Hääl fotol

Läksin hommikul kooli. Õpetajat ei olnud. Läksin peauksest välja ja ütlesin kooli saabuvatele klassikaaslastele, et tund jääb ära, sest õpetajat ei ole. Selle peale läksid nad koju tagasi. Ise mõtlesin, et võib vaba tunni ajal ka koolis olla. Läksin koolimaja fuajeesse. Mõtlesin, et kahte esimest vaba tundi võib kasutada õppimiseks. Tahtsin järele vaadata, mis tänaseks õppida anti. Võtsin kotist päeviku. Aga see ei olnud selle aasta päevik. See oli ühe varasema aasta oma. Sinna oli vend joonistanud. Osad pildid võisid minu enda omad ka olla, aga need olid halvemad. Küsisin Erikult, kas mõnda lõpueksamit ei ole veel olnud. Erik vastas, et ta ei tea. Küsisin, kui palju punkte nüüd kooli lõpetamiseks peab saama, kas 25 protsenti. Kartsin, et matemaatikas võin saada veel vähem. Ütlesin, et kui eksamiks korralikult valmistuda, siis saab pärast eluaeg rääkida, et sain sellise tulemuse. Kaks esimest tundi pidid olema kehaline kasvatus. Mõtlesin, et sinna võib ilma õpetajata ka minna. Läksin ruumi, kus oli olnud väike võimla. Nüüd seal enam võimlemisriistu ei olnud, vaid seinte ääres olid raamaturiiulid. Küsisin, kas siin on veel võimla, see on viidud vist koolimaja uude tiiba. Külli vastas, et see on nüüd kahe eesmärgiga võimla. Nägin riiulis raamatut, mille eeskujul vend oli minu päevikusse joonistanud. Pealkirjaks oli sama lause, mille vend oli päevikusse kirja pandud. Raamatu pealkiri oli "Nautisin iga hetke oma vennaga". Autor oli Hellat. Kaaneillustratsioonina oli ta kasutanud fotot meie perest. Mõtlesin, et miks Hellat vennast kirjutab, kui tal ei olnud kahte poega. Siis sain aru, et ta ei kirjuta oma pojast, vaid endast ja oma vennast. Mult küsiti, kas kaanepildil olen mina. Vaatasin, et seal on vist ka Lauri K. Kuna Hellat ja Lauri elasid mõlemad Tähtveres, siis võis Lauri sel ajal Hellati poole tulla, kui meie pere seal külas oli. Kaanepildil oli vist Tõnu. Ta tõusis fotol püsti ja naeris ha-ha-ha. Hääl oli nii tuttav, et ütlesin, et Tõnu muidugi. Tõnu kutsus ühte inimest fotole: "Tule, siia ma tapan su ära! ... Ha-ha-ha ... ha-ha-ha!"

*
Gmaili postkastis leidsin kataloogi, kuhu Tõnu oli luuletusi kogunud. Oli vist nii, et kui keegi tegi seal kataloogi, siis oli see kõigile kasutajatele nähtav. Mul oli seal endal ka luuletuste kataloog. Aga kuna ma polnud kindel, kas Tõnu seda näeb, tahtsin selle Tõnu kataloogi külge liita. Siis läks arvutil pilt eest. Küsisin vennalt, miks ta juhtme välja tõmbas, mul veel arvuti käis. Siiri ütles mulle, et ma seisaks nurgas. Ise läks ta teise tuppa. Ta oli haige ja ei saanud tulla tagasi nurgas seismist kontrollima. Ta kutsus Klausi haiget kohta vaatama. Saabusid Taimo ja Veljo, kes vaatasid samuti haiget kohta ja mõtlesid, mida teha. Saabus Raidväli. Ta rääkis, et üks tüdruk oli oma vanaema kohta halvasti öelnud, mille peale Pille oli Paide vanaema kohta samuti halvasti öelnud. Vastasin, et Pille nii ei räägi. Pille saabus autoga, et Klaus Tartusse viia. Klaus küsis, kas ma tulen ka või jään veel üheks päevaks Paidesse. Vastasin, et ma oleks üheks päevaks veel jäänud, aga ma tulen parem autoga, sest auto sõidab kiiremini kui buss. Sõidu ajal vaatas Tõnu, mis minu peopesaga on juhtunud. Ma olin peo katki kukkunud, seal oli suur haav ja nahalatakas oli lahti. Olin lootnud, et see kasvab külge tagasi ja alles alt paranemisel kuivab küljest. Aga nüüd Tõnu pilgu tõttu tuli see kohe küljest. Selle alt oli punane, aga see oli ka veel nahk. Aga punase naha sisse tulid ka praod, nii et see ähvardas ka küljest tulla ja võis jääda järgi paljas liha. Esialgu sain neid lihaseid liigutada.

*
NLKP-l oli olnud lisaks meesjuhtidele ka üks naispeasekretär. See oli kogu aeg poolpaljas ja naeris. Tal oli sõbranna, kes oli temaga väga sarnane. Meestele kosja tulid nad koos. Seal oli üks kolmas naine veel, kes abielluda tahtis, aga tema oli teistsugune ja vaiksem.