Täna käisin seitsmendat korda sel talvel suusatamas. Varasemal päeval olin kaalunud varianti, et kuna nädalavahetusel võib tööst puhata, siis nädalavahetusel sõidan kahe ringi asemel rohkem ja tööpäeviti vahepeal jälle vähem. Aga täna kaalusin ka terviseprobleemide tõttu suusatamise vahelejätmist või lumesaju tõttu distantsi lühendamist.
Läksin siiski suusatama. Väljumishetkel näitas kraadiklaas miinus kaks ja lumesadu oli vist just lõppemas. Kanali äärde jõudes mõtlesin, et nii soe ei olegi, vahepeal puhub tugev tuul. Aga sõidu ajal oli mul hea meel, et tuul jahutas.
Suusatamise ajal tulid mulle tagasi juba varem mõeldud mõtted, et suusatamise juures ei meeldi mulle kõige rohkem liikumine, vaid lumi, muidu võiks suvel ka joosta, või vähemalt kevadel ja sügisel, kui suvi on liiga palav. Soojemal aastaajal käin kõndimas, kõndimise juures ei ole ehk samuti kõige parem liikumine, vaid mõtlemine. Kuigi kuna olen tervishoiust lugenud, siis põhimõtte pärast pean liikumist ka vajalikuks.
Täna oli jääl olevate poiste arv kasvanud kahelt kolmele. Teise ringi ajal nägin neid algul eemalt ja nad tagusid jälle jalaga jääd. Algul arvasin, et kui nad üleeile läbi ei kukkunud, siis nad täna ka jääle auku sisse ei saa. Aga lähemale jõudes nägin, et neil on õnnestunud siiski kalda piirile auk sisse saada. Kolmanda ringi ajal olid nad ikka veel seal ja väike ümmargune auk oli kasvanud pikemaks piklikuks kraaviks. Kolm ringi ma sõitsingi.
Teise ringi ajal olin märganud uisustiili suusataja jälgi, mida ma esimese ringi ajal veel tähele ei pannud. Kolmanda ringi lõpupoole tuli mulle üks klassikastiilis suusataja vastu. Mul võttis ühe suusa alt saamine kaua aega ja vastu tulnud suusataja tundus selle ajaga peaaegu terve ringi ära tegevat.
0 vastukaja:
Postita kommentaar