Käpuli läbi linna

Liikusin tänaval käpuli. Muutsin kiiruseid nagu auto. Kui lähenesin autoteele, siis võtsin kiirust maha, et kahele poole vaadata, aga kui autoteed ületasin, siis panin kiirust juurde, et jõuda enne üle, kui mõni auto tuleb. Isa võis teha märkuse, et liikuma peab püsti. Jõudsin Annelinna. Kui nägin teel koera, siis läksin teist teed. Koerte nägemine oli vist ka minu magistritööd mõjutanud. Ühte asja ma polnud saanud uurida, sest koer takistas, siis olin selles lõigus kirjutanud teisest asjast. Mõtlesin, et mõnes unenäos liigun ühest punktist teise ühe hetkega, aga selles tajun sammhaaval kogu teed. Ja üles ka ei ärka. Jõudsin meie endise Kaunase puiestee maja juurde. See oli ümber ehitatud.