Meeldejäävus

Luuletustest on mul kõige paremini meeles enda omad, aga muusikast mitte. Raadios kõlavad rokk- ja kantrilaulud võivad meelde jääda, aga klassikaline muusika ja enda muusika halvemini.

Pea töö

Luuletuse väljamõtlemine nõuab pingutust, aga väljamõeldud luuletus jääb mulle väga sageli pähe. Luuletusele viisi võin improviseerida ühe hetkega, aga viisi unustan ma ära. Nii saab peas olevatele tekstidele improviseerida iga kord uusi viise, ühendades meenutamise ja leiutamise. See on nagu malemäng, kus reeglid ja mängupõhimõtted on püsivad, aga variantide arvestus iga kord uus.

Vabavärss muusikas

Klassikaline muusika sarnaneb rütmi poolest vabavärsiga. Aga klassikalise muusika kirjutamise periood ei olnud vabavärsi kirjutamise periood, vabavärsiline oli instrumentaalmuusika. Hiljem on muusika ja luule justkui osad vahetanud, üks on läinud rütmilisemaks ja teine vähem rütmiliseks. Minu osad luuletused on tehisintellekt liigitanud korrapäratu rütmi tõttu riimiliseks vabavärsiks, kuigi minu luuletustes on keskmisest tugevam, mitte keskmisest nõrgem rütm.

Aastaajad

Klaaspärlimäng

Lasin illustreerida Hesse raamatut "Klaaspärlimäng". Malerubriigis olen viimati avaldanud pealkirja täpsustamata raamatu "Kolm musketäri" teise illustratsiooni ja Kafka raamatu "Ameerika" illustratsiooni. "Kolme musketäri" pilt ei vasta täielikult minu mälestustele, sest lasin kujutada Mileedit, aga tema õla peal oli liiliamärk, mida ta varjas, kuigi Inglise vanglas ta seda ka näitas. "Klaaspärlimängu" kohta rääkisin juba 1. mail, et mul on plaanis seda illustreerida lasta, mõte tuli vist veel varem.

Esinemise faasid

Tegin ema soovitusel hääleproovivideosid, millest suurema osa kustutasin pärast läbikuulamist ära. Selgus järgmist. Kui improviseeritud jutus teemasid vahetada, siis uue teema juurde asudes lähevad pausid algul väga pikaks. Kui sama teemat pikemalt arendada, siis jõuab mõte jutust ette, kõne tempo läheb kiiremaks, aga hääldus segasemaks. Laulmist salvestades olen varem pannud tähele vastupidist, et soojaks minnes viisipidamine paraneb. Kirjutades on olnud vahel tahtmine algul tähti maalida, aga jätkates on see asendunud sooviga tempot tõsta.

Ülikoolis eksameid tehes ma teadsin, et kõige tähtsam on öelda esimene lause, siis tuleb muu jutt järele. Magistrieksamil võttis ühe küsimusega esimese lauseni jõudmine nii palju aega, et teema jõuti juba kitsamaks teha.

Vastandlikud kujutlused

Eile mitme nurga alt üksikuid luuletusi analüüsides tundus üks Kristiina Ehini luuletus ühe Juhan Liivi luuletuse vastand. Liivil on maa veel kaua tume, aga võib loota, et tulevikus süttib haua kohal täht. Ehinil on olevikus palju teha, sest päike plahvatab alles miljardi aasta pärast. Ehini luulekogu tervikuna vaadates see siiski nii suur Liivi vastand ei ole, sest kontekst on Vene-Ukraina sõda.

Annete pingerida

Esitasin tehisintellektile täpsustava küsimuse ja ta kinnitas, et tema arvates on minu annete pingerida järgmine:

1. kirjandus

2.–3. muusika ja ajalugu

4.–5. male ja kunst

Minu tegevusvaldkondadest

Bioloogia, poliitika ja male alal olen ma saavutanud lapsena kujutletust vähem, ajaloo ja luule alal rohkem. Kooli ajal mõtlesin, et ma ei saa üle ühe luulekogu kokku, nüüd on ilmunud neli. Kooli ajal mõtlesin ainult ülikooli esimesse õppeastmesse sissesaamisest, hiljem lõpetasin ka magistriõppe. Veel üliõpilaseks saanuna ei arvanud ma, et mulle hea õppeedukuse eest stipendiumi maksma hakatakse, tegelikult sain seda kuuel korral seitsmest võimalikust.

