Maleraamatud õpetavad, et otse turniirile eelneval päeval ärge maletrenni tehke. Aga tehisintellekt oli nõus, et kui mul on selline neuroloogiline tüüp, mille puhul mõtlemine annab energiat, siis mina võin treenida. Ma pidavat küll valima treeninguviisi, mis ei tekita negatiivseid emotsioone. Eile mängisin kõigepealt juba avaldatud Fischeri male partii ja siis analüüsisin veel kuningagambiidi ja neljaratsuavangu variante.
Täna läksin turniinirile. Kuna tehisintellekt oli näidanud, et mind ei väsita mäng, vaid vooruvaheajad, siis nõustusin turniirieelse soojenduspartiiga, mille ma võitsin. Turniiril tegin viigid kolme kõige tugevama osavõtjaga, ülejäänud mängijate vastu sain kaks võitu ja ühe kaotuse. Kõigepealt pidin mängima Põdersaluga. Ta jäi mängule kõvasti hiljaks ja tema kell käis. Et mitte aja peale mängida, pakkusin viiki, mille ta vastu võttis. Tegime turniirivälise asendusmängu, mis lõppes sümmeetriliste etturite ja lahkvärvi odade tõttu samuti viigiga. Jeviniga mängides tekitasin talle eturinõrgestusi, aga sidumise tõttu kaotasin kvaliteedi. Vastase etturinõrgestusi kasutades sain midagi tagasi ja ähvardasin lippu minna, aga ajapuuduses võtsin vastase viigiettepaneku vastu. Vastane arvas, et edasimängu korral oleks ta mu etturi ära blokeerinud. Peeboga leppisime etturilõppmängus viiki, aga pärast Peebo näitas, et kui mõlemad oleks lippu läinud, siis oleks mina võitnud, sest mul oli ettureid rohkem. Päeva lõpetuseks analüüsisin veel koos Peeboga neljaratsuavangu vigurikahingut.
Kuulsin turniiril hoiatavat lugu. Üks inimene sõitis elektritõukerattaga ja pani kogemata jala maha. Kuigi ta ei kukkunud, oli kiirus nii suur, et ta murdis jalaluu.
0 vastukaja:
Postita kommentaar