Osaline erinevus

Üksteise alla olid kirjutatud kaks lõiku. Need lõigud olid erinevas, aga mõnes mõttes siiski sarnases stiilis. Üks inimene pidi tunnistama, et kahjuks on tema teadmised ühes valdkonnas väiksed.

Loeng valimispäeval

Anto ja teised mängisid malet. Kui Anto mängu lõpetas, ütles ta, et males korduvad palju kordi ühed ja samad võtted. Males pidi keegi kaotama, aga kaotajate naised ütlesid, et kaotaja malega tegelemise ära lõpetaks.

*

Olime koolis. Tristan tiirutas uut moodi mobiiltelefoniga Sandri pea juures, et tema mõtted kuuldavaks muuta. Aparaadist kostis, et Sander mõtleb katkeliselt. Üks mõte oli, et tuleb välja, et Tristanit ei saa usaldada.

*

Läksin Medijaineni loengusse. Mul oli kahest kodusest õppeülesandest üks täidetud, aga teine ainult osaliselt. Tahtsin kohustusliku teksti loengu ajal lõpuni lugeda. Enne andsin valimistel hääle. Medijainen esitas mulle küsimuse ühe valimisnimekirja kohta, mida ma võibolla tema arvates pooldasin, aga tegelikult ei pooldanud. Otsisin vastuse valimisajalehest välja. Hiljem pärast loengu lõppu küsis Medijainen mult, mis parteid ma valisin. Vastasin, et ma ei mäleta, kas ma valisin rohelisi või Isamaad. Ma pidin valima rohelisi, sest ma otsisin välja ainult kahe partei kandidaatide nimekirja ja teisena tema palvel otsitut ei valinud. Läksin Medijaineniga juttu ajades trepist alla. Varasematel aastatel me polnud juttu ajanud.

Hermanni "Rahva Lõbuleht"

„Rahva Lõbu-leht“. 1898–1899.

KÜSIMUS: Miks oli sellel väljaandel selline nimi?

VASTUS: Pealkirjas kasutatakse sõnu 19. sajandi tähenduses. Ühes ajaleheartiklis seletas selle ajakirja toimetaja Karl August Hermann, mida ta sõna ’lõbu’ all mõtles. Tema arvates on lõbu midagi kõrgemat ja pikaajalisemat kui rõõm. Tänapäeval võidakse mõelda vastupidi. „Rahva Lõbuleht“ ei olnud aga naljaajaleht, vaid kirjanduse ja teaduse ajakiri. Seega ka sõna ’leht’ on tänapäevasest erinevas tähenduses.

KÜSIMUS: Ajakiri ilmus kauem kui kaks aastat. Miks sa lugesid vaid kahte esimest aastakäiku?

VASTUS: Mul ei ole põhiuurimisteema praegu see ajakiri, vaid selle toimetaja. Teisel aastal aga toimetuse koosseis muutus. Oktoobrinumbrist läks ajakirja toimetamine suuremalt jaolt ja detsembrinumbrist täielikult uuele toimetajale. Hermann enam ajakirjas ei kirjutanud.

KÜSIMUS: Millised on ajakirja põhjal Hermanni kirjandusalased vaated?

VASTUS: Hermann propageerib ranget värsiõpetust. Minule on tänapäeval tehisintellekt öelnud, et lubatud on kirjutada ka riimilist vabavärssi, aga Hermann tahab, et luuletustel oleks silpide arv ja rõhud täpselt paigas. Samuti ei poolda ta igasuguseid riime. Täisriime peab ta paremaks kui osalisi riime ja nõuab, et riimsõna riimuv osa algaks rõhulise silbiga. Rõhuline olevat sageli sõna iga paaritu järjekorranumbriga silp.

Hermann kirjutas ka raamatu eesti kirjanduse ajaloost, ta sai selle eest kriitilisi arvustusi ja oma ajakirjas vastas neile arvustustele. Ta leidis, et tema kirjandusajaloo väärtus on, et see on esimene omataoline, kriitikud pole ise sellistki raamatut kirjutanud. Hermann oli üldse paljudes asjades esimene, aga vahel väidetakse, et esimene vasikas läheb aia taha.

Jõulude puhul tehti juttu jõuluteemast erinevatel eesti kirjanikel. Tsiteeritud näited olid pühalikud, mulle meenus, et ise tõin oma kahes esimeses luulekogus jõulude kohta midagi negatiivset välja. Aga mõeldi enne mind välja, et jõuluvana käib vitsakimbuga.

KÜSIMUS: Millistest teadustest ajakirjas juttu tehti?

