Nina suurus

Rääkisin hiljuti, et on kritiseeritud, et fotoaparaadiga tehtud autoporteedel jääb nina liiga suur. Lisasin, et ma olen harjunud, et peeglis on sama suur. Vaieldi vastu, et peeglis on väiksem kui fotoaparaadiga, sest inimese silmad ja fotoaparaat on erinevad. Kontrollisin hiljem peegliga, et nina suurus sõltub ju sellest, kui lähedale nägu peeglile panna. Prille eest võttes peab tugevate miinusprillidega inimene panema lähemale kui korras silmadega inimene.

Pilkenäitused

Leidsin kaks näitust, mis tegid nalja selle üle, millised olid olnud minu Euroopa Liitu astumise vastased argumendid. Mulle oli juba varem silmanurgast tundunud, et kirjutatakse, et sellised näitused on olemas. Ma polnud lugema hakanud, aga nüüd selgus, et tundunud oli õigesti. Ma olin propagandat tehes andnud palju viiteid, aga näitusel tehti nalja ka selle üle, milline oli olnud minu viidete valik, seda peeti liiga juhuslikuks. Nalja tehti ka selle üle, et ma ei kontrolli oma füsioloogiat, arvati, et see on sihilik. Näitus oli Laia tänava lõpus, keerasin enne vanalinna suunas, et mitte näitusest mööduda.

*

Magasin öösel oma voodis. Kuulsin, et ema võitleb esikus sissetungijaga. Läksin appi. Sissetungija oli trepikojas korteri ukse taga ja ema oli uksed lukku keeranud, aga sissetungija püüdis lukke lahti murda. Hakkasin uksi kinni hoidma, ema sai niikaua telefonikõne võtta. Pärast kõne lõppu ütles ta, et appi ei tule politsei, vaid üks teine teenistus. Aga selle saabumine millegipärast venis. Mõtlesin, et kui ma üksi elaksin, kuidas ma siis sissetungijaga hakkama saaksin, ma ei saaks millalgi korterist väljuda. Sissetungija istus riidekapis. Pille tuli esikusse ja tõmbas tikku, et kapisistujat kapi ukse serva alt suitsutada. Ütlesin, et teda ei tohi ära lämmatada. Pille andis põleva tiku minu kätte. Tuli liikus mu sõrmedele lähemale. Mõtlesin, et käes hoitavat tiku otsa vahatada proovida ei ole vist õige, seetõttu püüdsin tikku puhumisega kustutada. Pidin kõvasti puhuma, aga lõpuks tundus tikk kustuvat.

Uskumatu lugu

Läksin väikse köögi arvuti taha. Oma teada ma polnud täna arvutit käivitanud, aga nii arvuti kui ka minu postkast olid juba avatud. Lahti oli mulle saadetud seni nägemata artikkel, mille järgi raamatut, mille käsikirjaga ma hiljuti töötasin, oli juba aastal 1963 arvustatud. Seda oleks olnud mul oluline saatesõnas mainida, aga nüüd oli hilja, sest minu töö proovitrükk oli juba tehtud. Rääkisin neist asjadest emale. Ema arvas, et see artikkel on hallutsinatsioon. See võis nii olla, aga varsti ma leidsin loole täiendavat kinnitust, kus esines samuti aastaarv 1963.

Kustuvad lõkked ja süttiv päike

Jaanipäeval maale sõites nägin bussiaknast veel kahte lõket. Maal mingi lind laulis tik-tak-tik-tak. Maikellukesed olid nädalaga ära õitsenud. Umbes pooled pojengi õiepungad olid lahti läinud. Neid kasvas kolmes rühmas, millest ühes olid peaaegu kõik õiepungad lahti läinud ja õied keskelt teist värvi, teises rühmas olid lahti natuke rohkem kui pooled õiepungad ja õied olid veel ühtlast värvi, kolmandas rühmas ei olnud ükski õis lahti läinud. Eelmine nädal punakate õunapabulatega olnud õunapuul olid need tänaseks rohelisemaks läinud, aga teisel õunapuul olid praegu punakad. Puudelt oli kollaseid lehti maha sadanud. Metsmaasikad olid hakanud punaseks minema, aga punane oli ainult üks külg, seetõttu ma neid ei söönud. Ühe tehtud foto kohta küsisin isalt, kas öeldakse, et hein õitseb, ta kinnitas, et öeldakse küll. Viimasel fotol on metsviinapuu, mida ma pildistasin huvitava väädiga koha pärast. Algul püüdsin pildistada valguse poole, aga pimeduse poole jäi paremini peale.

Et on lubatud kuumalainet, ostsin enne sõitu ühe väikse Värska vee pudeli asemel kaks, aga maal jõin ära siiski vähem kui ühe pudeli. Kuna täna on riigipüha, siis ostsin kartulisalati nimelise salati asemel sünnipäevasalati nimelist, mõtlesin, et pühade ajal võib. Eelmiste kordadega võrreldes ostsin ühe piruka vähem, asendades maha lahutatud piruka ühe pirniga, mida koju pole sageli ostetud. Ühes naaberaias räägiti ja teisest tuli vahepeal muusikat.

Vaimsed ja füüsilised harrastused

Tegelesime tohutult pikast trepist üles kõndimisega. Lõpuks jõudsime trepi lõppu. Olime oodanud, et lõpus on midagi pidulikku, aga pidulikkus oli sellest kohast kõrvaldatud. Olime maapinnale jõudmise järel Tallinna raudteejaamas, kus ei olnud üldse mäge. Kogu tõus oli jäänud maa alla, aga tõusu kestuse järgi oleksime pidanud olema Eesti kõrgeimas punktis. Küsisin, kas Tallinna raudteejaam on tõesti kõrgem punkt kui Suur Munamägi.

*

Joonistasin pilti. Mul oli enne joonistama hakkamist plaan olemas, et kõigepealt teen pildile linnu ja siis ümberringi muud asjad. Aga linnu pea läks nii suureks, et muud asjad enam pildile ei mahtunud. Ainuüksi linnu silm oli hiigelsuur. Aga silma taha jäi värvimata pind, mistõttu nüüd jäi mulje, nagu silm olekski linnu kere.

*

Leidsin võõras kohas "Malekooli" senitundmatu trüki. Selles olid teistsugused ja pikemad sõnalised kommentaarid kui kodus oleval trükil. Tahtsin Kristerile näidata, et leidsin "Malekooli" uuema trüki. Aga enne kui ma seda öelda jõudsin, nägin, et see on hoopis vanem trükk. Kui veel kontrollisin, siis nägin, et see on küll uuem trükk, aga välja antud varasemal aastal koostatud käsikirja põhjal, mida Nõukogude Liidus trükkida ei lubatud ja mis trükkimiseks salaja Nõukogude Liidust välja toimetati. Krister tegi malemängu kohta sellise üldistuse, mille tegemiseks oleks minu meelest pidanud olema tugevam mängija. Aga võibolla paljud said mängust aru paremini kui oli nende ise mängimise oskus.

*

Hakkasime klassi poistega kooli saalis korvpalli mängima. Mängus oli ka üks tüdruk. Tema idee kohaselt mängisime kahe palliga. Mina mängisin kõige rohkem tüdrukuga. Ma tungisin korduvalt vastase korvi alla, aga seal oli raske pealeviset teha, sest teiste käed olid ees. Kui tegin pealeviske, ei mahtunud pall korvirõngast läbi. Arvestasime punkte selle järgi, kas pall on korvirõngast puudutanud. Mul ei olnud selge, kes on kummas võistkonnas. Enne ühe söödu andmist küsisin vastavalt inimeselt, kelle poolt ta on. Üks poiss ütles, et kahe palliga ei ole õige mäng. Viskasin palli ühe istuva tüdruku suunas ja pall tabas teda vastu pead. Ta ütles, et nägi küll, et pall tuleb, aga ei mõelnud, et see tuleb nii kiiresti.

Jaanimuusika

Ma ei tee küll tänavu jaanituld, aga tähistasin jaanilaupäeva pikalt. Kuulasin jaanimuusikat eesti, inglise ja läti keeles. Esimesena otsisin juutuubist välja oma isa sõnadega laulu "Jaanipäev", järgmiseks samuti tema sõnadega natuke laiemal teemal laulu "Talupoja kalender", aga selles mainitakse ka jaanituld. Siis meenus, et üks laul, millest ma lapsepõlves midagi teadsin, oli "Jaan läheb jaanitulele". Sisestasin selle pealkirja otsingusse. Selgus, et see oli rahvalaul, kuulasin sellest palju variante. Sama otsinguga kuulasin ka ühte Kukerpillide muuteemalist ja teise pealkirjaga laulu. Järgmiseks tegin otsingu "Saaremaa valss", mis on samuti jaaniöö teemaline. Kuulasin ka sellest umbes nelja varianti. Edasi kuulasin kahte välismaa jaanilaulu inglise ja kolme läti keeles. Mul on kuskilt meelde jäänud, et Lätis on jaanipäev veel tähtsam kui Eestis, aga leitud lätikeelsetel lauludel väga suured klikkide arvud ei olnud, osadest eestikeelsetest lindistustest küll suuremad.

Pärast kirjutasin ühte kaustikusse piduliku lehekülje. Sinna kaustikusse olen viimastel aastatel harva kirjutanud, aga vahel siiski. Hommikul käisid siin kaks korda Toomas ja Elisabet. Elisabet joonistas ja võttis pooleli jäänud pildi koju kaasa, et seal oma vildikatega jätkata. Täna kõndisin linnaosas, kus inimestel on oma aedasid, aga jaanitulesid sel kellaajal ei näinud. Pärast õhtul tungis minu tuppa kuskilt suitsulõhna.

Jaanituld kuningale

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 b6 4. g3 Ob7 5. Og2 d6 6. Rc3 Rbd7 7. Of4 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Ld3 Ve8 8. 0-0 0-0 9. Ld3 Ve8 10. e3 Of8 11. e4 e5 12. Og5 ed 13. Rd4 h6 14. Of6 Lf6 15. f4 Rc5 16. Le3 a5 17. Rdb5 Le7 18. Rd4 g6 19. e5 Og2 20. Kg2 de 21. Rd5 Ld8 22. fe Og7 23. Rc6 Ld7 24. Lf3 Re6 25. Vad1 Rg5 26. Rde7+ Ve7 27. Re7+ Le7 28. La8+ Kh7 29. h4 Le5 30. hg Le2+ 31. Kg1 Le3+ 32. Kh2 Lg5 33. Le8 Lh5+ 34. Kg2 f5 35. Vd8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 23 sekundit, mustal 47 minutit 12 sekundit. Arvuti juhib matši 5:3 ja on kaks partiid enne matši lõppu selle lõpptulemusena vähemalt viigi kindlustanud.

Teine variant

Tõnu leidis, et eile üles riputatud fotost oli hilisem töötlus parem. Ma ei hakanud juba avaldatud sissekannet muutma, aga hilisema töötluse variandi riputasin aadressile https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html alumisse otsa.

Koolivaheajata unenäod

Läksin kooli poole. Tee peal seisis üks klassivend. Ma ei teadnud, kas ta vaatab puid või ootab mind. Ta ütles, et vaatab puid. Rääkisin talle teistest puudest. Edasi minnes kadus ta jälle silmist.

*

Istusin ühe aine tunnis pinginaabri kõrval ja otsisin paberit, kuhu kirjutada. Puhast paberit oli vähe. Teine tund oli ajalugu. Seal oli meil uus õpetaja. Tal tekkis klassiga tüli ja suurem osa klassist lahkus protestiks tunnist. Ma ei kiirustanud lahkuma, vaid lahkusin viimaste hulgas. Mõtlesin, et ajalugu on mul ikka selgem kui bioloogia, bioloogiatunni unenägu oli udune, aga ajalootunni unenäos nägin konkreetset õpetaja juttu. Sõitsin koolimaja peatrepist alla. Varem polnud peatrepp nii libe kui tiivatrepp, aga nüüd oli peatrepp ka kulunud ja sellest sai ka sõita.

