Kolmapäev, oktoober 31, 2012

Võibolla tegin nalja

Täna öösel nägin kaks unenägu või ühe kaheosalise unenäo. Kuna teemasid oli kaks, siis need olid võibolla kaks erinevat unenägu, aga ma ei mäleta, kas ma vahepeal ärkasin. Unenäo esimene pool jäi üleskirjutamiseks liiga uduselt meelde ja teine pool polnud selleks piisavalt ilus. Ärkasin vara üles ja uni enam tagasi ei tulnud. Aga võibolla ei läinud uni ära kehva unenäo tõttu, vaid töömaaniast. Eile töötasin keskööni ja täna alustasin tööpäeva kell kuus hommikul. Töö jäi eile pooleli nii huvitava koha peal, et tahtsin sellega ruttu jätkata. Võrdlesin praegu käsil olevat autorit varem toimetatuga. Varem toimetatud raamatust olid kõige tuttavamad need kohad, mille kohta ma käsikirjas kriitilisi märkusi kirjutasin. See näitab veelkord, kui kasulik on kirjutamine. Täna kirjutasin märkmeid teiste kohtade kohta. Tegin seda kokku kolme ajalooraamatuga. Kõigepealt sain ühe raamatuga valmis, siis alustasin teisega ja vahepeal käisin veel raamatukogus kolmandat lugemas. Raamatukogus istusin kaks tundi. Kodus lõpetasin tööpäeva kell 8 õhtul, kui selle alustamisest oli möödas 14 tundi. Nii pikki tööpäevi ma pole tavaliselt teinud. Ülikooli ajal võis neid juhtuda. Või ülikooli sisseastumiseks valmistudes. Mäletan siiamaani hästi ühte päeva, kui ärkasin hommikul umbes sama vara kui täna, õppisin õhtuni füüsikat ja õhtul poodi minnes olin kohutavalt väsinud, silmad olid rasked. Tänane päev pole nii pingutav olnud, aga unine olen praegu ikkagi. Ma olen lugenud, et depressiooniga uni lüheneb ja ei puhka välja, aga maaniaga lüheneb uni sellepärast, et unevajadus väheneb. Depressioon mul ükskord diagnoositi, aga maania diagnoosi pole pandud. Kui ma ükskord saunas rääkisin, et pole aasta otsa unine olnud, küsis psühhiaater Vahing küll, kas ma nüüd olen pidevalt maania seisundis. Aga see oli ilmselt nali. Täna meenutasin, et vahepeal oli selline periood, et kui keegi mulle milleski vastu vaidlema hakkas, ütles üks vend sageli, et ma teen nalja. Mina hakkasin selle peale mõtlema, kas ma nüüd tegin nalja või mitte. See läheb nähtavasti sellesse asjade liiki, kui Masing kirjutas, et keel aheldab mõtlemist. Iga asja kohta pole sobivat sõna. Võib küll uusi sõnu leiutada, aga neist ei pruugi ka teised sama moodi aru saada.

Teisipäev, oktoober 30, 2012

Uued proportsioonid

Täna leidsin raamatupoest Kärneri raamatu, mis peaks olema kõige uuem eestikeelne maleraamat. Koostaja kaheleheküljelise eessõna lugesin läbi. Selles kirjutatakse, et Kärner oli tugev, sest male oli tema lemmikala. Minu lemmikala male enam ei ole. Ülikooli esimesel kursusel mõtlesin küll, et nüüd pääsesin sisse nii kergele erialale, et seda õppida ei ole vaja ja saab palju maletrenni teha. Aga tänu sellele, et ajalugu on minu jaoks kergem, meeldib see nüüd rohkem. Mäletan, et kuskil viis või kuus aastat tagasi oli töö tegemine mulle vastumeelne. Nüüd on see mu lemmiktegevus ja otsin võimalusi tööpäevade pikendamiseks. Natuke olengi juba pikendanud. Sellele aitab kaasa tõenäoliselt ka arutelu listi asutamine. Kui on kellelegi ajaloost kirjutada, siis on tahtmist sellega varasemast veelgi rohkem tegeleda. Ma küll põhimõtteliselt tegelen ka muude asjadega. Aga proportsioone võib muuta. Tõenäoliselt see ei jää viimaseks muutmiseks.

Puud raudteel

Airi tütred mängisid ühes filmis. Mul oli nende kohta vanu ajaleheväljalõikeid. Nad käitusid praegu umbes sama moodi nagu neil väljalõigetel. Olime Peedu raudteel. Elva suunast tuli Venemaa rong, mis pani enda ette raudteele puid. Isa ütles, et see on uuskolonialism. Klaus oli varem olnud samasugustel seisukohtadel, aga nüüd küsis, kas isa ise ka usub, mida ta räägib. Isa andis selgituse, mis näitas, et tema tunneb teemat paremini. Kaugemale minnes nägin, kuidas sellele rongile sõitis vastu teine rong. Mõtlesin, et nüüd näen nende kokkupõrget. Aga selgus, et seal oli kaks paari rööpaid, nii et rongid sõitsid üksteisest mööda. Laar ütles, et need puud on Soome omad ja need tuleb anda Soomele. Venemaa oli Soomele võlgu ja siit oleks saanud võla ära tasuda. Kartsin, et sellepärast võib tulla sõda. Aga puid ei saanudki Soomele anda, sest eestlased tassisid suurema jao neist oma aedadesse.

*
Liisa pani feisbuki sissekande pealkirjaks arutlus ühe asja üle. Ta lähtus nähtavasti minu eeskujust, sest olin hiljuti pannud samasuguse. See tema sissekanne oli pöördumine Reeda poole. Ta kritiseeris seal poliitilist olukorda. Kirjutasin neile alla kommentaari: "Hakake siis sotsialistiks." Mõtlesin, et lugejad ei saa ühemõtteliselt aru, mida ma sellega öelda tahan. Mõtlesin, et Liisa mitte ainult ei pannud pealkirja minu eeskujul, vaid ka pöördus enda klassikaaslaste asemel minu oma poole. Siis mulle tuli meelde, et nad võivad omavahel ka tuttavad olla, sest Liisa on Jürgeni tütar ja Reet Ansipi ja Ansipit ja Jürgenit peetakse Reformierakonna kaheks kõige tähtsamaks liikmeks.

*
Tegin füüsikaolümpiaadi. Seal oli kolm ülesannet. Kaks esimest olid lihtsad, aga kolmandaga läks mul aega. Mulle tulid vist kõik valemid õigesti meelde, kuidas energiat muudeks asjadeks lahutada. Õpetaja küsis, kas meil on kolmas kerge ülesanne valmis. Vastasin, et ei ole, kolmas on just raskem. Õpetaja luges ette, et füüsikutele on töökohti vähe, osad inimesed peavad tegema mustemaid töid. Saabus aeg tööd ära anda. Küsisin, kas minu kolmanda ülesande vastus on õige. Siiri vaatas korraks peale ja vastas kohe, et ei ole. Küsisin, et aga kas lahendusidee on põhimõtteliselt õige. Õpetaja vaatas peale ja ütles, et ei ole. Järeldasin, et siis tuli kasutada soojusenergia, mitte mehhaanilise energia valemit. Läksin klassist välja. Seal räägiti mulle, et Kristjan K. oli käinud kahes muus koolis lõpueksameid tegemas, aga ei olnud kuldmedalit saanud, ta jäi hiljaks. Vist taheti öelda, et ta hakkas eksamiteks liiga hilja õppima. Ta oli vist vaadanud, et mina hakkasin ülikoolis hästi õppima, ja järeldas sellest, et siis kõik meie koolist muudesse koolidesse minejad hakkavad paremaid hindeid saama. Läksin kõndisin õpetajate toa kõrval olevas koridoris. Vaatasin, et klassi 119 taga on wc. Üks naine näitas mulle ühte teist ust ja ütles, et wc on seal. Noogutasin, aga sisse ei läinud. Siin oli kaks wc-d, aga mõlemad olid õpetajate omad. Olin küll täsikasvanu, aga ennast õpetajaks ei pidanud. Läksin fuajeesse. Nägin ühe klassikaaslase päevikust, et tal on tunniplaanis ingliskeelne ajalehelugemine. Minu päevikus sellist ainet ei olnud. Siis oligi nii, nagu ma olin unenägudes näinud, et olin tunniplaani kirja pannes teinud vea ja seetõttu terve õppeaasta ühe aine tundidest puudunud. Kuna olin need unenäod blogisse kirja pannud, siis võidi arvata, et olin puudunud teadlikult. Klassikaaslasel oli see tund teiste tundide vahel, aga ta oli teises rühmas. Minu rühmal oli nähtavasti viimane tund, et ma polnud selle olemasolu märganud. Mõtlesin, et võiks minna õpetaja juurde ütlema, et ma tahan kõik järele vastata, aga tal pole aega mind nii palju kuulata. Seetõttu pean üks aasta veel koolis käima.

Esmaspäev, oktoober 29, 2012

Püha kodu

Lugesin "Postimehest", et üks Läti pere põhjendas Lätist lahkumist sellega, et palgast ei jätkunud isegi autoga tööle sõitmiseks. Mul on ka sissetulek väike, aga autota olen eluaeg väga hästi läbi saanud. Tartus ei ole ühtegi kohta, kuhu ei saaks minna jala või bussiga. Kui oleks selline töökoht, kuhu ei saaks, siis ma kaaluks enne töökohale lähemale kolimist kui välisriiki. Aga parema meelega ma ei koliks üldse. Minu võrguluulekogus on üks tsükkel kodust ja teine pühamust. Tegelikult kodu on ka pühaks peetud ja Enno luuletuses räägiti koduhaldjast. Jaapani kohta oli tõlgitud, et seal olid budismil templid ja šintoismil pühamud. Üks pühamu ehitati iga 20 aasta tagant ümber, mis oli osa nende usust. Võibolla siis mõni kolib ka pidevalt sellepärast, et talle on kodu püha. Et kaua ühes kohas elades harjub liiga ära, aga uude kohta kolides on seal esialgu põnev. Kui ma olen esimest aastat kokku puutunud mõne suure majaga - ülikooli õppehoone või haiglaga - on mul selle arhitektuuri kohta olnud alguses väga huvitavad unenäod, aga hiljem on need unenägudes tavalisemateks majadeks muutunud. Täna käisin suurtest majadest ülikooli raamatukogus. Läksin sinna tavalisemast varasemal kellaajal. Mitte ainult kella keeramise võrra, vaid veel rohkem. Keegi kunagi rääkis, et tema oma kella suveajale ei keera, sest see lõhub. Võibolla oli tal õigus, sest meil jäi kella keeramise päeval äratuskell seisma, kuigi oli üles keeratud. Nüüd see jälle käib. Vennal oli vist samal päeval arvutiga probleem, et see enam ei käivitunud. Ta kruvis selle juba koost lahti, aga kui kokku kruvis, siis käivitus uuesti nagu äratuskellgi ilma remondita. Kirjandusmuuseumis ei ole remont ikka veel läbi. Algul lubati arhiivraamatukogu avada augustis, siis septembris, siis pidi see kinni olema oktoobri lõpuni, nüüd mulle öeldi, et kinniolekut on veel paar nädalat pikendatud. Õnneks on paljud vanad raamatud, mida vaja läks, kodus või teistes raamatukogudes olemas. See on ka üks põhjus, miks ma ei taha väiksemasse korterisse kolida, et seal ei saa nii palju raamatuid hoida.

Võidujooks ümber maja

Üks poiss magas veel kell kolm päeval. Üks mees tuli talle ütlema, et nii kaua ei tohi magada. Poiss vastas, et ta magab sellepärast, et on koolivaheaeg. Mõtlesin öelda, et magamist ei tohi keelata.

*
Olin ükskord Klausiga ümber maja võidu ringe jooksnud. Klaus oli ära mõõtnud, mitu ringi peab jooksma, et kindel distants läbida. Nüüd ma seda arvu enam ei mäletanud. Uuesti jooksmise korral oleks pidanud uuesti Klaus mõõtma. Mõtlesin, et kui ma tahan jooksu võita, ei tasu mul tast enne viimast ringi mööda minna, seni jooksen tuules. Ühes raamatus kirjeldati ümber maja võidujooksu, milles osalesid valge, Aafrika neeger ja Ameerika neeger. Ameerika neeger võitis, või enne finišit jooksis valge tast siiski mööda. Olime keldris. Minu blogisse tuldi ühest postkastist. Klikkisin postkasti aadressil ja sain teist korda elus võõrasse postkasti sisse. Saatsin postkasti omanikule kirja, et tal on turvaauk. Arvasin, et nüüd ta paneb postkasti kinni ja ühendus katkeb, aga seda ei juhtunud. Vaatasin tema postkastis ringi. Seal ei olnud veel ühtegi kirja, mis tundus kahtlane. Ekraanile tuli ette hoiatus, et minu maha jäetavat informatsiooni saab kasutada postkasti omanik. Mulle tuli meelde, et ma olin varem otsustanud, et ma ei sisene enam kunagi võõrastesse postkastidesse. Läksin sealt välja. Seal kohas, kus ma olin käinud, oli kirjutatud Võlukäigust. See oli jutt nende mängude põhjal, mida ma olin lapsena Kerstiniga mänginud. See oli pandud sinna selleks, et just mina selle lehekülje otsingumootoriga leiaks.