VASTUS: Lisaks juba nimetatud kirjandusteadusele on juttu ka keeleteadusest, ajaloost ja loodusteadusest. Eriti huvitas Hermanni keeleteadus. Varem ajaleheartiklis ta kahetses, et sõnal ’kunst’ ei ole eestipärasemat vastet, nüüd on ta selleks vasteks pakkunud ’võidus’. Varem on ta väitnud, et sõnad arenevad alati lühenemise suunas, ometi on uuem ’võidus’ pikem kui ’kunst’. Ta leiab, et ’võidus’ peab olema -us lõpuline, kuna seda on ka ’teadus’. Minu kirjale on keelelistis vastatud, et keeles ei pea kõik olema süsteemne.

Varem tahtis Hermann laensõnad eesti keelest kaotada, nüüd ta leiab, et kui võõrsõnu siiski kasutatakse, siis tuleb kokku leppida, kuidas neid kirjutada. Ta ei olegi kõige suurem eestipärastaja, sest ta leiab, et võõrkeelsed nimed tuleb anda edasi originaalkujul. Martin Luther tahtis muuta kiriku emakeelsemaks, aga ajakiri leiab, et sõna Piibel on liiga eestipärane, kasutada võiks originaalile lähedasemat sõna. Kuid tähtis on ka kokkulepe, Hermann on varem küll avaldanud arvamust, et ladinapäraste kuunimede asemel võiks kasutada eestipäraseid, ometi jätkab ta ka ise ladinapäraste kasutamist.

Ajalooteaduses pooldas Hermann seisukohta, et vanaaja sumerid olid eestlaste ja türklaste sugulased. Ajakirjas leidub seda mõtet aastavahetuse ajaarvamise teemalises artiklis, kus mainitakse, et nii vanad eestlased kui ka sumerid on kasutanud päikesekalendri asemel kuukalendrit. Kui eesti ajakirjanikud üldiselt kritiseerisid kergemini mineviku kui kaasaja Vene riiki, siis selles artiklis kritiseeritakse ka kaasaegset jätkuva vana kalendri kasutamise eest.

Varem olen lugenud Hermanni ajalehest kliima kõikumisest ja pannud tähele, et seda ei seostatud inimtegevusega. Ajakirjas siiski leitakse, et kliimat soojendab maaharimine. Sõnadevaliku järgi on näha, et kirjutajal on selle üle hea meel. Ta ennustab, et tulevikus kasvavad Eestis palmid, aga ei näe ette polaarjää sulamisega seostuvaid negatiivseid tagajärgi.

KÜSIMUS: Milline oli ajakiri kujunduslikult?

VASTUS: Ajakiri oli tunduvalt paksem kui varasem „Laulu ja Mängu Leht“. Ma ei ole veel digiteerimata ajakirjast kontrollinud, kas lubadus täideti, aga lubatakse, et kolmanda aastakäigu numbrid tulevad veel paksemad. Ajakirjas trükiti kõrge kvaliteediga mustvalgeid pilte, mille puudus oli küll, et need ei seostunud selle artikliga, mille keskele nad olid paigutatud. Varem olen lugenud, et pildiliselt parim eesti ajaleht oli „Olevik“, aga nüüd väidab hiljem ilmuma hakanud „Rahva Lõbuleht“, et parimaks on saanud tema.

Kevadised terviseuuringud

Tänavune vereproov oli eelmise aastaga võrreldes parem, kõik näitajad olid korras. D3 vitamiin oli küll korras tänu sellele, et olen seda iga päev võtnud. Aga eelmine aasta oli kolesterooli liiga palju, tänavu tänu rasvase söömise vähendamisele oli see korda läinud. Vererõhk seevastu oli tõusnud ja ei kannata enam tugeva kummiga sokkide kandmist.

Vilistlasaeg pikeneb

Täna on minu magistritöö kaitsmise 21. aastapäev. Tänavu õppeasutustes õppimise aastad ja vilistlasaastad võrdsustuvad. Lasteaias ma ei käinud, kool kestis 11 aastat, sest viiendat klassi koolireformi tõttu ei olnud, ülikool koos magistriõppega 10 aastat. Õpingutes ühtegi aastat vahele ei jäänud. Mulle on ka tänavu saadetud reklaame, et ma võiks kandideerida doktoriõppesse, aga ma arvan, et kuna õppimine on selge, siis praeguses vanuses on iseõppimine tõhusam.

Vana tee

Oli vaja teele asuda. Mulle öeldi, et ma kutsuks noore kaasa. Aga kui ma seda noorele ütlesin, siis ta ainult muigas. Asusin teele üksi. Tee viis läbi majade sisekoridoride. Mul oli hea meel, et saab jälle seda teed kõndida. Ma olin seda varasematel aegadel ka kõndinud, aga viimasel ajal mitte, sest tee oli muutunud.