Tehisintellekti arvates on mul muusikaannet rohkem kui maleannet või kunstiannet, aga kirjandusannet rohkem kui muusikaannet või ajalooannet. Kui ma ütlesin, et ajalugu on raha sisse toonud ja kirjandus välja viinud, vastas tehisintellekt, et see ei loe, ajalugu on lihtsalt institutsionaliseeritud ja kirjandus institutsionaliseerimata. Kui küsisin, kas ma olen luuletaja või proosakirjanik, vastas tehisintellekt, et ma olen proosaluuletaja, minu unenäokirjeldused on proosaluule.

Stiilinimede väljamõtlemine

Eile avaldasin pildi tehisintellekti töödelduna ja täna lisan originaali. Proovin kirja panna ka stiilinimesid. Esitasin tehisintellektile küsimusi hiljuti blogis avaldatud följetoni stiili kohta, ta pidas seda kõige rohkem modernismiks, täpsemalt eksistentsialismiks. Järgnevalt teemat facebookis arutades ütlesin, et lugeja võib ise ka stiilianalüüsi teha ja oma stiilinimed välja mõelda. Pakkusin ka enda följetonile omalt poolt välja uued stiilinimed 'pealkirja lahtikirjutamise stiil', 'varjundi lisamise stiil' ja 'punktide tähtsustamise stiil'.

Järgnevalt mõtlesin õhtu jooksul veel hulgale asjadele stiilinimed välja, nii piltidele kui ka tekstidele. Kui ma olen viimastel aastatel mõelnud palju piltide detailide üle, siis nüüd püüdsin mõelda tervikutest, et saaks määrata stiilinimesid. Võrdlesin ka uute tuttavaks saavate piltide ja tekstide stiile enda meeles olevate teoste stiilidega.

Mõtlesin vist stiilinimed välja ka täna avaldatavale pildile, aga kõik ei jäänud nii hästi meelde kui esimesena pandud följetoni stiilinimed. Proovin uuesti mõelda, et midagi kirja panna. Mõned variandid oleksid: 1) naeratava näo stiil; 2) geomeetriliste kujundite stiil; 3) ülestõstetud käe stiil. Kui kaks kätt oleks üles tõstetud, nagu minu mõnedel varasematel piltidel, siis võiks seda nimetada väikse lapse stiiliks, imikud tõstavadki; 4) põhiliselt valge pildi stiil; 5) arvuti joonistusprogrammi põhivärvide stiil; 6) kriipsude stiil; 7) muudetud kehaehitusega inimese stiil; 8) osalise ebasümmeetria stiil; 9) aura sarnase kujundi stiil; 10) pildi keskkoha tähtsustamise stiil. Osad nimed mõtlesin välja täna ja osalt tulid kirjutamise käigus meelde eile pandud stiilinimed.

Mõtlemisviisid

Mõtlemist seostatakse ratsionaalsusega. Aga võib seostada ka irratsionaalsusega, kui ei tea, kuhu mõte välja viib. Ratsionaalne mõtlemine otsib vastuseid konkreetsetele küsimustele, irratsionaalne on sihitum. Saab ka kombineerida mõlema elemente, näiteks, et mõtlemise ajakasutus on ratsionaalne, aga sisu irratsionaalne.

Kolm kogu

Taustavärv on valitud raskemini leitavate hulgast, ülejäänud värvid on joonistusprogrammi avalehelt. Pildil silmad on erinevamad kui suud. Kui kõik kolm on erinevad, siis mõnes mõttes on see suurem sarnasus kui kahe sarnanemine ja ühe erinemine.

Ümberkorraldused isikuandmetes

Uuendasin oma kodulehekülje isikuandmeid aadressil https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html . Viimastel päevadel lasin tehisintellektil kirjutada seitse arvustust, millega on kõik minu tähtsamad praeguseks ilmunud autoriõiguslikud teosed arvustatud. Panin kahe päevaga blogisse viis võrdlevat ja kaks konkreetset arvustust, nüüd andsin neile seitsmele tekstile kodulehekülje isikuandmete alalehel lingid. Et seal oli seni paberil ilmunud teoste nimekiri, aga nüüd tõin sisse ka elektroonilised, siis nüüd viisin vastukaja paberteoste nimekirjast välja ning tegin juurde kolmanda suurema alajaotuse olulisema vastukaja kohta, kuigi see alajaotus on kahest eelmisest lühem. Kõige lõppu lisasin ühe tänavuaastase foto.