Pühapäev, oktoober 28, 2012

Lumi taandub

Üleeile pildistasin lumiseid oksi ja tänaseks on see vaatepilt kadunud. Kuuseokstel veel on lund. Eelmine talv ainult kuuseoksi jõudsingi lumisena pildistada. Eelmine talv tundus algul, et tuli paks lumi maha, aga seda ei sadanud tükk aega juurde, nii et suusatamas käies oli muudkui muld väljas. Lumi jäi maha suhteliselt hilja ja läks üsna vara. Mõned lootsid juba lumevaba talve, sest üle-eelmine talv oli lund liiga palju olnud. Mina ootasin lund, aga mitte liiga suures koguses. Kui praegu lumi ära sulab, siis see mind veel kurvaks ei tee, sest pole veel novembergi. Mõtlesin minna sügisel mõnel pühapäeval Toomemäe puid pildistama, aga jäin hiljaks. Pühapäeviti pidin sageli mina lõunasööki tegema ja teistel kordadel sadas jälle vihma. Päevad ei olnud ka enam nii pikad, et ükskõik mis kellaajal oleks saanud minna. Ma olen rohkem õhtuse eluviisiga. Täna ärkasin üsna vara. Seejuures tuli alles praegu meelde, et pidi kella keerama. Arvuti on ise keeranud, aga minu käekell on veel keeramata. Eile mulle küll öeldi, et keerata, aga ütlesin, et ma võin seda täna ka teha. Täna olen lugenud Jaapani ajalugu ja õppinud kahe võõrkeele sõnu. Maletrenni ei ole mitu päeva olnud tuju teha, pealegi tahan selle arvelt aega kokku hoida. Järgmine nädal on üks suurem maleturniir, aga ma pole otsustanud, kas ma sinna lähen. Algul küll mõtlesin, et selle jaoks võiks natuke korralikumat trenni teha, aga praegu mõtlen hoopis vähem treenimisele. Eilne külaline ütles, et ta tahaks malemängu selgeks õppida. Kabet ta oli juba lapsena mänginud. Kabe kohta arvati ühel päeval klubis, et vene kabes ikkagi ei ole mõtet kiriturniire pidada, sest arvuti on kõik variandid läbi vaadanud. Mina ütlesin, et arvuti pidavat oskama kõik mängud viiki ajada, aga võitmiseks pidavat teist moodi mängima. Mulle vastati, et neile teistsugustele käikudele on ka kõigile vastused olemas. Aga nähtavasti on variantide hulk siiski nii suur, et nendes on ka arvuti abil keeruline orienteeruda. Pealegi on kirikabes ka mõtlemisaeg piiratud.

Hirm seente ees

Vennad rääkisid, et hiinlased tulevad Euroopasse elama ja hakkavad Euroopa kirjanikeks. Nad kirjutavad raamatuid kosmoselaevast B, ainult tehnilistest asjadest. Hüüdsin eemalt, et tehnilised raamatud on kõige paremad. Lamasin voodis. Rääkisin kellegagi, aga ma ei teadnud, kes ta on. Ta tuli ja kõditas mind selja tagant. Hakkasin naerma. Isa oli juba Saaremaal ja ootas, et pere talle järele läheks. Teised asusid teele, aga mina jäin koju. Üks vend jäi ka, sest Saaremaal oli plaanis seenele minna, aga vennal oli tekkinud seente ees hirm. Ta tõi võrdluse, et kui kümme muna katki lüia, siis üks neist on mädamuna. Vastasin, et seistes lähevad kõik munad mädaks, aga kõik seened mürgiseenteks ei muutu. Vend rääkis, et ta algul mõtles, et läheb teistega kaasa, aga siis jõudis järeldusele, et kui ta seenekorjajatega niisama kaasa kõnniks, oleks tal halb olla. Ta hakkas nutma. Mulle tuli uduselt meelde, et ükskord varem juba, kui meil seenesoust oli, oli ta vist öelnud, et tema seeni ei söö. Mõtlesin öelda, et vend usuks, et ema on väga hea seenetundja. Siis mõtlesin, et seda ei ole mõtet öelda, sest vahel pakutakse ka kellegi teise korjatud seeni. Mõtlesin, et võiks öelda, et seenemürk hakkab mõjuma aeglaselt ja tavaliselt jõuab veel arsti kutsuda. Olime Paides. Tartu vanaema rääkis, et asju tuleb ravida nendega kokkupuutes. Kuuma sütt tuleb sõrmega puudutada ja hirmu mürgiseente ees tuleb ravida mürgiseente söömisega. Ta on paar korda elus mürgiseent söönud. Ükskord oli vanaisa saatnud talle kirja: "Ma ei ole veel oksendanud. Usu, see oli mürgiseen. Ole terve. Teine aed." Väljusime ühest suvilast. Vaatasin, et mööda maanteed tuleb mingi loom. Sealt tuli kaks hobust ja üks koer. Hobused läksid majast mööda, aga koer tuli meie juurde trepile. Ta tundus kallale kippuvat. Lõin teda jalaga.

Laupäev, oktoober 27, 2012

Kingin raamatuid

Kui mul paluti tänasele külalisele raamatuid kinkida, küsisin, mitu raamatut ma annan. Ütlesin, et saan anda oma nelja raamatut viiest, aga neli on vist palju. Külaline arvas ka, et seda on palju. Soovitati kinkida üks luulekogu ja üks proosaraamat, mida ma ka tegin. Ma ei ole avaldanud muid raamatuid peale ilukirjanduslike, mis läheb vastuollu sellega, kui olen öelnud, et eelkõige pean ennast ajaloolaseks. Aga ajalooga ma olen siiski rohkem raha teeninud. Või kui vaadata, mis on mu kõige suurem rahaline sissetulek, siis peaksin ennast üldse pensionäriks nimetama. Aga ma siiski töötan ja kõige suurem osa ajast läheb ajaloole. Ülikooli ajal oli põhisissetulek stipendium ajalooeksamite tegemise eest, praegu ajaloo eest makstav summa on sellest suurem. Kuigi inflatsiooni arvestades võibolla mitte. Ka praegust töötasu nimetatakse stipendiumiks, mitte palgaks.

Saarele saatmine

Ruudulisel paberil oli kujutatud justkui kahes suunas näitavat noolt. Joonistasin selle alla veel selgemalt kahes suunas näitava noole. Hakkasin joonistama ringi, millel oleks neli teravat nurka. Aga kujund tuli natuke segasem. Minu tegevust püüti takistada, saadeti isegi minu vastu sõjavägi. Mina keeldusin tegevust katkestamast, enne kui ma olen plaani koostamisega lõpule jõudnud. Ütlesin, et Hitler ise käskis Berliini kaitseplaani koostada.

*
Mõned vaatasid televiisorit. Vaatajaid tuli juurde. Nad panid seljad vastamisi, nii et üks vaatas ühte ja teine teist televiisorit. Klaus tahtis veel magada ja ütles, et teda ei segataks. Ema ütles, et võibolla Klausil on unn. Ann sai aru, et see sõna kõlab nagu tema nimi, ja vastas, et ei ole. Klausile soovitati, et ta läheks ja magaks ühel saarel, seal on vaiksem.

*
Mõtlesin, et see on küll halb, et mulle pannakse pärast ülikoolis ajaloo õppimist koolis ajaloo hindeks neljasid, aga mina saan ilma õppimata nelja ja teised saaksid kahe. Võibolla ei pane õpetaja mulle nelja mitte sellepärast, et minu vastus oleks halb, vaid et minust oodatakse rohkem. Näidati ühte Supilinna maja, kus elas soomlasest kirjanik. Tundsin ära, et just selle maja juures olen ma teda alati näinud. Sõitsime bussiga Jakobi mäest üles. Väljusime ujula taga. See oli koht, kust klassiekskursioonid tavaliselt algasid.

Reede, oktoober 26, 2012

Lumi okstel



Kauge tuluke

Mulle öeldi, et ühte asja ma Rootsis sõin. Vastasin, et mina pole Rootsis käinud. Selle peale hakati naerma. Mind kas ei usutud või tegi nalja see, kui keegi vähe reisis. Ütlesin, et aga kui teised Rootsist tagasi tulid, siis ma võisin nende kaasa toodud toitu süia. Räägiti, et seda toitu inimene ära ei seedi, vaid see jääbki kõhtu. Aga üks poiss, kes noorelt suri, ei surnud siiski selle söömise tagajärjel, vaid kurnatusest. Tal oli palju tööd ja ta pingutas sellega üle. Ütlesin, et ta sai viimasel hetkel töö valmis. See vastus muutis teised lõbusaks. Ütlesin, et tegelikult see on tõsine asi. Kõndisin üle muruplatsi. Selle juurde sõitis üks masin, mis langetas ühe puu. Pidin olema ettevaatlik, sest puu oleks peaaegu mulle pihta langenud. Korjasin kummelinuppe ja sõin need ära. Siin kasvas väga suurte nuppudega kummel. Olime reisil. Jõudsin koos ema ja Pillega raudteejaama. Nad ütlesid, et nüüd läheme rongi peale ja sõidame koju. Vastasin, et aga mul jäid asjad majja, sest ma arvasin, et me lähme sinna veel tagasi. Seal on minu kõige tähtsamad asjad. Või mitte küll kõige tähtsamad, aga väga tähtsad. Ema ütles, et hea küll, siis me ei sõida ühe tema tuttavaga koos. Eemal põles tuluke. Pille ütles, et see on selle maja tuli. Küsisin, kust ta teab, kas teistel selle küla majadel ei ole elektrit. Pille vastas, et see maja asub tuleliinil. Ta loetles, millistes selle küla majades on elekter ja millistes mitte.

Neljapäev, oktoober 25, 2012

Eestis sajab nüüd lumi

Täna avati ladu
ja algas helveste sadu.
Suurt kasu loota on lumest,
sest muidu maa oleks tume.

Tumedus pole ka paha,
kuid sooja talve ei taha.
Talveöö olla las pime,
kuid lumi siiski on ime.

Inimese ostmine

Ema küsis, kas lapsed võivad sahtlist leitud hiigelsuurte malenuppudega mängida. Vastasin, et nad võivad isegi tavaliste nuppudega mängida, kui nad neid ära ei kaota. Kallasin ühe karbitäie nuppe põrandale. Ütlesin, et sellest piisab, ja panin ülejäänud karbid ära.

*
Ütlesin, et ma olen koostanud Tõnissoni, Grenzsteini ja Oleski raamatute käsikirjad, kes kirjutavad kõigest ja on mulle selles osas eeskujuks. Aga minu puhul peetakse kõigest kirjutamist halvaks ja püütakse mind ühe teema raamidesse suruda. Mõtlesin, et Talvel olid natuke kitsamad teemad. Kevad oli käes, aga külmakraadid olid üha tagasi tulnud. Nüüd oli lootust, et enam ei tule, sest puud olid lehte läinud ja lehed hoidsid vist sooja. Kuigi ma ei teadnud, kas külm ikka saab aru, et puudel on lehed ja neid tuleb hoida. Ühe inimese kohta öeldi, et ta on Kerenski mõrtsukas.

*
Istusime ümber laua. Räägiti, et kommunistid on mõrtsukad. Vaidlesin vastu, et kommunistid tapsid inimesi varasemal perioodil, aga noorem põlvkond pole selles osalenud. Mulle vaieldi omakorda vastu, et Linnase tapsid kommunistid veel hilisel ajal. Väliseestlased tundsid Linnase vastu sügavat austust ja ei uskunud, et ta oleks ise kurjategija olnud. Öeldi, et me peame Linnase ära ostma. Küsisin, miks peaks keegi teist inimest ostma. Selgitati, et Linnas on zombi ja zombide puhul ei ole teist võimalust, kui et neil peab olema omanik. Kõndisime kesklinna. Eile oli seal toimunud massimeeleavaldus. Täna oli selle jätk ja sinna oli kogunenud jälle palju rahvast, kuigi eilsest vähem. Loeti ette följetoni Linnase kohta. Paljud kuulajad ei olnud kindlasti selle sisuga nõus, aga nad olid nõus kuulama.

Kolmapäev, oktoober 24, 2012


Uue partei poliitika

Tõnu läks hommikul pimedas kooli. Enne väljumist ütles ta mulle, et helistab kahe tunni pärast, et mind äratada. Vastasin, et ta võib helistada küll. Kui ta läinud oli, mõtlesin, et parem, kui ta mul kauem magada laseks. Aga aeg möödus ja telefon ei helisenud. Mõtlesin, et see võib heliseda siis, kui ma olen vannitoas ja ei saa vastu võtta.

*
Isa pani põlema küünla ühe parempoolse poliitiku auks. Panin teise küünla juurde, sulatades seda kõigepealt altpoolt, et ta kleepuks aluse külge ja püsti seisaks. Aga see teine küünal oli paremäärmuslase auks. Äärmuslase auks ma küünalt põletada ei tahtnud, seetõttu proovisin selle asemel põlema panna kolmandat normaalse poliitiku auks. Aga kolmas küünal ei seisnud otse püsti, vaid ainult viltu. Seetõttu tuli siiski äärmuslase küünalt põletada. Väljusin kodust. Vaibakloppimispuude juures jälgisin ühe poliitilise organisatsiooni tegevust. See teatas, et varsti ta muutub parteiks, kõigepealt nad selgitasid välja, kes nende organisatsiooni liikmeks ei sobi. Sellest järeldasin, et mind nad liikmeks ei võtaks. Mõtlesin, miks nad arvavad, et need, keda nad liikmeks ei võta, nende poolt hääletavad. Fotol olid organisatsiooni mees- ja naisliikmed naeratavate nägudega, sest nad arvasid, et neil läheb valimistel hästi. Aga mina ennustasin, et kui küsitlus tehakse, kavatseb neid valida ainult üks protsent kodanikke. Organisatsiooni kuulusid Herkel, Pruuli ja Muuli. Tegelikult Muuli võis isikumandaadiga Riigikokku saada. Aga Riigikokku saamisest oleks vähe olnud, sest kui partei lubas ajada teistest erinevat poliitikat, siis poleks ükski teine nendega koostööd teinud ja nad poleks saanud lubadusi ellu viia. Partei tahtis, et Eestisse ehitataks suure raudtee asemel väike. Valitsus oli varem alustanud suure raudtee ehitamist, aga see oli pooleli jäänud. Uus partei lubas valminud osa raudteest põlema panna. Jõudsin maakohta, kus see pidi toimuma. Seal maakohas ilmusid aeg-ajalt hundid karja juurde ja karjased pidid põgenema puu otsa. Mõtlesin, et puu otsa ronimisega väga kiire ei ole, sest loomad lõhnavad palju tugevamini kui inimesed, nii et hundid murravad kõigepealt loomi. Olime kolmekesi puu otsas. Ütlesin all seisjatele, et rohkem inimesi puu otsa ei tuleks, muidu murduvad oksad ära. See oli alles üsna noor puu. Läksin oma kooli. Seal kohtusin ühe tuttava tüdrukuga. Ta elas koolimajas. Küsisin, kas siin lubatakse poistel ööseks tüdrukute tuppa minna. Tüdruk vastas, et ei lubata, aga seda tehakse ja ei avastata.