Pilt peolt

Tavaliselt olen endast üles riputanud autoportreesid, aga tänasel peol tegi minust pildi Tõnu ja saatis selle minu palvel mulle. Laual olevas klaasis on Saaremaa vesi, mille ma endale maal käimise ajaks ostsin ja mis täna veel tagavarariiete ranitsasse oli jäänud. Hiljem jõin ka pererahva keedetud teed.

Pidu enne pühasid

Täna toimus kahe vennatütre sünnipäevapidu. Eile käisin neile vastavalt palvele raamatupoest kingitusi ostmas. Pidu toimus värskes õhus. Mõnel inimesel hakkas jahe, aga neile toodi toast riideid juurde. Mul olid oma tagavarariided ranitsaga kaasas. Peol osales ka kass. Ta tahtis süia neid asju, mida ei tohtinud, aga talle pakuti asenduseks seda, mida tohtis. Peolaual oli muuhulgas noori herneid.

Kehalised ilmingud

Mul ühe õla juurest suur nahapind narmendas. Arst oli öelnud, mida sellega teha tuleb, aga ema ütles, et sellest ei piisa. Ta andis mulle teist rohtu. Ema antud rohuga läks nahk paremaks, kuigi veel mitte päris korda. Mul tuli suure varba küünest pool ära. Aga varvas jäi endiselt küünega kaetuks, sest kaks küünt olid kasvanud üksteise peal. Alles jäänud küüne all oli suur õõnsus, kus oli kasvamist alustanud kolmas küüs. Kui emale varvast näitasin, ütles ema, et mul ei ole enam varbaluud. Mina arvasin, et varbaluu on ka alles, õõnsus ei ole nii suur osa varbast nagu tundub. Mult küsiti, kas mul on külm. Vastasin, et ei ole. Mõtlesin, et see ei ole täpne vastus, mõnest punktist on mul palav ja mõnest jahe. Kui küsiti kolmandat korda, kas mul on külm, siis vastasin, et seda küsitakse juba kolmandat korda, eelmisel kahel korral mul veel ei olnud, aga nüüd juba hakkab.

Valgete reitingutõus

Täna võitsin Vint.ee-s kahte erinevat vastast välkmales valgetega kumbagi 1:0. Esimene vastane alistus juba avangus, kui ma alles mõtlesin, kas ma võidan nüüd materjali. Teine vastane jätkas veel vähemviguriga mängu, aga enne teise viguri kaotust alistus.

Paplimets

Toimus maleturniir. Kääp lõikas osavõtjatele leiba. Tal tulid viilud erineva paksusega. Tavaliselt vanemad inimesed lõikasid õhemaid viile, sest nende eluajal oli nälg olnud. Turniir sai läbi. Tahtsin vaadata blogisse kirja panemiseks esikolmikut, aga seda ma teha ei saanud, sest Peebo pani enne lambi kustu.

*

Oli Kaunase puiestee hoovis, kus kasvas palju papleid. Mina nimetasin neid puid metsaks, aga feisbukis oli kirjutatud, et linnas on park, mitte mets. Arvatavasti polnud kirjutaja seda hoovi näinud, siin olid puud metsikumad kui mujal linnas. Puid oli nii palju, et väikestel lastel ei lubatud üksi puude alla minna, nad võisid ära eksida.

Porgand ja till

Piltidel olevat porgandi ja tilli pealsed. Praegu pealsete kujus erinevust märgata ei ole, aga tilli pealsed kõige kaugemas servas on natuke suuremad.

Ajutine toakaaslane

Kivisildnik tuli minu tuppa elama. Varsti kolis ta minema. Võibolla teda häiris, et ma hakkasin temaga sarnaseid liigutusi tegema. Mõtlesin, et Kivisildnik on kaval, ta kolib enne välja kui ta minu vanemaid ära tüütab.

Kahe alalehe uuendused

Lisasin fotosid kodulehekülje alalehtedele https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/1.html ja https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/kodulehekulje-proosa.html .

Naiste vasaraheitevõistlus

Tegin pikamaajooksu. Tee viis kodu lähedalt mööda. Nägin tee peal koeri. Möödusin neist ringiga, sest koerad olid vist jooksjate peale kurjemad kui kõndijate.

*

Vaatasin televiisorist spordivõistlust. Naiste vasaraheites võistles ainult üks inimene, see oli Eesti sportlane. Tal ei tulnud vasaraheide enam välja. Igal katsel juhtus mingi äpardus. Ühel korral keerdus vasara kett mitu ringi ümber tema jalgade. Hiljem sain teada, et see sportlane on alles laps, ta käitus täiskasvanuna ainult spordis.

Viimane tolm

Minu arvutilt murdus ekraan küljest. Arvuti oli ainult üks aasta vana. Ütlesin, et on kiidetud küll, et painutatav ekraan on hea, aga painutamine paneb murduma. Tundus, et sisse torgatava ekraani saab lihtsalt välja vahetada. Klaus aitas mul ühe kataloogi katki läinud arvutist päästa. Ma tahtsin, et päästetakse ka teised kataloogid. Laua peal arvuti käis, aga tundus, et see pole viimati, vaid eelviimati katki läinud arvuti.

*

Mul oli põletik. Arvasin, et see eriti ravi ei vaja, aga ema ütles, et isal kestis põletik terve aasta. Selle vastu soovitati kindlat rohtu, aga seda rohtu polnud saada, see osteti müügile tulles kohe ära. Lõpuks oli isa teeselnud, et ta on kodutu, ja läinud kodutute varjupaika, et sealt rohtu saada. Ütlesin, et õige jah, kiibid on defitsiidiks muutunud.

*

Läksin majja, kus mängiti suurel ekraanil malet. Kõigepealt oli tehtud väiksemõõduline mänguvõimalus, aga see oli varsti suure ekraaniga ühendatud, et saal saaks mängu vaadata. Nuppude liigutamiseks tuli panna käed laua alla ja puudutada lauaplaadi alumist külge. Mulle tundus, et mina sellisel viisil nuppe õigesti liigutada ei oska. Istusin ühe tavalise suurusega arvuti taha, et selle ekraanil mängida. Enne mind oli selles kohas istunud Tristan.

*

Raamatud olid riiulist välja võetud ja suuremalt osalt tagasi pandud. Proovisin, kas riiul läheb ümber, kui seda mööda ronida. Mõtlesin, kas ma saaksin riiuli ümbermineku korral surma, kui minu pea on kõrgel. Riiul kõikus ohtlikult ka ilma puudutamata. Henn ütles, et tagasi panemata on jäänud ainult mõttetud maleraamatud. Vaidlesin vastu, et maleraamatud ei ole mõttetud. Hakkasin neid riiulisse tagasi panema. Siis meenus, et nende alumiselt küljelt jäi tolm puhumata. Võtsin nad uuesti riiulist välja ja hakkasin puhuma. Algul puhusin toas, aga siis meenus, et seda tuleb teha rõdul. Läksin sinna. Klaus läks voodisse tagasi ja ütles, et tahab veel magada. See tähendas vist, et ma ei tohtinud praegu tolmu puhuda. Esialgu ma veel natuke puhusin.

Naabermaja taga

Istusin Mihkli maja taha. Olin kodust kaasa võtnud vesivärvi tükikesi ja asetasin need maha. Tükikesi oli imelikult väheks jäänud. Aga kui korjasin nad ühte hunnikusse, siis oli neid ikkagi rohkem. Olin pidžaama väel. Niimoodi ei olnud viisakas ringi liikuda, aga kodu lähedal tohtis. Kõrval oli üks toiduputka. Ema küsis, miks putkapidaja kurva näoga on. Vastasin, et sellepärast, et talt midagi ei osteta.

Kuningaseisu hõrendus

inimene - arvuti
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 f5 4. ef ef 5. Rgf3 Rc6 6. Ob5 Od6 7. 0-0 Rf6 8. Ve1+ Kf8 9. Rf1 f4 10. h3 Of5 11. Re5 Re5 12. de a6 13. ef ab 14. fg+ Kg7 15. Ld4+ Lf6 16. Ld5 c6 17. Lf3 Oc2 18. Od2 b4 19. Lg4+ Og6 20. Ld7+ Of7 21. Lb7 c5 22. Lf3 Oa2 23. Rh2 h5 24. Lb7+ Kh6 25. Rf3 Lb2 26. Ve6+ Oe6 27. Va8 Va8 28. La8 Lb1+ 29. Kh2 Ld3 30. Lh8+ Kg6 31. Re5+ Oe5 32. Le5 Ld2 33. Le6+ Kg7 34. Le7+ Kh6 35. Lf6+ Kh7 36. Lf7+ Kh6 37. Lf6+ Kh7 38. Lf7+ Kh6 39. Lf6+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 16 minutit, mustal 1 tund 59 minutit 22 sekundit. Arvuti juhib matši 4:3.

Tuuline suveilm

 

Suvel võib rohkem puhkepäevi teha, et vahepeal maal käia, see on hajutatud suvepuhkus. Mul on üks maalkäimise osa olnud poeskäimine, mida ma igapäevaselt ei tee. Üle-eelmine nädal oli poes lihapiruka nime all müügil pirukas, mida eelmine aasta nimetati viineripirukaks, aga täna olid lihapirukas ja viineripirukas jälle eraldi. Eelmine nädal kirjutasin, et tänavu on bussid rohkem täis. Mõttes oletasin, et võibolla tuleb see siiski sellest, et kooliaasta ei olnud veel lõppenud, eelmistel aastatel olen sõitnud rohkem hilisematel kuudel. Täna oligi maalesõidu bussis natuke rohkem ruumi kui kahel eelmisel. Kuna poest tuleku ja järgmise bussi väljumise vahe oli väike, läksin bussi peale osa maad joostes, muidu oleksin vist maha jäänud.

Maal tegin fotoseeria, milles katsetasin ühe ja sama maja pildistamiseks erinevaid fotoaparaadi režiime, millest osasid ma polnud kunagi varem katsetanud. Ma riputan mitu tükki neist piltidest üles, enda jaoks tegin neid veel rohkem. Taimepilte tegin täna ainult kaks. Märkasin, et maikelluke õitseb, mille õitsemist ma eelmisest nädalast ei mäleta. Praegu on ju juuni, mitte mai, võibolla on praegu õigem öelda piibeleht. Teisel taimepildil on lill, mida ma olen harjunud nimetama lapsepõlves õpitud sõnaga piimalilleks, aga see ei tohiks olla teaduslik nimetus, otsingumootoriga sai piimalille nime all hoopis teistsuguse pildi. Kuskil ma olen näinud juba fotot, millel pojeng õitseb, meie aias veel ei õitsenud. Tulbi õielehed on maha varisenud, õunapuul on küljes väga pisikesed õunapabulad, aga ühel puul olid need millegipärast juba osalt punased.

Tagasisõidu bussis oli palju müravaid noori. Mõtlesin, et kas nad räägivad vene või ukraina keelt. Vene keelest oleksin ma pidanud suuremast protsendist aru saama, ka tundus rääkimise tempo vene keelest kiirem.

Enne ja nüüd

Lapsena oli palju huvitavam ilukirjandust kirjutada. Unenägusid ma võin üles kirjutada, sest need on päriselt nähtud. Riimilisi luuletusi ma võin vahel kirjutada, sest see on sõnastamisharjutus. Keskkkooli ja bakalaureuseõppe ajal oli mul joonistamisvajadus, aga praegu joonistan ainult sellepärast, et otsustan seda teha. Tol ajal mõtlesin joonistamise käigus, kuhu oleks ilusam joon tõmmata, praegu mõtlen kõigepealt pildi umbkaudu välja ning siis hakkan joonistama.

Tundmatu sõna

Pakkusin Arielile kommi, kuigi ta oli kurja iseloomuga. Ta võttis kommi vastu ja sõi ära. Kui järgmine kord Arieli juurde läksin, küsis ta, kas ma annan jälle kommi. Näitasin, et mul rohkem kommi ei ole, mul on peos ainult õunatükid. Ariel võttis õunatüki ja viskas sellega kaugust.

*

Lugesin teksti, mille minu lähedal kõnniteel istuv tüdruk oli sisestanud. Vastu tuli murdesõna moodi sõna, mille tähendust ma ei teadnud. Tähendus oli oletatav, aga küsisin tüdruku käest. Ta vastas, et tema seda ei tea. Olime tüdrukuga väga üksteise lähedal. Möödakäijatele tegi see nalja.

Peojärgsel hommikul

Täna mängisin Vint.ee-s kaks välkmalepartiid. Esimeses reitinguarvestuslikus mängus vangerdati erinevatele pooltele ja asusin kuningarünnakule. Mängu lõpus käis vastane viguri teist vigurit kaitsvale vankrile ette ja panin mõne käiguga mati. Teises mittereitinguarvestuslikus mängus sai vastane lõppmängus enametturi ja varsti alistusin, sest vastase lippumineku takistamine ei tundunud enam võimalik olevat.

Mängulaud paberil

Liikusin mööda teed edasi ennast eriti liigutamata. Teiselt teeharult selja tagant tuli inimene, kes tundus olevat minu õpetaja. Ta hakkas mind õpetama. Ütlesin tere. Ta õpetas, et ma liiguksin sümmeetrilisemas asendis.

*

Olime turniiril. Anti märku ja hakkaksime paberile kümme korda kümme ruuduga mängulaudasid joonistama. Joonistasin ajalehe peale, kus osa ruumi oli juba täis trükitud. Minu vastas istuv mängija ütles mulle aitäh, kuigi ma ei joonistanud talle, vaid endale. Mul tulid kaks parempoolset liini teistest kitsamad.

Treeningu maht

Tahtsin Klausiga pikka Fischeri malet mängida. Klaus ütles, et ta on minust palju vähem treeninud. Tuletasin meelde, et ta on minust paljudel maleturniiridel ette tulnud. Eemalt hakkas tõusma suitsu. Klaus viskus kõhuli, et mitte mürgist suitsu sisse hingata.

Valgevene ajalugu

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=nurroFYI7OE saksakeelset saadet Valgevene ajaloost. Suuline jutt ja subtiitrid olid mõlemad saksa keeles, seejuures subtiitrid olid arusaadavamad. Räägiti, kuidas Valgevenel on kaks lippu, millest ühte kasutab praegu opositsioon. Juttu oli Esimese maailmasõja sündmustest, mille järel hulk riike püüdis iseseisvuda, aga kõigil see pikalt ei õnnestunud. Teadsin, et Stalini ajal maailmasõdade vahel oli Ukrainas näljahäda, siin öeldi, et ka Valgevenes. Osa Valgevenest oli Poola võimu all, aga Teises maailmasõjas sai Nõukogude Liit maad juurde. Vahepeal toimus ka Saksamaa pealetung, sakslased hävitasid juute ja Valgevenes elas neid eriti palju. 1990. aastatel Nõukogude Liit lagunes. Lukašenko ei olnud esimene president, aga ta tuli varsti võimule korruptsioonivastaste loosungitega. Ta muutis riigi presidentaalseks ja hakkas valimistulemustega manipuleerima.

Näitused ja ajakiri

Kirjutasin kaks nädalat tagasi, kuidas käisin üle tüki aja ülikooli raamatukogus. Eelmine pühapäev tahtsin uuesti minna, aga raamatukogu uksel selgus, et see oli lukus. Oli see riigipüha, mis mul alati meelest läheb, sest seda keegi ei tähista. Täna läksin kolmandat korda ja sain teist korda sel hooajal sisse.

Mainisin, et esimesel korral ma ei leidnud Peeter Oleski kohta näitust. Võibolla seda polnud parajasti üleval või ei vaadanud ma õigesse kohta, igal juhul raamatukogu koduleheküljele ilmus teade näituse avamise kohta alles hiljem. Kuna olin teadet nüüdseks näinud, leidsin täna selle näituse üles. Läheduses oli üleval ka üks maalinäitus, mida ma vaatasin ainult silmanurgast, sest avalikus kohas aktimaale ei tundu viisakas vaadata. Oleski näitust vaatasin põhjalikumalt. Olesk oli fotode järgi otsustades suhteliselt lühikest kasvu, aga ühel fotol oli ta kõigist kõrgem, sest teised istusid ja tema seisis. Eriti suur kasvuvahe oli aga pildil, kus ta surus eriti pikka kasvu Aaviksoo kätt. On räägitud Oleski ja Tulviste erimeelsustest, aga mõnele pildile olid nad koos mahtunud.

Lugemissaalis võtsin täna saksakeelse ajakirja, et oleks eelmise korraga võrreldes keeleline vaheldus. Lugesin raamatuarvustusi. Seda ajakirja olen ka varem lugenud, seal on sisukorras arvustused perioodide kaupa. Alustasin kõige uuemast perioodist 19.-20. sajand ja liikusin ajas järjest tagasi, mind huvitasid teemadest praegu Ida-Euroopa, Austria ning Itaalia.

Austria kohta kirjutati moesõnu kasutades, kuidas seal käis 20. sajandil rahvuse loomine ja 19. sajandil riigi loomine. Hitleri ajaga seostuvat Austria ohvrimüüt. Itaalia kohta oli kirjutatud raamat, mis algas Napoleoni aja algusest ja lõppes Mussolini aja lõpuga. Ma mäletan mujalt, et itaallased peavad Korsikalt pärit Napoleoni itaallaseks ja et Napoleon tegeles muuhulgas Itaalia ühendamisega, mille juurde hiljem teised tagasi pöördusid. Üks arvustus oli Liechtensteini ajaloost. Mul jäi sealt meelde, nagu oleks selle väikeriigi ajalugu alanud 18. sajandi esimesel poolel, ma pole mujalt kontrollinud, kas see õige on, oleksin pidanud riiki vanemaks. Keskaja kohta kirjutati veel Itaaliast, kuidas mungad Rooma vahet reisisid. Jäi meelde mõte, et selles olevat vastuolu, et inimene on reisiv olend, aga munk peab olema paikne. Minu teada kerjusmunk ei pea paikne olema, küll aga pärisori, pärisorjus tekkis vist hiljem. Ida-Euroopa kohta kirjutati pikast 6. sajandist, tõenäoliselt algas see aastaga 476. Kirjutati, kuidas Bütsants tahtis 6. sajandil olemast lakanud Lääne-Rooma alasid tagasi saada, aga see ala olevat selleks ajaks juba pöördumatult muutunud olnud. Rooma riigi aja kohta lugesin Sorokini tõlkimist meenutades Rooma revolutsioonist, millega mindi Rooma vabariigilt keisririigile. Sorokinil oli see pikk periood, aga arvustatavas raamatus lühem, arvustuses ka öeldi, et periodiseering on vaieldav. Kuigi kui ma ülikoolis lõputöös kirjutasin Itaalia fašismist 1920. aastatel, siis ma ei arvanudki, et fašism ainult nende aastatega oleks piirdunud.

Tühjas fuajees

Olin täiskasvanuna koolimajas ja rääkisin vennapojaga. Seletasin pikalt, miks ma täna esimesse tundi kümme minutit hiljaks jään. Oleks küll võidud öelda, et kui ma ei räägiks, siis ma jõuaks tundi kiiremini. Tuli direktor, kes näitas õpikust õpilaste pilte ja ütles, et need on võlglaste pildid. Vaidlesin vastu, et võlglaste pilte ei panda õpikusse, see on hoopis autahvel.

Kevadkoristus lõppenud

Aprillis anti mulle ülesanne puhastada oma toa raamatuid tolmust põhjalikumalt, mitte ainult sealt, kust tavaliselt tolmu pühitakse. Hakkasin rõdul raamatutelt tolmu maha puhumas käima, vajaduse korral neid ka tolmuluuaga harjates, samuti harjates kõikide raamatute alla jäävat riiulipinda. Täna jõudsin nende töödega lõpule. See võttis aega, sest toas on seitse lahtist riiulikülge, osades riiulivahedes raamatuid kahes reas. Peale tolmust puhastamise lugesin raamatute pealkirju ja autorinimesid, mõnelt vaatasin ka tiitellehelt, mis keelest see on tõlgitud. Puhastustööd hõlmasid ainult lahtiseid riiulikülgesid, kinniste kappide ja sahtlite kohta loodan, et seal on tolmu vähem, aga mõnel aastal ilmselt tuleks puhastada ka neid.

Nuppude tihnik

Üks naiskultuuritegelane ütles, et ühe teise naiskultuuritegelase kohta avaldasin ma oma esimese dialoogi. Vaidlesin vastu, et see polnud dialoog, vaid kahele leheküljele ulatuv arvustus. Mõtlesin, et ma võin ise ka mälu järgi rääkides mahuga eksida.

*

Pidime minema matustele. Panin ülikonna selga, aga ei kavatsenud minna. Kui küsiti, kas ma lähen, siis vastasin, et ei lähe, sest ma ei kannata pikka üritust välja. Küsisin vendadelt, kas nemad lähevad. Nad ei kavatsenud ka minna. Otsustasin, et mina just lähen.

*

Mängisin malet. Mul oli tagalas nuppe tihedalt, vastase kuningas tungis tagant poolt minu tagalasse. Ta lõi ühe nupu, et saada minu nuppude keskele. Ei teadnud, kui palju on õige korraga lüia, aga tavaliselt oli males kalduvus lüia terve nupp korraga. Otsisin, kas saan vastase kuningale mati panna. Võtsin mõned käigud tagasi, et sellest seisust uuesti mängida.

Uut maakohas

 

Käisin täna maal. Eelmise nädalaga võrreldes olid nurmenukud ära õitsenud ja tulbid ka peaaegu, pojengiõite pungad on seevastu suuremaks läinud. Aroonia õitses. Eelmine nädal kuulsin käo kukkumist, see nädal enam mitte, aga muud linnud laulsid. Koerad olid täna vähem kurjad, võibolla ei olnud minu lõhn enam nii võõras.

Riputan üles neli fotot. Kõige ülemisel pildil on maanteega paralleelne tee bussipeatuse lähedal, mida varem ei olnud. Selle koha pealt on puid maha raiutud. Teisel pildil on lill, mida ma ei tundnud, aga ema sõnul on selle nimi tiigerliilia. /TÄIENDUS: Pille sõnul hoopis rododendron./ Kolmandal pildil on loom, keda vanasti oleksin pidanud sisalikuks, aga pärast "Loomade elu" lugemist ei tea enam, kes on sisalik ja kes sabakonn, sabakonnal on ka saba. Ema arvas, et kui on kuivas kohas, siis on sisalik. Neljandal pildil on Peedumäe bussipeatus. Ma enam ei mäletanud, aga olen varasemal aastal üles kirjutanud, et bussipeatuse asukohta on natuke nihutatud. Seda mäletan paremini, et mõne aasta eest ei olnud peatuse taga jalgrattateed ja peatuses ei olnud varjualust, praegu on ka ainult ühel pool teed.

Bussid on tänavu rohkem täis kui ma kahest eelmisest koroona-aastast mäletan. Ilmselt aitab kaasa koroona taandumine, võibolla ka Ukraina sõjast tingitud Eesti rahvaarvu kasv. Ja võib ka olla, et sõjast tingitud hinnatõus paneb inimesi rohkem ühistransporti kasutama. Aga täna sõitsin ühe võrra hilisemate bussidega kui nädal tagasi, ilmselt tänu sellele oli tagasisõidu bussis juba natuke ruumi.

Ringikäiv paber

Istusin loengus. Ringi lasti käia paberilehte, millele tuli oma nimi kirja panna. Sellel olid ka õppeülesanded, mida tuli loenguvabal ajal täita. Et ma ei saanud neist kohe aru, hakkasin neid endale ümber kirjutama. Keegi teine polnud varem nii pikalt kirjutanud. Loeng võis enne läbi saada kui ma kirjutamisega lõpule oleks jõudnud. Või võibolla mina olingi viimane, kelleni see paber jõudis. Ivar ütles, et kui ma kirjutamist ei lõpeta, siis mult võetakse see paber ära. Ütlesin, et mul on ju nüüd fotoaparaat, ei olegi vaja kirjutada. Tegin paberist endale foto.

