Raamatupidamise hinne

Käis inglise keele lõpueksam. Lõpetasime keskkooli teist korda. Olin kogu aeg rääkinud, et teist korda ma lõpueksamitele ei lähe, aga nüüd olin eksamil kohal. Ma ei olnud õppinud. Mõtlesin, et kui kontrollitakse keeleoskuse taset, siis ei peagi õppima, vaid võib suhtuda samamoodi nagu ülikoolis, et küll ma kohapeal kõik välja mõtlen. Aga keskkoolis võis halvemini ka minna. Kui ma olin kogu aeg unes näinud, et teistkordsetel lõpueksamitel läheb mul halvemini, siis ilma õppimata võiski minna. Õpetaja kiitis, et Martin on väga põhjalikult valmistunud. Ma ei olnud üldse märganud, et Martin valmistuks, aga järelikult oli ta seda teinud kodus. Kui Peep vastas, ütles õpetaja talle, et ta peab ennast pärast kooli lõpetamist kõvasti edasi täiendama. Mõtlesin, et seda on mul nagunii plaanis teha. Saabus minu kord kirjutama hakata. Küsisin, kus mu pastakas on. Leidsin ta üles, aga kaotasin kohe jälle ära. Leidsin ta portfellist. Mõtlesin, et see ei ole hea, et pidin teda portfellist otsima, sest õpetaja võib arvata, et tahan kasutada portfelli maha kirjutamiseks. Et sellist muljet ei jääks, panin ta endast võimalikult kaugele. Õpetaja näitas ühele õpilasele ühte kortsus paberilehte ja ütles, et vii need teisele õpetajale. Esialgu oli pabereid ainult üks, aga neid pidi nähtavasti ühekaupa viima hakkama. Teine õpetaja eksamineeris teist rühma õpilasi. Küsiti, kuidas on üks sõna saksa keeles. Seda ma teadsin, aga must jõuti vastamisega ette. Küsiti, kuidas on vene keeles pantvang. Vastasin plennik. Mõtlesin, et sõnade õppimisest on kasu olnud, ma tean neid rohkem kui teised. Aga mulle vaieldi vastu, et ma andsin vale vastuse. Võtsin sõnaraamatu, et kontrollida. Kartsin, et olin öelnud mingi roppuse.

*
Magasin öösel oma voodis. Korterisse tungis võõras. Ta võttis kirjutuslaua pealt minu kella ja ütles, et tahaks selle kaasa võtta. Isa võttis talt kella ära, öeldes, et midagi ei tohi kaasa võtta. Võõras rääkis, et tal on kahju, et keegi tema kohta üles tunnistas, et ta tegi asju koos Uku Masinguga. Rääkija nägi välja täpselt nagu "Postimehe" karikatuuride vaimuhaiged. Isa viskas ta korterist välja. Tahtsin kontrollida, kas veel keegi korterisse tungib, aga mul ei õnnestunud ärgata. Tõusin voodis istukile, aga magasin edasi. Mõtlesin, et nüüd ma olen kuutõbine. Hüüdsin igasuguseid asju. Mõtlesin, et ma olen saanud Tartu meistrivõistlustel ühe kuuenda ja kolm seitsmendat kohta, aga ma tahan esikohta. Selleks pean vara üles tõusma ja hakkama maletrenni tegema raskete ülesannete lahendamisega. Et õpitut paremini omandaks, tuleb teha asju kordamööda. Teen päeva igal teisel tunnil maletrenni ja ülejäänud tundidel tööd. Aga tööpäev ei tohi liiga lühikeseks jääda. Siis teen igast tunnist veerand maletrenni ja kolmveerand tööd. Aga kui ma nii vara üles tõusen, tuleb tööpäev siis ka piisavalt pikk, kui teen tööd ainult poole ajast. Tegelikult mind huvitavad peale nende kahe tegevuse veel paljud asjad. Õigem oleks tõusta selleks, et hakata valmistuma lõpueksamiteks ja selleks erinevate õppeainete käsiraamatuid lugeda.

*
Mäletasin, et keskkooli lõputunnistusel olid mul ainult viied ja neljad, mitte ühtegi kolme. Aga kui ma nüüd tunnistust uuesti vaatasin, siis oli sellel siiski üks kolm - raamatupidamises. Mõtlesin, et võibolla see pandi selle eest, et kui läksin hulga aastate järel ülikooli, et küsida, kas mul on ikka kõik atesteeritud, öeldi, et meil on viieaastane magistriõpe. Atesteeriti küll ära, aga sellise küsimuse eest pandi võibolla raamatupidamine kolm. Rääksin Kristerile, et minu lõputunnistust on võltsitud, sellist ainet nagu raamatupidamine ma üldse ei õppinud. Krister ütles, et see on hinne ajaloo eest. Ta küsis midagi, et kas ma arvan seda ja seda. Ütlesin, et hea küll, las ta olla, üks teine hinne võltsiti jälle paremaks. Krister sai veel vihasemaks ja talt hakkas sagedamini kirju tulema. Mõtlesin, et ma üldse feisbukist nende kirjade originaali ei vaata, sest Kristeri kirjutatut laigitakse kindlasti jälle minu kirjutatust rohkem. Kui ma püian anda sisuliste vastuste asemel rahustavaid, siis vaadatakse, et Krister kirjutab asjatundlikult, aga mina mõttetusi. Ma ainult ei eristanud, mida ta räägib. Ütlesin talle, et ta räägiks vaiksemalt, muidu ma ei kuule.