*
Mõtlesin, et mulle meeldib marsse kuulata, aga ma pole ise sõjaväes käinud. Peaksin sõjaväkke minema. Kui keegi peaks seal mulle midagi halvasti ütlema, siis toon kuuldavale sellise sõnavalingu, et see kõrvaldab kõik ohud. Võibolla ohvitseridega räägin tagasihoidlikult ja sõduritega agressiivselt. Peaksin minema sõjaväkke siis, kui mul ei ole kuskil mujal elada. Enne minekut helistan Rootsis elavale Eesti peaministrile, et ta muretseks mulle teenistusaja lõppemiseks peavarju. Aga ma ei pruugigi teenistust üle elada. Olin kahtlustanud ühte meest põhjendamatult, et ta on ühel valel ajaloolis-poliitilisel seisukohal. Aga üks teine mees oli sellel seisukohal päriselt. Sööklas pidime istuma kõik kolmekesi ühte lauda, nii et oleksime saanud seda teemat arutada. Lugesin, millise luuletuse Sinijärv sellel teemal on kirjutanud. Panin tähele, et kuigi luuletuses esineb rõvedaid väljendeid, ei kiida autor siiski neid rõvedusi heaks. Ta korrutas luuletuses, et enne kuulab ta ettekandeid vana-kreeka rõveduste kohta, kui et on üritusel kohal.

Teisipäev, oktoober 23, 2012

Keskgambiit

Täna kogunes ülikooli maleklubisse 5 inimest. Kuna seal mängitakse turniire 10 minuti mõtlemisajaga ja teises klubis oli vaidlus, kas me mängime kiirmale või välkmale reeglite järgi, palusin täna kohtunikul seda enne mängu algust selgitada. Ta kinnitas, et ülikooli maleklubis kehtivad kiirmale reeglid. Turniiril sai esikoha Sander 4 ja teise Vilbaste 3 punktiga.

Runnel-Vilbaste
1. e4 e5 2. d4 ed 3. Ld4 Rc6 4. Le3 b6 5. Oc4 Oc5 6. Lg3 Lf6 7. Rc3 Rd4 8. Ob3 c6 9. Og5 Lg6 10. h4 h6 11. Le5+ Re6 (Siin võttis vastane ühe käigu tagasi, alguses käis ta vist Oe7.) 12. Oe6 fe 13. Of4 Rf6 14. 0-0-0 d6 15. Vd6 Rg4 16. Vd8+ Kd8 17. Lc7+ Ke8 18. Lc6+ Ke7 19. La8 Vd8 20. La7+ Vd7 21. La4 Rf2 22. Vh2 Lg4 23. Od2 Vd2 24. Kd2 Lf4+ 25. Ke2 Le3+ 26. Kf1 Lc1+ 27. Ke2 Le3+ 28. Kf1 Rg4 29. La7+ Od7 30. g3 Rh2+ 31. Kg2 Lg1+ 32. Kh3 e5+ 33. Ld7+ Kd7 34. g4 Of2 35. Re2 ja kuigi ma olin lootnud veel ajaga võita, kukkus minu aeg enne.

Palliga meenutamine

Mängisin Tartu meistrivõistlustel. Sain Peebo järel teise koha. Just meistrivõistlustel oli nõrk koosseis. Aga ikka ma ei tulnud esimeseks. Seekordne tulemus oli siiski parem kui varasemad ja võimaldas järgmine kord esikoha peale mängima hakata. Käisime teist korda keskkooli viimases klassis. Lähenesid lõpueksamid, aga nende kuupäeva ei olnud veel teatatud. Või oli teatatud siis, kui mina puudusin. Aga tundus, et eksamid ei ole veel juuni alguses, vaid kool jätkub juuni teise pooleni. Mul oli võimalik eksamiteks kõik selgeks õppida samal viisil, nagu eelmine kord - et loobuda kuni eksamiteni malega tegelemisest. Ma olin sellega juba liiga kaua edasi tegelenud. Mõtlesin välja luuletuse. Seejärel ärkasin üles. Mõtlesin, et seekord teen uut moodi ja ei jäta luuletust meelde. Võibolla ma veel päris ärkvel ei olnud, vaid ainult pooleldi. Proovisin silmi lahti teha, aga need veel ei avanenud. Läksin suurde tuppa. Seal ütlesin vendadele, et hakkame jälle seda mängu, mis ükskord, et viskame üksteisele palli ja iga viske juures ütleme ühe meeldetuleva asja. Henn vastas, et neid asju saab raamatust vaadata. Vaidlesin vastu, et raamatust vaatamine ei ole meenutamine.

Esmaspäev, oktoober 22, 2012


Iseseisvuse andmine

Jeltsin andis Eestile iseseisvuse. Kui tema jutt hakkas kalduma selles suunas, et ta annab iseseisvuse, muutus Tõnisson väga tähelepanelikuks. Ta hakkas tegema rahutuid liigutusi, et kas nüüd tuleb püsti tõusta. Varsti tõusidki kõik püsti ja Tõnisson pani käe südame peale. Jeltsin andis Eestile iseseisvuse haigushoo ajal, kui ta ei jaksanud midagi muud teha.

*
Lugesin ingliskeelset ajalooajakirja. See oli fašismi erinumber. Lugesin kodus, aga see ajakiri oli raamatukogus ka olemas. Mõtlesin, et võiks seda koju laenata. Mõtlesin, et loen terve numbri läbi ja siis kirjutan artiklite lõppjäreldused kaustikusse. Mul oli pooleli uurimistöö, kus oleks tulnud kirjutada põhiliselt fašismist. Mõtlesin, et uusi sõnu ma ei kirjuta sõnade vihikusse, vaid samasse kaustikusse, kuhu tsitaadid. Selles lauses, mis ma ümber kirjutasin, oli mulle tundmatu sõna, millest ma ei saanud aru, kas see tuli kirjutada "mil" või "mel". Sõnaraamatust sain teada, et see tähendas vankrikahingut. Vennad mängisid ühte mängu. Üks vend küsis mult, mis asi see on, millega ma iga päev kõige rohkem tegelen. Vastuse tahtis ta kirjutada paberile. Vastasin, et kõndimine. Mõtlesin, et õigem vastus oleks olnud paber. Järgmisena esitas sama küsimuse teine vend. Nüüd ma ei vastanud, vaid ütlesin, et ta ei raiskaks mu aega.

Pühapäev, oktoober 21, 2012

Putukate nägemine ja kuulmine

Arvasin, et mesilased näevad inimesest värve paremini. Aga nüüd lugesin, et kuigi nad näevad ühte värvi, mida inimesed ei näe, ei erista nad üksteisest selliseid värve, mida inimesed eristavad. Putukate kuulmise kohta lugesin, et putukad kuulevad rohkem kui helilaineid. Kui inimese kõrv eristab rõhu muutusi, siis putukas tajub helina õhu liikumist. Selle põhjal oletan, et sääse jaoks kaasneb maha lööva käe lähenemisega mürin. Võibolla siis saaks sääse paremini kätte, kui lähendada kätt aeglasemalt.

8 punkti ööga

Kivisildnik seadis aparaadi nii, et talt tuli mulle igas minutis üks telefonikõne. Selle spämmimise lõpetamiseks katkestasin ühenduse kahe aparaadi vahel. Kivisildnik asus seda taasatama, aga seekord nii, et kõned tuleksid suuremate vahedega.

*
Läksin suusatama. Kui olin tükk aega suusatanud, märkasin, et olin seda teinud kogu aeg ühe kepiga. Enne mul oli kaks keppi olemas olnud. Hakkasin teist keppi otsima. Ühe seina ääres oli hunnik keppe, aga enda oma ma sealt ei leidnud. Ütlesin, et nii paks lumi tuli maha, et isegi Paides sai suusatada. Paides oli tavaliselt lumekate hõredam kui mujal. Hommikul Paidesse jõudes ei olnud seda sadu veel olnud.

*
Magasin Paides. Hakkasin vist ärkama. Oli veel pime. Vaatasin pingi pealt kella. Kell näitas, et ma olin täna öösel saanud 8 punkti. See tähendas, et ma olin näinud 8 unenägu. Arvasin, et sõidame ärgates kohe Tartusse, aga selgus, et see pidi toimuma alles õhtul. Räägiti, et Taimo tunneb Šukyst. Olin seda unes ka näinud. Küsiti, kuidas Šukyse nimi kirjutatakse. Isa vastas, et C-ga. Vaidlesin vastu, et Š-ga. Seda nime kirjutatakse mitut moodi, aga see, kes asja uurinud on, kirjutab Š-ga.

Laupäev, oktoober 20, 2012

Leedu poolakad

Hiljuti olid Leedus valimised ja valituks osutus ka poolakate partei. Lapsepõlvest mäletan, et Leedus oli olemas poolakate interliikumine. Praegu mõelda tundub see natuke arusaamatu, sest Eesti interliikumine võitles Nõukogude Liidu säilitamise eest, aga poolakad sattusid Leedu koosseisu tänu Nõukogude Liidu kallaletungile Poolale. Aga ajalooraamat väidab, et intrite katsed poolakaid kaasata ei olnudki väga edukad.

Sisu rütmita

Täna mõtlesin unenäos välja neljasalmilise luuletuse ja veel viimistlesin seda, aga ärgates ei olnud sõnastus meeles. Sisu oli, et kaks meest läksid hommikul maleklubisse, neist üks ei olnud saanud öösel magada. Üks neist oli käinud enne klubisse tulekut viinapoes. Ta ei olnud rahul, et viinapoes oli pikk saba, aga klubis kellegagi mängida ei olnud. Viimases salmis riimisin "õllest, veinist, viinast" ja "põgenikke Riiast". Viimane pidi tähendama Riia maleturnniirilt saabujaid. Aga kahtlesin, kas lugeja sellest aru saab. Ärgates ei olnud ma esimesel hetkel kindel, kas see luuletus sündis unenäos või ärkvel olles. Mõtlesin korraks, et võibolla alguse mõtlesin välja ärkvel olles ja enne lõpetamist jäin magama. Teised tänased unenäod olid sellised, et ei taha neid kirja panna.

Reede, oktoober 19, 2012

Keeruline aparatuur

Üks naisluuletaja väljendas oma luuletustes seda, et ta on haige. Olin tema eeskujul samuti haige.

*
Läksin vannituppa. Seal oli uus aparatuur. Keerasin kraani lahti. Tahtsin teda kohe kinni tagasi keerata, aga ei osanud, sest aparaadid olid liiga keerulised. Seetõttu ma ei saanud vannitoast lahkuda. Ühest nupust sai vee keema panna.

Matid ja lipud

1. Metsoja 5,5 p.
2. Harujõe 5,5
3. Peebo 5
4.-5. Ots, Runnel 4

14 osavõtjat, 15 minutit, 7 vooru.

Meistrikandidaatidest võitsin täna Seljodkinit. Peebo vastu oli võidetud seis, nagu ta ise pärast mängu lõppu näitas, aga materjali võtmise asemel lasin endale mati panna. Tättele panin täna keskmängus mustadega väljalt b2 etturimati. Viimases voorus viivitas Harujõe Okase matistamisega ja pani lauale lipu, kaks vankrit ja ratsu. Ükskord sain niiviisi mängu venitades Innose käest viigi kätte, kui ta pani lauale viis ratsut, aga nendega laua keskel pati. Aga kuskil soovitati, et järgmise mängu huvides on parem alistuda, sest pikalt kaotusseisus olemine rikub psühholoogilist seisundit. Eelmine nädal ainukese kaotuse sain ka pärast seda, kui oli vaidlus. Täna vaidlusi ei olnud. Üks vastane tegi minu vastu valekäigu, aga aega ma juurde ei soovinud ja võit tuli selletagi. Ise ma vist valekäike ei teinud. Ajaga kaotusi minu mängudes kummaltki poolt ei olnud. Ühes mängus sain mati ja ühes alistusin üks käik enne matti. Ise panin ühe mati ja kaks vastast alistusid selle peale, kui ma läksin lippu. Ühes mängus leppisin viiki võrdsena tunduvas odalõppmängus. Viimases voorus pakkus vastane viiki, kuna see oleks talle kindlustanud esikoha. Esialgu ma ei võtnud vastu, aga kui kaotasin etturi, siis järgmise pakkumise võtsin. Kaalusin kõigepealt siiski ka selle tagasilükkamist, kuna mul oli paremini arendatud seis. Aga mul olid lisaks laual etturinõrgestused, mistõttu edasimängul oleks tõenäolisem olnud kaotus kui võit. Auhinnast jäin ilma esimesena ja vanuse tõttu. Arvasin, et mul oli veel kodus eelmist auhinda järel, aga see oli siiski ära söödud.

Neljapäev, oktoober 18, 2012

Kärepunane

Kohtasin botaanikateemalises ajaleheartiklis sõna kärepunane, mis mul polnud varasemast meelde jäänud. Öeldi, et seda on varem ka tarvitatud. Leidsin selle ka sõnaraamatust. Vaatasin, kui palju ma teda otsingumootoriga leian. Oli olemas, aga mitte väga palju. Üksikutelt võrgulehekülgedelt leidsin ka sõnu käresinine, -rohleine, -kollane ja -roosa, mida oli siiski kõiki kärepunasest vähem. Kärepruuni ei leidnud. Punane on soe värv, aga temperatuuri puhul räägitakse käredast pakasest, mitte käredast palavusest. Kui ilmad külmemaks lähevad, kaasneb sellega küll osade lehtede punaseks minek. Ma ei tea, kas tegemist on vanarahva sõnaga või on see tekkinud kuidagi poliitilistel põhjustel.