Hoolimatus etturite suhtes

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rf3 e6 5. Oe2 c5 6. Oe3 cd 7. Rd4 Og6 8. Ob5+ Rd7 9. Rc3 Ob4 10. Od2 a6 11. Od7+ Ld7 12. 0-0 Re7 13. Lg4 0-0 14. Vfd1 Lc7 15. Rcb5 Lc5 16. Ob4 Lb4 17. a3 Lc5 18. Rd6 Lc7 19. c3 Rc8 20. Lf4 Rd6 21. ed Ld7 22. Ve1 Vfd8 23. Rb3 Ld6 24. Ld6 Vd6 25. Rd4 Ve8 26. Vad1 f6 27. Rf3 Oh5 28. Vd4 Of3 29. gf Kf7 30. Vb4 b5 31. Kf1 e5 32. Vh4 h6 33. Ke2 f5 34. Vg1 f4 35. Vhg4 g5 36. h4 gh 37. Vg7+ Kf8 38. V1g6 Vg6 39. Vg6 h3 40. Vh6 h2 41. b4 Kg7 42. Vh2 Vc8 43. Kd2 Vh8 44. Vh8 Kh8 45. Kd3 Kg7 46. Ke2 Kg6 47. Kf1 Kf5 48. Ke2 Ke6 49. Kd3 Kd6 50. Ke2 e4 51. fe de 52. Kd2 Kd5 53. Kd1 Kc4 54. Kc2 e3 55. f3 Kd5 56. Kd3 Ke5 57. Ke2 Kf5 58. c4 bc 59. a4 Ke6 60. b5 ab 61. ab Kd6 62. b6 Kc6 63. b7 Kb7 64. Ke1 Kb6 65. Ke2 Kb5 66. Kd1 Kb4 67. Kc2 c3 68. Kd3 Kb3 69. Ke4 c2 70. Ke5 c1L 71. Kf4 e2+ 72. Kg4 e1L 73. Kf5 Lc5+ 74. Kg4 Leg1+ 75. Kf4 Lgg5+ 76. Ke4 Lcd5++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 44 sekundit, mustal 45 minutit 29 sekundit. Arvuti juhib matši 3,5:2,5.

Tõlkimisest

Kirjutasin, et kes oskaks tõlkida Carlyle'i kirjavahetust. Olin ise Carlyle'i tõlkija, aga kirjavahetuse tõlkimine oleks olnud raskem kui raamatu. Mitu inimest reageerisid minu postitusele.

*

Kuulsin vara hommikul esikust, et Jagomägi tuli meie korterisse ning rääkis isa ja emaga. Varsti kostis sealt kukkumise hääl ja Jagomägi hakkas nutma. Tal oli jalg juhtme taha kinni jäänud, arvuti oli maha kukkunud ja katki läinud. Jagomägi ütles, et see ei olnud lihtsalt arvuti, vaid seal olid ka kõik tähtsamad andmed sees. Ma ei teadnud, kas räägitakse päriselt või on see osa unenäost. Kõndisin toas ringi ja püüdsin ärgata, aga see ei õnnestunud.

*

Tõnu vaatas minu tõlgitud raamatut. Ta joonis seal sõnu alla. Ütlesin, et ma ei kannata raamatute allajoonimist. Andsin järele, et ema joonib ka. Siis mulle tuli meelde, et ema joonib enda eksemplare, aga see on minu autorieksemplar. Võtsin raamatu Tõnult ära. Tema küünarnukist oli paberi peale jälg jäänud. Võibolla muidu poleks jäänud, aga kõrvallehekülg oli märjaks saanud ja niiskus võis edasi kandudes soodustada jälje jäämist. Raamat murdus kaane juurest köitest lahti. See oli halb, see oli täiesti uus raamat, nii võis kogu tiraaž liiga õrn olla. Aga olin varem ühe teise raamatuga samasugust asja näinud.

Vene ja ungari keel

каникулы – vene keeles koolivaheaeg
kánikula – ungari keeles leitsak, kuumalaine
медведь – vene keeles karu
medve – ungari keeles karu
шахматист – vene keeles maletaja
sakkozó – ungari keeles maletaja

Elektroonilises klubis

Täna võitsin Vint.ee-s ühte vastast välkmales 2:0. Esimeses mängus avaldasin survet vastase etturitele ja hakkasin kahe enametturiga lõppmängus lippu minema. Teises mängus avaldasin survet vastase tsentrile ja võitsin enamviguriga lõppmängus ajaga.

Ümbrikult albumisse

Sain asutuselt kirjale vastuse. Vastus oli suures paberümbrikus. Selles kirjutati, et minu kiri oli olnud keerulises ja uut moodi keeles. Rebisin ümbrikult marke maha, et saata vastus samas ümbrikus. Vaatasin, et ümbrikul on vähem marke kui peab. Siis nägin, et marke on siiski piisavalt, aga osad on teiste alla volditud. Panin maharebitud margid oma margialbumisse, mida ma polnud ammu täiendanud. Olin isale juba öelnud, et mul on margialbum täis, aga nüüd nägin, et selles on terveid tühje lehti. Panin marke juurde isikumarkide leheküljele. Mõned margid olid ilma pildita ja nende laius oli suurem kui kõrgus. Marke tuli panna nii, et nad jäid osaliselt teiste varju, aga mitte kõiki. Vaatasin, et album siiski väga tühi ka ei ole, sest peale kile taha paigutatud markide on selles ka kaante kõrval suuri lahtiseid margilehti. Mõtlesin, et mul on isikumarkide lehekülg täis, võtan nende jaoks uue lehekülje tarvitusele. Selgus, et mul polnud teemad alati järjestikustel lehekülgedel, vaid kui üks lehekülg oli täis saanud, ei olnud ma sama teemaga jätkanud järgmiselt leheküljelt, vaid tagant poolt, nii et enne alustatud muuteemalisi lehekülgi jäi vahele. Nüüd ei olnud mul enam süsteem meeles ja õige koha leidmisega oli raskusi.

Turniir tellinguteta

 

Tänase kiirmaleturniiriga tähistati Haringu sünnipäeva. Põvvatile anti kätte mingi pikema perioodi parima naismaletaja auhind. Toimus 10 osavõtjaga ja 5 vooruga turniir, kus suuremal osal mängijatest oli mõtlemisaeg 15 minutit, ühel osavõtjal oli mõtlemisaega vähem ja ühe partiides tuli sekundeid juurde. Üle poole võimalikest punktidest said:

Parts ja Pavlov 4

Põdersalu, Runnel ja Haring 3

*

Tegin fotosid mänguruumi aknast avanevatest vaadetest ja ruumi sisemusest. Esimesel fotol on meie endine maja, mille tänavapoolselt küljelt on hiljuti tellingud maha võetud. Maja värviti pruunist kollaseks. Teisel pildil on selle naaberhoov, mida nimetasime juba 1980. aastatel kollaseks hooviks. Kolmandal pildil on Haringu sünnipäeva kommid. Neljandal pildil vasakul esiplaanil on uus mängija, keda ma pole varem pildistanud, sest pole temaga vist varem samal turniiril mänginud.

Nimed raamatutes

Lugesin raamatut nii, et vaatasin entsüklopeediast nimed järele. Mõtlesin, et hakkan nüüd alati nii lugema. Entsüklopeedia oli piisavalt mahukas teos, seal olid kõik raamatutes esinevad nimed olemas. Teadsin juba varem, et nimi Mussolini tähendab murdes 'moskiito', nüüd sain aru, et ühe Angoola valitseja nimi tähendab sama kirjakeeles. Kumbki nimi polnud küll nimetavas käändes, mõlemad olid omastavas. Tahtsin Tõnule raamatus esinevat Prantsuse revolutsiooni aegse tegelase nime öelda, aga see oli eestlase jaoks väga keeruline nimi, mul oli seda raske kokku lugeda. Lugemine läks kergemaks, kui sain aru, et selles sisalduvad üks eestikeelne ropp sõna ja sellega riimuv eestikeelne sõna. See ajas naerma.

Lingilehe uuendused

Lisasin aadressile https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/magistritoo-ja-muid-linke.html neli linki ja ühe foto.

Tugev oda

L-V-R-R-K-V-O-O

1. d4 f5 2. g3 g6 3. Rc3 Od4 4. Rd1 d5 5. Rb3 Og7 6. f4 Rc6 7. Oe3 Rd6 8. Rf2 0-0-0 9. 0-0-0 Rc4 10. Od4 Rd4 11. Rd4 c5 12. b3 Od4 13. c3 Oe3+ 14. Kb1 Rd2+ 15. Vd2 Od2 16. Vd1 Oe3 17. Rh3 c4 18. bc dc 19. Vd8+ Vd8 0:1.

Asutustes

Kirjutasin magistritööd. Töö teises pooles kirjutasin ka järeldusi, aga varem kirjutatud esimesest poolest olid järeldused puudu.

*

Olin kirjandusmuuseumis. Seal oli ka Artur. Muuseumi töötaja tuli ja võttis mult osa pabereid ära. Võibolla ta mõtles, et ma lõhun neid, aga mina polnud see, kes oli neid lõhkunud. Küsisin pabereid tagasi, aga muuseumitöötaja vaidles vastu. Jäin ootama.

*

Läksin kohtusse. Üks jurist ütles koridoris, et algab protsess rongaema üle. Kohus oli ise selle sõna ära keelanud ja nüüd kohtu liige tarvitas seda. Kohus oli hambaarst. Üks poiss aitas mind. Ütlesin hambaarstile, et ma käin veel hambaid loputamas.

Maletaja menüü

Mängiti maleturniiri. Mina lugesin kõrval ühte materjali. Sain sealt teada, et enne malemängu on valge kala kasulikum kui punane kala. Ütlesin, mida ma teada sain. Siis hakkasin naerma ja ütlesin, et mul läks meelest, et malemängu ajal malest rääkimine on ette ütlemine.

Vana aabitsasalmi tõlge

"Kiisukene, ütle mulle, kus küll olid sa?"
"Läksin korraks Londoni monarhi vaatama."
"Kiisukene, ütle mulle, mis sa tegid seal?"
"Hirmutasin hiirekest palee parketi peal."

"Loovusest ja logelemisest"

Jaan Aru. „Loovusest ja logelemisest. Nutineedusest, mõttevälgatustest ja laste arengust“. Ajujutud OÜ 2022. 287 lehekülge.

Sain selle raamatu sünnipäevakingiks. Raamatu sisu on lühidalt öeldes, et nutiseadmed nagu arvutid ja mobiiltelefonid raiskavad liiga palju aega, inimesed saaksid selle asemel midagi kasulikumat teha. Täiskasvanud inimene võivat suuta nutiseadmeid ka kasulikul viisil tarvitada, aga eriti lapsed tulevat neist rohkem eemal hoida.

Nutiseadmete vastane propaganda sarnaneb varem moes olnud karskuspropagandale. Alkoholi näitel on teada, et siiski ka täiskasvanu võib sõltuvusse langeda. Jaan Tõnisson tegi karskuspropagandat, aga ta propageeris ka seltsielu. Võrgukeskkondade kasutamises näen ma sarnasust Jaan Tõnissoni propageeritud seltsidega. Koroona ajal võib võrguselts vanemat tüüpi seltsidest nakkusohutum olla.

Aru arvab, et inimene langeb nutisõltuvusse sellepärast, et ta vajab midagi uut. Internet võimaldavat kätte saada piiramatus koguses ja kergelt uut. Aga ma tean, et ka varem räägiti raamatukoidest ja liiga palju televiisorit vaatajatest. Raamatukogust sai ka varem rohkem raamatuid kui jõudis läbi lugeda. Ja uue vajaduse kohta olen lugenud ka teistsuguseid arvamusi. Jüri Allik on näidanud statistika põhjal, et suure avatusega inimesed tahavad uusi kogemusi ja konservatiivsed inimesed harjunud asju. Kui ma raamatu põhjal seda testi tegin, sain tulemuseks, et olen suure avatusega, aga vähemalt muusika puhul eelistan ma lõputu arv kordi lemmiklaule kuulata, mitte iga päev uut muusikat. Uus laul tundub tavaliselt lemmiklauludest halvem.

Aru raamatus oli palju korduvaid väiteid. Ei tea, kas autor arvas, et korduste abil jääb raamatu sisu lugejale paremini meelde, või autor ei mäletanud, et ta on seda juba kirjutanud. Minu meelest oleks võinud nutiseadmete kahjulikkuse korrutamise asemel võinud rohkem ruumi pühendada sellele, kuidas neid õigesti kasutada. Internetist ei pea piiramatult informatsiooni ahnitsema, vaid võib teha vähemalt väärtuslikumat informatsiooni tarbides mõtlemispause. Mul on küll feisbukis palju kontakte, aga tavaliselt ma ei kasuta seda päevas rohkem, kui vaatan viielt erinevalt inimeselt igaühelt ühe postituse. Aru peab halvaks, et feisbuk sorteerib informatsiooni nii, et inimene näeb korduvalt seda tüüpi informatsiooni, mida ta on varem eelistanud. Minu meelest lähematele inimestele tulebki rohkem aega pühendada, seetõttu ei saada ma feisbukis enam uusi sõbrakutseid. Ja raamatus pole üldse juttu blogidest, blogides sellist informatsiooni sorteerimist ei ole, vaid saab lemmikblogijatelt järjest kõik postitused läbi lugeda. Aru järgi feisbuk hoiab inimesi sõltuvuses, sest tekitab mõnutunnet. Mulle hindeline keskkond tekitab pigem kannatusi, sest ma ei ole pandavate hinnetega nõus. Pigem tekitab blogi kirjutamine mõnutunnet ja seal ma kirjutangi rohkem.

Autor jagab raamatus ka selliseid soovitusi, mida ma teen nagunii. Ta küsib, kas lugeja on mõelnud, kuidas asju sõnastada või joonistada. Olen küll. Autor soovitab lugejal ärgates meenutada, mida ta öösel unes nägi. Minu blogi lugejad teavad, et ma meenutangi.

Autor tahab, et inimesed oleksid võimalikult loovad. Ma ähvardava keskkonnakatastroofi tõttu näen ka loovuse halbu külgi, tootmist tuleks vähendada, mitte suurendada. Ma olen arvanud, et headus on tähtsam kui tarkus, loovusele rõhu panemine on aga rohkem tarkuse arendamine. Peaks ka jälgima, et loodav oleks eetiline. Võib mõelda, et võrgusuhtlus raiskab aega ja pidurdab suurte asjade loomist. Aga kui saata kiri kellelegi, kes seda ootab, siis see võib täita headuse eesmärki.

Raamatus on liiga palju korduvaid sõnu. Palju kordi öeldakse näiteks, et mingi asi on tobe. Sealjuures selliste asjade kohta, mida autor peab ise vajalikuks, seetõttu ei tundu see kõige õnnestunum sõna.

Autor leiab, et loovusele tuleb kasuks logelemine, näiteks toob ta jalutuskäigud. Ma jalutan küll, aga ma ei pea seda logelemiseks, sest jalutuskäigu ajal mõtlen intensiivselt. Logeledes võib küll peas sähvatada hea mõte, aga mulle tundub, et süsteemse mõtlemise korral on heade mõtete arv suurem.

Autor arvab, et ka skisofreeniasse haigestumine võib toimuda äkilise mõttesähvatusega, kui inimene hakkab pidama ennast kellekski teiseks. Tegelikult on üks skisofreenia vorm hiiliv skisofreenia, millega sümptomeid lisandub aegamööda. Ja skisofreenia sümptomite hulka ei kuulu ainult raamatus välja toodud luulumõtted, vaid ka unetus, valud, hirmud, hallutsinatsioonid ja teistsugune aju ehitus. Aru järgi skisofreeniahaiget ei ole võimalik veenda luulumõtte ekslikkuses, aga muu kirjanduse põhjal on siiski tavaline, et haigel kujuneb välja haiguskriitika. Kui inimene on enne haigestumist sellest haigusest lugenud ja näeb, et seal ruumis kedagi ei ole, kust hääl kostab, võib ta ise psühhiaatri poole pöörduda.

Küsimused

Meist oli tehtud film. Olime pidanud üksteise järel tänavat liivatama ja seda oli filmitud. Oli näha, et teised oskasid liiva rohkem laiali visata kui mina. Võibolla sellepärast mind liivatamas ei näidatudki. Me ei olnud pidanud pidevalt liivatama, vaid see oli ajutine õppeülesanne. Mind näidati filmis, kui ma olin parajasti teisel tänava küljel kui oli liivatatav külg, kaks klassikaaslast tulid minu juurde ja esitasid mulle küsimusi.

*

Osalesin maleturniiril. Kohtunik luges juba ette, kellega ma mängin, aga läksin uuesti kohtuniku laua juurde, et värve kontrollida. Minu vastane tegi ettepaneku, et me võiks mängida muudetud algseisust. Ma polnud nõus. Vastane mõne käigu pärast alistus. Ta põhjendas seda sellega, et ta ei taha mängida. Võibolla ta nägi ka õigesti ette, et kui ma sain vaba liini enda kätte, siis ma võidan. Mängus olid paiknenud etturid nagu kabenupud.

*

Ootasin üksi ühes rohkete akendega ruumis. Sinna tuli ka Helen. Ta esitas mulle ühe välismaalase kohta küsimuse. Tegin märkuse, et kui see on saksa nimi, siis tuleb hääldada oi või öi. Helen vastas, et seda muidugi, aga see inimene on Aafrikast. See tähendas, et Helen oli veel targem kui ma arvasin.

Sisselöömine

Täna kaotasin arvutile matši 5. partii ja seis on nüüd 1,5:3,5 arvuti kasuks. Partiiprotokoll läks kaotsi, sest vajutasin kogemata valesse kohta. Proovin, kas õnnestub mälu järgi taastada, mul olid valged:

1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 f5 4. ef ef 5. Rgf3 Rc6 6. Ob5 Od6 7. 0-0 Rf6 8. Ve1+ Kf8 9. c3 Od7 10. Rg5 Oh2+ 11. Kf1 Rd4 12. Od7 Ld7 13. cd siit edasi ma täpset käikude järjekorda ei mäleta, igal juhul valge käis g3, must lipp tuli h3, vanker e8, ettur lõi f4:g3. Pärast seda oli valgel vigur kolme etturi vastu, aga kukkus ära ka neljas ettur, valge arendus oli lõpetamata, kuningas läks b1, aga must tuli vankriga 1. reale ning valgel oli valida mati ja suure materjalikaotuse vahel.

Peo lõpp

Läksin peol ühest lauast teise ja sõin seal. Kui ma tagasi esimesse lauda läksin, oli minu taldrik ära koristatud. Kui läksin uuesti teise lauda, oli ka minu sealne taldrik ära koristatud. Seejuures ei oldud veel rahul, et toit ei saa otsa. Vanaema tegeles parajasti asjade kööki kandmisega. Istusin teises lauas uuesti sama koha peale, nüüd istus minu kõrval Helena. Sõin vaikides. Kui hakkasin koju minema, oli riidehoius jalanõudega segadus. Olin tulnud peole uute siniste jalanõudega, aga selgus, et sellised jalanõud olid endale hiljuti paljud ostnud ja paarid läksid riidehoius omavahel segi. Paljudest paaridest oli üks jalanõu järel, millele ei olnud võimalik paarilist leida. Panin siniseid jalanõusid ritta. Mõtlesin, et kui ma nende asukohta muudan, ei tunne teised inimesed ka enam enda omi ära. Tanel tuli mulle appi otsima. Läksin eemale ja leidsin valged Itaalia lipuga jalanõud. Mulle meenus, et tulin täna peole vist hoopis nendega, mul oli kaks paari uusi jalanõusid.

Mai ja juuni piiril

 

Käisin täna teist korda sel aastal Tartust väljas ja esimest korda maal. Eelmine aasta algas suvitushooaeg hiljem, sest ootasin vaktsineerimist, seetõttu sai tänavu teistsuguseid õisi pildistada.

Materjalivõidud kirjutamisaineks

Täna mängisin Vint.ee-s kaks partiid. Esimene mäng ei olnud reitinguarvestuslik. Vastane kaotas kõigepealt etturi. Varsti nägin võimalust, kuidas ta oleks saanud selle tagasi võtta, aga seda ta ei kasutanud. Lõpus olid kõik neli vankrit samal liinil, ma lõin nende vahel olnud ratsuga tuld andes oda ja vastane alistus, sest oleks jäänud vähemvankriga. Teine mäng oli reitinguarvestuslik. Arvasin, et saan kätte vastase minu tagalasse tunginud lipu, aga ei arvestanud vastuvõimalusega Re6, mida ma ei saanud käiguga fe lüia, sest minu kuningas g7 oleks jäänud liputulle. Vastane sai kaks enametturit ja realiseeris paremuse võiduks.

Koolimajas

Keegi tegi minu blogis muudatusi. Ilmusid uued ilma postitusteta rubriigid, mis ei olnud minu tehtud. Kustutasin neid. Võimalik, et muudeti ka postituste sisu.

*

Rääkisin, et koolis suuremas osas tundides eelistati istuda ettepoole, aga kui pool klassi bioloogiast loobus, siis bioloogia klassis jäeti mitu esimest pinki tühjaks ja istuti tahapoole. Nii tehti kõigis bioloogiaklassis toimunud tundides, sõltumata õppeainest.

*

Olin õpetaja Laatsu tunnis. Otsisin kirjutamiseks paberit. Raske oli leida paberit, kuhu ei oleks veel kirjutatud. Ühes plokis oli küll puhast paberit, aga esimesed lehed täis kirjutatud, mistõttu tagantpoolt ei saanud puhast paberit välja tõmmata. Leidsin kotist ühe mitu aastat vana kontrolltöö. Andsin selle vaatamiseks selja taga istuvale Erikule. Tundus, et Erik ja Krister ei anna paberit enam tagasi.

Vastase ja enda käik

Mängisime malet. Vastane tegi ründava käigu. Mulle tundus, et sellele saan vastata tugeva käiguga. Vaatasin järjest kõik ruudud läbi, kuhu minu ratsu võis käia.

Normaalne pühapäev

Täna käisin esimest korda pärast eriolukorda ülikooli raamatukogus. Mineku mõte tuli seoses eilse konverentsiga, läksin kohale vähemalt üks päev hiljem. Mul tervis tegelikult ei luba konverentsidel osaleda, aga lugemissaalis istuda lubab, kuigi mitte liiga pikalt.

Pikendasin lugejapiletit ja vaatasin ringi, kas ei ole kuskil veel Oleski kohta näitust. Seda ma ei leidnud ja suundusin lugemissaali. Olin valmis selleks, et eksamiperioodil on lugemissaalis ohtlikult palju üliõpilasi, sel juhul mõtlesin midagi osalise lugemise jaoks koju laenutada. Aga lugemissaalis oli vähemalt täna ruumi piisavalt, koroonaoht oli väiksem kui maleklubis. Võtsin vana tuttava ingliskeelse ajalooajakirja viimase numbri. Vahepeal lugesin raamatukogus numbreid järjest läbi, täna piirdusin sisukorrast huvitavamate teemade otsimisega. Kuigi uuemal ajal on uurimisülesanded olnud seotud teiste maadega, alustasin lugemist taas Itaalia teemast, nagu oleksin veel magistrant. Numbris oli Itaalia ajaloo kohta kolm arvustust, lugesin neist uuemaid, mis puudutasid 20. sajandit. Ühes räägiti kommunistide ja katoliiklaste suhetest. Mõtlesin, et see ei ole ju võrdselt aluselt vastandus, üks on poliitiline ja teine usuline nähtus. Küllap pidas ka mõni kommunist ennast katoliiklaseks, ammugi ei olnud kõik katoliiklased kristlikud demokraadid, mida ei väidetudki. Teine arvustus rääkis Itaalia kolonialismi lõpetamisest pärast Teist maailmasõda. Öeldi, et see oli pikem protsess kui tavaliselt arvatakse. Itaalialt võeti küll kolooniad ära ja anti ÜRO valitseda, aga seda ÜRO võimu teostasid tegelikult ka itaallased. Kolmandaks lugesin ühe pikema artikli algust, kus uuriti Inglise ja Prantsuse demokraatiat valimistel hääletamisest loobumise kaudu. Öeldi, et Prantsusmaal oli esimest korda üldine meeste valimisõigus aastal 1848. Ma tean, et Suure Prantsuse revolutsiooni ajal oli ka valimisi, aga ilmselt sai osaleda väiksem protsent mehi.