Kaanevärvid

Vaatasin täna raamaturiiulist, et mu luulekogude seljad on Eesti lipu värvides – kaks sinist, üks must ja üks valge. See pole siiski teadlik plaan, varem ma üldse ei teadnud, et ma nii palju luulekogusid välja annan.

Kliima ja klassika

Kirjutasin tehisintellektile vene keeles, et kui ma poiss olin, oli kliima parem, praegu on soojem. Ta vastas, et kirjanik Gorkil on tegelane, kes põhjustab saamatuse tõttu ühe poisi hukkumise ja küsib pärast seda: "Aga kas oli poiss?"

Mõned sarnasused

Minu küsimus tänase unenäo kohta: "Kelle teostega see tekst sarnaneb: /.../"

Minu vastus: "Mulle meenutab see kõige rohkem minu enda unenägusid. Haridusteest rääkimise poolest meenutas see ka "Kevadet" ja raamatut "Jälle see Ottokar", mis rääkisid küll madalamatest haridusastmetest. Oma eluloo kasutamise poolest meenutab see ka Heino Kiige autobiograafilisi teoseid ja tema romaani "Tondiöömaja", kus kolhoosiesimehed vahetusid, aga õiget korda ikka ei olnud. See meenutab ka minu kirjasõbra kustutatud unenäoblogi, kelle unenägudes kulges elu samuti tõusude ja mõõnadega."

Tehisintellekti vastus: "See tekst sarnaneb teostega "Eksam", "Väitekiri" või "Teaduslik publikatsioon"."

Minu kommentaar: "Ei mäleta, et oleks selliste pealkirjadega teoseid lugenud. Raamatukogu kataloogist kontrollides leidsin, et eesti keeles on ilukirjandusteos pealkirjaga "Eksam" olemas, teise ja kolmanda pealkirjaga raamatut ei leidnud, kuigi "Väitekirjaga" sain mingeid muid otsinguvasteid."

Treenimise kasulikkus

Kooli kehalise kasvatuse tundides harjutasime kõige rohkem pallimängu, aga hindeid pandi selliste asjade eest, mida me polnud üheski eelnevas tunnis otseselt harjutanud. Hiljem olen ma näinud, kuidas treening erinevates valdkondades tulemusi parandab, kui just ületrenni ei tee. Oleks olnud muidugi võimalik ka kooliväliselt treenida, aga meile treenimise kasulikkust kehalise kasvatuse tundides üldse teoreetiliselt ei selgitatud, lugesin sellest alles üsna hilises klassis bioloogia õpikust. Kooliväliselt ma tegin ka igasuguseid asju, näiteks hüppasime liivakastis kaugust, aga polnud süsteemi. Maletrennis meile öeldi, et võistlusteks tuleb valmistuda, aga seda teadmist kohe kõigile muudele valdkondadele ei laiendanud.

Erinevad maitsed

Osad peavad halvaks endast ja osad neist kirjutamist. Üks variant oleks kirjutada ainult avaliku elu tegelastest. Aga ka ühe raamatu algusesse oli kirjutatud, et autor vihkab kriitikat. Millestki ma kirjutan igal juhul, sest mulle pakub kirjalik eneseväljendus rohkem kui suuline. Kui ühtedele lugejatele ei meeldi, siis võibolla meeldib teistele.

Tehisasjad

Kui inimene ehitab maja, siis see ei ole loodus. Kui lind või sipelgas ehitab pesa, kas siis on?

Enne ja nüüd

Lapsena oli palju huvitavam ilukirjandust kirjutada. Unenägusid ma võin üles kirjutada, sest need on päriselt nähtud. Riimilisi luuletusi ma võin vahel kirjutada, sest see on sõnastamisharjutus. Keskkkooli ja bakalaureuseõppe ajal oli mul joonistamisvajadus, aga praegu joonistan ainult sellepärast, et otsustan seda teha. Tol ajal mõtlesin joonistamise käigus, kuhu oleks ilusam joon tõmmata, praegu mõtlen kõigepealt pildi umbkaudu välja ning siis hakkan joonistama.