõistvat. Ristiusku kritiseerides loovat ateistid selle kohta pildi, mida usklikud ei saa omaks võtta, ja siis kritiseeritavat tegeliku usu asemel enda loodud pilti. Kuid artikli kirjutaja meelest väärib religioosne hääl rohkem kuulamist. Inimõiguste kaitsjad ei tahtvat eriti rääkida teemal, mis on nende õiguste päritoluallikas, kuid see allikas olevat religioosne.

Arengutase ja sallivus

Kui islamimaad olid ristiusumaadest arengus ees, siis olid ristiusumaad ka muude uskude suhtes vähem sallivad. Hiljem läksid ristiusumaad ette nii arengutaseme kui ka sallivuse poolest.

0-sünnipäev

Eile käis ühe venna pere oma uut last näitamas ja seoses sellega tuli külla ka teisi. Nüüd on mul vennapoegi ja vennatütreid võrdselt ning minu vanematel on lapsi ja lapselapsi ühe palju.

Kolmapäev, juuli 05, 2017

Eestlaste võitlusvõime

Kirjutasin listi telesaate "Hetk ajaloos" kommentaariks:

Berendsen seadis hiljuti "Eesti Päevalehes" ilmunud artiklis kahtluse alla, kas eestlastel olid aastal 1917 paremad juhid kui teistel rahvastel, kui iseseisvujaid oli rohkem. Aga nähtud saade tuletab meelde, et eestlaste väeosad olid mõnedest muudest väeosadest distsiplineeritumad. Kui vastased oleksid olnud Vabadussõjas sama distsiplineeritud kui eestlased, kas siis Eesti riik oleks nii väikse rahvaarvu juures Tartu rahuni jõudnud? Võidakse väita, et eestlased ei sõdinud üksi, vaid koos liitlastega. Aga Vene valged said ka lüia. Ukraina on suurem kui Eesti, aga Ukraina riik ei jäänud tol ajal püsima, kuigi välja see kuulutati. Paljudel rahvastel pole oma riiki siiani, aga Eesti on iseseisvunud juba kaks korda. Ja ka olemasoleva riigiga on eestlastel rohkem põhjust rahul olla kui põhjakorealastel.

IQ uurijad on välja toonud, et eestlaste IQ on suhteliselt kõrge ja natuke keskmisest kõrgema IQ-ga inimesed, kellel see ei ole veel liiga kõrge, elavad paremini kui keskmisest madalamaga, sest teevad paremaid valikuid. Mõtlesin ühte raamatut lugedes, et siin võib eestlastele orjaaeg just kasuks tulla. Katoliiklastel valitseb vaimulike kohustuslik abielutus. Kuigi katoliku vaimulikud pidasid keskajal ka sohinaisi, tähendas tsölibaadinõue arvatavasti, et intelligentsusgeene ei antud edasi nii palju kui hiljem protestantlikel maadel. Eestlastest alamrahvas aga eriti vaimulikuseisusesse ei jõudnud ja nii võis keskmine intelligentsus sajandite jooksul kasvada ja aidata hiljem teha paremaid poliitilisi valikuid. Sellele võis kaasa aidata ka see, et eestlased ei pääsenud kergelt aadliseisusesse, sest varasematel aegadel oli sõtta minek rohkem aadlike kohustus. Põhja-Korea näide sobib sellesse lõiku halvemini, sest kollase rassi keskmine IQ olevat valgetest kõrgem.