Pärast lugemissaalis käimist otsisin uuesti, kas kuskil pole Oleski kohta näitust. Seda ma endiselt ei leidnud, aga vaatasin muid näitusi. Ühel näitusel oli pilte vanaaegse riietuse kohta. On räägitud, nagu 20. sajandi esimesel poolel poleks täiskasvanud mehed lühikesi pükse kandnud, aga pildil veel vanema aja kohta oli paljaste säärte või sukkadega meest näha. Teisel näitusel oli väljas riidekunst. Üks pilt tuletas meelde H. Runneli luulerida umbes sõnastuses "Ühel pilvel olid pikad ripsmed", pildil ulatusid ülemisest servast pilvest pildi alumise osani niidid.

Oleski mõtteid lugesin täna hommikul ja eile õhtul kodus enda koostatud raamatust, see on vast tegelikult konverentsist väärtuslikum.

Uus katse

Tegin Rosenbergile magistrieksamit. Sain viie. Eelmine kord olin saanud halvema hinde ja üle-eelmine kord esimesel katsel päris läbi kukkunud. Rosenberg hakkas hinnet sisse kirjutama. Ta ütles, et kahjuks jääb ka eelmine hinne kehtima. Seetõttu ei saanud ma kokku viit, vaid hinne tuli nelja ja viie vahel.

Loenguvideod

Nädalase vahega toimus kaks ajaloolistides reklaamitud inauguratsiooniloengut. Vaatasin neid tagantjärele ülikooli televisioonist. Neljapäeval kirjutasin vastuseks Aigi Rahi-Tamme loengu reklaamile:

"Vaatasin praegu seda videot.

Ülikooli ajal mõtlesin automaatselt, et kui ma tahan tegeleda lähema ajalooga, siis valin peaaineks lähiajaloo. Vaadatud loengust on aga näha, et lähiajalooga on võimalik tegeleda ka näiteks arhiivinduse raames. Mulle isiklikult poleks küll ülikooli ajal sobinud, et tol ajal asusid lähiajaloo arhivaalid Tallinnas.

Aastal 2012 kritiseeriti ajaloolistis Euroopa Stabiilsusmehhanismist kirjutamist, kuna seda ei peetud veel ajalooks. Praegu Vene-Ukraina sõja olulisusest saadakse paremini aru ja seda mainiti ka loengus, samuti oli saali ees Ukraina lipp. Kõneleja võrdles putinismi stalinismiga, et stalinism ei olevat surnud. Mulle tundus, et täpsem oleks võrrelda putinismi fašismiga. Sõnades küll võidakse Venemaal Stalinit kiita ja ukrainlasi fašistideks sõimata, aga praegu ei tegeleta Venemaal kommunismi ehitamisega, eraomand on lubatud, riigivõim kasutab kiriku toetust ja töölisklassi maailmarevolutsiooni asemel sõditakse rahvuslike põhimõtete nimel.

Juttu oli sellest, kuidas Nõukogude ajal kasutati arhiivimaterjale repressioonide läbiviimiseks. Mõtlesin, et on öeldud, et teadmine on jõud, aga jõudu saab rakendada erinevatel eesmärkidel. Ja füüsikas oli vist olemas põhimõte, et igale jõule on olemas vastujõud. Nõukogude ajal võidi arhiivimaterjalide abil otsida "kodanlikke natsionaliste", aga hiljem võib sama arhiiv abistada kommunistidest inimsusevastaste kurjategijate paljastamisel."

Hiljem otsisin veel internetist, kui palju on putinismi ja fašismi võrreldud. Selgus, et hulk inimesi on putinismi fašismiks nimetanud, aga on ka neid, kes on pidanud neid erinevateks nähtusteks. Ühe erinevusena on välja toodud, et putinism ei ole seotud sellise revolutsioonilise liikumisega nagu fašism. Aga võibolla Vene-Ukraina sõja ajal on sarnasused suurenenud.

Täna kirjutasin vastuseks Ene Kõresaare loengu reklaamile:

"Vaatasin täna videost. Ma õppisin ülikoolis etnoloogiat ainult üldõppes ühe loengukursuse ulatuses, aga enne video käivitamist arvasin, et kui loengus räägitakse mälu-uuringutest, siis see võiks mind huvitada, sest kirjutan ise tavaliselt mälu järgi. Loeng ei olnud siiski nii huvitav kui ma lootsin. Võibolla vaatasin seda valel päeval, täna mõtlesin, kas minna täna toimuvale Peeter Oleski mälestuskonverentsile või mitte, aga ma eelistan igal juhul videote vaatamist. Ma ei tea, kas Oleski konverentsist tehakse video.

Vaadatud loengu lõpus videos neli inimest kiitsid seda, aga mulle tulid põhiosa ajal igal juhul meelde minu magistritöö juhendaja sõnad, et suuline ettekanne jätab alati parema mulje siis, kui rääkida peast. See loeng oli paberilt maha loetud, laused olid liiga pikad ja jutus oli liiga palju võõrsõnu. On kombeks näidata suulise ettekande kõrvale slaide, aga sel korral ma ei hakanud neid üldse lugema, kui suulise rääkimise tempo oli niigi kiire. Loengus käsitletud aastate poolest oleks tähelepanu võinud igal juhul parem olla, sest nii eelmisena vaadatud arhiivinduse loeng kui ka täna vaadatud etnoloogialoeng rääkisid aastatest, millega tegelevad ka lähiajaloolased. Eelmise loengu ajal oli tähelepanu parem."

Tänavad

Olin võõras linnas. Kõndisin mööda tänavat. Võibolla olin juba kohas, kus pidi ära pöörama, aga majanurgal polnud tänavasilti. Kõndisin veel sama tänavat mööda edasi esialgu pööramata. Järgmises kohas, kus oli pööramisvõimalus, oli silt, et saab pöörata Tööstuse tänavale. Ma eelmisest selles linnas käimisest mäletasin, et Tööstuse tänavale tuligi pöörata. Läksin kojusõiduks jaama, kus klassikaaslased juba ootasid. Kuigi jõudsin jaama enne sõiduki väljumise kellaaega, võis veel juhtuda, et väljumise ajaks ei ole ma sõidukisse sisenenud.

*

Olin putka juures. Mõtlesin, et võiks midagi osta. Võiks osta kreemise saiakese. Putkas olid müügil ka entsüklopeedia köited. Mõtlesin, et võiks vaadata, kas uus köide on ilmunud. Kui saaks uue köite, saaks ema seda töös kasutada. Aga ma ei viitsinud praegu entsüklopeediat osta.

*

Olin enne magamaminekut isa toas. Siin oli palju ajalehti, mis tuli teistesse ruumidesse tagasi viia. Hakkasin ajalehenumbreid kokku korjama. Siin oli ka raamat, mille lugemine mul pooleli oli, aga mõtlesin, et seda ma siit ära ei vii, vaid loen homme samas toas edasi. Kuna mul ei olnud rohkem käsi, kukkus üks asi virna otsast alla. Pärast seda vaatasin, et üks arvuti on katki. See oli vist praeguse kukkumise tulemus. Enne pidi arvuti terve olema, sest isa töötas kahe arvutiga korraga. Kolmas arvuti oli kukkunud katki läinud arvuti peale. Peale kukkuv arvuti tundus terve olevat. Hea seegi, katki oleks saanud minna ka kaks arvutit korraga.

Enametturid vabaetturi vastu

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. g4 Og6 5. Rc3 e6 6. Rge2 c5 7. Rf4 cd 8. Rg6 hg 9. Ob5+ Rd7 10. Ld4 a6 11. Od7+ Ld7 12. Og5 Vc8 13. 0-0-0 Oc5 14. Lf4 b5 15. Re4 La7 16. Rd6+ Od6 17. ed f6 18. Le3 Le3+ 19. Oe3 Kd7 20. Vd3 Kd6 21. Va3 Vc6 22. b4 Re7 23. Oc5+ Kd7 24. Kd2 g5 25. h3 Rg6 26. Vg3 Rf4 27. Ke3 Vcc8 28. Vf1 Vh3 29. Vh3 Rh3 30. Vh1 Rf4 31. Vh7 Vg8 32. Ob6 Ke8 33. Vh1 Kf7 34. Va1 Vh8 35. a4 e5 36. ab d4+ 37. Ke4 ab 38. Va7+ Kg6 39. Vc7 Re6 40. Vc6 Rf4 41. c3 dc 42. Vc3 Vb8 43. Oa5 Vb7 44. Vc6 Re2 45. Od8 Rd4 46. Vd6 Rc2 47. Oa5 Ra3 48. Vc6 Rc4 49. Oc7 Rd2+ 50. Kd3 Rf3 51. Ke4 Rd4 52. Vc3 Re6 53. Od6 Kf7 54. Kd5 Rd4 55. Va3 Vd7 56. Va8 Vb7 57. Vd8 Kg6 58. Oc5 Rf3 59. Kc6 Vf7 60. Kb5 Rh2 61. Kc6 Rg4 62. b5 e4 63. b6 Re5+ 64. Kb5 Rd3 65. Od6 Vb7 66. Ka6 Vb6+ 67. Kb6 Rf2 68. Vd7 e3 69. Oc5 Rg4 70. Ve7 f5 71. Oe3 Re3 72. Ve6+ Kh5 73. Ve3 f4 74. Vh3+ Kg4 75. Vh7 f3 76. Vg7 f2 77. Vf7 Kg3 78. Kc5 Kg2 79. Kd4 g4 80. Ke3 g3 81. Ke2 Kg1 82. Vf4 Kg2 83. Vf3 Kh2 84. Vf5 Kg1 85. Vf6 Kg2 86. Vf3 Kh2 87. Vf8 Kg2 88. Vf7 Kg1 89. Vf3 Kg2 90. Vf7 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 30 sekundit, mustal 45 minutit 33 sekundit. Arvuti juhib matši 2,5:1,5.

Otsingumootori vajalikkus

Ühes kohas käisid koos inimesed, kes rääkisid kahtlast juttu. See oli juba kaua kestnud, aga jätkus ikka veel. Kooskäijate hulgas oli üks kultuuritegelane, keda peeti teistest targemaks. Temalt küsiti, mida ta arvab sellest, et räägitav jutt ei ole tõepärane. Vastuseks hakkas ta midagi ebamäärast rääkima.

*

Olime Paides. Hoiatati, et kohe tuleb plahvatus. Kõik hakkasid majast eemale põgenema. Aias oli üks suur koer, kes oli praegu sõbralik, aga võis muutuda ohtlikuks.

*

Arvuti oli teinud uuendusi, pärast seda ei olnud mul enam otsingumootorit. Mõtlesin, et mul ei lähegi otsingumootorit vaja. Siis mõtlesin, et kirjadele vastamiseks tahan ikka otsingumootorit kasutada.

*

Olin Kaunase puiestee hoovis. Sõin toitu, mis oli kibe, sest olin sellele sinepit sisse seganud.

Hommikused lõppmängud

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet. Vastasel oli vankrilõppmängus ettur rohkem, selle lippuminekut ei saanud takistada ja alistusin. Siis mängisin teise vastasega kaks partiid tavalist välkmalet. Esimeses mängus oli lõppseisus kummalgi kaks etturit, aga vastase kuningas oli etturitele lähemal, mistõttu alistusin. Viimases mängus sain ratsukahvli abil kätte vankri, aga mäng läks märkamatult käikude kordamisega viiki.

