Andres Herkel. „Hiline pidu“. „Ilmamaa“, Tartu 2022. 95 lehekülge.
Raamatu pealkiri viitab võibolla sellele, et autor on tüüpilisest luuletajast vanem. Aga ega ei tea, mitme aasta jooksul need luuletused on kirjutatud.
Raamatus esineb eriti palju sõnamängulisi luuletusi. Kuna sõnade arv on piiratud, võivad erinevad autorid jõuda sama tulemuseni. Siin raamatus on sõnavara suurendatud sellega, et hulka on võetud ka võõrkeelte sõnu. Aga eesti keelega mängides on tuletatud sama moodi nagu minu venna luuletuses sõnast „olendid“ uus sõna „polendid“. Võibolla pole Herkel minu venna luuletust lugenud. Kuigi mõnel juhul tsiteerib ta varasemaid autoreid selgemalt tahtlikult, näiteks Juhan Liivi.
Minu esimese luulekogu puhul seletas luuletaja Kelk sõnamängu minu noorusega. Mul oli ka poliitilisi luuletusi, kirjanik Vahing ütles, et noored kirjutavad poliitilisi. Herkel on tuntud eelkõige poliitikuna, aga tema luulekogus on poliitikat vähe. Võibolla sellepärast, et ta on sellest mujalgi kirjutanud. Või tundub talle poliitika proosaline tegevus. Luuletustel on sarnasust unenägudega, psühholoog ja poliitik Tulviste rääkis mulle kunagi, et tema jaoks on poliitika selline jama, et tema unenägudesse erinevalt minu omadest poliitika ei jõua.
Loetud luulekogus on juttu ka sellest, kuidas minategelasele meeldivad paljad kehad. Sorokin ja Metsar on kirjutanud, et paljastesse kehadesse suhtuvad erinevad inimesed erinevalt.
Sõnamänguliste luuletuste osakaal tagapool väheneb, aga kõige viimane on jälle sõnamänguline.
0 vastukaja:
Postita kommentaar