neljapäev, detsember 29, 2022

Võitlus sulaga

Täna käisin 16. korda sel talvel suusatamas. Enne väljumist oli sooja 2 kraadi ja ma polnud kindel, kas lumi on piisavalt paks, aga oli siiski.

Kanali suunas kõndides oli kõnnitee küll liivatatud, aga ikkagi libe. Kanali ääres oli parajasti kolm kiikujat. See, kelle ma ära tundsin, kiikus suure hooga, teised väiksemaga.

Suusatama hakates oli ka suusarada libe, aga suusatamisel tuli see kasuks. Mõtlesin, et täna vast väga palav ei hakka, sest tuul on tugev. Kui esimest ringi kanali ees lõpetasin, tuli vastu punaste riiete ja karvase kapuutsiservaga suusataja.

Teisel ringil kanal taga nägin mutimullahunnikuid nagu eelmiselgi suusatamisel. Teisel pool Sõpruse silda aias täna ma ühte koera nägin. Võibolla nägin teist koera aiast väljas, aga ei olnud kindel. Ringi pööramise järel käis mulle puuoks vastu nägu, kuigi põhimõtteliselt ma teadsin, et seal on oksad. Kanali esimesse otsa jõudes märkasin, mida ma esimesel möödumisel polnud veel märganud, et talisuplejate kõndimiskraav on risti läbi kogu suusatee kaevatud. Enne suuskade alt võtmist sõitsin pardiparve keskelt läbi. Parajasti üks kiikuja kiikus ise ja kahele tõugati hoogu, aga varsti olid hootõukaja ja hootõukamisega kiikujad läinud.

Kodus panin tähele, et tänase sõidu ajal ma polnud intensiivse mõtlemise ega meenutamisega tegelenud. Olin enne suusatama minekut oletanud, et täna tuleb ilma tõttu rohkem liigutustele keskenduda, aga nii see poleks siiski olnud, kui puuoksaga koht välja arvata.

0 vastukaja: