Täna käisin kuuendat korda sel talvel suusatamas. Novembris sai käidud viis korda, võibolla see on novembrikuude rekord.
Kraadiklaas näitas väljumishetkel kaheksa kraadi külma, mis peaks olema selle talve seni kõige külmem näit. Algul mõtlesin, et enne suuskade alla panemist suusariietega kõndides võib jahe hakata, aga seda ei juhtunud. Vaatasin, et kõnniteele on jälle liiva visatud. Liivatriibud tundusid hõredad ja mingis punktis tundus jala all natuke libe, seetõttu kõndisin algul ettevaatlikult, aga hiljem unustasin selle mõtte ja ei libisenud.
Suuski alla pannes jälle üks muusikat kuulav laps kiikus, muusika tõttu oletasin, et see võib olla juba varem kohatu. Nüüd oli kanal igalt poolt peale talisupluse koha jääs, aga eelmine kord lahtise veega olnud servades ei olnud jää peal lund. Kaks poissi olid eelmine kord jääta koha lähedal jää peal ja veel trampisid jalgadega, et jääd katki saada. Mõtlesin, et võibolla peab hakkama uppujat päästma või vähemalt poisse hoiatama. Aga sel hetkel kui ma neist möödusin, olid nad parajasti teel kaldale, ma jätsin nad hoiatamata. Teisele ringile minnes nägin vist neid samu poisse uues kohas talisupluse augu lähedal ja ka seal trampisid nad jalgadega.
Suurem osa sõidu ajast tundus temperatuur paras. Ma ka väga ei kiirustanud, sest teel suusatama oli südamest jälle valuhoog läbi käinud, oletasin, et põhjus on närvides. Alles teise ja viimase ringi teisel poolel hakkas mul natuke palav. Suuski alt võttes oli jälle paras. Kui mina kanali äärest lahkusin, tundusid samal ajal lahkuvat ka jääl olnud poisid, samuti ei olnud enam näha kiikujat.
0 vastukaja:
Postita kommentaar