Võimalikud tulemused

Osalesin maleturniiril. Järgmiseks pidin kokku minema Peeboga. Panin kella valmis. Aga Peebo asendas selle teise kellaga. Teine kell jäi korduvalt seisma. Turniiril oli umbes 19 vooru. Hulk osavõtjaid teatasid, et rohkem nad ei mängi. See tähendas, et nad andsid loobumisvõite. Tundus, et saan esikoha. Mul oli üks kaotus ja ülejäänud võidud. Siis vaatasin, et jagan hoopis esimest-teist kohta. Käisin vahepeal ära. Kui tagasi tulin, ütles Peebo, et ei maksa arvata, et turniir läbi on. Tundus, et ma ei ulatugi esimest kohta jagama ja olen saanud vahepeal ärakäimise tõttu ise loobumiskaotusi. Üks inimene kõndis mööda ruumi edasi-tagasi. Käisin temaga kõrvuti, kuigi mitte päris samal eesmärgil, aga sarnaselt kukkus see välja. Mõtlesin, et võin saada uisutamises esikoha, aga seni polnud mind heaks uisutajaks peetud.

Väike häältevahe

Trump oli vahepeal presidendiameti kaotanud, aga nüüd kandideeris uuesti. Hääletus toimus parlamendis. Tuli uudis, et Trump sai ühe hääle rohkem kui tema vastaskandidaat. Aga ei teatud, kumb võitis, sest Trumpi poolt hääletas üks saadik, kelle partei oli otsustanud hääletada teisiti. Partei otsusest erinevalt hääletamist peeti lubamatuks. Mina teadsin, et selline asi oli juba üks kord varem juhtunud ja siis peeti seda lubatavaks. Aga praegu taheti vastu võtta seadus, kus oleks kirjas, mida sellisel puhul teha tuleb. Trump ei olnud öelnud veel juhtunu kohta ühtegi kommentaari ja ei olnud nähtavale ilmunud.

Võitlus seentega

Mulle tuli arst koju. Näitasin, et pärast küüneravi tegemist läheb varvas halvemaks. Arst soovitas, et ma rebiks siis küüneseent sõrmedega maha. Ma olin ühel korral kuulnud, kui arst ühele teisele patsiendile telefonis ütles, et koduvisiit ei ole võimalik. Minu juurde ta siiski tuli. Aga lahkudes ütles, et järgmist aega ma kinni panna ei saa. Mõtlesin, et mul võib seisund halvemaks minna. Läksin kirjandusmuuseumi. Kuna arst oli õpetanud mulle seene maharebimist, siis rebisin seda ka pabersäilikutelt. Lõpetades mõtlesin, et sai vist liiga palju rebitud, enne alustamist olid lahtised paberilehed ümbrikutes, nüüd enam ümbrikuid ei olnud.

Käigud maleklassi

Tuba oli täis mängivaid vennalapsi. Küsisin neilt, ega nad ei ole minu sahtli kallal käinud. Võibolla ma olin ise märkmikulehte kortsutanud. Aga vennalapsed võisid minu küsimusest idee saada ja järgmine kord just sahtli kallale minna. Tegin valju häält, aga mõtlesin, et võibolla ma ei magagi, võibolla see hääl kostab ärkvelolijatele ära.

*

Olin maleklassis. Mõtlesin, et olen kasutanud mõtete loendamist juba kodus ja turniiril, aga võiks kasutada ka praegu maleklassis ajakirjast partiid vaadates. Rei lahkus maleklassist ja õpetas, et kui mina siia viimasena jään, viskaks ma võtme ukse alt sisse. Vastasin, et võibolla ma ei jäägi viimaseks.

*

Läksin maleklassi. Rei kirjutas tahvlile maleliidu koosoleku aja. Hakkasin seda endale märkmikusse kirja panema, aga siis sain aru, et see pole Tartu, vaid Tallinna koosolek. Rei ütles mulle ka, et see on Tallinna koosolek. Kirjutasin siiski lõpuni. Hakkasin ka vastaval päeval põhja suunas sõitma. Kui olin Paides, siis mõtlesin, et siin on mind tabanud kolm vaimse tervise häiret, aga siin on ka meeldivat juhtunud. Kui Tallinnast tagasi jõudsin, palus üks mees jutustada, mida ma seal unes nägin. Jutustasin, aga lõpu jätsin rääkimata. Läksin üles kitsast trepist. Õpetaja Kalme kutsus parajasti õpilasi ühekaupa inglise keele tasemetöö jaoks uksest sisse. Parajasti kõlas minu nimi, aga ma esialgu ei järgnenud kutsele, sest tahtsin enne ülemisel korrusel ära käia.

Film Haile Selassiest

Vaatasin teise kursuse seminaritöö täienduseks aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=V2tHakK7muU filmi Etioopia keisrist Haile Selassiest. Minu seminaritöö oli üks esimesi üliõpilastöid, kus kasutati internetist leitud materjale, aga siis ei olnud veel filmide vaatamise võimalust, selle asemel leidsin muuhulgas Haile Selassie kõnede kirjalikke tekste.

Vaadatud film on vähem kui aasta tagasi üles riputatud, aga sellel on juba peaaegu miljon vaatamist. Minu seminaritöö juhendaja põhjendas mulle selle teema andmist ka sellega, et Haile Selassie on populaarne. Ise ütlesin ainult, et tahan teist korda Etioopiast kirjutada, samuti mõtlesin edasi välja täpsema teema, et kirjutan Haile Selassie poliitikast. Esimene kursusetöö oli olnud Etioopia varasemast ajaloost ja selle kajastamisest Eestis.

Haile Selassie nimi enne keisriks saamist oli teine. Filmis oli varasema nime kirjapilt Ras Tafari, seminaritöös olen kirjutanud ras Tafari Makonnen või Tafari Makonnen, kuivõrd ras on tiitel. Tiitlit ras on kasutatud peale Etioopia etiooplaste eeskujul Itaalias, kus niiviisi nimetati fašistliku liikumise piirkonnajuhte.

Itaalia ja Etioopia ei olnud aga sõbrad. Itaalia oli sõdinud Etioopiaga juba 19. sajandi lõpul, enne fašistliku liikumise teket, ja kaotanud. Uue sõja algust Haile Selassie ja Mussolini ajal aastal 1935 põhjendati nii filmis kui ka on põhjendatud mujal Itaalia sooviga kaotuse eest kätte maksta, aga kuidas õigustada siis esimest sõda? Etioopia kuulus väheste Aafrika piirkondade hulka, kus ei olnud eurooplaste võimu. Kuigi Etioopia asub Aafrikas ja Eesti Euroopas, on Etioopia riigi ajalugu palju pikem. Iseseisvust oli aidanud säilitada arvatavasti mägine maastik, võibolla ka ristiusu valitsemine ja elanike suhteliselt hele nahavärv. Film küll ei kinnitanud, et teised etiooplased peale keisri heleda nahaga oleks, aga teatmeteoses peetakse etioopia rassi siiski keskmisest neegrist heledamaks, filmis olid teised etiooplased keisrist tumedamad.

Läänes peetakse Ukraina ründamist praegu lubamatumaks kui varasemat Iraagi ründamist, sest Iraagis oli endas diktatuur, Ukraina aga on Venemaast demokraatlikum. Haile Selassie demokraat ei olnud, aga 1930. aastatel oli demokraatia ka Euroopas taganemas. Etioopias olid filmi järgi olemas orjapidamine ja feodalism.

Filmis öeldi, et selles on nähtud argpükslikkust, et Haile Selassie Itaalia vägede eest Inglismaale põgenes. Aga võibolla sellel oli siiski ka hea külg, Euroopas sai ta võitlust jätkata diplomaatiliste abinõudega. Seminaritöös näitasin, et Haile Selassie eelistas üldse välispoliitikaga tegelemist sisepoliitikaga tegelemisele. Seminaritöös nimetasin seda meeldivama tegevuse valimiseks, mida juhendaja õigeks järelduseks ei pidanud. Võibolla mul polnud selle kohta piisavaid tõendeid, aga ma tean, et paljudele inimestele reisimine meeldib, mulle endale küll ei meeldi.

Pärast Teist maailmasõda sai Etioopia Itaalia kaotuse tõttu iseseisvuse tagasi. Nüüd liideti Etioopiaga ka juba varem Itaaliale kuulunud Eritrea, kus peeti Etioopia vastu iseseisvusvõitlust. Haile Selassie jätkas diplomaatiaga tegelemist, kui ka teised Aafrika maad iseseisvusid, oli Haile Selassie Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni asutajaid. Välismaal oli olemas Haile Selassiet religioosselt austav rastafarianistide liikumine, aga kodumaal pandi pahaks Haile Selassie luksuslikku elu ajal, kui rahvas nälgis. Lõpuks kommunistlik liikumine kukutas Haile Selassie. Filmi lõpus tehakse Sorokiniga sarnane üldistus, et see revolutsioon sarnanes paljude teiste revolutsioonidega. Filmi lõpus öeldakse, et kuigi Haile Selassie tegi vigu, on lõpphinnang talle positiivne.

Viguritearendus etturitearenduse vastu

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Rd4 h5 8. Rc3 Oc5 9. Oe3 Re7 10. Ve1 Kf7 11. Ld3 Od4 12. Od4 Rg6 13. Vad1 Ld6 14. Le3 Lb4 15. b3 La5 16. a4 b5 17. Oc5 b4 18. Ra2 Vb8 19. Ld4 Og4 20. Ob4 Lb6 21. Lb6 cb 22. f3 Oe6 23. Vd6 c5 24. Oc3 Ke7 25. Ved1 a5 26. h3 c4 27. Rc1 Vhc8 28. b4 Re5 29. Oe5 fe 30. b5 c3 31. Re2 Vc4 32. V1d3 Va4 33. Rc3 Va1+ 34. Kh2 Oc4 35. Vd7+ Ke8 36. V3d6 Va3 37. Rd5 Od5 38. Vd5 Vc8 39. Vg7 Kf8 40. Vb7 Vac3 41. Ve5 V8c5 42. Vee7 Vb5 43. Vh7 Kg8 44. Vbg7+ Kf8 45. Vb7 Kg8 46. Vhd7 Vc8 47. Vg7+ Kh8 48. Vh7+ Kg8 49. Vbg7+ Kf8 50. Vf7+ Kg8 51. Vhg7+ Kh8 52. f4 Vc2 53. e5 Vd5 54. e6 Vd3 55. e7 Vh3+ 56. Kh3 Vc3+ 57. g3 Vg3+ 58. Kg3 h4+ 59. Kh4 a4 60. e8V++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 31 minutit 24 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 1 sekund. Arvuti juhib matši 2:1.

Soomusloomad

Panin kassetimängijasse mängusoomuslooma mängima. Siis teise soomuslooma veel, nii et neid oli seal kaks korraga. Üks korraga mahtus paremini. Kui kaks panna, siis tolgendas ühe saba maki seest välja.

*

Istusime vendadega suurde lauda. Klaus võttis maski eest, tema järel ka teised. Koroonaoht ei olnud täielikult kadunud, aga see oli nii palju vähenenud, et maske enam ei kantud.

Võidud vaheaja järel

Täna võitsin Vint.ee-s mustadega kaks ühepartiilist matši kasutajanimeta vastase või vastaste vastu. Kahes partiis oli vastase number erinev, aga võibolla oli tegemist sama inimesega, kes vahepeal ära käis, sest avangus oli sarnasusi. Esimeses partiis oli mul lõppmängus oda vankri vastu, aga ettureid rohkem. Vastane alistus, kui ta ei saanud enam minu lippuminekut takistada. Teises partiis oli mul lipuvahetuse järel oda f6 ja vastase etturikäigu järel jäi tema vanker a1 ette, mispeale ta alistus.

Pildi äratuntavus

Olime maakohas. Kuigi oli tuulevaikus, murdus üks puu ja kukkus ühe hoone katusele. Üks poiss tahtis veel pärast seda selles hoones ööbida, et hoonet valvata. Aga võis murduda uusi puid.

*

Läksin ülikooli raamatukokku. Välisukse juures oli valvelaud, kust mulle anti täitmiseks küsimustik. Istusin kirjutamiseks teise pikemasse lauda kahe tüdruku vahele. Neilt ma võisin saada koroona. Minu vastas istus Pille, kes püüdis mind korduvalt kõnetada, aga ma ei vastanud.

