Turvatöötaja loeng

Lugesin raamatust pikka luuletust. Sain aru, et see on paroodia, mis peab olema võimalikult mõttetu. Seetõttu tahtsin lõppu kirjutada "jne." Aga enne nägin, et umbes seda on juba kirjutatud. Ainult et mitte raamatusse, vaid raamatu alla riiuli servale. Tahtsin teha märkuse, et kui kirjutatakse riiulile, siis võib raamatute järjestus riiulis muutuda. Saatsin ühele võrguleheküljele küsimusi. Küsisin, millised on teiste kasutajate koolimajad. Vastuseks saadeti nende põhiplaane. Kordasin kogu aeg sama küsimust, kuni saadeti kõikide Eesti koolimajade põhiplaanid. Võidi mõelda, et mul on neid vaja selleks, et neisse varastama minna. Koolid olid erineva kujuga. Vanglakool oli kandiline, aga mõisakoolid ümmargused. Üks põhiplaani saatja kirjutas, et tema koolil on lai uks. Vastasin, et see on isegi kaks korda laiem kui teistel. See tuli sellest, et ta oli ukse keskelt lahti teinud. Minu märkuse peale pani ta selle kinni, nii et kõik koolimajad läksid samasse laiusesse. Üks mees küsis, miks on voodi peal saapajälg. Mina olin näinud, et eile seisis J. Malin saabastega voodi peal, et ülevalt ühte asja kätte saada. Malin sosistas ise ka, et tema vahel seisab saabastega voodi peal, aga tema seda jälge ei teinud. Teine mees sosistas, et nii ei tohi teha. Malin sosistas, et ta seisab tunde järgi. Algas ülikooli loeng uue õppejõuga. Ta oli ühe firma esindaja. Alustuseks ütles ta, et see firma on turvafirma. Mina ütlesin oma kohalt, et seda ma üles ei kirjuta. Mõtlesin ümber ja kirjutasin siiski. Loengupidaja jätkas, et juba enne selle firma asutamist oli saunas turvamees olemas. Kirjutasin selle ka üles. Aga kirjutasin asju üles valikuliselt. Olin mõelnud, et olen eksamiteks kõik asjad pähe õppinud, aga tegelikult olid mul konspektides olnud lüngad. Loengupidaja vaatas korraks minu kaustikusse. Ta kiitis, et väga hea konspekt ja väga lühike. Sõitsin suusamaratonil. Seljatagant lähenes parim naissuusataja. Liikusin hetkel väga vaevaliselt. Hakkasime lähenema finišile. Viimase lõigu algusmärki nähes puhus naissuusataja suuga õhku ja sõitis must mööda. Finišis lasin oma piletisse augu teha. Mõtlesin, kuidas see juhtus, et nii hea suusataja minust alles lõpus mööda läks. Aga see tuli sellest, et mina olin lasknud teha kahes kontrollpunktis piletisse auke, aga tema kuues. Ma ei olnud õiget rada üles leidnud ja olin seetõttu lõiganud. Aga sellest polnud probleemi, sest aukude arv näitas ära, et mulle auhinda andma ei pea. Kontrollpunktide olemasolu tõttu ei olnud vajadust lõikajaid karistada.