Kõik ühesuguseks

19. sajandi lõpu venestamispoliitika ja praegused eurostandardid mahuvad sama mõiste "riiklik ühtlustamine" või ka "sallimatus erinevuste suhtes" alla. Ametis on vist veel mingi soolise võrdõiguslikkuse volinik. Nagu on märgitud Prantsuse revolutsiooni loosungit "vabadus, võrdsus, vendlus" kritiseerides, ei ole vabadus ja võrdsus ühendatavad. Nõukogude aja koolis ei pidanud suuremas osas tundides vene keeles rääkima, aga kõigil pidi olema ühesugune koolivorm. Ma väga koolivormi vastu ei olnud, see oli minu lemmikvärvi, aga paljudel oli hea meel, kui sundus lõppes, mõnel oli mõni teine lemmikvärv.