Täna käisin 14. korda sel talvel suusatamas. Mul oli olnud varasemal kellaajal haigushoog, mis võis tulla sellest, et oletasin, et üks ülesanne võib olla raske, aga väljumise kellaajaks oli peavalu vähenenud ja rinnus ei valutanud enam üldse, seetõttu otsustasin siiski suusatada.
Väljumise kellaajal näitas kraadiklaas kolm kraadi sooja. Praegusel nädalal on ilmateade lubanud ööseks külma- ja päevaks soojakraade, see võib tähendada libeduse teket, aga ma pole veel libisenud.
Kanali äärde jõudes tuttav kiikuja kiikus, naine kahe lapsega olid väikeste lumememmede juures, keegi tuli eemalt jõulukuusega, üks inimene oli hoolimata soojakraadidest kanali jääl ja kaldal toitsid kaks inimest parte.
Esimese suusatamisringi esimesel poolel kuulsin eemalt tuletõrjeauto sireeni, tundus tulevat teiselt poolt jõge. Nägin suusarajal saapajälgi ja raja kõrval koerajälgi, kuigi pärast nägin ka koerakeelu märki. Otsustasin, et sel hooajal on suusarada juba nii tuttavaks saanud, et nüüd võib mõtlemisega suusatama hakata.
Esimeses pööramiskohas Sõpruse silla juures pillasin ühe suusakepi käest ja pidin tagurdama, et seda üles korjata. Ringi teisel poolel nägin tuletõrjeautot oma silmaga, tundus, et ta on teiselt poolt jõge selle ajaga kohale jõudnud. Ringi lõppu jõudes oli kiikuja alles, aga lumememme tegijad olid lahkunud, lumememmed olid nad võibolla ise katki löönud, kui need ikka olid nende tehtud.
Teisele ringile suundusin kanali taha. Pardid minu eest kanali otsal ära ei lennanud, aga kõndisid teelt eest ära. Taipasin, et tee on kaetud pardisõnnikuga, aga muud võimalust polnud kui sellest üle sõita. Vetelpääste maja juures oli lund kooritud ja asendatud kunstmuruga, aga suusatajatele oli kitsas riba ka alles jäänud. Parajasti oli läheduses üks ilma särgita mees.
Kanalitagusest ringist mäletan rohkem oma mõtteid. Tänase suusatamise ajal lugesin algul mõttes talveteemalisi luuletusi, siis ka muid lasteluuletusi, siis kordasin ungari keele sõnu ja meenutasin eilset päeva, vahepeal sõnastasin ka nummerdatud visuaalseid tähelepanekuid. Sel hetkel olid tähelepanekud, et Turu tänava autoliiklus paistab ära, et katlamaja korsten on endiselt triibuline ja ei suitse, et aias koera pole näha, et puud kasvavad reas, et kanali ääres on kõrkjates või pilliroos auk, et ma kaldun tagasi sõites rohkem okste alla kui Sõpruse silla suunas sõites, et ühed suusarööpad hakkavad nõrgenema, nii et parem on rada vahetada ja et naisjalakäija kannab soojemat värvi riideid kui meesjalakäija.
Kui ma sõidu lõpetasin, jätkas kiikuja kiikumist. Nägin jälle vilkuriga autot, millel vilkur vilkus, aga nüüd sireen ei töötanud, sel korral tundus tegu olevat kiirabiautoga. Kodu suunas kõndides nägin tee ääres erineva suurusega jalgrattaid.
0 vastukaja:
Postita kommentaar