Turvatöötaja loeng

Lugesin raamatust pikka luuletust. Sain aru, et see on paroodia, mis peab olema võimalikult mõttetu. Seetõttu tahtsin lõppu kirjutada "jne." Aga enne nägin, et umbes seda on juba kirjutatud. Ainult et mitte raamatusse, vaid raamatu alla riiuli servale. Tahtsin teha märkuse, et kui kirjutatakse riiulile, siis võib raamatute järjestus riiulis muutuda. Saatsin ühele võrguleheküljele küsimusi. Küsisin, millised on teiste kasutajate koolimajad. Vastuseks saadeti nende põhiplaane. Kordasin kogu aeg sama küsimust, kuni saadeti kõikide Eesti koolimajade põhiplaanid. Võidi mõelda, et mul on neid vaja selleks, et neisse varastama minna. Koolid olid erineva kujuga. Vanglakool oli kandiline, aga mõisakoolid ümmargused. Üks põhiplaani saatja kirjutas, et tema koolil on lai uks. Vastasin, et see on isegi kaks korda laiem kui teistel. See tuli sellest, et ta oli ukse keskelt lahti teinud. Minu märkuse peale pani ta selle kinni, nii et kõik koolimajad läksid samasse laiusesse. Üks mees küsis, miks on voodi peal saapajälg. Mina olin näinud, et eile seisis J. Malin saabastega voodi peal, et ülevalt ühte asja kätte saada. Malin sosistas ise ka, et tema vahel seisab saabastega voodi peal, aga tema seda jälge ei teinud. Teine mees sosistas, et nii ei tohi teha. Malin sosistas, et ta seisab tunde järgi. Algas ülikooli loeng uue õppejõuga. Ta oli ühe firma esindaja. Alustuseks ütles ta, et see firma on turvafirma. Mina ütlesin oma kohalt, et seda ma üles ei kirjuta. Mõtlesin ümber ja kirjutasin siiski. Loengupidaja jätkas, et juba enne selle firma asutamist oli saunas turvamees olemas. Kirjutasin selle ka üles. Aga kirjutasin asju üles valikuliselt. Olin mõelnud, et olen eksamiteks kõik asjad pähe õppinud, aga tegelikult olid mul konspektides olnud lüngad. Loengupidaja vaatas korraks minu kaustikusse. Ta kiitis, et väga hea konspekt ja väga lühike. Sõitsin suusamaratonil. Seljatagant lähenes parim naissuusataja. Liikusin hetkel väga vaevaliselt. Hakkasime lähenema finišile. Viimase lõigu algusmärki nähes puhus naissuusataja suuga õhku ja sõitis must mööda. Finišis lasin oma piletisse augu teha. Mõtlesin, kuidas see juhtus, et nii hea suusataja minust alles lõpus mööda läks. Aga see tuli sellest, et mina olin lasknud teha kahes kontrollpunktis piletisse auke, aga tema kuues. Ma ei olnud õiget rada üles leidnud ja olin seetõttu lõiganud. Aga sellest polnud probleemi, sest aukude arv näitas ära, et mulle auhinda andma ei pea. Kontrollpunktide olemasolu tõttu ei olnud vajadust lõikajaid karistada.

Kolmapäev, oktoober 17, 2012

Hea kirjandus

Üleeilses lehes korrati jälle mõtet, et hea kirjandus on see, milles inimene ennast ära tunneb. Ma arvan siiski, et inimesed on erinevad, ja võib tundma õppida ka endast erinevaid inimesi. Kui kõige suurem geenius kirjutab raamatu enda kohta, ei tunne seal võibolla ükski teine inimene ennast ära. Ometi oleks see väärt lugemist.

Hääl fotol

Läksin hommikul kooli. Õpetajat ei olnud. Läksin peauksest välja ja ütlesin kooli saabuvatele klassikaaslastele, et tund jääb ära, sest õpetajat ei ole. Selle peale läksid nad koju tagasi. Ise mõtlesin, et võib vaba tunni ajal ka koolis olla. Läksin koolimaja fuajeesse. Mõtlesin, et kahte esimest vaba tundi võib kasutada õppimiseks. Tahtsin järele vaadata, mis tänaseks õppida anti. Võtsin kotist päeviku. Aga see ei olnud selle aasta päevik. See oli ühe varasema aasta oma. Sinna oli vend joonistanud. Osad pildid võisid minu enda omad ka olla, aga need olid halvemad. Küsisin Erikult, kas mõnda lõpueksamit ei ole veel olnud. Erik vastas, et ta ei tea. Küsisin, kui palju punkte nüüd kooli lõpetamiseks peab saama, kas 25 protsenti. Kartsin, et matemaatikas võin saada veel vähem. Ütlesin, et kui eksamiks korralikult valmistuda, siis saab pärast eluaeg rääkida, et sain sellise tulemuse. Kaks esimest tundi pidid olema kehaline kasvatus. Mõtlesin, et sinna võib ilma õpetajata ka minna. Läksin ruumi, kus oli olnud väike võimla. Nüüd seal enam võimlemisriistu ei olnud, vaid seinte ääres olid raamaturiiulid. Küsisin, kas siin on veel võimla, see on viidud vist koolimaja uude tiiba. Külli vastas, et see on nüüd kahe eesmärgiga võimla. Nägin riiulis raamatut, mille eeskujul vend oli minu päevikusse joonistanud. Pealkirjaks oli sama lause, mille vend oli päevikusse kirja pandud. Raamatu pealkiri oli "Nautisin iga hetke oma vennaga". Autor oli Hellat. Kaaneillustratsioonina oli ta kasutanud fotot meie perest. Mõtlesin, et miks Hellat vennast kirjutab, kui tal ei olnud kahte poega. Siis sain aru, et ta ei kirjuta oma pojast, vaid endast ja oma vennast. Mult küsiti, kas kaanepildil olen mina. Vaatasin, et seal on vist ka Lauri K. Kuna Hellat ja Lauri elasid mõlemad Tähtveres, siis võis Lauri sel ajal Hellati poole tulla, kui meie pere seal külas oli. Kaanepildil oli vist Tõnu. Ta tõusis fotol püsti ja naeris ha-ha-ha. Hääl oli nii tuttav, et ütlesin, et Tõnu muidugi. Tõnu kutsus ühte inimest fotole: "Tule, siia ma tapan su ära! ... Ha-ha-ha ... ha-ha-ha!"

*
Gmaili postkastis leidsin kataloogi, kuhu Tõnu oli luuletusi kogunud. Oli vist nii, et kui keegi tegi seal kataloogi, siis oli see kõigile kasutajatele nähtav. Mul oli seal endal ka luuletuste kataloog. Aga kuna ma polnud kindel, kas Tõnu seda näeb, tahtsin selle Tõnu kataloogi külge liita. Siis läks arvutil pilt eest. Küsisin vennalt, miks ta juhtme välja tõmbas, mul veel arvuti käis. Siiri ütles mulle, et ma seisaks nurgas. Ise läks ta teise tuppa. Ta oli haige ja ei saanud tulla tagasi nurgas seismist kontrollima. Ta kutsus Klausi haiget kohta vaatama. Saabusid Taimo ja Veljo, kes vaatasid samuti haiget kohta ja mõtlesid, mida teha. Saabus Raidväli. Ta rääkis, et üks tüdruk oli oma vanaema kohta halvasti öelnud, mille peale Pille oli Paide vanaema kohta samuti halvasti öelnud. Vastasin, et Pille nii ei räägi. Pille saabus autoga, et Klaus Tartusse viia. Klaus küsis, kas ma tulen ka või jään veel üheks päevaks Paidesse. Vastasin, et ma oleks üheks päevaks veel jäänud, aga ma tulen parem autoga, sest auto sõidab kiiremini kui buss. Sõidu ajal vaatas Tõnu, mis minu peopesaga on juhtunud. Ma olin peo katki kukkunud, seal oli suur haav ja nahalatakas oli lahti. Olin lootnud, et see kasvab külge tagasi ja alles alt paranemisel kuivab küljest. Aga nüüd Tõnu pilgu tõttu tuli see kohe küljest. Selle alt oli punane, aga see oli ka veel nahk. Aga punase naha sisse tulid ka praod, nii et see ähvardas ka küljest tulla ja võis jääda järgi paljas liha. Esialgu sain neid lihaseid liigutada.

*
NLKP-l oli olnud lisaks meesjuhtidele ka üks naispeasekretär. See oli kogu aeg poolpaljas ja naeris. Tal oli sõbranna, kes oli temaga väga sarnane. Meestele kosja tulid nad koos. Seal oli üks kolmas naine veel, kes abielluda tahtis, aga tema oli teistsugune ja vaiksem.

Teisipäev, oktoober 16, 2012

Eeskujud looduses

Selle üle on vaieldud, kas indiaani püramiidid on Egiptuse omade eeskujul ehitatud või mitte. Lugesin raamatut, mis väidab, et on tegemist juhusliku sarnasusega. Aga kui ma sellest raamatust kirjutasin, vastati mulle arutelu listis, et indiaani kultuuride ekstraterritoriaalse päritolu kohta on tehtud hiljem uusi avastusi. Võiks oletada, et kui need on leiutatud eri kohtades teisest kohast sõltumatult, siis on mõlemal juhul püütud sellise kujuga jäljendada mäge.

Terviseuuring naljaga

Olin kirjutanud kladesse ühe teose peatükke. Ma polnud sellega tükk aega jätkanud ja teos oli pooleli jäänud. Nüüd tuli mõte, et kirjutan veel viimaseks peatükiks ühe lühikese luuletuse. Seejärel annan teose raamatuna välja. Hakkan avaldama vaheldumisi luulekogusid ja proosaraamatuid. Aga see viimane peatükk tuli liiga järsult ja katkestas teemaarenduse. Võisin veel kõik peatükid uuesti läbi kirjutada, et teekond algusest lõppu sujuvamaks muuta. Hakkasin kõndima kladega teise tuppa arvuti taha, et teos arvutisse sisestada. Isa küsis, mida ma teha kavatsen, mul on mingi saladus.

*
Pidime täna koju sõitma. Aga selgus, et mul oli kell vale. Venna kell näitas mitu tundi rohkem. Pakuti võimalust teha ühte uuringut. Panin endale aparaadi külge ja seejärel sain vastused. Minu keha oli jagatud vastuses kaheks ruutudest koosnevaks reaks. Valgeks jäetud ruudud tähistasid vähiohu võimalust ja ühes ruudus esimese rea lõpus olev must rist vähiohtu. Et  kindlaks teha, kas mul on seal vähk alanud, pidin minema arsti juurde. Muud vastused olid ühe ruudu suurused, aga ridade lõpus oli N täht üle nelja ruudu. Selle märgi seletus oli "ees naistunud". Tulemusi pidid hakkama kommenteerima kaks tüdrukut. Tundus, et nende uuringute abil oli välja selgitatud, kes on kõige ilusamad tüdrukud, ja teisi töötajaid ei näidatud. Tüdrukud selgitasid, et vastustes N täht on nali. Aga kartsin, et kui inimesed laua peal minu uuringu vastuseid näevad, siis nad võivad neid ikkagi uskuma jääda. Mõtlesin, et kui üks vastus on nali, siis on arvatavasti ka teised. Siis ma ei lähegi arsti juurde kontrollima, kas mul on vähk. Kuigi sellisel juhul võib ikkagi olla.

*
Seisin auto kõrval. Rääkisin, et omanik lubas mul seda juhtida, kuigi ma seda teha ei oska. Hakkasin autoga väravast välja sõitma. Mõtlesin, et varsti võiks peatuda ja autost välja tulla. Aga kui ma välja tulen, on politseil mult kergem lube küsida ja lubade puudumise pärast trahvi teha.

Esmaspäev, oktoober 15, 2012

Usk kollektiivi

Ühel päeval öeldi raadios, et kõigepealt tuleb uskuda ennast ja seejärel jumalat. Seega nimetati kahte usu liiki - eneseusku ja usku jumalasse. Aga mõnes usus on jumalaid rohkem. Võibolla seal on siis selle vastena eneseusu asemel suurem tähtsus usul kollektiivi.

Takjašampoon

Kõndisin katlamaja lähedal. Katlamajas juhtus just avarii. Suurem osa Tartust sai sooja vett edasi, aga Narva enam mitte. Öeldi, et ärgu narvalased öelgu, et neid jälle kiusatakse. Põgenesin avarii eest. Põgenesin Narva linnaossa. Jõudsin Sõpruse sillale. Seal nägin Anni lastega. Ann oli ostnud redeli. Ta lasi lastel seda mööda sõita.

*
Klaus rääkis ühest minu kursusekaaslasest, keda ta tundis. Edasi rääkis ta, et Raido oli tahtnud kingapoe naismüüja poolehoidu võitja ja oli Klausilt küsinud, mis šampoone on olemas, et seda kingapoest ostma minna. Klaus oli vastanud, et on olemas takjašampoon. Raido töötas ise raamatupoes. Ta oli teine minu kursusekaaslane, seega tundis Klaus neid päris palju. Ostsin takjašampooni. Põhjendasin seda sellega, et sain selle jaoks unenäos käsu. Ema leidis pudeli vannitoast. Ta ütles, et sellel võiks magnetkood ka küljes olla, et saaks pudelit pesumajja viia. Näitasin, et väike magnetriba on. Ema ütles, et see on liiga väike. Pesumaja töötajad panid külge suurema. Üks neist põhjendas teisele, et seda on vaja vanapaberist eristamiseks. Ta on ise joonistamisega tegelenud ja teab, kui raske on vanapaberit ja šampoonipudelit eristada. Nägin igal pool paljaste rindadega naisi. Kõndisin ümber oma maja. Mõtlesin, et sel ajal, kui ma Oudekki kohta raamatu kirjutasin, olin haige, aga nüüd olen terve. Aga sellest ei ole veel aru saadud ja mind peetakse endiselt haigeks. Eurolisti tuli ühelt naisenimega saatjalt kiri. See oli hea, et teised ka peale minu listidesse kirjutasid.

Pühapäev, oktoober 14, 2012

Võõras kultuur

Tänast unenägu Gruusia kohta seletati sellega, et hiljuti olid Gruusias valimised ja sellest riigist oli palju juttu. Ise seletaks pigem sellega, et eile lugesin raamatut Jaapani kohta ja Jaapan kui võõra kultuuriga maa muutus unenäos Gruusiaks. Kuigi Gruusia valimiste teemalisi artikleid olen ka lugenud. Aga unenäos ei olnud juttu valimistest, vaid rohkem Jaapani kohta loetud teemadest.