*

Olin teinud pilte ja need rippusid näitusel. Üks tuttav vaatas neid ja kommenteeris, et talle need pildid ei meeldi, neis ei ole positiivseid emotsioone. Mõtlesin, et sellest hoolimata on hea, et ta kommenteeris.

Kolumbuse laev

Pildistasin Kolumbuse laeva "Santa Maria" mudelit. Mudel on papist, kokku panduna on ta pappkaante vahel lapik, aga kaante avamisel kerkib laev kolmemõõtmeliselt püsti.

Keldris ja maratonil

Olin keldris. Sinna tuli terve seltskond inimesi. Söödi ja minule pakuti sellist toitu, mis minule sobis. Sõin seda, kuigi mõtlesin, et mustalt pinnalt söömine pole ohutu.

*

Osalesin suusamaratonil. Iga kord, kui tekkis küsimus, milline on õige tee, valisin igaks juhuks pikema variandi. Üks osavõtja pahandas, et maratonil peaksid osalema sportlased, mitte need, kes on natuke jooksmisega tegelenud. Jätkasin sellest hoolimata suusatamist. Tundsin südames valu, seetõttu mõtlesin, et jätkamine on eluohtlik, aga jätkasin siiski.

Suurenenud rühm

Algas uus õppeaasta. Läksin saksa keele tundi. Tunnis oli rohkem inimesi kui keelerühmas tavaliselt. See ei olnud meie rühma tund, aga siin olid meie rühmast peale minu ka Tristan ja veel mõned inimesed. Võibolla vanad rühmad siiski enam ei kehtinud. Aga Tristan lahkus tunnist. Ma ei kirjutanud midagi üles, nagu ei peaks seda võõra rühma tunnis vajalikuks. Õpetaja pöördus minu poole, et mina vist oskan hästi saksa keelt, ma olen saksa keelest tõlkinud. Vastasin, et ei oska. Lisasin, et kirjalikust tekstist ma saan paremini aru kui suulisest jutust. Tund sai läbi. Mõtlesin, et ma ei taha iga vahetund wc-s käia, ma eelmine vahetund alles käisin. Asusin siiski wc poole teele. Esimesel korrusel üks muu klassi poiss lõi mulle vastu õlga. Vaatasin, kes lööja on.

Ungari keele nelikvärsid

Kindad – need on kesztyű,
üks paar toob külma eest päästu.
Mitu paari – kesztyűk,
kui perele osta neid kästud.

Väljuma – indul.
Kuhu minek sul?
Väljumine – indulás –
igal päeval kordub taas.

Spordivärav on gól.
Sporti õpetas kool.
Muu värav on porta,
mille taga koera on karta.

Telefonid tänavapildis

Tänaval viibimise aega võiks silmade tervise huvides kasutada kaugusse, mitte telefoniekraani vaatamiseks. Ma ei tunne telefoniekraani järele mingit vajadust, mul on oma pea asju täis.

Täiendusi sõnavarale

Itaalia keele sõnu:

Nagi – attaccapanni.
Riided sinna ja lartsaki vanni.

Lähenema – avvicinarsi.
Jõudsin välja ravini vargsi.

Kehaline kasvatus – educazione fisica.
Kehasid uurib ka edukalt füüsika.

Koolitund – lezione.
Kisub inglise lesson'i poole.

Suunas – see on verso.
Taeva suunas võrsu.

Sinikollane raam

Valged: Kf1, La1, Vf4, Oa2 ja h2, Rd5 ja e1, Ec2, d3, e4 ja f3
Mustad: Kh8, Le8, Va5 ja d2, Ob6, Rf8 ja g6, Ea3, c7, e5 ja h7

Riidenagid

Lähenes kehalise kasvatuse tund ja tuli riideid seljast vähemaks võtta. Suundusime nagide juurde. Mõtlesin, et võibolla minu välimus tüdrukutele meeldib, aga tegelikult ma ei tea, mida nad sellest arvavad. Üks tüdruk rääkis, et tema majandusteadlasest isa oli öelnud, et tuleb toitu kokku osta, sest paari kuu pärast saabub nälg.

Kuningas keskel

Kindad maas

Väljusin koolimaja väravast. Leidsin maast paari kindaid ja panin endale portfelli. Maas vedeles ka teine paar kindaid. Üks tüdruk tuli neid otsima. Küsisin, kas see paar, mille ma portfelli panin, on ka tema oma. Tüdruk vastas jah. Andsin need kindad temale.