Paberblogid

Võtan kaustiku, kuhu kirjutan õhtuti salajasi asju. Mõtlen, et vargad võivad selle kaustiku kätte saada, aga minu käekirjast nad ikkagi aru ei saa. Ja kui mõni teadlane pika uurimistööga käekirja lahti dešifreeribki, siis ei saa ta ikkagi aru, mida ma kirjutatuga öelda tahtsin. Täna tahan öelda seda, et paberile on parem kirjutada kui arvutisse. Panen pealkirjaks ühe poliitiku nime ja kirjutan, miks ma teda valisin. Ma valisin teda sellepärast, et tal on minuga sarnane mõtlemine. Võibolla on siis temal ka kodus kaustik, kuhu ta kirjutab. Kirjutan lehekülje pikkuselt sellest, kui sarnased me oleme, nina kuju on ka sarnane. Järgmisele leheküljele panen pealkirjaks ühe kirjaniku nime ja kirjutan, milliseid tema teoseid ma lugenud olen. Üks tema raamat meeldis mulle rohkem kui teised, aga teised olid ka head. Sellel paremal raamatul olid pildid ka paremad, kuigi need olid kunstniku, mitte autori joonistatud. Aga võibolla selle raamatu kirjutamise ajal töötas siiski kirjaniku pea nii palju paremini kui muudel aastatel, et ta ise valis hea kunstniku ja andis kunstnikule paremaid soovitusi, mida joonistada. Kirjutan ka selle kirjaniku sugulastest, et nemad on ka andekad. Kolmandale leheküljele panen pealkirjaks ühe putukaliigi nime ja kirjutan, kuidas need putukad on mind hammustanud, kus ma neid näinud olen ja miks ma nendes kohtades käisin. Kirjutan ka sellest, kuidas ma ise neid putukaid vigastasin ja et ma ei tea, kummal valusam oli. Neljandale leheküljele panen pealkirjaks ühe klassikaaslase nime ja kirjutan milliseid hindeid ta koolis sai ja kui õiglased need hinded minu arvates olid. Tema käitumishinnet ma ei tea, aga minu meelest ta erinevatel päevadel käitus erinevalt. Temal arvatavasti sellist kaustikut ei ole, sest ta rääkis nii palju televiisori vaatamisest, et tal vist ei ole kirjutamiseks aega. Kui olen neli lehekülge täis kirjutanud, siis võtan teise kaustiku ja kirjutan sinna, mida ma täna lugenud olen. Kirjutan, et lugesin seda kõike esimest korda, aga sellel oli varem loetuga sisulisi kattuvusi. Sellesse kaustikusse ma ei kirjuta lehekülje pikkuse järgi, vaid nii palju, kui mõtteid pähe tuleb. Ise oskan ma oma käekirja lugeda, aga täna seda oskust ei kasuta.

Mängiv kohtunik

Kirjutasin paberkirja ning saatsin selle teele. Hiljem lugesin internetist, kuidas Kristel kirjutas, et täna jälle ümbrikut ei olnud. Tundus, et ta polnud mu kirja kätte saanud. Mulle tuli meelde, et ta oli elanud erinevates Hollandi linnades. Nähtavasti olin saatnud kirja linna, kus ta enam ei elanud. Ma ei teadnud, kes seda kirja siis luges.

*
Istusime suures söögilauas ja olime parlament. Kui ühte küsimust arutama hakati, siis Pille ütles, et kuna see puudutab teda isiklikult, siis ta jääb erapooletuks. Ta jäi seina äärde seisma. Mõtlesin, et parlamendis arutatakse sageli küsimusi, mis kedagi isiklikult puudutavad, aga sellepärast ei saa kogu aeg erapooletuks jääda.

*
Mängisin pikal maleturniiril Karbaga. Karba oli ühtlasi kohtunik ja käis ringi. Pidasime seisu viigiliseks. Aga mulle tundus, et Karba pani endale vigureid lauale juurde, sest enne neid poleks nagu nii palju olnud, nüüd oli temal neli vigurit minu ühe vastu, enne oli olnud kaks ühe vastu. Mulle soovitati, et ma ei vaataks kella poole, siis Karba ei tule selle peale, et tal hakkab aeg kukkuma, ja ei kiirusta laua juurde. Tegingi nii, kuni Karbal kellanool kukkus. Siis teatasin võidust. Järgmiseks pidin mängima Urmiga. Hakkasin juba laua juurde minema, aga siis läksin uuesti vaatama, kummal on valged. Mõtlesin, mis avangut mängida. Ühe avangu vastu võis Urm varasemate kogemuste põhjal valmistunud olla, aga võibolla tuli siiski mängida seda.

Teisipäev, juuli 04, 2017

Tuli ja vesi

Täna pidi toimuma lõkkepidu. Üks naine rääkis, et vahepeal käime saunas ja siis läheme lõkke juurde tagasi. Ma ei tahtnud üldse sauna minna, aga ütlesin ainult, et pärast sauna ei saa välja tagasi minna, muidu külmetab. Naine vaidles vastu, et ei külmeta. Läksin järve äärde. Seal üks poiss rääkis, et üks tema tuttav sai surma, ta oli sellest nii masendatud, et hakkas jooma. Poiss andis mulle teised ujumispüksid ja ma vahetasin need ära. Läksin vette sisse. Mõtlesin, et lubasin mitte saunaga külmetada, aga nüüd teen sama järvega.