Luksuskong

Jõudsime Gruusiasse. Seal elati hoopis teisiti kui Eestis. Üks gruusia naine rääkis, et tema laps on koolis ainult nelja-viieline, samuti lapse teisest soost sõber. Gruusias olid kõik majad soojades värvides. Küsisin Tõnult, kas Eestis midagi Gruusia eeskujul ka on. Tõnu vastas, et Gruusias ja Eestis on täpselt ühesugune sinine pangahoone. Rida inimesi läksid vangi ja hakkasid seal aktiivselt tegutsema. Üks neist oli Helina, kes hakkas tegelema pildistamisega. Ta pildistas muuhulgas minu vana maja Kaunase puiesteel. Aga mitte minu akent, vaid ühte teist. Tal oli vist vale ettekujutus, kus minu aken asub. Läksin koos vennaga vangi. Vend küsis, kas vanglas arvuti võib olla. Vastasin, et seda vist ei taheta, et luksuskong tehtaks. Aga kui võib endale kõik asjad vanglasse tellida, siis ei olegi vanglas olek mingi probleem. Vend tahtis vangivalvurilt arvuti kohta küsida. Ta püüdis küsimust esitada iga kord, kui vangivalvur käis midagi kongi uksest toomas, aga valvur eemaldus nii kiiresti, et küsimust ei kuulnud. Vangid olid mehed ja kõik vangivalvurid naised. Valvureid oli palju ja nad istusid meeste vahel. Üks valvur rääkis teisele, mida ta meestega teeb. Elasime mägedes. Olime oma majast kaugemal, kui algas maavärin. Ütlesime, et õnneks, et me praegu kodus ei ole, sest maja rahnud langevad arvatavasti kokku. Kuigi Tšetšeenias olid maavärinad sagedased, kavatsesime maja uuesti üles ehitada.

Laupäev, oktoober 13, 2012

Elu suurim punktide arv

Eile olin pärast turniiri natuke väsinud ja ei saanud kohe aru, et püstitasin vist uue isikliku rekordi. Eilsel kiirturniiril saadud 8 punkti 11-st peaks olema minu elu suurim punktide arv ühelt turniirilt. Vähemalt kolmel individuaalturniiril ja ühel võistkondlikul on küll võiduprotsent olnud suurem, aga neil oli kõigil vähem voore. Välkturniire olen mänginud küll suurema voorude arvuga, aga väikse võiduprotsendiga.

TÄIENDUS: See saab olla siiski suurima punktide arvuga kiirturniir. Välkturniiril olen saanud 8,5 punkti 24 võimalikust.

Hääl järjest vaiksemaks

Vaatasin televiisorit. Mida rohkem kell sai, seda vaiksemaks ma ta keerasin, sest päevahääled enam televiisorihäält ei summutanud. Lõpuks oli mul helitugevust ikka veel kolm punkti. Aga ma teadsin, et ema on vaadanud õhtuti ühe punktiga. Televiisoris räägiti kahjulikest suitsureklaamidest. Need reklaamid mängiti ka ette. Nendes räägiti, et mõni tubakasort ei ole üldse tervistkahjustav. Kuigi reklaamidevahelistes kommentaarides räägiti, et sellised reklaamid ei ole õiged, jäi paljude vaatajate jaoks kõlama arvatavasti ainult reklaam ise. Meenutati, et ühel perioodil avaldas üks ajaleht regulaarselt ühe partei liikmete lühikesi artikleid, lisades igale artiklile Eesti lipu. Sellest oli raske aru saada, mis on ajalehtede ja parteide suhe, sest sama ajaleht oli vahepeal esindanud rohkem ka mõne teise partei arvamust. Ajalehes kirjutati, et uue moe järgi ei tohi inimese juures olla tunda mingisugust lõhna. Mina selle moega kaasa minna ei kavatsenud. Korrati tuntud väljendit, et kui ühed mehed ühest Venemaa punktist Eestisse jõudsid, mis siis juhtus. Ajalehes oli pealkiri, et Venemaad tuleb tümitada. Oudekki oli oma blogis tähelepanu juhtinud, et on suundumus niiviisi kirjutada, ja öelnud, et niiviisi kirjutada ei tohi. Vennad rääkisid oma värskest tähelepanekust, et ema on selline ja isa selline. Mina ei olnud nõus, et nad kogu aeg sellised oleks. Seetõttu ütlesid vennad, et ma olen loll. Tegin neile haiget. Neil hakkas veri voolama. Ütlesin, et appi, mis nüüd saab.

Reede, oktoober 12, 2012

Vanuste erinevus

Olime ühes majas koos väikse poisi ja väikse tüdrukuga. Ema küsis, kas väiksel türdrukul ei ole vaja mähet vahetada. Väike tüdruk vastas, et vanaemad alati kurvastavad ja rõõmustavad iga asja üle hästi pikalt. Lapsed suutsid kiiremini uuele tegevusele lülituda.

Teine koht

Täna võitis 12 osavõtja ja 10-minutilise mõtlemisajaga päevakeskuse turniiri Okas 10,5 punktiga. Teise koha sain mina 8 punktiga. 3.-5. kohta jagati 7 punktiga, vist Ojaste, Šukys ja Metsoja. Kaotasin Šukysele, viigistasin Ojaste, Seljodkini, Metsoja ja Okasega. Okasega oli vaidlus, kas mängu tulemus pidi olema viik või tema võit. Mängisin täna kõigi vastaste vastu selliseid avanguid, mida ma olen keskmisest vähem tarvitanud. Panin ühe oma raamatu auhinnaks. Teise jätsin Peebo kätte nädalavahetusel toimuva turniiri jaoks.

Neljapäev, oktoober 11, 2012

Inimene eksleb eluteel

Iga päev ma püian teha
seda, mida vaja.
Õiges suunas kulgeb keha,
leides õige raja.

Kuhu rada välja jõuab,
pole ette näha.
Asi katsetamist nõuab.
Ohtu seab see naha.

Egeri tähed

Lugesin saksakeelseid ajalooallikaid selle kohta, mis ühes lossis ühte sündmust oodates toimus. Muudele andmetele oli lisatud maleülesandeid. Mõtlesin, et kas ma ei lahenda isegi nii vanu maleülesandeid ära. Siis nägin, et ülesanne on tegelikult väga lihtne, seal ei tulegi panna matti. Ühel poolel oli peal ainult kaks vankrit, isegi mitte kuningat. Esimese vankri sai lüia esimesel käigul. Teine vanker võis valida, mis suunas ta käib, aga iga käigu järel oleks ta samuti löödud, sest ta oli vastase vankrite tules. Magasin Paide tagatoas. Üks lossiteenija tuli suurest toast ja tahtis avada esiku ust, aga hüüdis, et see enam ei avane. Ükski uks ega aken majas enam ei avanenud, põhjuseks oli nõidus. Aga mina tegin akna oma voodi kõrval lahti ja sellega oli nõidus purustatud. Siis ärkasin ja tegin akna lahti ka päriselt, purustades sellega ka päris nõiduse.

*
Minu raamat, mille Raun oli välja andnud, ilmus uuesti "Loomingu" väljaandena. Ta nägi välja umbes nagu "Loomingu" number, aga sees olid ka minu joonistused. Joonistused ei olnud täpselt samad, mis esimeses trükis, vaid neid oli nüüd natuke rohkem ja nad olid teisiti paigutatud. Uus trükk ilmus sellest hoolimata, et eelmine ei olnud läbi müüdud. Aga kui hakati müüma kahte erinevat trükki, pidi kokku müüdud eksemplaride arv suurem tulema. Olin käinud koos Raunaga Lihulas ja kinkinud ühe eksemplari Madissonile. Madissonist oli raamatus ka juttu. Kodus kinkisin raamatu esimesena Pillele. Järgmisena pakkusin seda Klausile, aga ta ei võtnud vastu. Küsisin, mis siis, kui mina tema raamatut ka vastu ei võta. Mõtlesin, et ma poleks pidanud küsima, kas ta vastu võtab, vaid lihtsalt andma. Hakkasin vaatama, mis on uue trüki puhul piltides erinevat. Tiitellehele oli kolm minu joonistust kokku koondatud. Lisaks minu piltidele oli kunstnik sinna joonistanud ühe tööriistaga mehe. Ja ühe tanki. Tanki ma poleks ise joonistada osanud. Mõtlesin, et see on hea, et on nii minu kui ka kunstniku pilte, kahe inimese koostöös tuleb raamat ilusam.

*
Raamatu "Egeri tähed" peategelane pühendati noorena inimeste tapmisele. Ta ütles, et kõige tähtsam on olla külmavereline. Nii ta tappis teisi külmaverelisena kogu elu, ilma et kellelgi oleks õnnestunud teda tappa ja ilma et ta oleks üldse kartnud, et see võiks juhtuda. Raamatu alguse poole loeti talle mõned luuletused. Need olid tolle aja tavalised aadlitseremooniad. Ühes tolleaegses Ungari seaduses, mille üks valitseja andis, peeti kõige väärtuslikumaks esimest paragrahvi, aga ei teatud, mida see tähendab. Paragrahvi kahe esimese sõna tähendus oli teada. Järgnesid neile sarnase kõlaga sõnad, mille tähendus teada ei olnud. Hakkasin "Egeri tähti" meeldetuletuseks uuesti lugema, nii et lugesin igalt teiselt leheküljelt ühe lause. Suuremat kasu sellisest lugemisest ei olnud, sest tegevus venis pikalt ühe koha peal. Ühe riigi valitseja oli piiranud teise riigi valitseja lossi ümber, aga see oli põgenenud maa-alust käiku mööda ja läinud teise riigi pealinna. Piirajad tulid ja piirasid seal ka tema lossi ümber, aga ta põgenes jälle maa-alust käiku mööda ja läks kolmanda riigi pealinna. Raamatu lugejale võis tunduda, et käigud kaevati põgenemise ajal. Aga mina olin lugenud ka "Egeri tähti" ja teadsin, et lossid varustati maa-aluste käikudega kohe ehitamise ajal.

*
Räägiti, et Klaus mängis vanasti kogu aeg korvpalli küll, aga ei arenenud edasi. Vastasin, et ma mängisin ikka ka kogu aeg korvpalli. Või tegelikult tegin ma seda ainult suvel, aga oleks pidanud mängima aastaringselt. Mängisin praegu toas ühe väikse lapsega väikse palliga. Aga ma pidin õppima ka. Ütlesin, et ma mängin kella neljani, siis hakkan õppima. Sinnani oli veerand tundi. Väike laps läks teise tuppa, aga nüüd tahtsid mängida üks mees ja naine. Mees eriti mängus ei osalenud, vaid viskasime naisega kahekesi palli üksteisele. Siis tuli laps tagasi ja pidin naisega mängu katkestama, sest lapsel oli eesõigus. Laps mängis kella neljani välja, nii et rohkem naisega mängida ei saanud. Tänaval ühe auto juures räägiti mulle, et see naine räägib usust, et jätta mulje, et ta on nõid, ja sellega hirmutada mehi talle tähelepanu pöörama. Naine tahab minna ühest usust teise, aga ei tee sellel uuel usul ja ühel teisel usul vahet. Edaspidi keeldus see naine minuga suhtlemast, sest ma ei pööranud talle nii palju tähelepanu nagu ta lootis.

Kolmapäev, oktoober 10, 2012

Uus kroonikalehekülg

Ostsin aptekist hambaniiti. Alles pärast tuli meelde, et mulle on ka digiretsept. Aga sellega poleks ma siis kiirustanud, kui hambaniit poleks otsa saanud. Küsisin pikemat hambaniiti. Ühel korral anti mulle ainult lühikesi juppe, mis said hästi ruttu otsa. Võibolla oli mõeldud, et igaühte mitu korda kasutada. Aga sellega paneks vana mustust suhu tagasi. Hambaharjaga tehakse seda nagunii. Uue hambaharja peaks ka ostma, sest  vana näeb kulunud välja. Viimati ostetud prillidele tekkis ka esimene kriimustus, mida ei paista olevat võimalik eemaldada. Eelmised prillid olid lõpuks üsna kriimulised. Aga nägemist see väga ei seganud. Üks täpp vist siiski natuke segas. Need prillid on mul veel alles, nii et saab kontrollida. Viimase ajani oli ka ninapadi, mida oleks võinud proovida prillipoes tagasi panna. Aga mõne päeva eest läks see prügikasti. Vist põhjendusega, et kui majas käib väikseid lapsi, siis ei tohi lasta neil väikseid asju suhu panna. Või nägi see lihtsalt kole välja. Prillid tunduvad osadele inimestele vist üldse koledad, et lapsed prillikandjaid kiusavad. Võibolla tunduvad prillikandjad ka ülbed. Kui lasteaia silmarühma pandaks üks ilma prillideta laps, siis võibolla hakataks teda kiusama. Ketserite tuleriidal põletamine ja prillikandjate kiusamine on ehk sama psühholoogilise seletusega. Mul õnneks lapsena prille ei olnud. Uuemal ajal on tõenäoliselt paljud inimesed minu peale sellepärast vihastanud, et ma neid tänaval ära ei tunne. Kes ise tunneb, see ei pruugi tulla selle peale, et teine ei tunne. Ja kui tuleb selle peale, võib ikka vihastada, et teise inimese äratundmisvõime on tema omast erinev. Kui ma kuulen, et keegi on lõpetanud ülikooli cum laude, tuleb mulle meelde, kuidas ma sain lõputöö kaitsmisel B. Ja kuna kõigi cum laude saajate puhul seda rõhutatakse, tuleb see meelde sageli. Enne kaitsmist öeldi mulle, et kaitsmisel mingit probleemi ei tohiks tekkida. Kui ma oleks A-le kaitsnud, ei oleks ma ikkagi cum laudet saanud, sest sel aastal nimetati seda kiituseks. Minu ajal olid ülikooli asutustel ilusad eestikeelsed nimed, aga mulle ei meeldi, et nüüd on osakonna asemel instituut. Mina olen instituute seostanud inseneridega. Stalin nimetas kirjanikke inimhingede insenerideks. Mind nimetavad viisakad inimesed kirjanikuks ja ebaviisakad grafomaaniks. Ise ma ei kasuta enda kohta kumbagi nimetust. Esimeses järjekorras pean ennast ajaloolaseks. Blogi võib ka võtta ajalookroonikana. Ühel eksamil tuli koostada kohalike ajaloolaste edetabel, siis ma panin esikohale kroonik Henriku, sest tema alustas siinse maa ajaloo kirjutamist nullist. Täna lugesin artiklit, kus tema nimi on ühe tähe võrra pikem - Hendrik. Entsüklopeedias on Henrik. Kroonika on ka kodus olemas, aga ma esimesel hetkel ei leidnud riiulist üles. Tegelikult on kroonikatekstis see nimi üldse ladinapäraselt.