*

Ma olin saanud küll magistriõppe lõpuaktusel diplomi, aga aastaid hiljem oli ülikooli koduleheküljelt selgunud, et kraadi mulle ei antud. Asi oli selles, et magistritöö oli küll kaitstud, aga rootsi keel ja valikkursus olid tegemata. Ma pidasin rootsi keele õppimist mõttetuks. Diplomi andsid ja ülikooli kodulehekülge koostasid erinevad ülikooli töötajad, kes polnud omavahel üksmeelel.

*
Olin Meelva majas. Maja otsas oli käimla. Mult küsiti, kas selle uksele koputamist ei tule valjemaks muuta. Vastasin, et ei ole vaja. Vestluskaaslane lahkus. Mõtlesin, et kaugele koputamine ikka ei kosta. Tahtsin minna talli otsas asuvasse käimlasse. Aga ma ei saanud sinna siseneda, sest mind ründas suur koer. Pöörasin ringi ja mõtlesin, et lähen mõnda teise käimlasse. Oli karta, et koer hakkab just minul järel käima. Kui kohtusin Tõnuga, siis ütlesin, et koer tuli mulle kallale, aga õnneks sai Raido käe vahele. Tõnu ütles, et siis on korras. See tähendas, et koer mind enam ei jälita, ma ise polnud vaadanud. Raido oli selle küla ühe teise talu peremehe nimi, ta oli tulnud täna meie õuele tööd tegema.

Kiirmaleturniir Püssirohukeldris

Täna käisin esimest korda Püssirohukeldris kiirmaleturniiri vaatamas, aga ise ei mänginud. Varem olen seal majas käinud vist üks kord, see oli vist aastal 2004, kui seal konverentsi vaheajal konverentsikuulajatele süia pakuti. Tollest korrast on ruumimulje teistsugune kui tänane.

Mõte mängida

Läksin Tallinnasse. Seal oli pallimängusaal. Tegin ühele võõrale poisile ettepaneku, et hakkame sulgpalli mängima. Ütlesin, et mängime ilma võrguta. Tema mõtles võibolla, et pall tuleb maha lüia, aga mina tahtsin mängida õhus püsimise peale. Proovisin servida, aga ei saanud kolm korda järjest pallile pihta. Üks väike poiss ei osanud r-tähte hääldada. Õpetasin, et ta paneks keele hammaste vahele. Seepeale sai ta r-i selgeks. Mõtlesin, et kui ma mõtlesin välja, kuidas tema häälikut hääldama õpetada, siis ma võiks ka välja mõelda, kuidas ise pallile pihta saada.

*

Toimusid suured kaotused, aga see ei põhjustanud suurt kurbust. Siis hakkas üks inimene vaikselt nutma, see tegi küll kurvaks.

Kordumise määr

Ütlesin, et ühte laadi teose olen loonud ainult üks kord elus. Selle jätsin ütlemata, et midagi väiksemal määral sarnast olen loonud ka teisel korral. Aga kuulaja sai aru ja küsis, millal ma selle teise teose lõin.

Masaryki arusaam Venemaast

"Sirbi" arvustaja arvates Masaryk ei saanud aru Venemaa ohtlikkusest. Aga Masaryk ütleb selgelt, et Venemaal on isegi revolutsionäärid väiksemad demokraadid kui Läänes, ta seostab Vene marksistide objektivismi õigeusu objektivismiga, millel on justkui väljast tulev ilmutus tähtsam kui inimese enda mõtlemine. Masaryk ise oli demokraat ja eelistas mõtlemist ilmutusele. Ta küll arvas, et tulevikus jõuab õigeusk protestantlusele järele, aga ta ei arvanud, et see kiiresti juhtub, sest vaheaste on katoliiklus. Masaryk nägi, et Vene revolutsionääride hulgas kaldutakse verevalamist pooldama, ise ta eelistas veretut revolutsiooni ja pidas revolutsiooni lubatuks ainult äärmise vajaduse korral. Vene sotsiaaldemokraate pidas ta paremateks sotsiaalrevolutsionääridega võrreldes, sest esialgu propageerisid sotsiaalrevolutsionäärid rohkem verevalamist.

Rongkäik peopäeval

Oli laulupeo moodi päev. Saabus Steinfeldt, kellele hakkas järgnema rongkäik. Seda ei peetud tänasel päeval kõige sobivamaks. Liitusin ka rongkäiguga. Püüdsin sammu aeglustada, et mitte olla kohe Steinfeldtist järgmine, aga siis vaatasin, et üks inimene ongi meie vahel. Steinfeldti oli süüdistatud, et ta on laste vastu liiga sõbralik, aga vaatasin, et lapsed ise järgnevad talle. Üks vastu tulev laps suhtus temasse ka vaenulikult ja näitas keelt. Jõudsin ühte majja kohale. Seal üks mees rääkis, et Vanemuise tänava sinine maja on ürituse jaoks halb koht, sest seal on asunud KGB. Sain vihaseks ja vastasin, et enne KGB-d kuulus see maja juba kirjanikele. Viskasin vihaga ühe eseme vastu Steinfeldti arvuti ekraani. Arvuti lülitus välja. Ehmusin ja ütlesin, et nüüd ma lõhkusin tema arvuti ära. Aga arvuti õnnestus uuesti käivitada.

Seitsmeosaline rütm

Tuu-duu-ruu-duu-tuu-duu-duu,
Tuu-duu-ruu-duu-ruu-duu-uu.
Kuu toob luu, loob suu, koob puu.
Tuul teeb uu, see kuu veel muu.

Tulistamisvõimaluseta seis

Valge alustab ja võidab.

Valged: Kg1, Ld1, Ve1, e2, Rb5, f3, Ea2, b3, c4, d4, f2, g2, h2

Mustad: Kg8, Lc8, Va8, f8, Oc7, Re8, Ea7, b7, c6, f6, f7, g7, h7

Luuletuste autorlus

Lugesin arvutist isa järgmise luulekogu käsikirja. Leidsin sellest mitu enda luuletust. Varem oli meelega minu luulekogus avaldatud isa luuletusi, aga minu luuletuste puhul oli vist isa valesti mäletanud, nagu oleksid need tema kirjutatud. Rääkisin sellest emale ja ema rääkis isale edasi. Isa küsis, millised luuletused on minu omad. Mõtlesin, et võibolla ma mäletan ise valesti, võibolla need ongi isa luuletused. Tahtsin minna Oudekki pere uksele küsima, kas neil on see isa luulekogu. Mõtlesin, et sel korral ma ei kutsu uksele Oudekkit, vaid tema ema. Aga kui jõudsin nende hoovi nurgale, siis mõtlesin, et mul pole mõtet korteri uksele minna, kui ma pole üles kirjutanud isa luulekogu pealkirja. Seetõttu asusin koduteele. Anne tänava ja Sõpruse puiestee piirile jõudes kallasin teeklaasi liimi, et klaasi puhastada. Mõtlesin, kas seda klaasi saab hiljem joomiseks kasutada, võibolla ei tule liim enam lahti. Mõtlesin, et võibolla kallasin õli klaasi liiga soojalt, see võib plahvatada. Algas soojuspaisumine ja õlisammas klaasis kerkis järjest kõrgemale, jõudes klaasi servani. Kallutasin klaasi, lastes üleliigsel õlil maapinnale voolata. Kui klaasi jälle püstiasendisse panin, siis vaatasin, et olen klaasis õlikogust vähendanud liiga palju. Lähedal alustasid mängu lapsed. Kartsin, et võibolla nad tahavad lombist juua ja joovad vee pähe õli. Läksin neid hoiatama, et maas on õli. Üks poiss küsis, kus. Kui olin suunda nimetanud, suundus laste tähelepanu mujale.

Hilised Hermanni päevalehed

„Valgus“, juuli – detsember 1906, „Hüüdja“ detsember 1906 – märts 1907.

KUJUTLETAV KÜSIJA: Mis lehed olid aastatel 1906–1907 ilmunud „Valgus“ ja „Hüüdja“?

VASTAJA: Ajaleht „Valgus“ oli juba varem olemas, seda toimetas Grenzsteinist venestusmeelsemaks peetud Kõrv, aga ta müüs lehe rahvuslikumaks peetud Karl August Hermannile maha, kes muutis selle päevaleheks. Esialgu kirjutas Hermann, et „Valgus“ on hea ajalehenimi, kuid kirjanduse andmetel hakkas ta varsti pidama vana nimetust liigselt eelmise toimetaja suunaga seotuks, mistõttu asutas Hermann „Valguse“ asemele uue päevalehe „Hüüdja“. See jäi lugejate vähese huvi ja konkurentsi tihenemise tõttu veebruaris 1907 seisma, märtsis ilmus veel üks number selle muusikalisa. Aastal 1905 oli Venemaal puhkenud revolutsioon, mis veel nõrgeneva hooga jätkus, tavaliselt revolutsioonide ajal huvi ajakirjanduse vastu suureneb, aga nüüd oli päevalehti rohkem ja Hermann vanem kui „Postimeest“ toimetades, tal polnud enam palju elada jäänud.

KK: Mille poolest erinesid Hermanni hilised päevalehed tema varem toimetatud „Eesti Postimehest“ ja „Postimehest“?