*

Tõnu sai doktorikraadi. Varem oli minu kraad olnud kõrgem ja ma olin pidanud ennast targemaks, aga nüüd olin mina ikka veel magister. Järele mõeldes olin mina ka praegu targem, ainult Tõnu oli sihikindlam ja tal oli õnne. Klaus oli Tõnust vanem, aga sai magistrikraadi hiljem kui Tõnu doktorikraadi.

*

Joonistasin kõiki meie pere liikmeid, mitte eriti realistlikult. Pildil olid ka mõned võõramad inimesed. Hiljem Klaus vaatas seda pilti ja tundis suurema osa pildilolijaid õigesti ära, aga mõnega ka eksis. Ma ei kommenteerinud, kes on kes, aga kui Klaus oli lõpetanud, siis ütlesin, mis oli tema valede ja õigete vastuste osakaal. Küsisin, kas Klaus teab, mida tähendab supi sees punane värv. Seletasin, et see tuleb peedist. Ma tegin suppi oma retsepti järgi, pannes sinna nii borši kui ka toorest peeti. Ma poleks võibolla pidanud ütlema, et see on oma retsepti järgi, sest Klaus võis mõelda, et ma ei tunne koostisosi ja võisin kogemata midagi mürgist hulka panna.

Enne pommitamist

Lugesin ajalehest koomiksit ja seejärel koomiksi kommentaare. Naersin. Autor oli Krister. Krister tuli ise vaatama, kuidas ma koomiksit loen. Sain teada, et Krister on avaldanud lasteraamatuid. Ma olin juba varem imestanud, et kui Krister koolis naljajutte rääkis, miks ta siis hiljem raamatuid ei kirjuta. Ütlesin, et koomiks on avaldatud kogemata kaks korda. Vaieldi vastu, et see ei ole kogemata, vaid kaks korda avaldatakse koomiks siis, kui joonistajal pole aega uut osa joonistada. Algul olevat selliseid kordi olnud üksikuid, hiljem olevat need sagedaseks muutunud. Olin emaga kahekesi köögis. Ema küsis, kas Kristeril on hea hääl. Püüdsin vastata ilma nutma hakkamata, et Kristeri häält on ajalehes kiidetud. Tahtsin lisada, et kui Krister pika luuletuse pähe õppis ja selle ette luges, siis õpetaja Mitt ütles, et Krister on ülejäänud klassist pea jagu üle.

*

Ukrainas käis sõda ja nüüd ründasid Vene väed ka Eestit. Mõtlesin, et kui ma emaga kokku lepin, siis võin minna rindele ja lasta ennast surnuks tulistada. Aga mul oli paber, et ma olen sõjaväeteenistusest vabastatud. Mõtlesin, et selle peaks juba enne mobilisatsiooni väljakuulutamist üles otsima. Mobiliseerija oleks võibolla öelnud, et see paber ei kehti. Mina oleksin vastanud, et paber on tähtsam kui suuline jutt. Seepeale oleks võidud mind sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjana kohe maha lasta. Praegu kogunesime suurde maa-alusesse hoonesse, et pommitamise eest varjus olla. Paistis, et ma ei saa enam sel päeval koju minna. Särgava ütles, et Vene väed on nii lähedal. Mõtlesin, et parem on olla sellel maja küljel, mida ei tulistata. Otsisin endale sobivat numbrituba. Läksin sellesse, kus olin enne haiglast väljakirjutamist just olnud. Näitasin oma endist voodit ja küsisin teises voodis lamavalt haiglasoleku ajast tuttavalt poisilt, kas minu voodi on vaba. Poiss vastas, et ei ole. Näha seal küll kedagi ei olnud, aga ilmselt oli keegi saabumas. Mõtlesin, et keegi pole veel klassiruumidesse läinud, mina võin minna, neis ei ole küll voodeid, aga mul on tekikott kaasas. Võin ka koridoris ööbida, siis saab öösel wc-s käia. Läksin ühte klassiruumi. Sinna tuli ka üks tüdruk. Ta oli ühes voodis pikali ja tegi vahet pidamata kuuldavalt kiireid arvutustehteid. Aga võibolla see polnudki tema hääl, võibolla ta kuulas arvutamissaadet.

Veeolendid luules 2

„Eesti kalaluule antoloogia“. Koostanud Vladislav Koržets. Tallinn, Sõnavald OÜ 2021. Loetud varem pooleli jäänud kohast luuletuste lõpuni. Kokku 728 lehekülge.

Viimasel ajal loen kõiki raamatuid mõtlemispausidega, aga selle raamatu puhul otsustasin, et teen mõtlemispausi ainult heade ja keskmiste, mitte roppude luuletuste järel. Et kindel otsus oli raamat läbi lugeda, siis ma ühtegi luuletust siiski pooleli ei jätnud.

Raamatul ei ole mitte ainult palju lehekülgi, vaid lisaks on luuletusi pandud raamatusse tihedamalt kui üks lehekülje kohta, neid on üksteise all ja lühemate ridade puhul ka kahes veerus. Pealkirjadeta luuletuste algusesse pole pandud tärne, seetõttu tuleb kohati mõistatada, kas jätkub sama luuletus või käib juba järgmine. Samale leheküljele pandud luuletuste puhul aitab vahet teha, et kahe luuletuse vahel on rohkem millimeetreid valget pinda kui kahe salmi vahel. Kui luuletus jätkub parempoolse lehekülje pöördel, siis on lehekülje lõppu pandud nool. Kuid vahel jätkub järgmisel leheküljel ka vasakpoolse lehekülje luuletus ja siis pole noolt lisatud.

Luuletuste kirjapilti on ühtlustatud, kuid Ott Arder ja vist veel keegi olid jäetud läbiva suurtähega. Pealkirjade kirjapilti on ühtlustatud rohkem, aga panin tähele, et vähemalt üks autor oli jäetud võibolla näpuvea tõttu teistsuguses stiilis pealkirjatähtedega.

„Loomade elu“ kalde köitel oli oma kindel korduv sõnavara, sealt õppisin sõnu nagu pelaagiline. Ka kalaluule antoloogial on korduv terminoloogia, aga korduvad natuke teised sõnad kui zooloogiaraamatus. Korduvalt on juttu soomuset ja loomusest eri tähendustes, lantidest, kiiskadest, särgedest, näkkidest ja kalameestest. Ma olen kõrvaga kuulnud, et Justamendi laulus on Peipsi tagant toodud sikud, aga raamatus oli trükitud sikut. Kõrvaga on kerge uue sõna asemel vana tuttavat sõna kuulda, aga ma kahtlustan, et võibolla on antud juhul raamatus trükiviga, muidu muutub ridade järjestus ebaloogilisemaks. Justamendil on teisteski lauludes Venemaa millegi negatiivsega seotud, ’sikud’ oleks negatiivsem sõna kui ’sikut’, sikud seostuksid sellega, et suusatajal hüüdnimega Kiku on venepärane perekonnanimi. See ei olnud antoloogias ainus koht, kus sõna ’sikut’ esineb, aga seletussõnaraamatus oli toodu vaid vorm ’sikuti’.

Raamatus on osadele luuletustele juurde kirjutatud, et need on lasteluuletused, aga osad on täiskasvanute luuletused, kus võrreldakse kalade püüdmist naiste või meeste püüdmisega. Maletajatele tuttavat väljendit mativõrgu punumine ma ei leidnud. Näkk võib muinasjutus olla üleloomulike võimetega tegelane, aga luuletuses või kõnekeeles võib näkk tähendada ka tavalist naist, kes ei elagi vees.

Raamatu esimest poolt lugedes ma kahetsesin, et ei ole selliseid luuletusi, kus kala oleks minategelane. Teises pooles olid olemas ka sellised luuletused.

Kala püüdmisest oli rohkem luuletusi kui muudest inimese kaladega seotud tegevustest. Kuid esindatud olid siiski ka kala puhastamine ja kala praadimine, samuti kala ostmine.

Enne lugemist mõtlesin, et tõenäoliselt on selles antoloogias parim autor Paul Haavaoks, kelle luulekogusid ma olin varem lugenud. Kuid kui jõudsin Haavaoksa luuletusteni välja, siis selgus, et antoloogiasse ei olnud võetud need luuletused, mis mulle kõige rohkem meeldisid. Mulle meeldisid luulekogudes rohkem luuletused, mille ridu mäletan umbes sõnastuses „Tulin, kui veel olin noor ma, / Häädemeestelt Mehikoorma“ ja „Järv vestab argisest loost / ilmetul häälekõlal. / Vete vahusest voost / rohekad pisarad mõlal.“ Keegi võib mälu järgi tsiteerimist kritiseerima hakata, aga vanasti rahvalaulikutele oli see lubatud. Ka Ott Arderilt, Hando Runnelilt, endalt ja oma vennalt tuli meelde luuletusi, mida pole antoloogiasse võetud. Enda luuletusi eraldi vaadates mõtlesin, et minu parimad luuletused pole kalateemalised, aga raamatut järjest lugedes vabavärsiliste luuletustega kõrvuti tundusid enda luuletused siiski kõlaliselt paremad. Kuigi praeguseks ma tean, et see pole kõigi lugejate maitse.

Raamatu esimesest poolest kirjutades võrdlesin Mart Rauda ja Eno Rauda. Hiljem jõudsin välja ka Eno Raua luuletusteni ning lugesin meeldetuletuseks ka Mart Rauda uuesti. Mart Raud tundus endiselt parem, kuigi Eno Raud on kergemini meeldejääv. Eno Raua sõnamängulised luuletused meenutavad tema proosateost „Peep ja sõnad“, mitte raamatut „Naksitrallid“, kus ka kangelastegusid tehti. Mõtlesin, et mul on ka sõnamängulisi luuletusi, näiteks umbes ridadega „Üks uppuja haaras kord kõrre / ja teatas, et tühjaks joob tõrre“, aga mul on see natuke ülevamas stiilis, eriti salmi teises pooles umbes sõnadega „Ta arvas, kui kõrs oleks toru, / teeks kuivaks kõik hädade oru.“ Seda küll selles antoloogias pole.

Võõrad korterites

Isa ei olnud veel oma tuppa läinud. Kasutasin võimalust, et minna seal korraks internetti. Avanes video ühe klassiõe perekonna kohta. Ma olin varem juba selle klassiõe fotosid näinud, nüüd oli hääl ka juures. Tema laps oli videos ettevaatamatu ning hoidis liimituubi ja toidutuubi korraga käes. Kui video sulgesin, hakkasid ekraanil järjest avanema soovimatud pildid. See tähendas, et arvutis oli jälle viirus. Klaus oli juba kaks korda varem samasuguse viiruse kõrvaldanud. Kutsusin Hennu appi viirust kõrvaldama. Rääkisin, et ei tea, kas klassiõde levitab tõesti viirust või teeb seda kohalik otsingumootor, mille abil ma olin video leidnud. Henn ütles, et see otsingumootor ongi selline. Rääkisin Hennule, mida Klaus oli eelmistel kordadel teinud, et Henn oskaks sama teha.

*

Läksin trepist üles, et jõuda korterisse, kus me elasime. Sisenesin korteriuksest. Korter oli täis võõraid inimesi. See tähendas, et see oligi võõras korter, oleksin pidanud veel korrus kõrgemale minema. Lahkusin sellest korterist ja vaatasin uksel numbreid. Vahepeal nägin, nagu oleks seal võõrad numbrid, vahepeal, nagu need oleksid meie omad. Igal juhul läksin korrus kõrgemale, kus asus meie korter. Seal oli ka palju inimesi. Osad olid täiesti võõrad, osad nägid välja võõra ja tuttava vahepealsed. Mulle tundus, et võõrad on kurjategijad. Viskasin nad välja. Aga mõnest inimesest ma ei teadnud, kas tema peaks välja viskama või mitte. Keerasin väljavisatute järel ukse lukku. Meil oli kaks korteriust, kontrollisin, et teine oleks ka lukus. Teine uks oli klaasist ja läbi selle oli näha, et kurjategijad püiavad korterisse tagasi pääseda.