Inimese ostmine

Ema küsis, kas lapsed võivad sahtlist leitud hiigelsuurte malenuppudega mängida. Vastasin, et nad võivad isegi tavaliste nuppudega mängida, kui nad neid ära ei kaota. Kallasin ühe karbitäie nuppe põrandale. Ütlesin, et sellest piisab, ja panin ülejäänud karbid ära.

*
Ütlesin, et ma olen koostanud Tõnissoni, Grenzsteini ja Oleski raamatute käsikirjad, kes kirjutavad kõigest ja on mulle selles osas eeskujuks. Aga minu puhul peetakse kõigest kirjutamist halvaks ja püütakse mind ühe teema raamidesse suruda. Mõtlesin, et Talvel olid natuke kitsamad teemad. Kevad oli käes, aga külmakraadid olid üha tagasi tulnud. Nüüd oli lootust, et enam ei tule, sest puud olid lehte läinud ja lehed hoidsid vist sooja. Kuigi ma ei teadnud, kas külm ikka saab aru, et puudel on lehed ja neid tuleb hoida. Ühe inimese kohta öeldi, et ta on Kerenski mõrtsukas.

*
Istusime ümber laua. Räägiti, et kommunistid on mõrtsukad. Vaidlesin vastu, et kommunistid tapsid inimesi varasemal perioodil, aga noorem põlvkond pole selles osalenud. Mulle vaieldi omakorda vastu, et Linnase tapsid kommunistid veel hilisel ajal. Väliseestlased tundsid Linnase vastu sügavat austust ja ei uskunud, et ta oleks ise kurjategija olnud. Öeldi, et me peame Linnase ära ostma. Küsisin, miks peaks keegi teist inimest ostma. Selgitati, et Linnas on zombi ja zombide puhul ei ole teist võimalust, kui et neil peab olema omanik. Kõndisime kesklinna. Eile oli seal toimunud massimeeleavaldus. Täna oli selle jätk ja sinna oli kogunenud jälle palju rahvast, kuigi eilsest vähem. Loeti ette följetoni Linnase kohta. Paljud kuulajad ei olnud kindlasti selle sisuga nõus, aga nad olid nõus kuulama.