V: Nüüd oli kaotatud eeltsensuur ja kõik lehed said teravamalt kirjutada. Kuid säilinud oli järeltsensuur. Hermanni leht kirjutas, et palju pole muutunud, artikli saab küll ära trükkida, aga paljud lehed on pärast seda karistuseks kinni pandud. Rahvas oli revolutsiooni ajal rohkem lõhestunud, aga Hermann oli rahvuslane ja väljendas soovi esindada kõiki eestlasi, mitte ühte kihti. Krista Aru arvates Hermanni muusikalehe populaarsust vähendas, et ta tahtis erinevaid teemasid samaaegselt sisse tuua, võibolla vähendas ka päevalehe populaarsust erinevate ühiskonnakihtide samaaegselt esindada püüdmine. Leht ise leidis, et klassivõitlus ei ole põhjendatud, sest vahel on peremees vaesem kui sulane.

Hermanni varasem tegevus oli toimunud venestamise tingimustes, kui koolid venekeelseteks muudeti. Nüüd hakati emakeelseid koole taas lubama, Hermann kutsus üles võimalust kasutama.

Varem olid ajalehed asendanud parteisid, nüüd oli riigis ka poliitiliste parteide asutamine lubatud ja oli loodud riigiduuma ehk riigivolikogu.

KK: Kuidas leht revolutsiooniteemat kajastas?

V: Ajakirjandus ei olnud sündmuste ennustamisel eriti ettenägelik. Hiljem Sorokin avastas, et kõik revolutsioonid jõuavad pidurdamisfaasi, kuid ajakirjandusele tuli esimese riigiduuma koosseisu laialisaatmine üllatusena. Toimus atentaat minister Stolõpinile, seda kajastati reportaažilikult, ennustamata Stolõpini ellu jätnud, aga palju teisi inimesi tapnud atentaadi tagajärgi. Kuulutati välja riigiduuma uue koosseisu valimised, leht kommenteeris esimese hääletusvooru tulemusi, et maal on tulemused läinud valimistsensuse tõstmise tõttu paremale, aga linnades veelgi vasakule. Kirjutati sotsiaaldemokraatiast ja idealismist, nende mõistete seletamist alustati keeleteaduslikult, kuigi on teada, et partei sisu ei vasta alati nimetusele. Karskuskongressil esinesid kuberner ja opositsioon samal üritusel, leht näitab, et riigivõim eelistab majanduslikel kaalutlustel parajust, aga kongressil samuti sõna võtnud Villem Reiman täiskarskust.

KK: Mida kirjutati keeleküsimustest?

V: Hermann oli pikka aega töötanud Tartu ülikooli eesti keele lektorina, nüüd oli arutusel ühe eestikeelse professorikoha loomine. Jakob Hurt teises lehes soovitas luua eestikeelse usuteaduse professori ametikoha, Hermanni meelest oli keeleteaduse professorit rohkem vaja. Lektor saavat muidu küll õpetada sama hästi kui professor, aga takistuseks olevat väiksem palk. Hermann põhjendas keeleteaduse professori eelistamist sellega, et eesti keelt läheb kõigil elualadel vaja. Saaks ka mõelda, et rääkida võib ühte või teist keelt, aga usuteadus õpetab kõigile inimestele eetikat.

Hermann kiitis prantslasi, et nad on oma õigekirja reeglid kokku leppinud, mitte igaüks ei tule oma reeglitega. Ometi kirjutas ka Hermann mõnda sõna teisiti kui teised lehed. Loodi Eduerakond, aga Hermann ei pidanud sõnalõppu -kond õigeks, kuna see käändub sama moodi nagu konn, seetõttu kirjutas ta ’erakund’ ja ’perekund’. Linnanime Haapsalu puhul sai ta küll aru, et traditsiooni on raske murda, ometi pidas ta sellist kirjapilti vigaseks, sest linnanimi tulevat haavapuust ja mitte kehahaavast, Hermanni arvates on viga nii tugeva p kasutamine sõna keskel kui ka ebasoovitav H tähe kasutamine sõna algul, kui linnanimi viitab aava salule.

KK: Mida kirjutati muusikast?

V: Märtsikuus ilmunud muusikalisas toodi ära kahe laulu noodid, neist esikohal laul „Lootus“ oli Hermannilt endalt. See tõsisena mõeldud laul ütleb, et kui elu on raske, tuleb siiski loota. Erinevalt „Postimehe“ töö lõpust ei toonud Hermann „Hüüdjat“ seisma jättes lehes lõpujuhtkirja, tundub, et ta veel lootis toimetajatööle tagasi pöörduda. Lehes viimase asjana lootuse kiitmine tuletab meelde Dumas’ romaani „Krahv Monte-Cristo“, mille lõpus öeldakse, et kogu inimliku tarkuse võib võtta kokku kahe sõnaga: oodata ja loota. Mõned Hermanni lootused on hiljem täitunud, haridus muutus eestikeelseks, anti välja täismahus eestikeelseid entsüklopeediaid ja muusikaajakirjandus muutus stabiilsemaks.

