Mängiv kohtunik

Kirjutasin paberkirja ning saatsin selle teele. Hiljem lugesin internetist, kuidas Kristel kirjutas, et täna jälle ümbrikut ei olnud. Tundus, et ta polnud mu kirja kätte saanud. Mulle tuli meelde, et ta oli elanud erinevates Hollandi linnades. Nähtavasti olin saatnud kirja linna, kus ta enam ei elanud. Ma ei teadnud, kes seda kirja siis luges.

*
Istusime suures söögilauas ja olime parlament. Kui ühte küsimust arutama hakati, siis Pille ütles, et kuna see puudutab teda isiklikult, siis ta jääb erapooletuks. Ta jäi seina äärde seisma. Mõtlesin, et parlamendis arutatakse sageli küsimusi, mis kedagi isiklikult puudutavad, aga sellepärast ei saa kogu aeg erapooletuks jääda.

*
Mängisin pikal maleturniiril Karbaga. Karba oli ühtlasi kohtunik ja käis ringi. Pidasime seisu viigiliseks. Aga mulle tundus, et Karba pani endale vigureid lauale juurde, sest enne neid poleks nagu nii palju olnud, nüüd oli temal neli vigurit minu ühe vastu, enne oli olnud kaks ühe vastu. Mulle soovitati, et ma ei vaataks kella poole, siis Karba ei tule selle peale, et tal hakkab aeg kukkuma, ja ei kiirusta laua juurde. Tegingi nii, kuni Karbal kellanool kukkus. Siis teatasin võidust. Järgmiseks pidin mängima Urmiga. Hakkasin juba laua juurde minema, aga siis läksin uuesti vaatama, kummal on valged. Mõtlesin, mis avangut mängida. Ühe avangu vastu võis Urm varasemate kogemuste põhjal valmistunud olla, aga võibolla tuli siiski mängida seda.