Käsikirja toimetamine

Mulle anti toimetada uus raamatu käsikiri. Hakkasin serva peale märkusi kirjutama. Umbes kuuendal leheküljel kirjutati, et eestlased kirjutavad 1918. a. Saksa okupatsiooni algusest sageli nii, et hindavad sakslasi eestlastest kõrgemalt - et sakslased vedasid suuri suurtükke ja liikusid mööda peateid, aga eestlased liikusid hobustega ja mööda kõrvalteid. Sellega nad paljastavad oma rahvusluse tegeliku olemuse. Mõtlesin, et võiks kirjutada märkuse, et niimoodi saab kirjeldada küll, sest kui Saksa sõdurid demoraliseerusid, siis nende relvad sellepärast kehvemaks ei muutunud. Aga kuna teised märkused ei jätnud vaba ruumi, siis ma esialgu seda märkust kirjutama ei hakanud. Samal leheküljel natuke allpool kirjutati minust. Et näiteks mina olen kasutanud arvu 13, püüdes sellega ilmselt kristliku sümboolika tundjaid hirmutada. Ja et ma olen avaldanud ühel halval teemal artikli. Autor nähtavasti ei teadnud, et käsikiri antakse mulle toimetada. Kirjutasin servale, et arvu 13 olen ma kasutanud sellepärast, et mulle anti ühes kohas selline kasutajanimi, ilma et mina oleks seda küsinud. Nüüd kasutan arvu 77. Ühtegi artiklit ma kirjutanud ei ole. Ma ei tea isegi, mida see võõrsõna tähendab, mis on väidetavalt minu artikli teema. Mõtlesin, et võibolla see on fašismi sünonüüm. Käsikirja autor tegi aiatööd. Mina seisin aiast väljas tänaval. Ütlesin, et mulle tundub, et ma kirjutasin kogemata puuoksale ühe ropu sõna. Otsisin seda kohta, aga ei leidnud. Lugesin kodus ajakirja "Tuna". Seal kirjutas Kati S. Ta kirjutas filmidest. Ta oli õppinud järjest uusi erialasid, sealhulgas filmindust. Ta mainis artiklis ka klassikokkutuleku korraldamist. Kasutatud oli lühendit STMK. S tähendas Kati perekonnanime ja TMK ajakirja "Teater. Muusika. Kino", kus sama artikkel oli juba varem ilmunud. Mina ei mäletanud, et ma oleks seda sealt lugenud. Aga võibolla polnud ma unustanud, vaid mul oli see number lihtsalt vahele jäänud. Mõtlesin, et toimetamisel oleva käsikirja autorile võiks soovitada, et ta jätaks lõigu minu kohta lihtsalt välja. Klaus ütles, et ta tahab ka raamatut toimetada, ta jätkab sellega nüüd ise. Vastasin, et ei saa, see töö anti mulle. Aga Klaus võib tegeleda käsikirjaga, mille koostamine on minu poolt lõpetatud. Ta võib sellele lisada joonealuseid märkusi, kuidas on samad asjad tänapäeva teaduse seisukohalt. Klaus ütles, et see on ebatäpne, et tolle raamatu pealkirjas esineb sõna "haridus", me ei ole midagi õppinud. Vastasin, et oleme küll.

*
Kaardil oli ühe Põhja-Eesti asula nimi Taralinn. Krister ütles, et sinna tuleb teha parandus. Mina ütlesin, et õige nimekuju oleks Taaralinn. Aga ma ei tea, kas see koht tänapäeval veel kannab sellist nime. Räägiti, et üks mees on ühe ärimehe ära tapnud ja elu lõpul läheb ta sellepärast põrgusse. Vanaema ütles, et Venemaa tuleb Eestile kallale. Selle peale peitis väike laps oma mängulooma ära. Ta oli õppinud selgeks ainult nii palju, et väljend kallale minema tähendab mängulooma ründamist.

Teisipäev, oktoober 09, 2012

Uus kombinatsioon

Kaks korda järjest unustasin raamatukogu lugejapileti koju. Kolmandal korral panin ta päev varem valmis. Teisel korral ei aidanud meeles pidada isegi see, et olin vahepeal unustamisest blogis kirjutanud. Tuli isegi veel hiljem meelde. Esimene kord kaubamaja juures ja teine kord alles raamatukokku kohale jõudes. Täna siiski oli kodust väljumisel meeles kontrollida, et kas tõesti on lugejapilet kaasas. Ma sain küll ilma piletita ka sisse, aga unustamine ei olnud ikkagi hea, sest seal tahetakse külastajaid loendada. Kirjandusmuuseumis lugejapiletit ei ole. Kui ma seal esimest uurimistööd kirjutama hakkasin, siis vist pidin mingile paberile registreerima uurimistöö teema. Hiljem olen teemasid vahetanud, aga andmete uuendamist ei ole nõutud. Tegelikult kirjutan teema iga kord lahkudes külalisteraamatusse. Ainult ühel korral unustasin kirjutada, sest olin seal juba niigi sulgemisajast kauem. Unustasin õigel ajal lahkuda, sest reedeti on õige aeg varem kui ülejäänud päevadel. Ära ajama mind ei hakatud. Sellest kirjutasin blogis võibolla juba sel päeval, kui see juhtus. Aga meeldetuletamiseks tasub asju vahel korrata. Pealegi nüüd ma kirjutan teistsuguses lausete kombinatsioonis. Minu luuletusi halvustatakse just sellepärast, et mul on erinevaid teemasid muudest autoritest rohkem. Osad tahavad, et elus oleks ainult üks teema. Ja kuna see nende teema mind just ei huvita, siis ma ei saagi neile meeldivaid luuletusi kirjutada. Minu jaoks on ilukirjanduse mõiste ebatäpne, sest teadusraamatud on keskmiselt ilusamad. Aga ilukirjandust saab siiski ka vahel väga hästi kirjutada. Räägiti, et minu raamatutest suurema jao avaldanud kirjastus pahna ei avalda. Vastasin, et mõned peavad minu raamatuid pahnaks. Selle peale öeldi, et ega kõik ei saa kõigile meeldida ja et need on vähemalt tõsiselt tehtud. Kuna ma olen luuletusi püüdnud kirjutada naljakalt, siis need järelikult on tõsised naljad. Kuigi kõike ma ei usu, mis mulle öeldakse. Üks mees ütles, et kuna mina maleturniiril ei osalenud, siis läks tal kindel punkt kaduma. Mina vastasin, et ma olen teda ikka võitnud ka. Kolmas mees ütles, et tema võtab seda juttu kindlast punktist naljana. Selle kohta ma olen lugenud, et Eestis tehakse inimest alandavat nalja, aga mõnes ühiskonnas olevat asi teisiti. Tegelikult on Eestis ka kindlasti mitmesugust nalja. Seda nalja on ka sageli tehtud, et mind on nimetatud suurmeistriks.

Võõras aed

Ma ei saanud öösel magada, sest Kivisildnik kogu aeg rääkis. Tõusin vara üles. Läksin kööki. Kaebasin emale, et Kivisildnik ei lasknud magada. Mõtlesin, et võibolla oli Kivisildniku jutt ainult hallutsinatsioon. Ema küsis, kas Kivisildnik tõesti viibib siin korteris. Vastasin, et Kivisildnik ja Teder on sageli siin ööbinud ja nad alati lärmavad. Kööki sööma tuli üks täiesti võõras poiss, keda mina ega ema kumbki ei tundnud. Isa andis vaenlastele ka süia.

*
Läksin väikeste majade linnaosas lahtisest väravast võõrasse aeda lugema. Hakkasin seal iga päev lugemas käima. Lõpuks ühel päeval tuli majast üks vana naine, kes ütles, et teiste aeda ei tohi sisse tulla. Ta lisas, et kui ma seal loen, siis ärgu ma tehku seda vähemalt keset teed. Ütlesin, et palun vabandust, et ma sinna aeda tulin. Hakkasin küsima, kus punktis seal täpselt tohib istuda. Aga sellest küsimusest ma loobusin. Seletasin hoopis, et ma tulin siia lugema, sest siin linnaosas oli minu esimene kodu. Ma elasin Ujula tänaval. Naine küsis, mida me selle Ujula tänava majaga teeme. See küsimus näitas, et ta teadis, kes ma olen. Mind tundsid vist kõik vanemad Tartu inimesed. Vastasin, et ühe variandina kaalusime, et lammutame selle maja ära. Ja teisena, et teeme ta korda ja üürime välja. Kõndisin koos selle naisega mööda tänavat minema. Tänava ääres olid igal pool majad. Näitasin, et siin ei ole ju ühtegi pinki, ainuke võimalus kuskile istuda on mõnda aeda sisse minna. Mulle meeldis seal aias paku peal istuda. Kui Annelinnas mõni pink ongi, siis see on lõhutud. Annelinnas ma olen lugenud rõdul. Aga see aasta tegin ma seda ainult kaks korda, või kolm. Kõndisin koos selle naisega ühest majast läbi. Esimesele korrusele jõudes küsisin, kuhu edasi. Naine hakkas naerma, sest nüüd ma oleks võinud võõrasse korterisse sisse minna. Seal oli kaks ust, millest üks oli välisuks ja teine korteri oma, aga neil ei olnud võimalik teed tundmata vahet teha. Kõndisime jälle tänaval. Märkasin, et vana naine on muutunud nooreks. Ta küsis, kas ma mõtlen selja taha jäänud noorele naisele. Ta vist arvas, et ma pole veel märganud, et vana naine jäi aeda ja tema asemel tuli kaasa noor. Naine istus mulle selga. Võtsin tal kätega põlvede tagant kinni.

Esmaspäev, oktoober 08, 2012

Omavastutus

Eelmine nädal kirjutati ajalehes meditsiinis omavastutuse kehtestamisest. Võrreldi, et kui suitsetaja on ise süüdi kopsuvähis ja peab hakkama selle ravi eest maksma, kas siis peab direktor samuti maksma insuldiravi eest, kuna on valinud närvesööva elukutse. Minu meelest on siiski võimalik vahet teha, et suitsetamine ei ole vajalik, aga direktorid on. Kuid samas artiklis kirjutati ka sellest, et rikkamatel inimestel on parem tervis. Kuna direktorite palgad on keskmisest kõrgemad, siis kas see ongi nii tervistkahjustav amet?

Lahinguväljal

Pidime minema lahinguväljal märkide juurde. Märkide juurest läksime süia võtma. Võtsin ühe klaasi juua, ühe leiva- ja ühe saiaviilu. Toidujagaja ütles, et ma võtaks rohkem. Võtsin teise saiaviilu juurde. Toidujagaja arvates oli sellest ka vähe, aga ma läksin ära. Mõtlesin, et nüüd mul võib kõht tühjaks jääda, aga toitu võtma tagasi ma ei lähe. Üks inimene rääkis eemal minust. Ütlesin, et ta arvab, et lahingu tulemus sõltub sellest, millised veresooned mul käe peal on.

*
Mängisin pika male turniiril. Sain raske võidu. Ütlesin Jürgen I-le, et nüüd mul on kuus punkti. Ees oli veel ainult seitsmes voor. Vaatasin, et Jürgenil on sama palju punkte. Ütlesin, et aga me võime viimases voorus omavahel kokku minna.

*
Olin võitnud ka turniiri viimases voorus. Rääkisin, et kunagi sai Voon turniiridel alati teise koha, seejärel Peebo, nüüd olen hakanud saama mina. Ütlesin, et see on mu elu parim turniir, sest seni olin kolmel korral esikohta ainult jaganud, aga nüüd sain üksinda esikoha. Selle peale mul suruti kätt.

*
Läksime poodi. Olime kaupa ette tellinud. Aga nüüd müüja ütles, et ta ei mäleta, mida me tellisime. Isa hakkas temaga selle eest pahandama, et mis ettetellimine see on. Paistis, et tellida oli lastud ainult selleks, et meid poodi tagasi meelitada, et me midagi muud ostaks. Kui tuli meelde, mida me olime tellinud, ütles müüja, et vahepeal üks teine ostja tellis sama kaupa ja nüüd on uus juba kallima hinnaga. Olime tellinud jalanõusid ja arvuti juhtme. Aga kui meile neid näidati, siis vaatasime, et need ikka hästi ei sobi. Olime pahandanud müüjaga lepingu tühistamise pärast, aga nüüd tahtsime ise lepingu tühistada.

Pühapäev, oktoober 07, 2012

Tõlkeharjutus

Üks päev tõlkisin ühe oma unenäo saksa keelde. Nii jäi sõnavara paremini meelde kui saksa keelest eesti keelde tõlkides. Grammatikat ma ei viitsinud sada protsenti kontrollida, sõnavara küll. Ainuke sõna, mida ma sõnaraamatust ei leidnud, oli kohuke. Kuna eesti keele seletussõnaraamat seletab selle väikepakendis kohupiimaks, siis tõlkisin ta väikseks kohupiimaks. Minu meelest küll kohukesel on ka kindel maitse, mitte ainult suurus.

Vaenlase vastuvõtt

Inimesed ootasid hambaarsti vastuvõttu. Oli valida, millise hambaarsti juurde minna. Sai valida erineval korrusel või tänava erinevas osas asuvaid. Otsustasin minna tänava kaugemas otsas asuvasse. Läksin ringiga teise tänava kaudu. Selgus, et seal oli hambaarstiks minu vaenlane. Tal oli väraval silt, et kõigepealt tehakse traditsioonilisi katseid. See tähendas, et ma pidin lendavate esemete eest kõrvale põiklema. Varem oli see mul õnnestunud. Lootsin, et õnnestub ka nüüd. Aga ühe eseme eest mul siiski kõrvale hoida ei õnnestunud. Mulle lendas haamer vastu meelekohta ja vaenlane hakkas naerma. Aga ma jäin ellu, sest vaenlane oli asja niiviisi korraldanud.

*
Järgmisel päeval mängisin malet. Ühel maletajal sai mäng läbi. Ta ulatas mulle oma kohvitassi, et ma sinna kohvi juurde kallaks. Tahtsin seda juba teha, aga siis otsustasin, et oma mängu ajast ma kohvi ei kalla. Vaenlane, kes oli mulle eile haamri meelekohta visanud, oli lugenud minu tänast blogisissekannet. Ta ütles, et ma näen juhtunust hoolimata ikka veel häid unenägusid. Ta ütles, et mu unenäod on paremad kui ma arvan.

*
Ema tuli hommikul meie tuppa ja hakkas midagi rääkima. Ma ei vastanud ühelegi tema lausele, sest ma ei teadnud, kas ma olen ärkvel või magan. Kui ma juttu kuulsin, siis võisin olla ärkvel, aga silmad olid mul kinni. Olin une ja ärkveloleku piiril. Aga kui ema nimetas Austraaliat, siis hüüdsin, et palun korrata. Ema kordas, et isa pani aja kinni, et me lähme aastatel 2018-2019 perega Austraaliasse reisile. Mõtlesin, et mina ei lähe. Ma ei teadnud, kas isa ei ole selleks ajaks sinna reisimiseks liiga vana. Buss hakkas sõitma. Imetlesin sõidu ajal oma postkaardialbumis olevaid postkaarte. Üks seeria oli seal Kalevipoja-teemaline.

Laupäev, oktoober 06, 2012

Värvide päev



Täna tuli hoida Joosepit ja Villemit, sest nende kodus värviti aknaid. Mina ja Joosep maalisime vesivärvidega. Ülemisel pildil on oranž ala Aafrika ja kollasel elab Tõnis.

Joosepil oli kaasas aipääd. Mängisin seal tema vastu hokit. Esimese mängu võitsin suure ülekaaluga, aga viimane jäi viiki. Mängisin ka ühte teist mängu sama masinaga, kus sain umbes 200 punkti, aga Joosep kümme korda rohkem. Võibolla ma oleks mänginud seda paremini, kui oleks teadnud, et aparaati rohkem kallutades liigub mängus tegelane kiiremini.

Joosep tegi ühe linaga samasugust nalja, nagu Karlssoni raamatus. Küsisin, kas talle on sellest raamatust räägitud. Kui selgus, et ei ole, näitasin talle kõik selle raamatu pildid.

Villem mängis põhiliselt mänguautodega. Ta võttis auto nagu karu kaissu.

Teadmatuses peatoimetaja

Olin koolis oma ajakirja välja andma hakanud. Isa ütles, et sellel on 12 lehekülge. Tegelikult luges ta iga veeru erinevaks leheküljeks. Ühel leheküljel oli 3 veergu. Kõiki ajakirja esimeses numbris trükitud artikleid ma ei olnud ise läbi lugenud. Ühes artiklis kirjutati, et Lõuna-Sudaanis elab inimsööja madu. Alles nüüd sain aru, et see on kirjutatud Põhja-Sudaani elanike seisukohalt. Põhja-Sudaanis elasid araablased ja Lõuna-Sudaanis neegrid, kelle vahel toimus sõda, pärast seda kui riigi kõige lõunapoolsem osa Darfur oli iseseisvunud. Ajakirja järgmises numbris tuli selle kohta õiendus avaldada. Üks kaastööline oli kriitikatundeta refereerinud välismaa ajalehe artiklit. Ühes teises esimese numbri artiklis oli veel Sudaanist juttu. Teine number tuli esimesest parem ja läbimõeldum. Peep ütles, et nüüd võib seda trükkima hakata. Pille P. pani trükimasina käima. Kuigi ma olin peatoimetaja, ei teadnud ma, kust leiti trükkimiseks raha või kuidas kaastööd kogunesid. Esimest numbrit oli müüdu raha eest, aga teist jagati tasuta. Kahtlustasin, et kui raha ei koguta, siis jääb ajakirja ilmumine lõpuks seisma. Krister oli varasemas klassis andnud välja ajalehte, aga mina andsin ajakirja. Jõudsin seda veel enne kooli lõppu teha.

*
Lugesin ühte autorit. Ta huvitas mind sellepärast, et ta kirjutas ajaloost. Autor kirjutas, et näeb oma ülesannet ajaloo ilukirjandusse tagasi toomises. Seda olin ma ise ka teinud. Olin kirjutanud ajaloost kahes ilukirjanduslikus raamatus. Aga mind erinevalt sellest autorist huvitasid muud teemad ka.

Reede, oktoober 05, 2012

Kolm turniiri

Kolm viimast turniiri päevakeskuses on olnud sellised:

21. september
10+10 minutit
11 osavõtjat
1. Trohhalev 9 p.
2. Metsoja 7
3. Raidväli 7

28. september
15+15 minutit
8 osavõtjat
1. Trohhalev 6
2. Ivainen 4
3. M. Kure 4

Täna
15+15 minutit
14 osavõtjat
7 vooru
1. Trohhalev 5,5
2.-4. Seljodkin, Raidväli, Okas 5

Täna viimases voorus nägin pealt, kuidas Okas võitis Trohhalevi. Okas oli saanud enamkvaliteediga lõppmängu ja lõpuks jättis Trohhalev veel viimase viguri ette, aga esikoht oli tal juba varem käes. Ise ma ei mänginud, aga ajasin pikemalt teise ajaloolase ja lühemalt muude inimestega juttu.

Jasmiin toas

Ema oli arstilt küsinud, mis on skisofreenia põhjused. Arst oli vastanud, et selleks võib olla sõjaväelane või mesilase nõelamine. Ema kommenteeris, et mesilane on kõigi asjade põhjus. Sõjaväelasele võis vastata minu meelest kehalise kasvatuse õpetaja. Märkasin hommikul, et ema on minu toas. Ta vist luges minu pabereid, et minu tervisliku seisundi kohta rohkem teada saada. Hakkasin röökima. Ema läks teise tuppa. Mõtlesin, et röökimisega jätan endast veel halvema mulje. Läksin emale järele ja sosistasin, et kui Kivisildnik eile üles tõusis, ütles ta, et tahab olla toas üksi. Olin küsinud, kas korteris ka. Kivisildnik oli kinnitanud, et korteris ka. Läksin oma tuppa tagasi. Vaatasin, et täna ei ole Kivisildnik siin korteris ööbinud. Nägin, et lillepotis oli jasmiin õitsema läinud. Või ei olnud need õied, vaid kastmatusest rulli keeranud lehed. Lähemalt vaadates olid need siiski õied. Jasmiinil olid juba varem viljad küljes, õitest pidid tulema veel teist tüüpi viljad.

*
Fotolt oli näha, et suure mulda kaevava masina kopp oli väga inimese pea lähedal. Ise seal viibides ei olnud olukord nii ohtlik tundnud. Tekkis tahtmine nüüd vaatama minna, kas pärast selle foto nägemist tundub. Aga nii võiski õnnetusse sattuda. Kaks täiskasvanud inimest ajasid üksteist taga nagu lapsed. Nad jooksid koridori ühest uksest välja ja teisest sisse. Koridoris peitsid nad ennast radiaatorite taha. Kuna radiaatorid koosnesid ribadest, siis nad mõlemad nägid üksteist.

Neljapäev, oktoober 04, 2012

Õigusetuse õigustus

Praegu lõppenud raadiosaates põhjendas Siim Kallas, miks on vaja kuuluda Euroopa Liitu. Euroopa ja Ameerika suur eelis olevat õigusriik, mida suuremas jaos maailmas ei ole. Minu meelest meil just Euroopa Liitu kuulumise nimel väänatakse põhiseadust suvaliselt. Kas see ei ole õigusriigist eemaldumine?

Vabariiklane telesaates

Meil olid külas mõned lapsed. Üks poiss oli teistsugune kui teised, sest ta oli kirikuõpetaja poeg ja ei olnud kunagi muud juttu peale kirikuõpetaja jutu kuulnud. Ema hakkas minu vanade asjade sahtlit korda tegema. Valvasin, et ta midagi ära ei viskaks. Sahtlis olid mõned kommid. Ema küsis, kas võtta need nüüd sahtlist välja. Vastasin, et las need olla seal. Aga ema võib mulle aeg-ajalt meelde tuletada, et neid süia. Sahtlis oli ka üks kohuke, mis oli seal olnud mitu aastat. Küsisin, kas jätta see alles või visata ära. Vaatasin, kas tal säilivustähtaeg on peal. Seda ma ei leidnud, aga viskasin kohukese prügikasti. Ema tahtis plastiliinitükke kokku mätsida. Mul oli plastiliinikarbis kaks plastiliinist mehikest. Ütlesin, et neid kokku mätsida ei või, Tõnis ütles, et need on väga ilusad. Aga muust plastiliinist uuemaid asju ma alles ei hoia.

*
Ameerikas käis valimiskampaania. Vabariiklaste presidendikandidaat oli telesaates kogunud palju rohkem poolehoidu kui demokraatide oma. Seda sellepärast, et vabariiklane näitas ekraanil Balti riikide kaarte, millest jäi mulje, et ta tunneb väikestele kaasa. Kõigepealt ilmus ekraanile Leedu, siis see lahkus ja tuli Läti, kolmandana Eesti. Ütlesin, et Eesti kaart näeb väga ebatavaline välja. Seda sellepärast, et vabariiklane tahtis näidata Petserimaad Eesti osana, aga Petserimaa ja Venemaa vahel puuduse piir, mistõttu kaasa haarati kogu Venemaa, nii palju kui sellest ekraanile mahtus. Samas Narva-tagust Eesti osana ei näidatud. Saatesse saabus üks koer. Saate lõpus ta hakkas pidevalt niutsuma, sest lasti sellist häält, mis koera niutsuma paneb.

*
Ajakirjas kirjutati, et Tšetšeenia elanikud võrdlevad sageli Venemaad muu maailmaga. See tähendas, et nad pidasid ennast ikka veel Venemaa osaks. Ajakiri tõi ära, millised on olnud maailma suurimad pommitamiskampaaniad, et näidata, mitmendal kohal on Tšetšeenia pommitamine. Sõja viimasel päeval oli olnud kavatsus visata 15 tunni pärast tuumapomm. Paberil oli kirjutatud algul, et taheti visata 1 tuumapomm, aga siis tuli asemele number 2. Tuumapomme taheti visata vist sellepärast, et muud pommid olid otsas.

Kolmapäev, oktoober 03, 2012

Sage unustamine

Täna hakkasin minema raamatukokku. Kui rohkem kui pool teed oli kõnnitud, pöörasin ümber, sest lugejapilet oli koju jäänud. Natuke enne väljumist olin lugejapiletile mõelnud. Aga otse enne väljumist mõtlesin, et midagi ei pea rohkem kaasa võtma, sest kui on vaja raamatu peale raskust panna, leiab midagi selleks koha peal. See on mul vähem kui seitsme päeva jooksul teine kord midagi koju unustada.

Arreteerimiskatsed

Isa ja Toomas läksid Sõpruse puiesteel üle autotee. Toomas jooksis ruttu üle, aga isa hakkas mööda tee keskjoont kõndima, et oodata, kuni autod mööda sõidavad. Teisel pool teed keeras Toomas paremale, aga isa läks vasakule. Mul oli valida, kumma järel ma lähen. Hoovides käis parkimas auto, mille juures teised maletajad käisid mängude tulemusi vaatamas. Ma ei saanud aru, kuidas nad auto üles leiavad, kui see parkis erinevatel kordadel erinevasse kohta. Maletajate kabemängu tulemusi kirjutasid üles vähesed.

*
Klaus ütles, et kui ma olen ESM-i vastu, siis mul ei jää muud üle, kui Eestist emigreeruda. Vastasin, et 80 protsenti inimesi on vastu. Klaus küsis ah. Toomas küsis, kui paljud euro vastu on. Vastasin, et 50 protsenti. Toomas küsis, miks neid vastaseid siis kuskil näha ei ole. Vastasin, et algul oli vastaseid 50 protsenti, aga nüüd vähem, pooldajaid on 60 protsenti, sest rahasid edasi-tagasi vahetada ei ole hea. Olin Eriku hoovis. Politsei tuli mind ESM-i vastasuse pärast arreteerima. Pääsesin vabaks, kasutades ära seda, et politseinikud olid naised. Üks meespolitseinik tahtis mind siiski veel kinni võtta, joostes mul järel. Jooksime mitu ringi ümber väikse muruplatsi. Minu edumaa ainult suurenes. Jooksin mööda asfalti, samuti politseinik, kes ei tahtnud muru tallata. Teine meespolitseinik vaatas pealt. Lõpuks ütles ta tagaajajale, et see ei saanud mind kätte, seetõttu kaotas ta õiguse mind arreteerida. Põgenesin hüpates üle lasteaia aia. Jooksin linnast välja metsa vahele. Mets oli enda varjamiseks liiga hõre. Läksin tuttava talu juurde, et ennast sinna peita. Talule tuli läheneda ettevaatlikult, et kontrollida, ega seal külalisi ei ole. Kui ma talusse jõudsin, saabus sinna teiselt poolt politsei mind otsima. Põgenesin akna kaudu uuesti metsa vahele. Taevas tiirutas helikopter, mis mind soojaanduritega otsis. Paistis, et pääsu ei olnud loota. Aga võibolla ka oli, sest helikopterilt ei saanud igat punkti jälgida. Olin majas, milles ma elasin, kui politsei tuli ukse taha mind arreteerima. Küsisin politseinikelt töötõendit. Nad küsisid vastu, kas töötõend peab ka olema. Ütlesin, et peab olema töötõend ja arreterimise põhjendus. Hoidsin korteri ust kinni. Politseinikud lükkasid seda trepikojast, aga ei saanud lahti. Mõtlesin, et nad võivad tuua kangi, millega purustavad ukse hinged. Lasin uksest lahti, et eemalduda. Nüüd jaksasid politseinikud ukse lahti lükata. Mõtlesin, et põgenen rõdu kaudu. Alla hüpata on vist liiga kõrge, parem on naabrite rõdule ronida. Või peidan ennast tagatoas voodi alla. Aga see ei ole hea mõte, sest politsei võib voodi alt minu hingamist kuulda. Mõtlesin, et ma olen selliseks olukorraks valmistunud. Kui mind arreteerima tullakse, põgenen põrandaluugi kaudu, mille all on salakäik. Võibolla jätan käiku minnes luugi lahti ja vaiba selle pealt ära. Aga politsei mind käikudest üles ikkagi ei leia, sest neid on kaevatud mitmes suunas.