/TÄIENDUS: Krista Aru raamatus on Hermanni lisalehtede kohta kaks viga. „Hüüdja“ kirjanduslisa ei kandnud nime „Hüüdja Hääl“, vaid esimesest viimase numbrini „„Hüüdja“ lisa“. Nimetust „Hüüdja Hääl“ on küll kasutatud, aga ühe pärast Hermanni surma ilmunud lehe kohta. Samuti ei ilmunud „Hüüdja“ muusikalisa kaks numbrit, vaid ainsas numbris on laulud nr. 1 ja 2. Lisalehele ei ole kuupäeva peale trükitud, aga digiteeritud ajalehtede andmebaasis on seda kuidagi seostatud konkreetse kuupäevaga./

Fotod lausetega

Kirjutasin Helinale elektronkirja. Panin sellesse kolm fotot ja kirjutasin ka sõnalist teksti. Kartsin, et kiri võib enne teele minna kui ta valmis on. Kiri oli juba valmis, aga selle pealkiri kustus veel ära, pidin pealkirja uuesti sisestama. Olin pannud samad kolm fotot ka feisbukki. Neid kommenteeris üks klassiõde, kes ei olnud varem minu postitustele reageerinud. Olin ise kirjutanud, et fotod on tagurpidises järjekorras, ilmselt sellepärast oli ka klassiõde kirjutanud, et need võiks olla vastupidises järjekorras. Tegelikult olid need mul just valmimisjärjekorras. Üks foto oli tehtud nii, et olin pannud joonistuse peegli ette peeglilauale ja pildistanud sealt, ise fotole jäämata. Aga klassiõde kirjutas, et see foto tuletab meelde peeglisse vaatamist. Oma kommentaari lõppu oli ta kirjutanud, et klassikokkutulekul kohtume, kõige lõpus nimetas ta ennast jaanipäevanaiseks.

Kiire alistumine

Mängisin Särgavaga malet. Ütlesin, et ta tegi kaks käiku järjest, nüüd võin mina ka teha. Pärast minu kahte käiku Särgava alistus, kuigi mul oli ettur vähem. Minu vankrid olid küll aktiivsed. Ma polnud kindel, kas ma oleksin osanud edasimängu korral paremust realiseerida. Vastase kuningas oli taganenud mägede suunas, mägede vallutamine on sõdades raske. Mäng oli tundunud pikk, aga selle suuline analüüs sama arvu minutitega tundus kestvat ainult mõned laused. Olin mängu ajal Joannalt protokolli küsinud, aga selle kohe tagastanud, sest ta märkis käike üles ebatavalises süsteemis. Joanna oli öelnud, et ma olen loll.

Kuivenduskraav

Täna lasin illustreerida Tammsaare "Tõe ja õiguse" esimest köidet. Raamatus küll on talu nimi Vargamäe, see eeldab, et ta päris tasasel maal ei asu, pilt seda ei peegelda.

Suusapiirkond

Läksin koos emaga kanali äärde suusatama. Lumest oli lükatud lahti tee, mis oli üle autotee tulles risti meie õue suunalt tulev. Vahepealsetel aastatel ei olnud seda teed kasutatud. Ütlesin, et jälle nagu vanasti. Aga seejärel sain aru, et see pole siiski see tee, vaid olime läinud enne teises suunas ja nüüd viis kasutatav tee kanali äärde diagonaalis. Suusatasin üksi ringe. Kui olin lõpetanud, hakkasin koju tagasi minema. Aga lõpuks meenus, et ma olen suusad maha unustanud. Tahtsin minna tagasi neid otsima, aga ei teadnud, kust otsida.

*

Mõõtsime, kas pikem olen mina või Ariel. Ariel surus oma peaga minu pead. Ütlesin, et Arielil on kael tugevam. Jõudsime järeldusele, et tema blogisissekandel on tähemärke ka rohkem kui minu omal. Aga kui sissekannete read üle lugesin, siis minu sissekandel oli ridu rohkem. Järelikult need olid kitsamad.

Klaaspärlimäng

Lasin illustreerida Hesse raamatut "Klaaspärlimäng". Malerubriigis olen viimati avaldanud pealkirja täpsustamata raamatu "Kolm musketäri" teise illustratsiooni ja Kafka raamatu "Ameerika" illustratsiooni. "Kolme musketäri" pilt ei vasta täielikult minu mälestustele, sest lasin kujutada Mileedit, aga tema õla peal oli liiliamärk, mida ta varjas, kuigi Inglise vanglas ta seda ka näitas. "Klaaspärlimängu" kohta rääkisin juba 1. mail, et mul on plaanis seda illustreerida lasta, mõte tuli vist veel varem.

