Hääl järjest vaiksemaks

Vaatasin televiisorit. Mida rohkem kell sai, seda vaiksemaks ma ta keerasin, sest päevahääled enam televiisorihäält ei summutanud. Lõpuks oli mul helitugevust ikka veel kolm punkti. Aga ma teadsin, et ema on vaadanud õhtuti ühe punktiga. Televiisoris räägiti kahjulikest suitsureklaamidest. Need reklaamid mängiti ka ette. Nendes räägiti, et mõni tubakasort ei ole üldse tervistkahjustav. Kuigi reklaamidevahelistes kommentaarides räägiti, et sellised reklaamid ei ole õiged, jäi paljude vaatajate jaoks kõlama arvatavasti ainult reklaam ise. Meenutati, et ühel perioodil avaldas üks ajaleht regulaarselt ühe partei liikmete lühikesi artikleid, lisades igale artiklile Eesti lipu. Sellest oli raske aru saada, mis on ajalehtede ja parteide suhe, sest sama ajaleht oli vahepeal esindanud rohkem ka mõne teise partei arvamust. Ajalehes kirjutati, et uue moe järgi ei tohi inimese juures olla tunda mingisugust lõhna. Mina selle moega kaasa minna ei kavatsenud. Korrati tuntud väljendit, et kui ühed mehed ühest Venemaa punktist Eestisse jõudsid, mis siis juhtus. Ajalehes oli pealkiri, et Venemaad tuleb tümitada. Oudekki oli oma blogis tähelepanu juhtinud, et on suundumus niiviisi kirjutada, ja öelnud, et niiviisi kirjutada ei tohi. Vennad rääkisid oma värskest tähelepanekust, et ema on selline ja isa selline. Mina ei olnud nõus, et nad kogu aeg sellised oleks. Seetõttu ütlesid vennad, et ma olen loll. Tegin neile haiget. Neil hakkas veri voolama. Ütlesin, et appi, mis nüüd saab.