Kingin raamatuid

Kui mul paluti tänasele külalisele raamatuid kinkida, küsisin, mitu raamatut ma annan. Ütlesin, et saan anda oma nelja raamatut viiest, aga neli on vist palju. Külaline arvas ka, et seda on palju. Soovitati kinkida üks luulekogu ja üks proosaraamat, mida ma ka tegin. Ma ei ole avaldanud muid raamatuid peale ilukirjanduslike, mis läheb vastuollu sellega, kui olen öelnud, et eelkõige pean ennast ajaloolaseks. Aga ajalooga ma olen siiski rohkem raha teeninud. Või kui vaadata, mis on mu kõige suurem rahaline sissetulek, siis peaksin ennast üldse pensionäriks nimetama. Aga ma siiski töötan ja kõige suurem osa ajast läheb ajaloole. Ülikooli ajal oli põhisissetulek stipendium ajalooeksamite tegemise eest, praegu ajaloo eest makstav summa on sellest suurem. Kuigi inflatsiooni arvestades võibolla mitte. Ka praegust töötasu nimetatakse stipendiumiks, mitte palgaks.