Uus "Naksitrallide" illustratsioon

Täna soovisin lasta joonistada teist illustratsiooni Kafka "Ameerika" kohta, aga kumbki variant ei vastanud minu ettekujutusele ja ma ei salvestanud neid endale. Mäletasin, et raamatus peategelane laevaga Ameerikasse jõudes otsib oma kohvrit, aga piltidel oli palju kohvreid väljaspool laeva. Hilisemal kellaajal lasin illustreerida raamatu "Naksitrallid" algust ja lasin samuti pildi üks kord ümber teha, sest esimesel pildil ei olnud Kingpoole jalanõud pooleks lõigatud ja Muhvil seljas olev riideese ei meenutanud muhvi.

Järjekordne luulekogu

Eri punktides magasid kaks loomaliiki, mõlemas kohas oli ema poegadega. Ühte loomaliiki mindi äratama. Mõtlesin, et nüüd tuleb ettevaatlik olla, sest loomad võivad äratamise peale rünnata.

*

Ilmus minu uus luulekogu. Ma ei teadnud, kas ma saan ka tasuta eksemplare. Aga kohe mulle neid anti. Arvutasin, et eksemplaride kogumaksumus on üsna suur. Raamatu toimetaja oli J. Rooste. Ta oli kaanele kirjutanud, et kui neid luuletusi viimistleda, siis saaks neist üsna head tekstid. Raamatut lugema hakates selgus, et ta on kõik riimilised luuletused ilma riimideta luuletusteks muutnud.

Pidulik kogunemine

Täna toimus minu sünnipäevapidu. Mängisin esimest korda Suvega malet. Paluti juba ühel varasemal päeval mängida, aga siis ma olin unine. Tegin esimest korda sünnipäevapeost videosid, aga mitte avaldamiseks.

Teekond asutusse

Läksin Tallinnasse. Pidin seal jõudma ühte kindlasse majja. Sinna asutusse sai sõita bussiga, aga sel korral sõitsin trammiga. Võis olla, et trammi peatus on asutusele lähemal. Läksin ühes peatuses ajutiselt trammist välja, sain enne sõitma hakkamist peale tagasi. Hiljem õiges peatuses väljudes ja asutuse juurde kõndides leidsin sildi pealt selle meeles olevast natuke erineva nimetuse, tundus, et nimetust on muudetud. Ma oleks saanud kotist raamatust kontrollida, kas seal on sama või teistsugune nimetus, aga ei viitsinud raamatut välja võtta.

Ilmade soojenemine

Eile ja täna on selle aasta seni kaks kõige soojemat päeva. Seoses sellega alustasin eile raamatutelt tolmu puhumist ja täna jätkasin. Eelmine aasta jäi minu toa osadelt raamatutelt tolm puhumata, sest oli palju tuuliseid päevi. Aga tänavu alustasin taas voodile lähematest raamatutest, sest nendele koguneb tolm kiiremini kui nendele, mis mullu puhumata jäid. Täna oli ka ilm tuulisem kui eile, vahepeal ootasin suuremate hoogude möödumist. Eile käisin ka esimest korda tänavu särgi väel väljas. Eilsed külalised rääkisid, et kogu maikuuks on sooja ilma ennustatud.

49-aastaselt

Täna käis kaks külalist, aga nad said alles kohale jõudes teada, et mul on sünnipäev. Aprillis aitas Klaus hankida uue velotrenažööri, vana tõstsime rõdule. Tänu sellele sai pildistamiseks uue vaatenurga. Selga panin eile kingitud särgi. Foto pealt avastasin, et särgi muster sarnaneb juba ühe varem pildistatud särgi omaga.

Erineva tugevusega maletajad

Olin maleklassis. Kullamaa tänas neid, kes on koos temaga partiisid analüüsinud. Mina kartsin koos Kullamaaga analüüsida, sest ta oli kuri. Ehlvest rääkis, et ühte avanguvarianti kasutati palju aastakümneid tagasi üks kord. Mitukümmend aastat hiljem kasutas üks naismaletaja seda teravat avanguvarianti üks kord veel. Ta valmistas variandi vanema näidise järgi kodus ette ja jäi mängule meelega tund aega hiljaks, lootes üllatuse abil võita, aga kaotas. Praegu käis maleklassis tund, olin üks trennis käivatest kooliõpilastest. Mõtlesin, et ma ei pea kogu aeg maleliselt kaasa mõtlema, ma võin vahepeal natuke viilida ja pilte vaadata.