*
Oli reformatsiooni-eelne aeg. Luther käis koolis. Õpilastele olid selles osas piirangud, mida nad tunnis teha tohtisid, aga Luther võis teha, mida ise tahtis.

*
Olin hambaarsti juures, kes sarnanes psühhiaatriga. Ta võttis mult hambakivi ja siis tahtis minema lasta. Ütlesin, et mul on hambad kolmest kohast valutanud. Hambaarst vaatas ühte nimetatud hammastest uuesti ja ütles, et auk on suurem kui ta arvas. Lamasin kõrge torni otsas pea kuklas ja nägin selja taga suurt akent ja linnavaadet. Ronisin torni otsast alla ja ütlesin, et kardan aknast välja kukkuda. Arst ütles, et ei tohi karta. Vaatasin, et torn on aknast nii kaugel, et ma kukuks ilmselt siiski põrandale, mitte aknast välja. Ronisin torni otsa tagasi.

Looming ja tähelepanu

Üks päev kirjutas Krister ajalehes, et seoses sellega, et üks foto kopeeriti ühelt võrgulehelt teisele, ei tea ta, kas saab avalikku tegevust jätkata. Pärast seda ma polegi talt ühtegi ajaleheartiklit näinud, ainult paari feisbukipostitust. Vast on tegemist siiski ajutise vaikusega. Igal juhul koolis arvati, et Krister ei saa ilma tähelepanuta elada. Mul on temaga nii palju sarnasust, et ma olen elu aeg kirjutamist nautinud. Aga mul on tähelepanuvajadus olnud väiksem, sest enamasti olen piirdunud kas sahtlisse või väikese tiraažiga väljaannetesse kirjutamisega. Televisiooni minekust olen otseselt keeldunud ja ühele ajakirjatoimetajale kirjutanud, et võtan artikli tagasi.

Esmaspäev, juuli 03, 2017

Jooned asfaldil

Kirjutasin jalgrattateede ja kõnniteede joontega eraldamisest. Pärast mulle räägiti, et asi pole nii hull, sest teed ei tehtud lihtsalt pooleks, vaid ka uue asfaldiga laiemaks. Aga selgus veel, et jooned ei täida oma eesmärki, sest jalgrattur tõlgendab neid mulle vastupidi ja sõidab ikkagi minuga samas vööndis. Mina vaatan liiklusmärgi järgi, et kes on joonistatu vasakule, see peab liikuma vasakul. Ma ei pannud tähele, kas teiselt poolt tulles ka liiklusmärke näeb. Aga eeldan veel, et kaherealiseks on tehtud jalgrattatee, mitte jalakäijatetee. Varem on vahel olnud asfaldile jalgrattad joonistatud, aga praegu mitte.

Hoiusekindlustus

Kõndisin järve suunas. Sinna sõitis ka politseiauto. Võibolla selleks, et takistada mul külma ilmaga üle järve ujuda. Varem olin ujunud, aga täna ma eriti ei tahtnudki, sest mu ujumisoskus ei olnud kõige parem. Läksin selle asemel järve kõrvalt. Läksin panka. Enne mind teenindatav tegi enda hoiusele nii riikliku kindlustuse kui ka erakindlustuse. Mõtlesin, et teen tema eeskujul sama. Alustasin riiklikust kindlustusest, mis oli väiksem. Üks mees astus korraks teenindaja juurde ja tundus minu kohta ütlevat: "See on hull." Kohe ei saanud järgmist kindlustust tegema hakata, sest üks klient tuli vahele. Aga kui see oli läinud, siis mulle ikkagi kindlustust ei tehtud, vaid öeldi, et minuga oli lõpetatud. Ma ei teadnud, kas erakindlustus jäi tegemata teenindaja hajameelsuse tõttu või selle hulluksnimetamise pärast ja kuna pangatöötajal on haigustest vale ettekujutus.

Pühapäev, juuli 02, 2017

Kummale enamettur?

1. f4 e5 2. fe (siiani "Maleaabitsast") d6 3. e4 Lh4+ 4. Ke2 Le4+ 5. Kf2 de 6. Oe2 Oc5+ 7. Kf1 Of5 8. d3 Ld4 9. Le1 Rf6 10. Rf3 Ld7 11. Og5 Rg4 12. h3 Re3+ 13. Oe3 Oe3 14. Rc3 Rc6 15. Lg3 f6 16. Vae1 0-0-0 17. Rh4 Of4 18. Lf2 Oe6 19. Of3 g5 20. g3 gh 21. gf Oh3+ 22. Ke2 Rd4+ 23. Kd2 Rf3+ 24. Lf3 Vhg8? 25. Lh3 ef 26. Ld7+ Vd7 27. Vh4 f3 28. Vf1 Vg2+ 29. Kd1 f2 30. Re4 1:0.

Nime edastamine

Olime Soomes. Mult küsiti, kas mul 3-sendiseid on. Need olevat vajalikud Soome wc-uste avamiseks. Vaidlesin vastu, et ma sain uksed ilma nendeta ka lahti, kui pikemalt sikutasin. Kas siis Soomes need, kellel saab raha otsa, lähevad lõhki? Näitasin, et saan kõik selle maja wc-d ilma münti pilusse laskmata lahti. Mündid olid vajalikud hoopis wc-des olevate kappide uste avamiseks. Läksin oma hotellituppa tagasi. Olin sinna jätnud lukustamata koti, aga tundus, et midagi pole ära võetud.

*
Üks tüdruk tuli külla. Ta ütles, et talle meeldib üks minu joonistatud pilt rohkem kui teised. Hakkasin seda otsima.

*
Tänases lehes kirjutati meie perest. Nimetati nimepidi erinevaid pere liikmeid. Vaatasin, et minu nime polegi. Mõni kirjutaja oli varem lugenud mind tähtsamate pere liikmete hulka, aga see kirjutaja pidas teisi pereliikmeid tähtsamateks. Siis nägin, et minu nimi siiski esines. Ainult et kui osade eesnimed olid läbiva suurtähega, siis minu oma mitte. Aga seda polnud tehtud vist siiski väiksema tähtsuse pärast, vaid kujunduslikel kaalutlustel, et erinevat tüüpi tähed vahelduksid. Mõtlesin, et ma tegin ikka hästi, et listi asutasin, nüüd on minu nimi pidevalt ajalehes ka siis, kui ma ise ajalehtedele kirju ei saada. Hanna ütles, et ta sai täna H-tähe hääldamise selgeks. Mõtlesin, et võiks küsida, kuidas ta seda tegi, kuni ta veel mäletab. Aga üks vennapoeg oli juba rääkinud, kuidas ta R-i hääldamise selgeks sai. Hanna ütles enda kohta kolmandas isikus, et Hanna teeb tähtsaid asju.

Laupäev, juuli 01, 2017

Võitlus jalakäijatega

Kohalikel valimistel on mõni valimisnimekiri andnud lubadusi rajada jalgrattateid. Nüüd on selgunud, kuidas seda tehakse - kõnnitee arvelt. Kõigepealt alustati üherealistest jalgrattateedest, aga sel nädalal on hakatud tähistama juba kaherealisi, sellest hoolimata, et suurem osa ajast pole ühtegi jalgratast näha. Jalakäijaid on tänaval tihedamalt, aga neil pole enam ruumi. Ma olen harjunud suuremast osast eeskõndijatest mööduma, aga see pole vist enam ette nähtud, vähemalt ei saa seda teha jalgrattateele või muruplatsile astumata. Kui kehtestatakse nõue, et kõik jalakäijad peavad liikuma sama tempoga, muidu saab trahvi, siis tekib ikkagi küsimus, kuidas kahes erinevas suunas liikuvad jalakäijad peavad korraga ära mahtuma, kui mõnel on keegi veel käekõrval. Tegelikult mõnes kohas olid ka varem kitsad teed, aga seal ei olnud silma ärritamiseks lagedat välja teisel pool joont kõrval. Üks argument Euroopa Liitu astumise vastu oli sealne ülereguleerimine, aga nüüd tehakse selles stiilis otsuseid ka kohalikul tasandil.

Pikk koolitus

Olin ülikooli õppehoones. Riiulisse oli pandud viide minu blogi malerubriigile. Mõtlesin, et miks mitte juba ajaloorubriigile, kui siin on ajaloo osakond. Kui püüdsin viidet ajaloorubriigile uuesti üles leida, siis ma seda enam ei näinud. Üks õpetajakoolituse lõpetaja ütles, et ta oli selles õppes kaheksa aastat ja et vahepeal tal läks meelest, et ta on õppijate nimekirjas. Vastasin, et mul võib jääda magistriõpe lõpetamata, tänavu on mul selle viimane aasta. Lisasin, et magistritöö on küll juba kaitstud.