Suur lugemissaal

Olin ülikooli raamatukogus. Vahepeal läksin lugemissaalist teatrisaali etendust vaatama. Näitleja haaras publiku hulgast ühe inimese lavale. Seejuures sellise inimese, kes selleks kõige vähem sobis. See tähendas ohtu, et haarata võidakse ka mind, seetõttu lahkusin teatrisaalist. Lugemissaalis läksin ühest piirkonnast teise. Riiulites oli palju huvitavaid asju, mida oleks tahtnud lugeda. Öeldi, et läheneb sulgemise kellaaeg. Vaatasin kella. Ma ei teadnud, kas täistunnil algab raamatukogust lahkumine või peab see selleks ajaks lõpule viidud olema. Igaks juhuks asusin varsti lahkuma. Tee läbi lugemissaali välja oli pikk. Jõudsin vist sellesse kohta, kus olin enne istunud. Seal oli toit lauale jäänud, aga ma ei tundnud kindlalt ära, kas see on minu oma. Vahepeal oli olnud suvevaheaeg ja raamatukogu suletud.

*
Oodati vist, et ma arsti juurde läheks. Hakkasin teele asuma. Ema ütles, et ta tuleb minuga kaasa. Mõtlesin ümber, et ma ei lähegi arsti juurde, vaid niisama kõndima, sest ma olen terve. Ema ütles, et siis ta kaasa ei tule. Tegelikult mul põlv valutas. Kõndides tuli mulle mõte uuesti raamatukokku minna, kuigi olin sealt alles tulnud. Kahjuks ei olnud mul praegu raamatukogu asju kaasas ja pidin seal seetõttu lugema ilma märkmeid tegemata.

*
Läksin pööningule tagasi. Vahepeal oli ühest selle osast teise viiva ava ette tekkinud ämblikuvõrk, isegi mitu tükki. Ja avale oli ka klaas ette pandud. Läksin õuele ja rääkisin sellest Paide vanaemale. Ta vastas, et siis ei ole seal vaja rohkem käia. Eile olid noored Paide saunas pahandust teinud. Olin vahepeal Tartus käinud ja täna Paidesse tagasi tulnud. Rääkisin, et mina kõige rohkem pahandust ei teinud, ma ei joonud kõige kangemaid jooke. Praegu kõndis õuel ka Taimo.