*
Lamasin voodis. Seina peal oli plakat, millel oli kujutatud hõbeniitidega seelik. Juurde oli kirjutatud lugu, et kui keegi tahab kedagi ainult endale saada, siis paneb talle esimesel ööl hõbeniitidega seeliku selga. Leidsin enda voodist hõbeniidi. Selle oli sinna poetanud naine, kes oli selle plakati seinale kleepinud. Viskasin niidi voodist välja. Naine arvas, et ma ei pööra talle sellepärast praegu tähelepanu, et teisi inimesi on ka juures. Aga ma ei kavatsenud seda hiljem ka teha.

*
Vaatasin vana Kaunase puiestee hoovi. Mõtlesin, et ma mõistan oma rahvast. Nõukogude ajal oli rahvas alla surutud. Vabanedes suhtuti oma riiki lugupidavalt, aga nüüd on see unustatud ja tahetakse riigi vastu viha välja valada, mis Nõukogude ajal tegemata jäi. Olin arreteerijate käest põgenenud. Mõtlesin, et internetis poliitikast kirjutada ma ikkagi ei saa, sest mind tuntaks jutu sisu järgi ära. Nähtaks, milliselt IP-aadressilt on kirjutatud ja tuldaks mind arreteerima. Ma võiks kirjutada iga kord erinevast kohast, aga palju selliseid kohti ei ole, kust mul internetile juurdepääs on. Läksin ajalehetoimetusse rääkima, et lehes kirjutataks, et ESM-i vastaseid arreteeritakse. Ütlesin, et seda ei saa lubada, et inimesi poliitilistel põhjustel arreteeritakse ja nad jäävad teadmata kadunuks. Ajalehe toimetaja oli Tõnu. Ta lasi mul joonistada pilti. Joonistasin vaate aknast. Joonistasin, et aknast paistab kaks vastasmaja, mille aknad näevad välja nagu trellid. Tõnu tahtis, et ma joonistaks haldjakrooni ka. Joonistasin selle tema jooni üle tehes. Kui lugu oli ilmunud, andsin ennast arreteerijatele kätte. Mõtlesin, et võibolla kirjutatakse sellest nüüd ainult "Tartu Postimehes", mida üheski teises maakonnas ei loeta.

Teisipäev, oktoober 02, 2012

Kasutamata võimalused

Eelmine nädal mängis ülikooli maleklubis 6 inimest, võitis Hinrikus 4 punktiga. Täna oli mängijaid 5. Esimeseks tuli Sander 3,5 ja teiseks Hinrikus 3 punktiga. Mina jagasin 1,5 punktiga 3.-4. kohta.

Sander-Runnel
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 Rf6 4. d4 ed 5. 0-0 Re4 6. Ve1 d5 7. Rc3 dc4 8. Ve4+ Oe6 9. Rd4 Rd4 10. Vd4 Lf6 11. Re4 Le5 12. Og5 f6 13. Of4 La5 (Pärast näidati, et Lf4 14. Rd6+ Od6 järel jääks mustal rohkem materjali.) 14. Le2 Kf7 15. Ve1 Ve8 16. Oc7 Lc7 17. Rd6+ Kg8 (Mina väitsin pärast seisu näitamata, et mul oli parem lüia Od6, aga vaieldi vastu.) 18. Re8 Le5 19. Le5 fe 20. Ve5 Of7 21. Vd8 h5 22. Rd6 Vh6 23. Rf7 Kf7 24. Vf5+ Vf6 25. Vf6+ gf 26. Vd7+ Ke6 27. Vb7 Oc5 28. Vh7 alistusin.

Raamatupidamise hinne

Käis inglise keele lõpueksam. Lõpetasime keskkooli teist korda. Olin kogu aeg rääkinud, et teist korda ma lõpueksamitele ei lähe, aga nüüd olin eksamil kohal. Ma ei olnud õppinud. Mõtlesin, et kui kontrollitakse keeleoskuse taset, siis ei peagi õppima, vaid võib suhtuda samamoodi nagu ülikoolis, et küll ma kohapeal kõik välja mõtlen. Aga keskkoolis võis halvemini ka minna. Kui ma olin kogu aeg unes näinud, et teistkordsetel lõpueksamitel läheb mul halvemini, siis ilma õppimata võiski minna. Õpetaja kiitis, et Martin on väga põhjalikult valmistunud. Ma ei olnud üldse märganud, et Martin valmistuks, aga järelikult oli ta seda teinud kodus. Kui Peep vastas, ütles õpetaja talle, et ta peab ennast pärast kooli lõpetamist kõvasti edasi täiendama. Mõtlesin, et seda on mul nagunii plaanis teha. Saabus minu kord kirjutama hakata. Küsisin, kus mu pastakas on. Leidsin ta üles, aga kaotasin kohe jälle ära. Leidsin ta portfellist. Mõtlesin, et see ei ole hea, et pidin teda portfellist otsima, sest õpetaja võib arvata, et tahan kasutada portfelli maha kirjutamiseks. Et sellist muljet ei jääks, panin ta endast võimalikult kaugele. Õpetaja näitas ühele õpilasele ühte kortsus paberilehte ja ütles, et vii need teisele õpetajale. Esialgu oli pabereid ainult üks, aga neid pidi nähtavasti ühekaupa viima hakkama. Teine õpetaja eksamineeris teist rühma õpilasi. Küsiti, kuidas on üks sõna saksa keeles. Seda ma teadsin, aga must jõuti vastamisega ette. Küsiti, kuidas on vene keeles pantvang. Vastasin plennik. Mõtlesin, et sõnade õppimisest on kasu olnud, ma tean neid rohkem kui teised. Aga mulle vaieldi vastu, et ma andsin vale vastuse. Võtsin sõnaraamatu, et kontrollida. Kartsin, et olin öelnud mingi roppuse.

*
Magasin öösel oma voodis. Korterisse tungis võõras. Ta võttis kirjutuslaua pealt minu kella ja ütles, et tahaks selle kaasa võtta. Isa võttis talt kella ära, öeldes, et midagi ei tohi kaasa võtta. Võõras rääkis, et tal on kahju, et keegi tema kohta üles tunnistas, et ta tegi asju koos Uku Masinguga. Rääkija nägi välja täpselt nagu "Postimehe" karikatuuride vaimuhaiged. Isa viskas ta korterist välja. Tahtsin kontrollida, kas veel keegi korterisse tungib, aga mul ei õnnestunud ärgata. Tõusin voodis istukile, aga magasin edasi. Mõtlesin, et nüüd ma olen kuutõbine. Hüüdsin igasuguseid asju. Mõtlesin, et ma olen saanud Tartu meistrivõistlustel ühe kuuenda ja kolm seitsmendat kohta, aga ma tahan esikohta. Selleks pean vara üles tõusma ja hakkama maletrenni tegema raskete ülesannete lahendamisega. Et õpitut paremini omandaks, tuleb teha asju kordamööda. Teen päeva igal teisel tunnil maletrenni ja ülejäänud tundidel tööd. Aga tööpäev ei tohi liiga lühikeseks jääda. Siis teen igast tunnist veerand maletrenni ja kolmveerand tööd. Aga kui ma nii vara üles tõusen, tuleb tööpäev siis ka piisavalt pikk, kui teen tööd ainult poole ajast. Tegelikult mind huvitavad peale nende kahe tegevuse veel paljud asjad. Õigem oleks tõusta selleks, et hakata valmistuma lõpueksamiteks ja selleks erinevate õppeainete käsiraamatuid lugeda.

*
Mäletasin, et keskkooli lõputunnistusel olid mul ainult viied ja neljad, mitte ühtegi kolme. Aga kui ma nüüd tunnistust uuesti vaatasin, siis oli sellel siiski üks kolm - raamatupidamises. Mõtlesin, et võibolla see pandi selle eest, et kui läksin hulga aastate järel ülikooli, et küsida, kas mul on ikka kõik atesteeritud, öeldi, et meil on viieaastane magistriõpe. Atesteeriti küll ära, aga sellise küsimuse eest pandi võibolla raamatupidamine kolm. Rääksin Kristerile, et minu lõputunnistust on võltsitud, sellist ainet nagu raamatupidamine ma üldse ei õppinud. Krister ütles, et see on hinne ajaloo eest. Ta küsis midagi, et kas ma arvan seda ja seda. Ütlesin, et hea küll, las ta olla, üks teine hinne võltsiti jälle paremaks. Krister sai veel vihasemaks ja talt hakkas sagedamini kirju tulema. Mõtlesin, et ma üldse feisbukist nende kirjade originaali ei vaata, sest Kristeri kirjutatut laigitakse kindlasti jälle minu kirjutatust rohkem. Kui ma püian anda sisuliste vastuste asemel rahustavaid, siis vaadatakse, et Krister kirjutab asjatundlikult, aga mina mõttetusi. Ma ainult ei eristanud, mida ta räägib. Ütlesin talle, et ta räägiks vaiksemalt, muidu ma ei kuule.

Esmaspäev, oktoober 01, 2012

Raamat edeneb

Aasta töö plaani täitmine kulgeb edukalt. Kui eelmise raamatu sain koostatud 12 kuuga ja lõpetasin viimasel jaanuaril, siis nüüd võibolla piirdun 11 kuuga ja lõpetan aasta viimasel päeval. Täna panin artiklid järjekorda. Ühe kirjutan veel ümber. Saatesõna kirjutamise ettevalmistamiseks võiks küll veel nii mõndagi lugeda. Raamatukogust võetud raamatu sain viie päevaga läbi. See anti kätte kolmeks nädalaks, aga viisin ta ühe nädala järel tagasi. Ühtlasi astusin esimest korda läbi ülikooli raamatupoe uutest ruumidest Raekoja platsil. Käisin selle ukse taga juba ka üks kord suvel, aga siis paistis uksest veel remont. Täna piirdusin ühe ajakirja numbri ostmisega. Internetist olen lugenud, et tänavu ilmus üks uus eestikeelne maleraamat, aga seda ma poest ei leidnud. Võibolla peabki selle internetist ostma. Raekoja platsi poel oli ka mingi silt tellitud raamatute kättetoimetamise kohta, vist välismaalt tellimiseks. Seni ma internetist raamatuid ostnud ei ole. Magistriõppe ajal tellisin kolm raamatut välislaenutusest, hiljem ei ole seda teinud. Hiljem olengi keskendunud Eesti ajaloole, mille kohta raamatud on Eestis olemas. Aga teoreetiliselt võiks Eesti ja välismaa võrdlemiseks midagi tellida. Teiselt poolt ma ei jõua kõiki Eestis ilmuvaidki raamatuid läbi. Eilse päeva järeldus oli, et raamatutes kirjutatakse paremini kui ajakirjades. Minu magistritöö arutelul öeldi, et liiga pikalt ei tohi kirjutada, sest teaduses on põhiühik artikkel. Aga minu kogemuse järgi on raamatud artiklitest väärtuslikumad. Vähemalt paremas stiilis. Ma sellega ei tahtnud oma magistritööd kiita. Mulle meeldib minu blogi rohkem kui magistritöö. Kui kõik blogisissekanded kokku liita, on see magistritööst palju mahukam. Kõik sissekanded on kirjutatud ka magistritööst hiljem. Ainult kaitsekõne kirjutasin esimestest sissekannetest hilisemal kuupäeval.

Nüüd tuleb meelde, et maleraamatuid ma olen küll kuskilt kunagi tellimisega ostnud. Kas siin internet mängus oli, selles ma pole kindel.

Pardid jõe ääres

Laar jagas preemiaid kirjalike tööde eest. Ta ütles, et kõik tööd olid head, väljaarvatud häbiväärne neljanda koha saanu. Oletasin, et see oli minu naljatöö. Aga olin kirjutanud kaks tööd, lisaks naljatööle ka korraliku kirjutise Churchilli kohta. Laar tuli minu juurde ja küsis, mida ma veel Churchillist lugenud olen. Vastasin, et olen lugenud tema raamatut "Tormihoiatus". Algul lugesin ainult 50 esimest lehekülge, nagu õppejõud käskis. Mõtlesin, kas nimetada ka vene autori kirjutatud elulugu. Ütlesin, et natuke olen lugenud ka Churchilli ingliskeelset raamatut, mis on eestikeelsest palju ilusamas stiilis. Tööga Churchillist sain kolme punktiga kolmanda koha. Aga tädi Ann sai seitse punkti. Tulemused olid eemal stendi peal väljas. Hakkasin mööda Laia tänavat koju minema. Mulle tundus, et keegi hoiab mul käest kinni. Kontrollisin ja nägin, et üks tüdruk hoiabki kahest sõrmest kinni. Mina tema käest kinni ei võtnud. Küsisin talt, mis ta nimi on. Ta palus, et ma paneks tal käe ümber puusade. Keeldusin seda tegemast. Lõpuks panin käe hoopis tema kaela ümber. Jõudsime Emajõe äärde ja kõndisime kaldast alla. Seal oli tohutu kari parte. Ma ei tahtnud neid lendu hirmutada. Esimesed juba tõusid lendu. Leidsin, et parem on neist ringiga mööda minna.

*
Helina oli kasutanud unenäokirjelduses sõnu, mis kõlasid umbes nagu Google Maps. Mõtlesin, et sellise unenäo nägi ta sellepärast, et tahtis mulle külla tulla, aga ei tundnud teed. Ainult et tol ajal ei olnud guugli kaarte veel olemas. Võibolla ta oli mõnest ajakirjast lugenud, et plaanis on need teha.

*
Olin kirjutanud, et Bristol kutsus üritusel osalejaid osalema ka aasta pärast toimuval tuulerõugete teemalisel üritusel. Niimoodi kirjutada oli viga. Tegelikult oli ta kutsunud järgmisel päeval toimuvale luulepreemiate kätteandmisele. Bristol pidi rahvale ette lugema vastava paranduse. Ütlesin, et mul lähevad kirjutades sageli sõnad segi, tihti kirjutan õige sõna asemel vastandsõna. Istusin koos Bristoliga Kerstini maja ees ja vaatasime ühest karbist vanu pabereid. Tänavakoristaja tahtis sinna karpi lisada tänaval vedelevat prahti. Mööda läks kari üliõpilasi koos oma õppejõuga. Nad tassisid toitu. Pakkusime, et vahetame raamatukarbi ühe toidukasti vastu. Nad vastasid, et toitu raamatute vastu ei vahetata.