Mulle anti toimetada uus raamatu käsikiri. Hakkasin serva peale märkusi kirjutama. Umbes kuuendal leheküljel kirjutati, et eestlased kirjutavad 1918. a. Saksa okupatsiooni algusest sageli nii, et hindavad sakslasi eestlastest kõrgemalt - et sakslased vedasid suuri suurtükke ja liikusid mööda peateid, aga eestlased liikusid hobustega ja mööda kõrvalteid. Sellega nad paljastavad oma rahvusluse tegeliku olemuse. Mõtlesin, et võiks kirjutada märkuse, et niimoodi saab kirjeldada küll, sest kui Saksa sõdurid demoraliseerusid, siis nende relvad sellepärast kehvemaks ei muutunud. Aga kuna teised märkused ei jätnud vaba ruumi, siis ma esialgu seda märkust kirjutama ei hakanud. Samal leheküljel natuke allpool kirjutati minust. Et näiteks mina olen kasutanud arvu 13, püüdes sellega ilmselt kristliku sümboolika tundjaid hirmutada. Ja et ma olen avaldanud ühel halval teemal artikli. Autor nähtavasti ei teadnud, et käsikiri antakse mulle toimetada. Kirjutasin servale, et arvu 13 olen ma kasutanud sellepärast, et mulle anti ühes kohas selline kasutajanimi, ilma et mina oleks seda küsinud. Nüüd kasutan arvu 77. Ühtegi artiklit ma kirjutanud ei ole. Ma ei tea isegi, mida see võõrsõna tähendab, mis on väidetavalt minu artikli teema. Mõtlesin, et võibolla see on fašismi sünonüüm. Käsikirja autor tegi aiatööd. Mina seisin aiast väljas tänaval. Ütlesin, et mulle tundub, et ma kirjutasin kogemata puuoksale ühe ropu sõna. Otsisin seda kohta, aga ei leidnud. Lugesin kodus ajakirja "Tuna". Seal kirjutas Kati S. Ta kirjutas filmidest. Ta oli õppinud järjest uusi erialasid, sealhulgas filmindust. Ta mainis artiklis ka klassikokkutuleku korraldamist. Kasutatud oli lühendit STMK. S tähendas Kati perekonnanime ja TMK ajakirja "Teater. Muusika. Kino", kus sama artikkel oli juba varem ilmunud. Mina ei mäletanud, et ma oleks seda sealt lugenud. Aga võibolla polnud ma unustanud, vaid mul oli see number lihtsalt vahele jäänud. Mõtlesin, et toimetamisel oleva käsikirja autorile võiks soovitada, et ta jätaks lõigu minu kohta lihtsalt välja. Klaus ütles, et ta tahab ka raamatut toimetada, ta jätkab sellega nüüd ise. Vastasin, et ei saa, see töö anti mulle. Aga Klaus võib tegeleda käsikirjaga, mille koostamine on minu poolt lõpetatud. Ta võib sellele lisada joonealuseid märkusi, kuidas on samad asjad tänapäeva teaduse seisukohalt. Klaus ütles, et see on ebatäpne, et tolle raamatu pealkirjas esineb sõna "haridus", me ei ole midagi õppinud. Vastasin, et oleme küll.
*
Kaardil oli ühe Põhja-Eesti asula nimi Taralinn. Krister ütles, et sinna tuleb teha parandus. Mina ütlesin, et õige nimekuju oleks Taaralinn. Aga ma ei tea, kas see koht tänapäeval veel kannab sellist nime. Räägiti, et üks mees on ühe ärimehe ära tapnud ja elu lõpul läheb ta sellepärast põrgusse. Vanaema ütles, et Venemaa tuleb Eestile kallale. Selle peale peitis väike laps oma mängulooma ära. Ta oli õppinud selgeks ainult nii palju, et väljend kallale minema tähendab mängulooma ründamist.
kolmapäev, oktoober 10, 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar